Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud 1(5)

Tsiviilasi nr 2-16-18629 menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud

2(5)

Tsiviilasi nr 2-16-18629 nõusolekute andmiseks kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Väärteoasjast nähtuvalt kohaldas kohus vaidlusaluse otsuse täitmise aegumist. TMS § 202 lg 1 kohaselt ei ole täitmise aegumise tagajärg täitemenetluse seadustiku mõistes täitedokumendi puudumine või täitedokumendi tühistamine, vaid kohtutäituri kohustus lõpetada täitemenetlus. Halduskaristuse otsuse kehtetust ega tühisust täitmise aegumise korral ei näinud ette ka HÕRS § 334. Seetõttu ei saa hageja avaldatud asjaoludest tuleneda arestimisakti tühisus, sest Tallinna Liikluskorralduskeskuse otsus oli TMS mõistes kehtiv täitedokument. 16.09.2014.a arestimisaktist nähtuvalt on kohtutäitur avaldanud täitemenetluse kulude suurusena 28,63 eurot (kohtutäituri tasu 19,18 eurot ja täitemenetluse läbiviimise kulud 9,45 eurot). Summa on võrdne arestimisaktis märgitud nõude jäägiga 28,63 eurot. 01.09.2014.a teatest täitetoimingu kohta on trahvinõude suurusena märgitud 33,87 eurot ning täitemenetluse kulude suurusena 28,63 eurot. Kohtutäituri 05.05.2015.a kirjast nähtuvalt on kohtutäitur hagejale teatanud, et ta on lõpetanud täitemenetluse põhinõuete sissenõudes täiteasjas nr 052/2001/8354 ning jätkab menetlust kohtutäituri tasu, menetluse alustamise tasu ja täitekulude osas. Hageja on kirja kättesaamist 05.05.2015.a allkirjaga kinnitanud. Nimetatud dokumentidega on tõendatud, et kohtutäituril oli kinnisasja arestimise ajal olemas täitekulude hüvitamise nõue hageja vastu. Asjaolu, et 01.09.2014.a täitekulu väljamõistmise otsuses märgitud kulu on väiksem teistes dokumentides märgitud kuludest, ei tõenda ülejäänud täitekulude puudumist. Seega oli kinnisasja arestimise ajal olemas kohtutäituri täitekulude hüvitamise nõue ja TMS § 2 lg 1 p 16 mõistes kehtiv täitedokument ning arestimine ei olnud tühine. Selleks, et hageja saaks tugineda käesolevas kohtuasjas sundtäitmisega ühinemise lubamatusele või seadusevastasusele, peab sundtäitmisega ühinemise lubamist olema vaidlustatud TMS § 217 lõikes 1 sätestatud korras. Hageja ei ole seda tõendanud ega ka avaldanud. TMS §-s 198 sätestatud varale sissenõude pööramise järjekorra rikkumine on asjaolu, millele tuginedes oleks hageja saanud vaidlustada kinnisasja arestimist. Hageja ei ole tõendanud, et ta on TMS § 217 lõikes 1 sätestatud korras kinnisasja arestimist vaidlustanud. Seetõttu ei saa hageja tulenevalt TMS § 217 lõikest 6 kõnealusele asjaolule tugineda. Arestimisakti koostamise nõuete või asja üleskirjutamise nõuete rikkumine on asjaolud, millele tuginedes oleks hageja saanud vaidlustada kinnisasja arestimist. Hageja ei ole tõendanud, et ta on TMS § 217 lõikes 1 sätestatud korras kinnisasja arestimist vaidlustanud. Seetõttu ei saa hageja tulenevalt TMS § 217 lõikest 6 kõnealusele asjaolule tugineda. Hageja ei ole esitanud hagiavaldust OÜ U, kohtutäitur Elin Vilippuse, Telia Eesti AS-i, kohtutäitur Marek Laanemetsa, Politsei- ja Piirivalveameti, kohtutäitur Kersti Seisleri, kohtutäitur Hille Kudu ega kohtutäituri Priit Petteri vastu. Seega ei ole hageja esitanud hagi kõigi isikute vastu, kes peavad TMS § 223 lg 1 järgi olema kostjad. Seega ei ole võimalik hagiavaldusega soovitud eesmärgi saavutamine.

3(5)

Tsiviilasi nr 2-16-18629 täitekulude osas. Samuti on kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise aluse ilmnemise järgselt lubanud aastatel 2011.a – 2016.a täiteasjaga ühineda kolmandatel isikutel, milleks puudus, aga seaduslik alus, kuna ühineda ei saa lõppenud või lõpetamisele kuulunud täiteasjaga. Kohtutäitur ei saanud jätkata menetlust ka kohtutäituri tasu, alustamise tasu ja täitekulude sissenõudmiseks, kuna ka sellekohased täitedokumendid olid TsÜS § 157 lg 1 alusel juba hiljemalt 2012.a aegunud. 01.09.2014.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus tehti täitemenetluse lõpetamise aluse ilmnemise järgselt ja oli sellest tulenevalt ebaseaduslik. Kui täiteasi pidi olema varasemalt lõpetatud, ei ole samas täiteasjas enam võimalik määrata täiendavat kohtutäituri tasu. 2001.a kohtutäituri tasu otsus oli enampakkumise toimumise ajaks samuti juba aegunud. Seega ei olnud kehtivat täitedokumenti täitekulude väljamõistmiseks. Määruse põhjendused

4(5)

Tsiviilasi nr 2-16-18629 muuda iseenesest kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsust kui täitedokumenti kehtetuks. Erinevalt väärteo asjas kohtuotsuse ja kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudmisest, tuleb kõikide teiste nõuete (sh kohtutäituri tasu ja täitekulude nõude) aegumise puhul esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel. Vastupidisel juhul võib ka aegunud nõude täitmist edasi menetleda. Olukorras, kus täitemenetlus jätkus kohtutäituri tasu, alustamise tasu ja täitekulude nõudes, ei ole põhjendatud ka apellandi väide, et 2014.a ei saanud kohtutäitur nõuda võlgnikult sisse täiendavalt tekkinud täitekulusid.

Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.