05.12.2018.a, Tallinn Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav
Kohtuasi
XX hagi Tallinna kohtutäituri Urmas Tärno, Tallinna linna, YY ja CC vastu 11.11.2016.a enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 052/2001/8354
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.09.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXX), tehinguline esindaja Ardi Šuvalov Kostjad I – IV (vastustajad I – IV): -
-
Menetluse liik
Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu, registrikood 75014920), tehinguline esindaja Tiit Eenmaa Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (isikukood
XXXXXXXXX)
YY (isikukood XXXXXXXXXX) ja CC, ühine tehinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Keelduda menetlusse võtmast XX apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 25.09.2018.a otsuse peale.
2.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid hagejalt välja.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud 1(5)
Tsiviilasi nr 2-16-18629 menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud
1.12.12.2016.a esitas hageja hagi kostjate vastu paludes tunnistada kehtetuks täiteasjas nr 052/2001/8354 kohtutäituri Urmas Tärno poolt 11.11.2016.a läbi viidud hagejale kinnistust XXX (registriosa XXXXXXX) kuuluva 1⁄2 kaasomandi osa korduv enampakkumine ja kohustada nimetatud kinnistu 1⁄2 kaasomandiosa ühisomanikke kostjaid III ja IV andma nõusolek omanikukande muutmiseks ja hageja sissekandmiseks nende asemel kinnistust 1⁄2 osa kaasomanikuna. Kohtutäitur U. Tärno arestis 16.09.2016.a hagejale kuuluva kaasomandi osa vaidlusalusest kinnistust. Arestimine toimus täiteasjas nr 052/2001/8354, mis oli algatatud Tallinna Liikluskorralduskeskuse 25.05.2001.a otsuse nr 292933 alusel. Nõude sisu oli hagejale haldusõigusrikkumise menetluses määratud rahatrahv ja täitekulud. Aastatel 2011.a kuni 2016.a ühinesid sundtäitmisega vaidlusaluses täiteasjas kohtutäitur Veiko Kaasik, OÜ U, kohtutäitur Elin Vilippus, AS Eesti Telekom (Telia Eesti AS), kohtutäitur Marek Laanemets, Politsei- ja Piirivalveamet, kohtutäitur Kersti Seisler, kohtutäitur Hille Kudu, AS Ühisteenused, kohtutäitur Priit Petter ja Tallinna Liikluskorralduskeskus. Kohtutäitur U. Tärno müüs kinnistu 11.11.2016.a korduval enampakkumisel. Tallinna Liikluskorralduskeskuse otsuse täitmine on aegunud. Kohtutäitur aga ei lõpetanud täiteasjas nr 052/2001/8354 rahatrahvi sissenõudmist ning jätkas täitemenetlust enda kasuks täitekulude sissenõudmiseks. Kinnisasja arestimine ja müük on toimunud Tallinna Liikluskorralduskeskuse, AS-i Ühisteenused ja Politsei- ja Piirivalveameti kasuks, kelle otsuste täitmine tuli kohtutäituril lugeda täidetuks aegumise tõttu. Enampakkumise olulisi tingimusi on rikutud sellega, et kohtutäitur rahuldas täiteasjades nr 007/2011/80712 ja 007/2011/80711 sundtäitmisega ühinemise avaldused ja lubas ühineda kohtutäituril V. Kaasik ja OÜ-l U sundtäitmisega vaidlusaluses täiteasjas. Kohtutäitur rikkus hagejale kuuluvale kinnisasja mõttelisele osale sissenõuet pöörates täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 198 sätestatud varale sissenõude pööramise järjekorda. Arestimisakt on tühine seetõttu, et aktis toodud vara koosseisu kirjeldus ei vasta tegelikkusele. Kohtutäituri 01.09.2014.a täitekulude väljamõistmise otsuse kohaselt on täitekulud 3,17 eurot. Arestimisaktis on märgitud kohtutäituri tasuna 19,18 eurot ja kuludena 9,45 eurot. Seega ei ole esitatud täitedokumenti, millest tulenev kohtutäituri tasu ja kulude nõue saaks olla arestimise alus. Arestimine on toimunud nii trahvi kui ka täitekulude nõude katteks.
2.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Hageja ei ole kinnisasja arestimist kooskõlas TMS §-ga 217 vaidlustanud. Seetõttu on ta oma kaebeõiguse minetanud. Hageja kinnisasja arestimine toimus kohtutäituri täitekulude sissenõudmiseks. Kinnisasja arestimisakti kohaselt oli nõude sisu rahatrahv 33,87 eurot. Akti kohaselt lisanduvad nõudele täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust 19,18 eurot ja täitemenetluse läbiviimise kuludest 9,45 eurot. Seisuga 15.09.2016.a on nõude jääk koos kohtutäituri täitekuludega 28,63 eurot. Arestimise alus oli kohtutäituri täitekulude nõue 28,63 eurot. Tallinna Liikluskorralduskeskuse nõude aegumine ei muuda kohtutäituri tasu ja täitekulude otsust kehtetuks. Vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmisega ühinenud nõuded on kehtivad. Tallinna Transpordiameti märkimine sissenõudjana arestimisaktil ja kordusenampakkumise aktil ei muuda kohtutäituri tasu ja täitekulude otsuseid kehtetuks.
3.Harju Maakohus tegi 25.09.2018.a otsuse, millega jättis rahuldamata hagi 11.06.2016.a korduva enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kostjate III – IV kohustamiseks
2(5)
Tsiviilasi nr 2-16-18629 nõusolekute andmiseks kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Väärteoasjast nähtuvalt kohaldas kohus vaidlusaluse otsuse täitmise aegumist. TMS § 202 lg 1 kohaselt ei ole täitmise aegumise tagajärg täitemenetluse seadustiku mõistes täitedokumendi puudumine või täitedokumendi tühistamine, vaid kohtutäituri kohustus lõpetada täitemenetlus. Halduskaristuse otsuse kehtetust ega tühisust täitmise aegumise korral ei näinud ette ka HÕRS § 334. Seetõttu ei saa hageja avaldatud asjaoludest tuleneda arestimisakti tühisus, sest Tallinna Liikluskorralduskeskuse otsus oli TMS mõistes kehtiv täitedokument. 16.09.2014.a arestimisaktist nähtuvalt on kohtutäitur avaldanud täitemenetluse kulude suurusena 28,63 eurot (kohtutäituri tasu 19,18 eurot ja täitemenetluse läbiviimise kulud 9,45 eurot). Summa on võrdne arestimisaktis märgitud nõude jäägiga 28,63 eurot. 01.09.2014.a teatest täitetoimingu kohta on trahvinõude suurusena märgitud 33,87 eurot ning täitemenetluse kulude suurusena 28,63 eurot. Kohtutäituri 05.05.2015.a kirjast nähtuvalt on kohtutäitur hagejale teatanud, et ta on lõpetanud täitemenetluse põhinõuete sissenõudes täiteasjas nr 052/2001/8354 ning jätkab menetlust kohtutäituri tasu, menetluse alustamise tasu ja täitekulude osas. Hageja on kirja kättesaamist 05.05.2015.a allkirjaga kinnitanud. Nimetatud dokumentidega on tõendatud, et kohtutäituril oli kinnisasja arestimise ajal olemas täitekulude hüvitamise nõue hageja vastu. Asjaolu, et 01.09.2014.a täitekulu väljamõistmise otsuses märgitud kulu on väiksem teistes dokumentides märgitud kuludest, ei tõenda ülejäänud täitekulude puudumist. Seega oli kinnisasja arestimise ajal olemas kohtutäituri täitekulude hüvitamise nõue ja TMS § 2 lg 1 p 16 mõistes kehtiv täitedokument ning arestimine ei olnud tühine. Selleks, et hageja saaks tugineda käesolevas kohtuasjas sundtäitmisega ühinemise lubamatusele või seadusevastasusele, peab sundtäitmisega ühinemise lubamist olema vaidlustatud TMS § 217 lõikes 1 sätestatud korras. Hageja ei ole seda tõendanud ega ka avaldanud. TMS §-s 198 sätestatud varale sissenõude pööramise järjekorra rikkumine on asjaolu, millele tuginedes oleks hageja saanud vaidlustada kinnisasja arestimist. Hageja ei ole tõendanud, et ta on TMS § 217 lõikes 1 sätestatud korras kinnisasja arestimist vaidlustanud. Seetõttu ei saa hageja tulenevalt TMS § 217 lõikest 6 kõnealusele asjaolule tugineda. Arestimisakti koostamise nõuete või asja üleskirjutamise nõuete rikkumine on asjaolud, millele tuginedes oleks hageja saanud vaidlustada kinnisasja arestimist. Hageja ei ole tõendanud, et ta on TMS § 217 lõikes 1 sätestatud korras kinnisasja arestimist vaidlustanud. Seetõttu ei saa hageja tulenevalt TMS § 217 lõikest 6 kõnealusele asjaolule tugineda. Hageja ei ole esitanud hagiavaldust OÜ U, kohtutäitur Elin Vilippuse, Telia Eesti AS-i, kohtutäitur Marek Laanemetsa, Politsei- ja Piirivalveameti, kohtutäitur Kersti Seisleri, kohtutäitur Hille Kudu ega kohtutäituri Priit Petteri vastu. Seega ei ole hageja esitanud hagi kõigi isikute vastu, kes peavad TMS § 223 lg 1 järgi olema kostjad. Seega ei ole võimalik hagiavaldusega soovitud eesmärgi saavutamine.
4.14.11.2018.a esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse ja menetluskulud jäetakse solidaarselt kostjate kanda. Kinnistu arestimine ei saa toimuda ilma kehtiva täitedokumendita. Puudub alus täitemenetluse kulude nõudmiseks, kui täiteasi on lõppenud või peaks olema kohtutäituri poolt lõpetatud TMS § 48 lg 1 p 4 või § 202 lg 1 alusel. Sellisel juhul ei saa ka teised sissenõudjad täiteasjaga ühineda. Lõppenud või seaduse alusel eelnevalt lõpetamisele kuulunud täiteasjas hiljem tehtud toimingud ja tehingud ei ole kehtivad ning need tuleb tunnistada tühiseks (kehtetuks). Tallinna Liikluskorralduskeskuse 25.05.2001.a otsuse nr 292933 täitmine oli aegunud. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur seda teinud, vaid on jätkanud menetlust kohtutäituri tasu, alustamise tasu ja
3(5)
Tsiviilasi nr 2-16-18629 täitekulude osas. Samuti on kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise aluse ilmnemise järgselt lubanud aastatel 2011.a – 2016.a täiteasjaga ühineda kolmandatel isikutel, milleks puudus, aga seaduslik alus, kuna ühineda ei saa lõppenud või lõpetamisele kuulunud täiteasjaga. Kohtutäitur ei saanud jätkata menetlust ka kohtutäituri tasu, alustamise tasu ja täitekulude sissenõudmiseks, kuna ka sellekohased täitedokumendid olid TsÜS § 157 lg 1 alusel juba hiljemalt 2012.a aegunud. 01.09.2014.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus tehti täitemenetluse lõpetamise aluse ilmnemise järgselt ja oli sellest tulenevalt ebaseaduslik. Kui täiteasi pidi olema varasemalt lõpetatud, ei ole samas täiteasjas enam võimalik määrata täiendavat kohtutäituri tasu. 2001.a kohtutäituri tasu otsus oli enampakkumise toimumise ajaks samuti juba aegunud. Seega ei olnud kehtivat täitedokumenti täitekulude väljamõistmiseks. Määruse põhjendused
5.Tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on apellatsioonkaebuses esitatud väidete alusel maakohtu otsuse tühistamine ringkonnakohtu poolt perspektiivitu.
6.Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtuga, et kuivõrd hageja ei ole esitanud hagi kõikide sissenõudjate vastu, ei ole võimalik hagiavaldusega soovitud eesmärgi saavutamine (RKTKo 3-2-1-69-11, p 18). Sissenõudjate isikute ringi osas lähtub kohus täitemenetlusse kaasatud sissenõudjatest ega kontrolli, kas sissenõudjal oli õigus täitemenetlusega ühineda või mitte. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja ka esitanud vastuväiteid maakohtu sellisele käsitlusele ega toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagejale jäi kohustuslik menetlusosaliste ring arusaamatuks. Sel põhjusel ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustest hoolimata maakohtu otsuse, millega jäeti hagi rahuldamata, tühistamine perspektiivikas ning apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Eeltoodust hoolimata ei kuuluks apellatsioonkaebus rahuldamisele ka apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades, arvestades järgmisi põhjendusi.
7.Apellant märkis, et kuivõrd esialgse täitedokumendi (Tallinna Liikluskorralduskeskuse 25.05.2001.a otsuse nr 292933) osas kohaldas Harju Maakohus väärteoasjas nr 4-09-8913 aegumist, oleks kohtutäitur pidanud täiteasja lõpetama. See ei ole aga käesoleval juhul asjaolu, mille alusel kuuluks enampakkumine kehtetuks tunnistamisele. Asjaolu, et esialgse täitedokumendi osas kohaldati aegumist ning kohtutäituril tekkis sellest tulenevalt kohustus täitemenetlus lõpetada TMS § 202 lg 1 alusel, ei tähenda, et kohtutäitur ei võinud täitemenetlust edasi läbi viia sama täiteasja raames täitekulude sissenõudmiseks (RKTKm 3-2-1-77-15, p 29; 3-2-1-108-15, p 12, 12; 3-2-1-95-15, p 28). Riigikohus selgitas eelviidatud lahendites, et kohtutäitur ei saa põhitasu nõudes alustada uut täitemenetlust või esitada uue täitemenetluse alustamiseks avaldust mõnele teisele kohtutäiturile, sest see võiks kaasa tuua uue põhitasu määramise otsuse ning lõputu täitemenetluste jada. Seega ei ole täitemenetluse jätkamine olukorras, kus esialgse täitedokumendi osas kohaldati aegumist ja menetlus kuulus lõpetamisele, ebaõige ega alus leida, et enampakkumine tuleks kehtetuks tunnistada. Kuivõrd täitemenetluse jätkamine ei olnud ebaõige, ei olnud kolmandatel isikutel täitemenetlusega ühinemise lubamine alusetu.
8.Teiseks märkis apellant, et enampakkumine tuleb kehtetuks tunnistada, kuna kohtutäituri tasu, alustamise tasu ja täitekulude sissenõudmise aluseks olev täitedokument oli aegunud. See ei oma aga asja lahendamisel tähtsust, kuivõrd nimetatud nõude aegumine ei
4(5)
Tsiviilasi nr 2-16-18629 muuda iseenesest kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsust kui täitedokumenti kehtetuks. Erinevalt väärteo asjas kohtuotsuse ja kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudmisest, tuleb kõikide teiste nõuete (sh kohtutäituri tasu ja täitekulude nõude) aegumise puhul esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel. Vastupidisel juhul võib ka aegunud nõude täitmist edasi menetleda. Olukorras, kus täitemenetlus jätkus kohtutäituri tasu, alustamise tasu ja täitekulude nõudes, ei ole põhjendatud ka apellandi väide, et 2014.a ei saanud kohtutäitur nõuda võlgnikult sisse täiendavalt tekkinud täitekulusid.
9.Eeltoodust tulenevalt ei saaks apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust ilmselgelt rahuldada. Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust vastaspoolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus.
10.Arvestades, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust leida, et hagi oleks tulnud rahuldada, ei ole ringkonnakohtul alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
11.Kuna apellatsioonkaebus esitati elektrooniliselt, ei tagastata apellatsioonkaebust, vaid see eemaldatakse määruse jõustumisel toimikust.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.