25. september 2018. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-18629
Tsiviilasi
XXX hagi Tallinna kohtutäituri Urmas Tärno, Tallinna linna, XXX ja XXX vastu 11.11.2016 enampakkumise täiteasjas nr 052/2001/8354 kehtetuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
XXX(isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Ardi Šuvalov [email protected])
(elektronpost
Kostjad
Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu, registrikood 75014920, aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn) Lepinguline esindaja Tiit Eenmaa (elektronpost [email protected]) Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (isikukood XXX, aadress Tartu mnt 16B (III korrus), 10117 Tallinn, elektronpost [email protected]) XXX (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak (elektronpost [email protected]) XXX (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 21.09.2017, pärast istungit kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Määrata hagihinnaks 7000 (seitse tuhat) eurot.
2.Jätta rahuldamata XXX (XXX, isikukood XXX) 11.10.2017.a Harju Maakohtule esitatud taotlus dokumendi väljanõudmiseks.
3.Jätta rahuldamata XXX (XXX, isikukood XXX) hagi Tallinna linna, Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi (Põlts, isikukood XXX), XXX (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX) vastu järgmistes nõuetes: 1 (8)
3.1.Nõue tunnistada kehtetuks kohtutäitur Urmas Tärno poolt 11.11.2016.a täiteasjas nr 052/2001/8354 läbi viidud võlgnikule XXX kinnistust XXX (registriosa 8788602) kuuluva 1⁄2 kaasomandi osa korduv enampakkumine; 3.2.Nõue kohustada kinnistusraamatu registriosas 8788602 XXX asuva kinnistu 1⁄2 kaasomandiosa ühisomanikke XXX, i.k. XXX ja XXX, i.k. XXX andma nõusolek omanikukande muutmiseks ja Julia XXX, i.k.XXX, sissekandmiseks nende asemel kinnistust 1⁄2 osa kaasomanikuna.
4.Tühistada Harju Maakohtu 13.01.2017 määrusega rakendatud hagi tagamine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Määrata kindlaks, et Tallinna linnal puuduvad menetluskulud.
7.Määrata Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi (Põlts, isikukood XXX), XXX (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX) menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX(hageja) esitas 12.12.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse kohtutäitur Urmas Tärno, Tallinna linna ning XXX ja XXX vastu (I kd, tl-d 1-5). Hageja esitas 23.12.2016 kohtule hagi tagamise avalduse (I kd, tl-d 41-44). Kohus jättis 28.12.2016 määrusega hagi käiguta (I kd, tl 60). Hageja esitas 12.01.2017 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl-d 66- 69). Kohus tagas 13.01.2017 määrusega hagi (I kd, tl 79). Kohus võttis hagi 20.01.2017 menetlusse (tl 92). Kostjad XXX ja XXX vastasid hagile 17.02.2017 (I kd, tl-d 108-112). Kostja Tallinna linn vastas hagile 20.02.2017 (I kd, tl-d 116-119). Kohtutäitur Urmas Tärno vastas hagile 22.02.2017 (I kd, tl-d 120-126). Eelistung toimus 21.09.2017 (I kd, tl-d 190-192). Hageja esitas 11.10.2017 menetlusdokumendi (I kd, tl-d 197-199). Kostjad XXX ja XXX esitasid 11.10.2017 menetlusedokumendi (II kd, tl-d 1-3). Kohus lubas 13.07.2018 määrusega astuda kohtutäitur Urmas Tärno õigusjärglasena menetlusse kohtutäitur Kaire Põltsil (II kd, tl-d 6-7). Kohtutäitur Kaire Põlts esitas 10.08.2018 menetlusdokumendi (II kd, tl-d 10-12). Kostjad XXX ja XXX esitasid 31.08.2018 menetlusdokumendi (II kd, tl-d 13-15).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Kohtutäitur Urmas Tärno arestis 16.09.2016 hagejale kuuluva kaasomandi osa kinnistust asukohaga XXX. Arestimine toimus täiteasjas nr 052/2001/8354, mis oli algatatud Tallinna Liikluskorralduskeskuse 25.05.2001 otsuse nr 292933 alusel. Nõude sisuks oli hagejale haldusõigusrikkumise menetluses määratud rahatrahv ja täitekulud. Aastatel 2011 kuni 2016 on sundtäitmisega vaidlusaluses täiteasjas ühinenud kohtutäitur Veiko 2 (8)
Kaasik, OÜ Uranos, kohtutäitur Elin Vilippus, AS Eesti Telekom (uue ärinimega Telia Eesti AS), kohtutäitur Marek Laanemets, Politsei- ja Piirivalveamet, kohtutäitur Kersti Seisler, kohtutäitur Hille Kudu, AS Ühisteenused, kohtutäitur Priit Petter ja Tallinna Liikluskorralduskeskus. Kohtutäitur Urmas Tärno müüs kinnistu 11.11.2016 korduval enampakkumisel. Tallinna Liikluskorralduskeskuse 25.05.2001 otsuse nr 292933 täitmine on aegunud ning otsus tuleb lugeda täidetuks. Tegemist ei ole kehtiva täitedokumendiga. Arestimisaktist ja kordusenampakkumise aktist ei nähtu, et kohtutäitur oleks lõpetanud täiteasjas nr 052/2001/8354 rahatrahvi sissenõudmise aegumise tõttu ning jätkanud täitemenetlust enda kasuks täitekulude sissenõudmiseks. Kinnisasja arestimine ja müük on toimunud Tallinna Liikluskorralduskeskuse, AS-i Ühisteenused ja Politsei- ja Piirivalveameti kasuks, kelle otsuste täitmine tuli kohtutäituril lugeda täidetuks aegumise tõttu (I kd, tl-d 1-4). Tallinna Liikluskorralduskeskus on lõppenud õigusjärgluseta. Enampakkumise olulisi tingimusi on rikutud sellega, et kohtutäitur rahuldas täiteasjades nr 007/2011/80712 ja 007/2011/80711 sundtäitmisega ühinemise avaldused ja lubas ühineda kohtutäitur Veiko Kaasikul ja OÜ-l Uranos sundtäitmisega vaidlusaluses täiteasjas. Kohtutäitur on rikkunud hagejale kuuluvale kinnisasja mõttelisele osale sissenõuet pöörates täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 198 sätestatud varale sissenõude pööramise järjekorda. Arestimisakt on tühine seetõttu, et aktis toodud vara koosseisu kirjeldus ei vasta tegelikkusele (I kd, tl-d 66-68). Kohtutäituri 01.09.2014 täitekulude väljamõistmise otsuse kohaselt on täitekulud 3,17 eurot. Arestimisaktis on märgitud kohtutäituri tasuks 19,18 eurot ja kuludeks 9,45 eurot. Seega ei ole esitatud täitedokumenti, millest tulenev kohtutäituri tasu ja kulude nõue saaks olla arestimise aluseks. Arestimine on toimunud nii trahvi kui ka täitekulude nõude katteks (I kd, tl-d 197198).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostjad XXX ja XXX vaidlevad hagiavaldusele vastu ja põhjendavad oma vastuväiteid järgmiselt. Hageja ei ole kinnisasja arestimist kooskõlas TMS §-ga 217 vaidlustanud. Seetõttu on ta oma kaebeõiguse minetanud. Kostjad taotlevad seetõttu menetluse lõpetamist või hagi läbi vaatamata jätmist. Kohtutäituril oli arestimise ajal olemas kehtiv täitedokument. Kinnisasja arestimisakti kohaselt oli nõude sisuks rahatrahv 33,87 eurot. Akti kohaselt lisanduvad nõudele täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust 19,18 eurot ja täitemenetluse läbiviimise kuludest 9,45 eurot. Seisuga 15.09.2016 on nõude jääk koos kohtutäituri täitekuludega 28,63 eurot. Arestimise aluseks oli kohtutäituri täitekulude nõue 28,63 eurot. Tallinna Liikluskorralduskeskuse nõude aegumine ei muuda kohtutäituri tasu ja täitekulude otsust kehtetuks. Vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmisega ühinenud nõuded on kehtivad. Tallinna Transpordiameti märkimine sissenõudjana arestimisaktil ja kordusenampakkumise aktil ei muuda kohtutäituri tasu ja täitekulude otsuseid kehtetuks (I kd, tl-d 108-111). Kohtutäitur vastas hagejale 05.05.2015, et otsustas menetlust jätkata täitekulude osas (I kd, tl 190 pöördel). Kostja Tallinna linn vaidleb kõigile esitatud nõuetele vastu. Kinnisasja arestimise aktist nähtub, et täiteasja nr 052/2001/8354 nõude jääk on 15.09.2014 seisuga 28,63 eurot, millest 19,18 eurot moodustab kohtutäituri tasu ja 9,45 eurot täitemenetluse läbiviimise kulud. Seega ei ole kohtutäitur arvestanud nõude jäägi sisse 25.05.2001 määratud rahatrahvi 33,87 eurot. Täitekulude sissenõudjaks on kohtutäitur, mitte linn (I kd, tl-d 117-118). Kohtutäitur Urmas Tärno vaidleb hagiavaldusele vastu ja põhjendab oma vastuväiteid järgmiselt. Hageja ei ole kinnisasja arestimist kooskõlas TMS §-ga 217 vaidlustanud. Seetõttu on ta oma kaebeõiguse minetanud. Kostjad taotlevad seetõttu menetluse lõpetamist või hagi läbi vaatamata jätmist. Hageja kinnisasja arestimine toimus kohtutäituri täitekulude sissenõudmiseks. Kinnisasja arestimisakti kohaselt oli nõude sisuks rahatrahv 33,87 eurot. Akti kohaselt lisanduvad nõudele täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust 19,18 eurot ja täitemenetluse läbiviimise kuludest 9,45 eurot. Seisuga 15.09.2016 on nõude jääk koos kohtutäituri täitekuludega 28,63 eurot. Arestimise aluseks oli kohtutäituri täitekulude nõue 28,63 eurot. Tallinna Liikluskorralduskeskuse nõude aegumine ei muuda kohtutäituri tasu ja täitekulude otsust kehtetuks. Vaidlusaluses täiteasjas 3 (8)
sundtäitmisega ühinenud nõuded on kehtivad. Tallinna Transpordiameti märkimine sissenõudjana arestimisaktil ja kordusenampakkumise aktil ei muuda kohtutäituri tasu ja täitekulude otsuseid kehtetuks (I kd, tl-d 122-124). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.TsMS § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus määras hagi menetlusse võtmisel hagihinnaks 3500 eurot (I kd, tl 92). Kohus on seisukohal, et kohus on hagihinna määranud ebaõigesti, mistõttu tuleb hagihinda muuta. Hageja esitas hagiavalduse enamapakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes ja kinnistusraamatu kande parandamise nõusoleku andmise nõudes (I kd, tl 67 pöördel). Enampakkumise kehtetuks tunnistamise ja kinnistusraamatu kande parandamise nõusoleku andmise nõuded on kaks mittevaralist nõuet, millest kummagi hind määratakse TsMS § 132 lg 1 järgi. TsMS § 134 lg 1 järgi tuleb need nõuded liita. Seega on TsMS §-de 132 lg 1 ja 134 lg 1 järgi käesolevas asjas hagihind 7000 eurot. Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Eeltoodust tulenevalt on asjas hagihind nimetatud ebaõigesti ning ei vasta tegelikkusele. Kohus määrab hagihinnaks 7000 eurot.
5.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja esitas 11.10.2017 taotluse tõendi kogumiseks. Hageja taotleb, et kohus nõuaks täiteasja nr 052/2002/8354 toimikust kohtuasja juurde Tallinna Liikluskorralduskeskuse täitmisavalduse 25.01.2001 trahviotsuse täitmiseks. Hageja soovib tõendada otsuse täitmisele pööramise aega. Kui otsuse täitmisele pööramine on toimunud peale kolmekuulise tähtaja möödumist, on trahviotsuse täitmine aegunud (I kd, tl 197). Kohus ei ole kirjeldatud taotlust lahendanud, mistõttu teeb kohus seda TsMS § 442 lg 5 järgi otsuse tegemisel. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 238 lg 1 lause 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 236 lg 2 sätestab, et kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Hageja ei ole esitanud faktiväidet selle kohta, millal esitati 25.01.2001 trahviotsus täitmisele. Pool ei saa hagimenetluses tõendada väidet, mida ta ei ole esitanud. Seejuures ei ole poolel õigus taotleda sellisel juhul tõendi kogumist. Kuivõrd hageja ei ole esitanud väidet selle kohta, millal esitati täitmisavaldus trahviotsuse täitmiseks, ei ole tõendil asjas tähtsust ning puudub alus tõendi kogumise korraldamiseks. Lisaks eeltoodule annab TMS § 35 lg 1 täitemenetluse osalisele õiguse tutvuda täitetoimikuga ja saada sealt ärakirju. Seetõttu saab menetlusosaline ise tõendi esitada ning tal puudub TsMS § 236 lg 2 järgi õigus taotleda kohtult tõendi kogumist. Eeltoodut arvestades jätab kohus rahuldamata hageja 11.10.2017 taotluse tõendi kogumiseks (dokumendi väljanõudmiseks).
6.Pooled ei ole menetluses vaielnud järgmiste asjaolude üle: Kohtutäitur Urmas Tärno arestis 16.09.2014 täiteasjas nr 052/2001/8354 hagejale kuulunud 1⁄2 suuruse mõttelise osa kaasomandist kinnisasjale asukohaga XXX(I kd, tl-d 12-17); Hagejale kuulunud 1⁄2 suurune mõtteline osa kaasomandist kinnisasjale asukohaga XXX müüdi 11.11.2016 kordusenampakkumisel kostjatele XXX ja XXX (I kd, tl-d 6-11).
4 (8)
Kohus on seisukohal, et eelnimetatud asjaolude kohta on hageja esitanud dokumentaalsed tõendid, millele kohus on osundanud. Kuivõrd aga pooled eelnevalt loetletud asjaolude üle ei vaidle, ei vaja need asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
7.TMS § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et enampakkumine toimus tühise arestimise alusel (I kd, tl 66 pöördel). TMS § 55 sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kostjad on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja arestimist vaidlustanud ega saa seetõttu tugineda arestimise tühisusele. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TMS §-st 55 on arestimise tühisus asjaolu, millele täitemenetluse osaline saab tugineda ilma TMS § 217 lõikes 1 nimetatud korras kaebust esitamata. Arestimine on tühine seaduses sätestatud eelduste esinemisel algusest peale ning arestimise tühisusele on võimalik tugineda TMS § 223 lõikes 1 nimetatud hagiavalduse esitamisel.
8.Hageja põhjendab väidet arestimise tühisuse kohta sellega, et vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita (I kd, tl 66 pöördel, p 2.6). Hageja hinnangul puudub kehtiv täitedokument seetõttu, et Tallinna Liikluskorralduskeskuse 25.01.2001 otsus nr 292933 täitmine on aegunud (I kd, tl 2, p-d 2.3-2.6). Hageja on esitanud tõendina Harju Maakohtu 14.01.2010 määruse väärteoasjas nr 4-098913 (I kd, tl-d 33-38). Väärteoasjast nähtuvalt on kohus kohaldanud nimetatud otsuse täimise aegumist (I kd, tl 33). TMS § 202 lg 1 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Haldusõigusrikkumiste seadustiku (HÕRS) § 334 sätestas, et halduskaristuse otsus ei kuulu täitmisele, kui seda ei ole täitmisele pööratud kolme kuu jooksul selle tegemise päevast arvates. Kui otsuse täitmine on peatatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 330, peatub aegumistähtaja kulg kuni kaebuse läbiarutamiseni. Kui otsuse täitmine on edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 331, peatub aegumistähtaja kulg kuni edasilükkamistähtaja möödumiseni. Kohus leiab, et TMS § 202 lg 1 kohaselt ei ole täitmise aegumise tagajärjeks täitemenetluse seadustiku mõistes täitedokumendi puudumine või täitedokumendi tühistamine, vaid kohtutäituri kohustus lõpetada täitemenetlus. Kohus on seisukohal, et halduskaristuse otsuse kehtetust ega tühisust täitmise aegumise korral ei näinud ette ka HÕRS § 334. Seetõttu ei saa hageja avaldatud asjaoludest tuleneda arestimisakti tühisust, sest Tallinna Liikluskorralduskeskuse 25.01.2001 otsus nr 292933 oli täitemenetluse seadustik mõistes kehtiv täitedokument.
9.Kostjad on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt arestiti kinnisasi täitemenetluse kulude sissenõudmiseks, mitte Tallinna Liikluskorralduskeskuse 25.01.2001 otsusega nr 292933 määratud halduskaristuse (trahv) täitmiseks. Kõik kostjad põhjendavad oma väiteid sellega, et kinnisasja arestimisakti kohaselt oli nõude sisuks rahatrahv 33,87 eurot; akti kohaselt lisanduvad nõudele täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust 19,18 eurot ja täitemenetluse läbiviimise kuludest 9,45 5 (8)
eurot; nõude jääk koos kohtutäituri täitekuludega oli 28,63 eurot (I kd, tl-d 110, 118, 123 pöördel). Kostjad XXX ja XXX on tuginenud sellele, et kohtutäitur vastas 05.05.2015 hagejale, et ta otsustas menetlust jätkata täitekulude osas (I kd, tl 190 pöördel). 16.09.2014 arestimisaktist nähtuvalt on kohtutäitur avaldanud täitemenetluse kulude suuruseks 28,63 eurot (kohtutäituri tasu 19,18 eurot ja täitemenetluse läbiviimise kulud 9,45 eurot). Summa on võrdne arestimisaktis märgitud nõude jäägiga 28,63 eurot (vt 16.09.2014 arestimisakt täiteasjas nr 052/2001/8354 – I kd, tl 12). Hageja on esitanud tõendina 01.09.2014 teate täitetoimingu kohta, milles on trahvinõude suuruseks märgitud 33,87 eurot ning täitemenetluse kulude suuruseks 28,63 eurot (kohtutäituri tasu 19,18 eurot ja täitemenetluse läbiviimise kulud 9,45 eurot) (I kd, tl 200). Kostjad on esitanud tõendina 01.09.2014 täitekulu väljamõistmise otsuse täitekulude 3,17 eurot kohta (I kd, tl 130). Kohtutäituri kirjast 05.05.2015 nr 1361-V nähtuvalt on kohtutäitur hagejale teatanud, et ta on lõpetanud täitemenetluse põhinõuete sissenõudes täiteasjas nr 052/2001/8354 ning jätkab menetlust kohtutäituri tasu, alustamise tasu ja täitekulude osas. Hageja on kirja kättesaamist 05.05.2015 allkirjaga kinnitanud (I kd, tl 175). Kohus on seisukohal, et nimetatud dokumentidega on tõendatud, et kohtutäituril oli kinnisasja arestimise ajal olemas täitekulude hüvitamise nõue hageja vastu – täitekulude olemasolule on osundatud kõigis viidatud dokumentides. Asjaolu, et kohtule on tõendina esitatud üksnes 01.09.2014 täitekulu väljamõistmise otsus, millel märgitud kulu on väiksem teistes dokumentides märgitud kuludest, ei tõenda ülejäänud täitekulude puudumist. Kohus on seetõttu seisukohal, et kinnisasja arestimise ajal oli olemas kohtutäituri täitekulude hüvitamise nõue ja TMS § 2 lg 1 p 16 mõistes kehtiv täitedokument. Seega ei olnud arestimine tühine.
10.Hageja on tuginenud sellele, et Tallinna Liikluskorralduskeskus on lõppenud õigusjärgluseta (I kd, tl 66 pöördel, p 2.7). Kohus on seisukohal, et kuivõrd Tallinna Liikluskorralduskeskus oli kohaliku omavalitsuse asutus, on täitemenetluses õiguste ja kohustuste kandjaks Tallinna linn. Kohaliku omavalitsuse asutuse likvideerimine ei mõjuta Tallinna linna õigusi ja kohustusi. Seetõttu ei pidanud Tallinna Liikluskorralduskeskuse likvideerimine kaasa tooma hageja suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamist.
11.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et enampakkumise olulisi tingimusi on rikutud sellega, et kohtutäitur rahuldas täiteasjades nr 007/2011/80712 ja 007/2011/80711 sundtäitmisega ühinemise avaldused ja lubas ühineda kohtutäitur Veiko Kaasikul ja OÜ-l Uranos sundtäitmisega vaidlusaluses täiteasjas (I kd, tl 67, p-d 3.2-3.6). Hageja leiab, et puuduvad ühinemise alused ja ei saa lugeda sundtäitmisi vaidlusaluses täiteasjas toimuva sundtäitmisega ühinenuks (I kd, tl 191). TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Selleks, et hageja saaks tugineda käesolevas kohtuasjas sundtäitmisega ühinemise lubamatusele või seadusevastasusele, peab sundtäitmisega ühinemise lubamist olema vaidlustatud TMS § 217 lõikes 1 sätestatud korras. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta vaidlustas sundtäitmisega ühinemise lubamist. Kohus palus hagejal 21.09.2017 istungil avaldada, kas hageja on ühinemise otsuseid vaidlustanud. Hageja ei avaldanud, et ta on otsuseid vaidlustanud (I kd, tl 191). Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja ei saa käesolevas asjas tulenevalt TMS § 217 lõikest 6 tugineda sellele, et kohtutäitur Urmas Tärno ei oleks tohtinud rahuldada avaldusi sundtäitmisega ühinemiseks.
12.Hageja leiab, et kohtutäitur on rikkunud temale kuuluvale kinnisasja mõttelisele osale sissenõuet pöörates TMS §-s 198 sätestatud varale sissenõude pööramise järjekorda (I kd, tl 67 pöördel, p 3.7). Kohus on seisukohal, et TMS §-s 198 sätestatud varale sissenõude pööramise järjekorra rikkumine on asjaolu, millele tuginedes oleks hageja saanud vaidlustada kinnisasja arestimist. Hageja ei ole tõendanud, et ta on TMS § 217 lõikes 1 sätestatud korras kinnisasja arestimist vaidlustanud. Seetõttu ei saa hageja tulenevalt TMS § 217 lõikest 6 kõnealusele asjaolule tugineda.
6 (8)
13.Hageja leiab, et arestimisakt on tühine seetõttu, et aktis toodud vara koosseisu kirjeldus ei vasta tegelikkusele (I kd, tl 67 pöördel, p 4.1). Kohus on seisukohal, et arestimisakti koostamise nõuete või asja üleskirjutamise nõuete rikkumine on asjaolud, millele tuginedes oleks hageja saanud vaidlustada kinnisasja arestimist. Hageja ei ole tõendanud, et ta on TMS § 217 lõikes 1 sätestatud korras kinnisasja arestimist vaidlustanud. Seetõttu ei saa hageja tulenevalt TMS § 217 lõikest 6 kõnealusele asjaolule tugineda.
14.Hageja avaldas, et aastatel 2011 kuni 2016 on sundtäitmisega vaidlusaluses täiteasjas ühinenud OÜ Uranos, kohtutäitur Elin Vilippus, AS Eesti Telekom (uue ärinimega Telia Eesti AS), kohtutäitur Marek Laanemets, Politsei- ja Piirivalveamet, kohtutäitur Kersti Seisler, kohtutäitur Hille Kudu, kohtutäitur Priit Petter ja Tallinna Liikluskorralduskeskus (I kd, tl 67). Kohtu hinnangul ei ole vaidlusalune nimetatud isikute ühinemine sundtäitmisega vaidlusaluses täiteasjas (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Lisaks tõendab nimetatud isikute ühinemist sundtäitmisega hageja esitatud vara kordusenampakkumise akt, milles on sundtäitmisega ühinenud nõuded üles loetletud (I kd, tl 7) ning kohtutäituri otsused sundtäitmisega ühinemise lubamiseks (I kd, tl-d 18-32). Kohus loeb eeltoodu põhjal tõendatuks, et eelnimetatud isikud on ühinenud sundtäitmisega vaidlusaluses täiteasjas. TMS § 149 lg 2 sätestab, et menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. TMS § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 223 lõikes 1 nimetatud hagiavaldus tuleb esitada kohtutäituri, sissenõudja ja ostja vastu (vt ka Riigikohtu 28.09.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18). TMS § 149 lõikest 2 ja 223 lõikest 1 tulenevalt tuleb enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitada kõigi sissenõudjate vastu, sh nende sissenõudjate vastu, kes on menetlusega ühinenud. Hageja esitas hagiavalduse kohtutäitur Urmas Tärno, Tallinna linna ning XXX ja XXX vastu (tl 1). Hageja ei ole esitanud hagiavaldust OÜ Uranos, kohtutäitur Elin Vilippuse, Telia Eesti AS-i, kohtutäitur Marek Laanemetsa, Politsei- ja Piirivalveameti, kohtutäitur Kersti Seisleri, kohtutäitur Hille Kudu ja kohtutäitur Priit Petteri vastu. Seega ei ole hageja esitanud hagiavaldust kõigi isikute vastu, kes peavad TMS § 223 lg 1 järgi olema kostjateks. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ei ole võimalik hagiavaldusega soovitud eesmärgi saavutamine, sest enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohta tehtav kohtulahend ei kehtiks kõigi täitemenetluse osaliste suhtes (TsMS § 423 lg 2 p 2).
15.TsMS § 205 lg 2 lause 2 kohaselt on kostja isik, kelle vastu hagi on esitatud. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 1 ja 205 lg 2 järgi kannab hageja riski, et TMS § 223 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kõigi sissenõudjate vastu hagiavalduse esitamata jätmisel kaotab ta õiguse nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja seaduses sätestatud tähtaja jooksul kõigi sissenõudjate vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi ei esitanud, mistõttu on ta kaotanud õiguse nõuda TMS § 223 lg 1 järgi enampakkumise kehtetuks tunnistamist.
16.Kohus leidis eelnevalt, et arestimine ei olnud tühine, enampakkumise oluliste tingimuste rikkumist ei ole tõendatud, hagejal ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada ning hageja on kaotanud õiguse nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Kohus on seega lahendanud hagiavalduse sisuliselt, sest kohus on kontrollinud enampakkumise kehtetuse eelduste esinemist ja nende tõendatust. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hagiavalduse lahendamine kohtuotsusega ning kohus ei kasuta TsMS § 423 lg 2 punktist 2 tulenevat õigust jätta hagi läbi vaatamata. Kohus jätab hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata. 7 (8)
17.Hageja esitas nõude kohustada kostjaid XXXt ja XXXt andma nõusolek omanikukande muutmiseks ja hageja kinnistusraamatusse kandmiseks nende asemel (I kd, tl 67 pöördel). Kohus on seisukohal, et hageja on esitanud asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 järgi ebaõige kande parandamise nõude. AÕS § 65 lg 1 järgi on sellise nõude aluseks ebaõige kanne kinnistusraamatus. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et kinnistusraamatusse on tehtud ebaõige omanikukanne. Kohus jättis hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Seetõttu ei ole kostjate XXX ja XXX kohta tehtud kanded muutunud ebaõigeks. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda kostjatelt nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks. Kohus jätab hagiavalduse kinnistusraamatu kande parandamise nõudes rahuldamata.
18.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Seetõttu esineb alus 13.01.2017 hagi tagamise tühistamiseks. Kohus tühistab Harju Maakohtu 13.01.2017 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud.
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
20.Tallinna linn ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirju. Samuti ei nähtu toimikust Tallinna linnale menetluskulude tekkimine. Seetõttu määrab kohus, et Tallinna linnal puuduvad menetluskulud ning jätab Tallinna linna menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
21.Kohtul ei ole õnnestunud hagejale kätte toimetada kohtutäituri ja kostjate XXX ja XXX menetluskulude nimekirja. Seetõttu peab kohus menetluskulude nimekirja hagejale kättetoimetamisel määrama uue tähtja kostjate menetluskulude kohta arvamuse esitamiseks. Seega ei saa kohus määrata kohtutäituri ja kostjate XXX ja XXX menetluskulusid kindlaks kohtuotsuses. Kohus määrab nende menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.