Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-18-11230 5. detsember 2018, Narva
Kohtuasi
OÜ Auto Maja Tarvik poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses
Tamara Šabarova
A Li hagi Osaühingu (lühend OÜ) Auto Maja Tarvik vastu saamata töötasu ja puhkusehüvitise nõudes Tsiviilasja hind
588,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A L (isikukood xxx); lepinguline esindaja: Juri Tolmatšov
Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Kostja: OÜ Auto Maja Tarvik (registrikood 12886859), seaduslik esindaja Andei Kulazin 27.11.2018, kohtuistungil
Tsiviilasi nr 2-18-11230
6.3 Välja mõista OÜ-lt Auto Maja Tarvik A Li kasuks menetluskulud summas 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot. 6.4 Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
08.03.2018 esitas hageja (töötaja) Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse kostja (tööandja) vastu (töövaidlusasi nr 4-1/460/18), milles palus tööandjalt välja mõista vähem makstud töötasu summas 510 eurot ning puhkusehüvitis summas 430 eurot. Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjon 18.06.2018 otsusega rahuldas töötaja avalduse osaliselt ning mõistis tööandjalt välja töötasu summas 158,39 eurot ning puhkusetasu 430 eurot. Kostja (tööandja) ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas 25.07.2018 kohtule taotluse, milles palus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi vaatamist hagimenetluse korras.
Hageja palub töövaidluskomisjonile esitatud avalduse lugeda hagiavalduseks. Viru Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse vähem makstud töötasu summas 158,39 euro ning saamata jäänud puhkusetasu 430 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures perioodil 13.03.2017 kuni 23.01.2018 lihttöölisena. Töölepingu kohaselt oli asunud hageja tööle täistööajaga, kuid tihti tuli teha 2(6)
Tsiviilasi nr 2-18-11230
ületunnitööd. Tihti tuli tööd teha ilma puhkepäevadeta ning kostja poolt oli ka korduvalt töötasu maksmisega hilinemisi. Kostja detsembrikuu eest töötasu nõus ei olnud maksma ning seetõttu tuli kirjutada töölepingu ülesütlemise avaldus alates 23.01.2018. Kostja ei ole maksnud töötasu detsembrikuu eest ning töölepingu lõppemisel on jäänud tasumata puhkusetasu 430 eurot.
Kostja kohtule omapoolseid vastuväiteid kirjalikult ei esitanud.
27.11.2018 kohtuistungil jäi hageja omapoolsete nõuete juurde ning palus kostjalt välja mõista vähem makstud töötasud detsembris 158,39 eurot ning puhkusetasu summas 430 eurot. Hageja selgituste kohaselt tasus kostja detsembris osaliselt sularahas, kuid maksmata on veel 158,39 eurot. Puhkusetasu ei ole tööandja üldse maksnud. Hageja selgituste kohaselt oli tõesti juhtumeid, kuid sai vabu päevi tööandjalt ning tööandja maksis kogu töötasu ulatuses tasu, kuid samas tegi hageja ka korduvalt ületunnitööd. Kostja tunnistab nõuet vähem makstud töötasu ulatuses ning on nõus seda maksma. Kostja ei tunnista, et puhkusetasu on maksmata, kuna maksis seda jooksvalt. Nimelt kui hageja puudus töölt siis maksis kostja alati täies ulatuses töötasu, mida saabki lugeda puhkusetasuks (ettemaksuna).
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Esmalt annab kohus hinnangu vähem makstud töötasu suhtes Hageja nõuab kostjalt vähem makstud töötasu summas 158,39 eurot. Kostja tunnistas kohtuistungil nimetatud nõuet ning oli nõus maksma vähem makstud töötasu summas 158,39 eurot. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Seega ei pea kohus vajalikuks nimetatud nõude põhjendusi välja tooma ning rahuldab vähem makstud töötasu nõude täies ulatuses.
3(6)
Tsiviilasi nr 2-18-11230
Teiseks annab kohus hinnangu puhkusetasu nõude suhtes Hageja palub kostjalt välja mõista puhkusetasu summas 430 eurot. Kostja nõuet ei tunnista, leides, et kuna hageja puudus tihti töölt ning iga kuu sai ikkagi täistööaja eest töötasu, siis on puhkusetasu välja makstud. Poolte vahel vaidlust ei ole: tööleping oli sõlmitud 13.03.2017 ning lõpetatud 23.01.2018; töötasu suuruseks oli 470 eurot. iga-aastane puhkuse kestuseks on 28 kalendripäeva. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kooskõlas TLS § 70 lg 2 puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on puhkusetasu tasunud. Kostja poolt ei ole ühtegi tõendit kohtule esitatud, et hagejale oleks puhkusetasu makstud. Samuti selgitas kostja, et maksis puhkusetasu jooksvalt. Kohus selgitab, et töölepingu seadus sätestab, et puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Antud juhul selgus, et pooled ei ole sõlminud kokkuleppeid muul viisil puhkusetasu maksmiseks. Kohtule esitatud tööajatabelite kohaselt on hageja kasutanud puhkust 23.06.2017 kuni 30.06.2017 ning 01.07.2017 kuni 07.07.2017.a. (tl 22-29). Samas ei ole esitatud ühtegi arvestust, et puhkusel viibimise eest oleks kostja puhkusehüvitist maksnud. Istungil selgus, et tööandja maksis töötasu igakuiselt, seega ei ole ka leidnud kinnitust, et reaalselt oleks puhkusetasu makstud. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega kohustus kostja tasuma 23.01.2018 hagejale kõik sadaolevad summad. Kostja ei ole kohtule ka ühtegi tõendit esitanud, et puhkusehüvitis oleks töölepingu lõppemisega hagejale välja makstud. Kohus leiab, et kuna puudus kokkulepe muul viisil puhkusetasu maksmiseks ning kostja ei ole ka töölepingu lõppedes tasunud puhkusetasu, on hagejal alust nõuda puhkusehüvitist töötamise perioodi eest. Kohus juhib ka tähelepanu asjaolule, et jätab tähelepanuta tööajagraafikutes märgitud puhkuseperioodid, kuna selgus, et reaalselt hageja ei ole puhkust kasutanud. Kohus pöörab kostja tähelepanu asjaolule, kui töötaja ei viibi tööl mõjuval põhjusel (töövõimetusleht, hooldusleht), tuleb see ka korrektselt vormistada. Kui töötaja puudub töölt põhjuseta, tuleb ka see korrektselt vormistada. Vastasel juhul hilisemad väiteid ei saa kontrollida ning puuduvad ka tõendid nende kinnitamiseks. Alates 01. jaanuarist 2012 tuleb töötaja kalendriaasta kasutamata puhkus välja arvutada töötatud päeva täpsusega. Kui puhkus on 28 päeva, siis iga töötatud päev annab töötajale 28/365 ehk 0,0767 puhkusepäeva. Avaldaja kehtiv tööleping oli 317 päeva (13.03.2017 kuni 23.01.2018), seega moodustub puhkusepäevadeks 24,31 kalendripäeva (317 x 0,0767). Kooskõlas TLS § 70 lg 1 töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu.
4(6)
Tsiviilasi nr 2-18-11230
TLS § 29 lg 8 viitab „keskmise töötasu maksmise tingimused ja korrale“, mille § 4 lg 3 sätestab, et keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Töötaja keskmine kalendripäeva tasu on lähtudes töötasu kokkuleppest 15,67 eurot [6 x 470/180 (kalendripäevade arv]), mistõttu puhkusetu suuruseks moodustub 380,94 eurot (15,67 x 24,31). Kohus leiab, et hageja puhkusetasu nõue on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele summas (bruto) 380,94 eurot.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul on hagi rahuldatud osaliselt. Kohus leiab, et kostja menetluskulud tuleb jätta tema anda kanda. Võttes arvesse, et hagiavalduses nõude suuruseks oli 588,39 eurot, aga kohus rahuldas hagi summas 538,94 eurot (90%), seega leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb 10% ulatuses jätta hageja enda kanda ja 90% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud tuleb 90% ulatuses jätta tema enda kanda ning 10% ulatuses hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on õigusteenuse osutamisele kulunud 150 eurot, tunnihinnaga 50 eurot ning ajakulu 3 tundi. Riigikohus on oma 06.06.2018 lahendis 2-15-4981 p 21 selgitanud, et „Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning seda, et sama esindaja on hagejat esindanud algusest peale, leiab kolleegium, et TsMS § 175 lg 1 esimese aluse järgi on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu 768 eurot (s.o 5 tundi x 128 eurot + 20% käibemaks). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kolleegiumi hinnangul ei ületa hageja õigusteenuse tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15)“. Arvestades asja keerukust ning dokumentide mahukust, leiab kohus, et kohtule esitatud ajakulu arvestus ning tunnihinne on mõistlik. Eeltoodu alusel leiab kohus, et mõistlik menetluskulude rahaline suurus on 150 eurot. Kohus jättis hageja menetluskuludest 90% ulatuses kostja kanda. Seega hagejale hüvitatavad menetluskulud moodustavad 135 eurot.
5(6)
Tsiviilasi nr 2-18-11230
Kostja ei esitanud Viru Maakohtule menetluskulude nimekirja, menetluskulude kandmine ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest, seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja muutmine Kohus teatas 27. novembri 2018 kohtuistungil, et kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks on 17. detsember 2018. TsMS § 452 lg 1, lg 2, lg 3 ja lg 4 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. Otsus kuulutatakse asja arutamist lõpetaval istungil või tehakse viivitamata teatavaks kohtukantselei kaudu pärast kohtuistungit. Kui otsust ei tehta asja arutamise kohtuistungil, teatab kohus asja arutamist lõpetaval istungil, millal ja kuidas kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. Kui asi lahendatakse kohtuistungit pidamata või kui menetlusosaline ei osalenud kohtuistungil, teatab kohus menetlusosalistele otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus teatab menetlusosalistele ka otsuse avalikult teatavakstegemise aja muutmisest. Kuna kohtuotsus sai valmis enne 27. novembri 2018 kohtuistungil teatatud aega ning arvestades, et tegemist on töövaidlusasjaga, kus töötaja kasuks on väljamõistetud kätte saamata töötasu ja puhkusehüvitis, muudab kohus tsiviilasjas nr 2-18-11230 17. detsembriks 2018 määratud kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aega. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 5. detsembril 2018 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu ja laetakse üles e-toimikusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.