lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-15-2810/74

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-2810/74
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
04.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2629
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts NARVA-JÕESUU KOMMUNAAL10830458(Kostja)OÜ Termentum11545323(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

Vaidlustatud kohtulahend

2-15-2810 KRTL OÜ ja OÜ Termentum hagi Narva-Jõesuu linna (Narva-Jõesuu linnavalitsuse kaudu) ning Aktsiaseltsi KA VAIKO vastu töövõtulepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine Harju Maakohtu 2. oktoobri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KRTL OÜ ja OÜ Termentum määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindaja

Hagejad KRTL OÜ (registrikood 12129785) ja OÜ Termentum (varasem nimi AS Termentum, registrikood 11545323), hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martti Peetsalu ja Vitali Šipilov Kostjad Narva-Jõesuu linn (Narva-Jõesuu linnavalitsuse kaudu, registrikood 75005498, õiguseelneja Vaivara vald Vaivara vallavalitsuse kaudu, registrikood 75010200) ja Aktsiaselts KA Vaiko (registrikood 10830458), kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasi

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 2. oktoobri 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Põhimenetluses menetlesid kohtud KRTL OÜ (hageja I) ja OÜ Termentum (endise ärinimega AS Termentum, hageja II, koos hagejad) hagi Narva-Jõesuu linna (Narva-Jõesuu linnavalitsuse kaudu, kostja I) ning Aktsiaselt KA VAIKO (kostja II, koos kostjad) vastu töövõtulepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks.
2.Harju Maakohus jättis 4. novembri 2016 otsusega hagi rahuldamata ja võttis vastu hagejate loobumise kahju hüvitamise nõudest – selle nõude osas lõpetas maakohus menetluse. Maakohus jättis ühest nõudest loobumise tõttu kostjate menetluskulud hagejate kanda ning määras need kindlaks rahaliselt. Samuti jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades ja määras need kindlaks rahaliselt. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. mai 2017 otsusega maakohtu otsuse osas, millega hagi jäi rahuldamata lepingulise tasu nõudes (483 398,80 eurot), samuti tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmise osas. Samuti tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse nende nõuetega seotud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse ja jaotas menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, jättes kostja I menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus võrdsetes osades hagejate kanda (v.a nõudest loobumisega seotud osas). Ringkonnakohus jättis kostja II menetluskuludest (v.a nõudest loobumisega seotud osas) maakohtus 87,5% ja ringkonnakohtus 86% võrdsetes osades hagejate kanda. Ringkonnakohus jättis hagejate menetluskuludest (v.a nõudest loobumisega seotud osas) maakohtus 12,5% ja ringkonnakohtus 14% kostja II kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 13. detsembri 2017 otsusega ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hagi lepingulise tasu (603 729,94 eurot) nõudes ja sellelt arvestatud viivise nõude osas, samuti selle nõudega seotud menetluskulude jaotuse osas ja saatis asja tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata osas, millega rahuldati hagi osaliselt lepingulise tasu (98 551,94 eurot) nõudes ja sellelt arvestatud viiviste nõudes. Samuti jättis Riigikohus muutmata ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi kostja I vastu rahuldamata, samuti kostja I vastu esitatud nõudega seotud menetluskulude jaotuse osas. Riigikohtu otsuse kohaselt on kohtuotsus menetluskulude osas jõustunud osas, milles jäid ühest nõudest loobumise tõttu kostjate menetluskulud hagejate kanda ning määrati need kindlaks rahaliselt. Samuti on otsus jõustunud osas, milles kostja I menetluskulud ülejäänud nõuetes nii maa- kui ka ringkonnakohtus jäid võrdsetes osades hagejate kanda. Riigikohus jättis kostja I kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Ringkonnakohus tühistas 11. aprilli 2018 otsusega maakohtu otsuse kostja II suhtes täiendavalt osas, millega hagi jäeti rahuldamata lepingulise tasu nõudes 483 398,80 euro ulatuses, samuti viivisenõude rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus jaotas uuesti seni jaotamata menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus märkis otsuse tervikresolutsioonis, et ühest nõudest loobumise tõttu jäävad kostjate menetluskulud hagejate kanda ning määras need kindlaks rahaliselt, kostja I menetluskulud ülejäänud nõuetes nii maa- kui ka ringkonnakohtus jäid võrdsetes osades hagejate kanda. Seni jaotamata menetluskulud kõikides kohtuastmetes jättis ringkonnakohus 26,2% ulatuses hagejate kanda võrdsetes osades ning 73,8% ulatuses kostja II kanda. 2 (7)

Riigikohus keeldus 2. augusti 2018 määrusega kostja II kassatsioonkaebust menetlusse võtmast ja jättis kassatsioonastme menetluskulud kostja II kanda. Seega jõustusid kohtulahendid 2. augustil 2018.

3.Hagejate 29. septembri 2016 menetluskulude nimekirja kohaselt olid hagejate menetluskulud maakohtus 71 457,15 eurot, 4. aprilli 2017 menetluskulude nimekirja kohaselt ringkonnakohtus 24 196 eurot ja 13. novembri 2017 menetluskulude nimekirja kohaselt kassatsiooniastmes 11 176 eurot. Hagejad palusid 6. septembri 2018 menetluskulude nimekirja kohaselt mõisa kostjalt II välja seni välja mõistmata kulud kokku 114 793,15 euro ulatuses. Hagejate seni jaotamata menetluskuludeks on õigusabikulud 99 753,15 eurot, ekspertiisikulud 8 240 eurot ja riigilõiv 6 800 eurot. Hagejad kinnitasid, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga ja esitatud kindlaksmääramiseks käibemaksuta. Vandeadvokaat Martin Tamme osutas õigusabi tunnihinnaga 160 eurot ning vandeadvokaadid Martti Peetsalu ja Vitali Šipilov tunnihinnaga 140 eurot. Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaadid osutasid õigusabi tunnihinnaga 145 eurot.
4.Kostjate 29. septembri 2016 menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostjate menetluskulud maakohtus 22 732,59 eurot ja 4. aprilli 2017 menetluskulude nimekirja kohaselt ringkonnakohtus 4 380,50 eurot, millele lisandus kohtuistungil esinduseks kulunud aeg vastavalt protokollile tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja II 17. oktoobri 2017 menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja II menetluskulu kassatsiooniastmes 6 601,34 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjate 20. septembri 2018 menetlusdokumendi kohaselt oli kostja I kuni 19. aprillini 2016 menetluses ainus kostja, kuna siis kaasas maakohus menetlusse kostja II. Järelikult kõik kuni
19.aprillini 2016 kantud menetluskulud on ainult kostja I menetluskulud ja need kuuluvad täies ulatuses hagejatelt välja mõistmisele. Kostja I ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu tema kasuks tuleb summad välja mõista koos käibemaksuga. Kuni 19. aprillini 2016 oli kostja I menetluskulu 18 900 eurot (koos käibemaksuga). Kuni kostja I suhtes menetluse lõppemiseni Riigikohtu 13. detsembri 2017 otsusega, olid kostjate põhimõttelised vastuväited ja positsioonid sarnased v.a osas, kus kostja I selgitas, et tema vastu on nõue esitatud üldse põhjendamatult. Sellest tulenevalt on enam kui õiglane jagada edasised poolte kulud pooleks. Pool eelviidatud kostjate õigusabikulust on 8 605,98 eurot (koos käibemaksuga). Samuti on õiglane jagada pooleks muud kulud peale õigusabi, mis on 1 879,35 eurot. Seega on kostja I menetluskuluks, mis Riigikohtu 13. detsembri 2017 otsuse kohaselt tuleb hagejatelt võrdselt välja mõista, 29 385,33 eurot. Maakohtu määrus
5.Maakohus mõistis
2.oktoobri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) kummaltki hagejalt kostja I kasuks välja menetluskuluna 11 208,56 eurot ja viivise sellelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ühtlasi tasaarvestas maakohus hagejate ja kostja II vastastikused menetluskulude nõuded ning selle tulemusena mõistis välja kostjalt II hagejate kasuks ühiselt menetluskulu 27 105,10 eurot ja viivise sellelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3 (7)
6.Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lgtele 1 ja 3, § 174 lgle 10 ja § 177 lgle 2 ning Riigikohtu praktikale.
7.Esmalt määras maakohus kindlaks kostjate põhjendatud menetluskulud. Kuna kostja II kaasati menetlusse
19.aprillil 2016, siis enne seda kuupäeva tehtud toimingutega kaasnev menetluskulu on käsitletav üksnes kostja I menetluskuluna. Peale viidatud kuupäeva kuni Riigikohtu
13.detsembri 2017 otsuseni tuleb lähtuda sellest, et kostjate menetluskuludest pool on kostja II menetluskulu, sest kostjate põhimõttelised vastuväited ja positsioonid olid menetluses sarnased. Maakohus lähtus kuni 31. detsembrini 2017 kostjatele osutatud õigusabi osas tunnihinnast 105 eurot ja peale seda tunnihinnast 120 eurot, mis vandeadvokaadi puhul on mõistlik ja põhjendatud hind ning on kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Maakohus analüüsis iga kostjate esitatud arvet põhjalikult ja leidis, et kostja I menetluskulud kokku on põhjendatud 22 417,11 euro ulatuses ja kostja II menetluskulud on kokku põhjendatud 6 833,79 euro ulatuses. Kostja I kinnitas, et ta pole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb talle menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Kostja II palus menetluskulud hüvitada käibemaksuta. Kuna kostja I menetluskulud jäid võrdsetes osades hagejate kanda, tuleb kummaltki hagejalt kostja I kasuks välja mõista 11 208,56 eurot (≈ 22 417,11 ÷ 2).
8.Hagejate põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramisel leidis maakohus, et mitme esindaja kasutamine hagejate poolt ei olnud põhjendatud. Tsiviilasi oli küll mahult suur, ent vaidlus ei olnud õiguslikult niivõrd keerukas, et põhjendatud oleks hüvitada kulutused mitmele lepingulisele esindajale. Seetõttu on hagejate iga menetlustoimingu osas põhjendatud vaid ühe lepingulise esindaja ajakulu. Eeltoodust tulenevalt rakendas maakohus hagejatele osutatud õigusabi osas tunnihinda 140 ja 145 eurot. Tunnihind 160 eurot rakendamisele ei kuulu, sest vandeadvokaat Martin Tamme ei olnud üheski menetluse etapis hagejate peamine esindaja. Maakohus analüüsis iga hagejate esitatud arvet ja menetluskulu nimekirja põhjalikult ja leidis, et hagejate menetluskulu on põhjendatud kokku 39 153,87 euro ulatuses. Hagejad palusid menetluskulud hüvitada käibemaksuta. Ringkonnakohus jättis seni jaotamata menetluskulud kõikides kohtuastmetes 26,2% ulatuses hagejate kanda ning 73,8% ulatuses kostja II kanda ning hagejad vastutavad kostja II menetluskulude eest võrdsetes osades. Seega tuleb kummalgi hagejal kostjale II hüvitada menetluskuluna 895,23 eurot (≈ 6 833,79 ÷ 2 × 26,2%). Kostjal II tuleb hagejatele ühiselt hüvitada menetluskuluna 28 895,56 eurot (≈ 39 153,87 × 73,8%). Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt II välja mõista hagejate kasuks ühiselt 27 105,10 eurot (= 28 895,56 - 895,23 - 895,23). Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
9.Hagejad esitasid vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles paluvad määruse tühistada osas, milles maakohus kummaltki hagejalt mõistis välja 11 208,56 eurot ja viivise ning tasaarvestas hagejate ja 4 (7)

kostja II vastastikused menetluskulude nõuded ning selle tulemusena mõistis välja kostjalt II hagejate kasuks ühiselt menetluskulu 27 105,10 eurot ja viivise. Hagejad paluvad uue määrusega mõista kostjalt II hagejate kasuks ühiselt välja menetluskulud 114 793,15 euro ulatuses ja tasaarvestada need kostja II menetluskulude hüvitamise nõudega. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks omistas maakohus ebaõigesti suurema osa kostjate menetluskuludest kostjale I. Maakohus jättis tähelepanuta, et kulusid on kandnud vaid kostja II ning kostjad taotlesid menetluskulude väljamõistmist kostja II kasuks. Põhjendatud ei ole seada kulude jaotus sõltuvusse sellest, mis hetkel kostja II menetlusse kaasati. Kostja II oli algusest peale seotud ehituslepingu täitmisega ja seega kohtuvaidlusega. Samuti ei muutunud kostja II kaasamisega menetlusse midagi, sest kostja II ei esitanud kostjast I erinevaid seisukohti. Lisaks ei tohi menetluskulusid mõista välja koos käibemaksuga olukorras, kus tegelikkuses on kulusid kandnud kostja II, kes on käibemaksukohustuslane. Kostja II nimele olid väljastatud ka arved. Kostjad ei ole ka tõendanud, et kostja I oleks kostja II kantud kulusid kuidagi hüvitanud või teinud muu vastusoorituse. Seetõttu tuleb kostjate menetluskulud summeerida ning jätta hagejate kanda 26,2% vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Teiseks oli kahe esindaja kasutamine hagejate poolt põhjendatud kohtuasja keerukusega. Asi oli mahukas, õiguslikult keerukas ja asjas tõusetus suur hulk menetluslikke küsimusi.

10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostja II vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 6. novembril 2018 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
12.Vastuseks järgmist.

määruskaebusele

märgib

ringkonnakohus

13.Kolleegium ei nõustu hagejate seisukohaga, et kostjate menetluskulusid tuleb pidada kostja II menetluskuludeks. Ennekõike puudutab see kostjate lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Samuti ei nõustu kolleegium, et kostjad on menetluskulude väljamõistmist taotlenud üksnes kostja II kasuks. Käesolevas asjas toimus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist. Kostjad on 20. septembril 2018 esitanud menetluskulude nimekirja juurde täpsustuse, milles selgitatakse mõlema kostja poolt kantud hüvitatavate menetluskulude suurust ning taotletakse hagejatelt kostja I menetluskulude 29 385,33 euro väljamõistmist. 5 (7)

Maakohus lähtus õigesti kostjate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel sellest, millal kostja I koos kostjaga II menetluses osales. Kolleegium leiab, et menetluskulusid ei saa tekkida isikule, kes ei ole asjas menetlusosaline. Kuivõrd kostja II kaasati menetlusse

19.aprillil 2016 ja kostja I osas jõustus kohtulahend 13. detsembril 2017, siis selle perioodi osas (19. aprillist 2016 kuni 13. detsembrini 2017) on põhjendatud jagada kostjate menetluskulud võrdsetes osades pooleks.
14.Menetlusosalise õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja väljamõistmist teiselt menetlusosaliselt tuleneb TsMS § 174 lg-st 1. Menetluskulude jaotus määrab, kas menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud (TsMS § 175 lg 1). Mitme isiku ühise esindamise korral tuleb kindlaks teha, millises ulatuses saab õigusabikulu lugeda kulude hüvitamist taotleva menetlusosalise põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Õigusabikulu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Esitatud arved on piisavad õigusabikulu tasumise kohustuse tõendamiseks. Seejuures ei oma tähtsust, kas kulud on esitatud arvete alusel ka tegelikult tasutud või kes need tasus (TsMS § 174 lg 4). TsMS § 174 lg 9 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Ka kohtupraktikas on leitud, et menetluskulude hüvitamist ei välista asjaolu, et õigusabiteenuse arved on esitatud kolmandale isikule (vt Riigikohtu 9. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Kostjate ühine esindaja on selgitanud, et kostjate vahelise kokkuleppe alusel kandis kostja I menetluskulud kostja II. Sellise kokkuleppe olemasolu on usutav, sest kostja II kuulub kostjale I. Kolleegium leiab, et praegusel juhul on maakohus õigesti hagejate menetluskulude tasumise kohustust kostjale I jaatanud ja kulud talle välja mõistnud.
15.Kuivõrd kostja I kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, on maakohus õigesti TsMS § 174 lg 10 alusel kostja I menetluskulud kindlaks määranud käibemaksuga.
16.Ringkonnakohus leiab, et hagejate etteheited maakohtu ebaõigetest lähtekohtadest puudutavad menetluskulude jaotust. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa muuta menetluskulude jaotust, sest seda saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). Riigikohtu 13. detsembri 2017 otsusega määrati menetluskulude jaotus kostja I suhtes, jättes kostja I menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2018 otsusega jaotati seni jaotamata menetluskulud ja menetluskulud jäeti 26,2% ulatuses hagejate kanda ning 73,8% ulatuses kostja II kanda. Maakohus on põhjendatult lähtunud põhimenetluses kindlaksmääratud menetluskulude jaotusest ja kostjate menetluskulud rahaliselt eraldi kindlaks määranud.
17.Hagejate teisele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamata jätmise osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tegemist ei olnud keerulise kohtuvaidlusega, vaid tavapärase töövõtulepingust tuleneva võla ja viivise nõudega. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ega 6 (7)

määruskaebuses ei toonud hagejad esile asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et vaidlus oli teistest sellist liiki asjadest keskmisest keerukam, mis tingiks mitme esindaja kulutuste hüvitamise vajaduse. Ainuüksi toimiku köidete arv ja maakohtu otsuse pikkus taoliseks järelduseks alust ei anna. Seetõttu on maakohus põhjendatult leidnud, et mitme esindaja töö hüvitamisele ei kuulu.

18.Eeltoodust tulenevalt ei ületanud maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Maakohtu järeldus vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb menetlusosalistele osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
23.märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetlusosaliste õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
20.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur

/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar

/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.