RAGN-SELLS AS-i kaebus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 08.09.2014 otsuse nr 1-25/123 ning 08.12.2014 vaideotsuste nr 1-16/20 ja nr 1-16/21 tühistamiseks, vastustaja kohustamiseks lahendama uuesti kaebaja 17.09.2013 projekti muutmise taotluse, tagastama toetuse, intressi ja viivise ning maksma tagastatavalt summalt intressi, 08.09.2014 otsuse tühistamata jätmise korral tagastama viivise
Menetlusosalised
Kaebaja – RAGN-SELLS AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Kadri Michelson Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Jane Adler, Reet Siilaberg ja Rein Urman
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta RAGN-SELLS AS-i kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.08.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
− Eesti Energia AS – EE − Waste Treatment Technologies WTT B.V. – WTT − Keskkonnamõju hindamine – KMH − Mehhaanilis-bioloogiline töötlus/töötlemine – MBT − Eesti Vabariigi põhiseadus – PS − Halduskohtumenetluse seadustik – HKMS − Haldusmenetluse seadus – HMS − Jäätmeseadus – JäätS − Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus – KeHJS − Maksukorralduse seadus – MKS − Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus – STS2007_2013 − Riigivastutuse seadus – RVastS − Võlaõigusseadus – VÕS − Keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ – keskkonnaministri määrus nr 21 − Keskkonnaministri 03.08.2009 määrus nr 47 „Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine” tingimused“ – keskkonnaministri määrus nr 47 − Keskkonnaministri 08.04.2013 määrus nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ – keskkonnaministri määrus nr 7 − Keskkonnaministri 14.12.2015 määrus nr 70 “Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” – keskkonnaministri määrus nr 70 − Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrus nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” – Vabariigi Valitsuse määrus nr 102 − Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrus nr 104 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ – Vabariigi Valitsuse määrus nr 104 − Euroopa nõukogu 11.07.2006 määrus nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999) – määrus nr 1083/2006 − Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19.11.2008 direktiiv nr 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) – direktiiv nr 2008/98 − Euroopa nõukogu 26.04.1999 direktiiv nr 1999/31 (prügilate kohta) – direktiiv nr 1999/31
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (vastustaja) rahuldas 19.10.2010 otsusega nr 1-25/276 perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse (STS2007_2013) ja keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 „Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine” tingimused“ (keskkonnaministri määrus nr 47) alusel RAGN-SELLS AS-i (kaebaja) 05.04.2010 taotluse projektile nr 2.1.0601.10-0023 „RAGNSELLS AS biojäätmete töötlus ja taaskasutus“ toetuse saamiseks. Taotlus esitati keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg 2 p-s 2 nimetatud tegevuse toetamiseks. Projekti kogumaksumus on 49 162 966,48 krooni (3 142 086,23 eurot), mis on kogu ulatuses abikõlblik. Maksimaalne toetuse summa on 19 665 186,59 krooni (1 256 834,49 eurot) ja osakaal 40% projekti abikõlblikest kuludest. Projekti abikõlblikkuse periood on 05.04.2010–31.12.2011. 2(32)
3-15-44
Vastustaja pikendas 15.01.2013 otsusega nr 1-25/9 projekti abikõlblikkuse perioodi kuni 31.03.2013.
2.Kaebaja esitas 17.09.2013 vastustajale taotluse muuta toetuse taotluses näidatud mulla ja täitepinnase osakaalud, et keskenduda edaspidi täitepinnase tootmisele.
3.Vastustaja tunnistas 08.09.2014 otsusega nr 1-25/123 oma 19.10.2010 otsuse kehtetuks ja nõudis kaebajalt väljamakstud toetuse 1 102 952,16 eurot tagastamist koos intressi ja viivisega. Otsuse ja selle lahutamatu lisa 07.07.2014 ärakuulamiskirja nr 10-3/1076-127 põhjendused oli kokkuvõtlikult järgmised:
3.1.Projekti eesmärk oli ehitada Tallinnas Suur-Sõjamäe tn 31a kinnistule terviklik jäätmekäitluskeskus, kus kompostitakse liigiti kogutud biojäätmeid ning saadud muld ja täitepinnas suunatakse taaskasutusse. Projekti elluviimise kontrollimisel selgus, et kaebaja viis vastustaja eksimusse toetuse kasutamise tegeliku eesmärgi osas ja kasutas toetust hoopis jäätmekütuse tootmise arendamiseks, mis on vastuolus keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3.
3.2.Kaebaja on korduvalt erinevatele ametkondadele ja avalikkusele rõhutanud, et tegemist on jäätmekütusetehasega. Nt on ta saanud Tallinna linnalt load jäätmekütusetehase ehitamiseks ja kasutamiseks ning avaldanud 05.09.2012 pressiteate Suur-Sõjamäe tn 31a asuva jäätmekütusetehase täisvõimsusel tööle asumisest. Keskkonnamõju hindamine (KMH) viidi läbi jäätmekütuse tootmise tehase mõju hindamiseks.
3.3.Keskkonnaamet on väljastanud kaebajale jäätmeload jäätmekütuse tootmiseks. Ei ole usutav, et kaebaja jäätmekäitlusettevõtjana ei teadnud, millise toimingukoodiga jäätmeluba tulnuks biojäätmete kompostimiseks taotleda. Vajaliku R3o toimingukoodita biojäätmete kompostimine on ebaseaduslik tegevus, mida ei saa lugeda STS2007_2013 § 2 p 2 järgi abikõlblikuks. Kaebajal puudub siiani jäätmeluba, mis võimaldaks tal Suur-Sõjamäe tn 31a jäätmekäitluskohas liigiti kogutud biojäätmeid kompostida. Samuti ei ole jäätmeloas biojäätmete (jäätmekoodid 20 01 08 ja 20 02 01) käitlemiseks lubatud kogused kooskõlas nende kogustega, mida kaebaja lubas taotluses käidelda.
3.4.M. V. 22.04.2014 eksperthinnangu kohaselt on kvaliteetse komposti saamise eelduseks liigiti kogutud biojäätmed, millele võib õhutamiseks lisada saastamata biolagunevaid puidujäätmeid või hakkepuitu. Kaebaja segab õhutamise otstarbel biojäätmete hulka segaolmejäätmetest väljasõelutud fraktsiooni, mille täielik eraldamine järelsõelumisel ei ole tehniliselt võimalik ega keskkonnasõbralik. Ekspert leidis paikvaatlustel, et on üsna tõenäoline, et suuremat osa liigiti kogutud biojäätmetest käideldakse koos jäätmekütuse toormega ning tekkinud saadus, mida kaebaja nimetab täitepinnaseks, on üks jäätmekütuse valmistamise jääkidest. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsiandmed näitasid, et kaebaja jäätmete töötlemissaaduste raskmetallide sisaldus ületab kõigi mõõdetud komponentide osas kompostis lubatud piirväärtusi. Järelikult ei ole võimalik pidada kaebaja protsesse kompostimiseks ja selle tulemust jäätmete lakkamiseks. Nii Torma kui Slopsi prügilate katmiseks kasutatud materjalis on suhteliselt väike orgaanilise aine sisaldus. Sellised sisaldused on omased pigem segaolmejäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise (MBT) jääksaadustele.
3.5.M. V. analüüsist Suur-Sõjamäe tn 31a jäätmekäituskoha jäätmearuannete kohta selgub, et kaebaja ei käitle biojäätmeid lahus MBT protsessi sisendist. Kogu jäätmete aeroobsel töötlemisel eraldunud veeaur (ja ilmselt ka orgaanilise aine lagunemisel tekkinud süsihappegaas) on näidatud vaid prügikütuse real. 11.11.2013 võetud biojäätmete töötlemissaaduse proovis oli orgaanilise aine sisaldus 46%, mistõttu ei saaks sellele omistada mineraalsetele jäätmetele omast koodi 19 12 09 (liiv ja kivid). Torma prügilast võetud
3(32)
3-15-44
täitepinnase proovid näitasid tunduvalt väiksemat orgaanilise aine sisaldust (14%), mistõttu pole usutav, et biojäätmete töötlemissaadust oleks kasutatud täitepinnasena prügilate katmisel. M. V. tõi välja, et segaolme- jm jäätmete MBT protsessi töötlemissaadused peaksid erinema biojäätmete töötlemissaadustest kardinaalselt. Segaolmejäätmete töötlemisel on põhisaaduseks prügikütus, mis sisaldab ka jäätmete orgaanilise (bioloogilise) osa kuivatatud fraktsiooni. Lisaks tekivad jäägid (üldistatult liiv ja kivid), mida on võimalik kasutada nt prügilate sulgemisel, ja taaskasutuseks kõlbmatud jäägid, mida tuleb prügilatesse ladestada või põletada. Liigiti kogutud biojäätmete töötlemissaaduseks saab olla vaid kompost või orgaaniline täitepinnas, mitte liiv ja kivid.
3.6.Tunnel cleaning check listi ja kaebaja kinnituse kohaselt käideldi 2013. a kokku 126 tunnelitäit jäätmeid, sh 85 tunnelitäit liigiti kogutud biojäätmeid ja 41 tunnelitäit jäätmekütust. Kui kaebaja kinnitusel on ühe tunneli mahutavus 250 t, siis tähendab 85 tunnelitäit 21 250 t biojäätmeid. Isegi kui arvestada, et kuni 50% lisatakse õhutusmaterjali, oleks liigiti kogutud biojäätmeid pidanud olema vähemalt 10 625 t. 2013. a jäätmearuande kohaselt käideldi ainult 5725 t liigiti kogutud biojäätmeid. Samas tekkis jäätmekäitluse tulemusena 10 225 t jäätmeid koodiga 19 12 09 („liiv ja kivid“). Kaebaja viidatud täitepinnas ei saa olla tekkinud liigiti kogutud biojäätmete töötlemise tulemusena. Juba ainuüksi loodusseadustest lähtudes ei saa 11,28-päevase kompostimise tulemusena liigiti kogutud biojäätmetest tekkida liiv ja kivid. Kuna massi jäävuse seadus välistab mitte millestki millegi tekkimise, siis ei ole võimalik, et protsessi väljundit tekib sisendist enam. Eriti kui protsess näeb ette hoopis massikao tänu orgaanilise aine lagunemisele (veeauru ja gaaside eraldumine). 2013. a jäätmearuande kohaselt võeti vastu 60 488 t segaolmejäätmeid (kood 20 03 01). Kasutades kaebaja arvutuskäiku, teeb see 17 783 t tunnelkäitlust vajavaid segaolmejäätmeid. Jagades selle 41 tunnelitäieks, saab 433 t jäätmeid tunneli kohta, mis ületab 2-kordselt kaebaja viidatud tunneli mahutavuse. Seega ei olnud kaebajal võimalik 2 tunneliga käidelda kõiki tunnelkäitlust vajavaid segaolmejäätmeid. Tunnel cleaning check listi andmetel on liigiti kogutud biojäätmete keskmine viibeaeg tunnelis 11,28 päeva ja segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmise puhul 12,18 päeva. Seega ei esine erinevusi ka viibeajas, mis ei lähe kokku kaebaja väitega, et liigiti kogutud biojäätmete käitlemine võtab rohkem aega. 2012. a jäätmearuande kohaselt võeti vastu 58 141 t segaolmejäätmeid, mis tähendab 17 093 t tunnelkäitlust vajavaid segaolmejäätmeid ja 68 tunnelitäit jäätmekütust. Kaht tunnelit kasutades pidanuks mõlemast läbi käima 34 tunnelitäit. Võttes aluseks keskmise viibeaja 12 päeva, teeb see 408 päeva, mis on enam kui aasta. Lisaks tuleb arvestada, et tunnelite tühjendamine ja täitmine võtavad oma aja ning tehas alustas täisvõimsusel tööd alles 05.09.2012. Seega ei olnud kaebajal 2012. a ainult 2 tunneliga võimalik käidelda kõiki tunnelkäitlust vajavaid segaolmejäätmeid. 2012. a ja 2013. a jäätmearuannete järgi on toodetud peamiselt põlevjäätmeid (prügikütust) (jäätmekood 19 12 10): 2012. a 30 389 t ja 2013. a 37 505 t, mis on vastavalt 50% ja 62% jäätmekäitluskoha aastasest väljundimahust. Ülejäänud väljundid olid 2012. a muud jäätmete mehhaanilise töötlemise jäägid (jäätmekood 19 12 12) koguses 19 263 t ning 2013. a mineraaljäätmed (nt liiv ja kivid) (jäätmekood 19 12 09) koguses 10 175 t ja muud jäätmete mehhaanilise töötlemise jäägid (jäätmekood 19 12 12) koguses 10 221 t. Järelikult on kaebaja nii 2012. a kui ka 2013. a kasutanud toetusega rajatud tunneleid jäätmekütuse tootmiseks. 2012. a ja 2013. a moodustas biojäätmete osakaal üldisest töödeldud jäätmekogusest vastavalt 5% ja 7%. See on vastuolus asjaoluga, et tehasesse rajatud 6-st tunnelist 4 on mõeldud üksnes liigiti kogutud biojäätmete käitlemiseks.
3.7.Kaebaja esitatud R. M. ekspertarvamus ei lükka vastustaja seisukohti ümber. R. M. ei ole ise andmeid analüüsinud, vaid kirjeldanud protsessi. Protsessi peaks oskama kirjeldada kaebaja ise. Ekspert sai vaatluse teel hinnata üksnes 2014. a toimunut, mitte 2012. a ja 2013. a toimunut, mida on hinnanud vastustaja.
4(32)
3-15-44
3.8.Kuna kaebaja on üleriigiliselt tegutsev jäätmevedaja, siis on tema võimuses tagada sisendmaterjali kõrgem kvaliteet, sest ta saab anda tagasisidet liialt saastunud liigiti kogutud biojäätmete kohta. Liialt saastunud liigiti kogutud biojäätmeid ei pea lisama korralikult liigiti kogutud biojäätmete hulka, vaid need võib lugeda segaolmejäätmeteks. Samas nähtub kaebaja selgitustest, et ta rikub liigiti kogutud biojäätmete kvaliteeti nagunii, lisades edasisel käitlemisel sinna „õhustamiseks“ segaolmejäätmetest välja sõelutud jääki. Samuti on kaebaja võimuses reguleerida protsessi pikkust. Seega on kaebaja põhjendused otsitud.
3.9.Põhjendamatu on R. M. väide, et segaolmejäätmetest välja sõelutud jäägi lisamine liigiti kogutud biojäätmetele „õhustamiseks“ on kaebaja puhul vabandatav, kuna selline tegevus on tahtlik majanduslikust kaalutlusest lähtuvalt. Toetuse eesmärk oligi mittetasuva tegevuse majanduslikult mõistlikuks muutmine. Kaebaja pidi juba toetuse taotlemise ajal projekti jätkusuutlikkuse, sh liigiti kogutud biojäätmete kompostimise tasuvuse, põhjalikult läbi kaaluma. Seetõttu ei saa aktsepteerida liigiti kogutud biojäätmete kvaliteedi rikkumist majanduslike kaalutlustega (jäätmeseaduse (JäätS) § 14 lg 12).
3.10.Kaebaja ei tooda liigiti kogutud biojäätmetest isegi täitepinnast, vaid selle näol on tegemist jäätmekütuse tootmise jäägiga. Projekti seisukohast ei ole oluline, mida jäätmekütuse tootmise jäägiga edasi tehakse. OÜ Keskkonnakorraldus 08.03.2013 ekspertiisis ja selle alusmaterjalides ei ole kusagil mainitud, et tegemist oleks liigiti kogutud biojäätmete kompostimisel saadava inertse jäägiga. Ekspertiisiaktis leiti, et jäätmekood 19 12 09 (mineraaljäätmed, nt liiv ja kivid) on sobilik. Mineraalsete jäätmete vastuvõtmist kaebajalt kinnitasid nii AS Väätsa Prügila kui ka ATI Grupp OÜ. Orgaanikale viitavat lõhna ei täheldatud. Puudub alus arvata, et pikaajalise kogemusega jäätmekäitlejad ei tee vahet mineraaljäätmetel ja liigiti kogutud biojäätmetest tehtud täitepinnasel. KMH aruande p 2.5 kohaselt on jäätmekütuse tootmise väljundiks mineraaljäätmed (inertsed jäätmed, jäätmekood 19 12 09). Kaebaja on 14.08.2014 artiklis „Miks pürgivedu ei ole tasuta?“ toonud välja, et jäätmekütuse tootmisel tekib sisendist umbes 11,5% inertset kattematerjali. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüside tulemustest lähtudes ei saa tekkida liigiti kogutud biojäätmete näidatud kogusest sellist hulka mineraaljäätmeid. Seega saab kaebaja väidet, et jäätmekoodiga 19 12 09 on taaskasutamiseks üle antud ainult liigiti kogutud biojäätmete kompostimise saadust, käsitleda valeandmete esitamisena. Kaebaja ei ole jäätmekäitluskohas liigiti kogutud biojäätmeid kompostinud või eraldi käidelnud. Selle asemel on ta kasutanud liigiti kogutud biojäätmeid koos kõikide teiste jäätmetega selleks, et toota jäätmekütust.
3.11.Kaebaja kirjelduse kohasel käitlemisel jääksid liigiti kogutud biojäätmeid jätkuvalt jäätmeteks, korrektsel komposti tootmisel lakkaksid jäätmed olemast. Arvestades jäätmekäitluskompleksi tehtud investeeringu suurust, peaks kaebajal olema võimalik toota nõuetele vastavat komposti ehk tagada ringlussevõtt kui kõrgema prioriteediga tegevus.
3.12.Kuna kaebaja ei tegele biojäätmete kompostimise, vaid jäätmekütuse tootmisega, ei ole põhjendatud tema muutmistaotlust rahuldada, sest ühe hüpoteetilise jäätmesaaduse asendamine teisega ei muuda toetuse tagasinõudmise aluseks olevaid asjaolusid ja õiguslikke järeldusi. Muudatustaotluse rahuldamise eelduseks oleks olnud, et kaebaja oleks suutnud tõendada, et ta tegeleb nimetatud saaduste tootmisega liigiti kogutud biojäätmetest.
3.13.Biojäätmete kompostimiseks on vaja jäätmeid regulaarselt niisutada. Kaebaja sõlmis ettevõtjaga Waste Treatment Technologies WTT B.V. (WTT) lepingu, mille kohaselt kohustus WTT tarnima uue MBT tehase segaolmejäätmete bioloogilisest osast jäätmekütuse tootmiseks. Kuigi lepingu lisas teavitatakse töövõtjat, et kaebaja on saanud toetust biojäätmete käitlemiseks, ei muudeta sellega lepingu sisu. Täiendavad kokkulepped puudutavad ainult maksete tegemise korda. WTT 03.06.2009 pakkumuse kohaselt tuli tunnelite lakke rajada sprinklerite süsteem,
5(32)
3-15-44
mille kaudu saaks nõrgvett ja kondensaate kasutada jäätmete niisutamiseks. Lepingu lisaks olevast korrigeeritud pakkumusest on sprinklerid välja võetud ja asendatud võimalusega kasutada nõrgvett jäätmete niisutamiseks tunnelite ees.
3.14.EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OÜ 30.06.2014 hinnangus leitakse, et tunnelites puudub materjalide niisutamise võimalus. WTT tehnoloogias esialgu kirjeldatud sprinklersüsteemi ei ole rajatud ning raudbetoonis vahelae suure veetiheduse ja nõrgvete kõrge sulfaadisisalduse tõttu on välistatud materjali niisutamine ülemiste ruumide uputamise ja/või allavalguva nõrgvee kaudu. Seda kinnitab ka betoontunnelid ehitanud AS MARU EHITUS 15.05.2014 kirjas. Nimetatud kirja kohaselt ei ole mõeldav lahendus, kus vesi jõuab jäätmete niisutamiseks tunnelitesse laepaneelide vahelt, sest tagumine osa tunnelite laest ei ole paneelidest, vaid monoliitsest betoonist (puuduvad vahekohad). Teiseks on biofiltrite nõrgvesi tehnoloogidelt saadud andmetel kõrge sulfaadisisaldusega ja see ei tohi jõuda raudbetoonis oleva armatuurini. Kuna jäätmekäitluskohta on rajatud tunnelid, mis ei võimalda niisutamist protsessi käigus, siis ei ole neid võimalik liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks kasutada. Kaebaja ei kavatsenud juba ehitustööde käigus rajada toetuse arvelt 4 tunnelit 6-st komposti tootmiseks, vaid kõik tunnelid on ehitatud ühesuguselt jäätmekütuse tootmiseks. Sprinkleritega niisutussüsteem tunnelite kohal olevas biofiltris on mõeldud vaid biofiltri niisutamiseks.
3.15.M. V. selgitas 25.08.2014 täiendavas ekspertarvamuses, et tunnelkompostimise meetodi eelisteks on protsessi läbiviimine kinnises süsteemis, kus on võimalik kontrollida parameetreid – temperatuuri, vajaliku õhu juurdeandmist ja kompostitava materjali niiskust. Olulised on ka protsessist väljuva õhu või tekkivate gaaside kvaliteedi paremad ohjamisvõimalused nende filtritesse suunamise ja puhastamise abil. Tunnelkompostimisel on soovitatava ja kvaliteetse lõpptoote saamiseks oluline protsessile ja tootele soodsa niiskusrežiimi hoidmine, mis saavutatakse kompostitava materjali niisutamisega. Kaebaja on ise jäätmeloa muutmise taotluse lisas 1 (16.09.2013 kiri Keskkonnaametile) kirjeldanud, et jäätmete biokuivatamisel tuleb vee lisamist piirata või vältida, kuid kompostimisel on vee liigne aurumine või materjali kuivamine protsessi aeglustav faktor. Seega seisneb protsesside põhiline vahe niiskusrežiimide reguleerimises. Kuna WTT-ga sõlmitud lepingus on kõigis 6-s tunnelis ette nähtud üksnes jäätmete biokuivatamine, siis ilmselt seepärast puuduvadki tunnelitel niisutussüsteemid ja võimalused pidevalt protsessisaaduse veesisaldust mõõta. Seadmeid ei ole algusest peale kavandatud kasutada biojäätmete kompostimiseks ja ka hiljem ei ole tehtud mingeid muudatusi tehnoloogias, mis võimaldaks komposti toota. MBT tehase senine praktiline toimimine, tekkivate saaduste analüüsiandmed ja jäätmearuanded näitavad, et tehase protsessisaaduste hulgast, mida püütakse kujutada „täitepinnasena“, ei ole võimalik kuidagi eristada liigiti kogutud biojäätmete kompostimisel ning olmejäätmetest jäätmekütuse valmistamisel (biokuivatamisel) tekkinud jäätmeid. Neid kõiki klassifitseeritakse sama jäätmekoodiga 19 12 09 „liiv ja kivid“. Seega võimaldab tehnoloogia, mille juures ei kasutata niisutamist, kõigis 6-s tunnelis läbi viia üksnes jäätmete osalist lagundamist ja kuivatamist. Selle põhisaaduseks saab olla vaid jäätmekütus, soovimatu kõrvalprodukt aga „liiva ja kividena“ kvalifitseeritav materjal.
3.16.R. M. eksperthinnangus toodud kirjeldus biojäätmete eelnevast niisutamisest tunnelite ees oleva niisutussüsteemiga ja vajadusel ka protsessi keskel jäätmete tunnelist väljavõtmise kaudu ei ole praktikas kasutatav. Tunnelite ette rajatud niisutussüsteem ei võimalda niisutada ainult liigiti kogutud biojäätmeid, vaid märjaks saaksid ka samas ruumis asuvad jäätmekütuse tootmiseks mõeldud jäätmed. Kaebaja ei ole kordagi paikvaatluste ega vastustajaga peetud kirjavahetuse käigus maininud, et nad võtaksid biojäätmeid protsessi keskel niisutamiseks tunnelitest välja ja paneksid need seejärel tunnelitesse tagasi. Sellist tegevust ei nähtu ka tunnel cleaning check listist. Samuti ei ole sellist võimalust toodud kompostimise protsessi kirjelduses. Kaebaja jäätmekäitluskeskuse vahetuse vanem kinnitas 11.04.2014 paikvaatlusel, et tunnelites 6(32)
3-15-44
puuduvad niiskusandurid. Üheski tunneli logifailis ei ole näha niiskussisalduse graafikut. Seega ei ole kaebajal võimalik teada, millal on vaja jäätmemassi niisutada. Pole usutav, et ainult oletuste põhjal hakataks tunneleid avama, sest see katkestaks protsessi pidevuse. Kompostimiseks on vajalik kindel temperatuuri käik, et mikroorganismid saaksid orgaanilist ainet lagundada. Vahepeal tunneli avamine ja materjali välja võtmine pikendaksid protsessi oluliselt, sest temperatuuri tõusmine vajalikule kõrgusele hakkab otsast peale. Kuna tunnelite esises ruumis hoitakse tunnelitesse panekut ootavat materjali, siis ei ole seal füüsiliselt ruumi nö poolvalmis jäätmesegu väljatõstmiseks ja niisutamiseks. Samuti kaasneks poolvalmis komposti väljatõstmisega haisuprobleem, mille vältimiseks on tunnelitele rajatud biofiltrid. Kindlasti oleks tegemist märgatava lisakuluga nii protsessi pikema kestuse kui ka ekskavaatori töötundide näol. Kuna kaebaja arvates ei ole liigiti kogutud biojäätmete käitlemine majanduslikult mõttekas, on vähetõenäoline, et ta hakkaks protsessi veelgi kulukamaks muutma. Sellisel juhul kaoks mõte kalli investeeringu tegemiseks tunnelitesse.
3.17.AS-i TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS (TJTK) andmetel on kaebaja 2012. a ja 2013. a andnud talle üle biolagundatavaid köögi- ja sööklajäätmeid vastavalt 2198 t ja 217 t. Kaebaja kinnitas 25.04.2014 vastustajal, et on 2013. a andnud TJTK-le üle 128 t liigiti kogutud biojäätmeid, s.o 2 korda vähem. Seega on kaebaja esitanud valeandmeid. Kuna jäätmekäitluskeskus alustas tööd juba 2012. a, siis ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks kaebaja oleks pidanud liigiti kogutud biojäätmeid käitlemiseks teisele ettevõtjale üle andma. Eriti olukorras, kus taotluses lubatud liigiti kogutud biojäätmete kogusest saadi 2013. a täis vaid 25%. Lisaks on nimetatud jäätmeid TJTK-le üle antud terve 2013. a vältel suhteliselt regulaarselt. Ligi 76% anti TJTK-le üle 04.09.2013 või varem. Seega ei saa valdava enamuse liigiti kogutud biojäätmete üleandmist põhjendada ka sooviga vältida ebaseaduslikku tegevust – loata biojäätmete kompostimine. Ainus põhjus liigiti kogutud biojäätmete üleandmiseks sai olla soovimatus ise nende käitlemisega tegeleda.
3.18.Eesti Energia AS (EE) pakkus 24.09.2012 kaebajale võimalust käidelda, sh taaskasutada, biolagunevaid jäätmeid kuni 3000 t aastas jaanuarist 2013 kuni detsembrini 2014, võimalusega pikendada perioodi 1 aasta võrra. Kaebaja vastas, et ei ole biojäätmete vastuvõtust ja käitlemisest antud perioodil ja kogustes huvitatud. Samas ei keeldunud ta olmejäätmete vastuvõtust ja käitlemisest. Kaebaja põhjendused on paljasõnalised ja asjakohatud. Kaebaja ei saanud teada, kas tema pakkumine osutub valituks. Kaebaja keeldus selgesõnaliselt ainult liigiti kogutud biojäätmete käitlemisest. Viide öiste vastuvõtuaegade hinda tõstva mõju kohta ei ole asjakohane, sest sama tingimus kehtis ka teistele. Kuna kaebaja sai jäätmekäitluskeskuse rajamiseks toetust, on loogiline eeldada, et tema biojäätmete käitlemise hind on soodsam. Kaebaja viide tehases esinenud tehnilistele ebastabiilsustele ei ole usutav. Kui need takistasid jäätmekäitluskoha tegevust, siis ei oleks kaebaja saanud 05.09.2012 pressiteates väita, et tehas alustas täisvõimsusel tööd. Samuti ei takistanud need probleemid kaebajal juba 2012. a 4 kuu vältel toota 30 389 t jäätmekütust, mis on üksnes 7116 t vähem kui 2013. a toodetud jäätmekütuse kogus.
3.19.Vastavalt STS2007_2013 § 22 p-le 22 ja keskkonnaministri määruse nr 47 § 16 lg-le 2 pidi kaebaja arvestama, et tal on kohustus kasutada toetuse saamisel jäätmekäitluskohta liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks (23 000 t aastas) vähemalt 5 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Projekti abikõlblikkuse periood lõppes 31.03.2013. Kuigi keskkonnaministri 08.04.2013 määrus nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ (keskkonnaministri määrus nr 7) kehtestati pärast taotluse esitamist ja toetuse määramist, pidi kaebaja taotluse esitamisel arvestama, et seadusandja võib kehtestada liigiti kogutud biojäätmete kompostimise nõuded. Kaebaja on sellisele võimalusele taotluses viidanud. Kaebaja kohustuste täitmist hinnatakse vastaval ajal kehtiva õiguse alusel. Vastasel juhul võiks iga isik keelduda seadusandja kehtestatud nõuete täitmisest põhjusel, et lepingus ei 7(32)
3-15-44
olnud nende nõuete täitmises kokku lepitud. Kui kaebaja soovib väita, et komposti tootmise ja tulemuse suhtes on kehtestatud ebamõistlikud nõuded, millega ta ei osanud taotluse esitamisel arvestada, tuleb tal seda põhistada. Praegusel juhul väidab kaebaja, et tema ei pea komposti tootma, kuna taotluse esitamisel puudus komposti tootmise alane regulatsioon. Sellest järeldub soovimatus liigiti kogutud biojäätmetest komposti toota. Isegi õigusakti puudumisel pidi kaebaja lähtuma mõistete „muld“ ja „kompost“ mõistlikust sisust, mis ilmselgelt ei saa tähendada mineraaljäätmeid.
3.20.Vastustaja rahuldas kaebaja taotluse, sest kaebaja lubas toota liigiti kogutud biojäätmetest komposti. Kui kaebaja toodetav saadus ei ole kompost keskkonnaministri määruse nr 7 nõuete mõttes, ei ole kaebajal võimalik taotlusega endale võetud kohustusi täita. Kaebaja kasutab jäätmekäitluskohta jäätmekütuse tootmiseks, mille kõrvalsaaduseks on mineraaljäätmed, mida kaebaja nimetab täitepinnaseks. See tähendab, et kaebaja kasutab talle makstud toetust keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg-s 3 keelatud tegevuseks.
3.21.Kaebaja ei saa oma tegevusetust liigiti kogutud biojäätmete kompostimisel põhjendada Iru jäätmepõletusbloki tegevuse alustamisega. EE veebilehe andmetel avati jäätmeenergiablokk 2013. a suvel. Seega on ebaõige kaebaja väide, et see avati varem kui planeeritud. Kaebaja soovimatus kompostida on näha juba 2012. a. Samuti ei kinnita EE veebileht kaebaja seisukohta, et projektijärgsest võimsusest 220 000 t aastas on tegelikkuses saanud kuni 260 000 t aastas. Kaebaja pidi toetuse taotlemisel esitama projekti teostatavusuuringu ning majandus- ja finantsanalüüsi, kus pidi konkurentsiolukorda hindama. Tegemist on kaebaja normaalse äririskiga.
3.22.Kuna kaebaja kasutas toetust jäätmekütuse tehase, mitte liigiti kogutud biojäätmete kompostimise käitluskoha rajamiseks, tuleb talle makstud toetus STS2007_2013 § 26 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagasi nõuda. Kumbki alus õigustab eraldivõetuna toetuse tagasinõudmist. Viidatud normide eesmärk on tagada, et struktuuritoetust kasutataks üksnes seadusandja määratud eesmärgil. Puuduvad alused toetuse tagasinõudmata jätmiseks. Kaebajal puudub õigus tugineda õiguspärasele ootusele, sest toetus määrati talle tema esitatud ebaõigete andmete alusel. Seadus ei näe ette teisi võimalusi peale toetuse tagasiküsimise, seega on tegemist proportsionaalse meetmega. Kõik ettevõtjad pidid arvestama toetuse andmise eesmärkidega ja sellega, et nad ei saa taotleda toetust jäätmekütuse tootmise arendamiseks. Toetus mõjutab konkurentsiolukorda jäätmekäitlusteenuste turul, andes eeliseid ettevõtjatele, kellele toetust makstakse. Kui vastustaja jätaks toetuse tagasi nõudmata, koheldakse ebavõrdselt teisi ettevõtjaid. Toetuse tagasinõudmine paneb kaebaja olukorda, kus ta oleks olnud, kui ta ei oleks vastustajat eksitanud või oleks esitanud algusest peale õigeid andmeid oma plaanitava tegevuse kohta. See, et kaebaja ei kasutanud toetust taotluses näidatud eesmärgil, sõltus temast endast. Vastustaja ei saanud toetuse määramisel teada ega muuta kaebaja tegelikku soovi toetuse kasutamiseks. Seetõttu ei mõjuta toetuse määramise menetluse põhjalikkus toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
4.Vastustaja jättis 08.12.2014 vaideotsusega nr 1-16/20 kaebaja vaide vastustaja 08.09.2014 otsuse peale rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Nii STS2007_2013 § 26 lg 2 kui ka Euroopa Nõukogu 11.07.2006 määruse nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999) (määrus nr 1083/2006) art 98 lg 2 ja Euroopa Kohtu praktika näevad ette raskemat tüüpi rikkumiste puhuks kogu struktuuritoetuse rahastusotsuse kehtetuks tunnistamise. Kaebaja toime pandud rikkumiste olemus on raskeim võimalikest – toetuse tahtlik väärkasutamine ja selle tahtlik varjamine rakendusüksuse eest. Isegi kui jätta kõrvale kaebaja tahtlik tegevus valeandmete
8(32)
3-15-44
esitamisel, ei oleks kaebajal võimalik asuda edaspidi liigiti kogutud biojäätmetest komposti tootma, kuna tunnelid ei võimalda niisutussüsteemi puudumise tõttu liigiti kogutud biojäätmeid kompostida.
4.2.Kaebaja väide tunnelites esinenud tehniliste probleemide kohta ei ole usutav. Kaebaja esitatud dokumentidest nähtub, et kõik tunnelid olid ühesugused. Kui tunnelites olid mingid tehnilised probleemid, oleksid need pidanud olema kõigis tunnelites. Samas väidab kaebaja, et jäätmekütuse tootmiseks mõeldud tunnelites tehnilisi probleeme ei esinenud. Kuna 2012. a jäätmearuandes näidatud 58 141 t segaolmejäätmeid (jäätmekood 20 03 01) ei olnud võimalik töödelda vaid 2 tunneliga, pidid 05.09.2012 seisuga olema kõik tunnelid töökorras. Ka juhul, kui nõustuda kaebaja väitega, et liigiti kogutud biojäätmete käitlemisega seotud probleemid kõrvaldati 08.11.2012, jääb arusaamatuks, miks ei ole kaebaja alates sellest ajast alustanud taotluses lubatud komposti tootmist. Kaebaja tunnistab ka vaides, et ta ei kavatse liigiti kogutud biojäätmeid kompostida, järelikult ei täida ega hakka kaebaja täitma taotlusega endale võetud kohustusi ning vaidlusalune otsus ei ole ennatlik.
4.3.Vastustaja oli teadlik, et jäätmekäitluskohas hakatakse tootma ka jäätmekütust, kuid ei olnud teadlik sellest, et kaebaja kasutab toetust jäätmekütuse tootmiseks. Vastustaja ei ole kunagi kiitnud heaks tegevust, mis seisneb toetuse kasutamises mingiks muuks tegevuseks peale taotluses näidatu. Kuna kaebaja kinnitas ka pärast KMH aruande esitamist, et jäätmekäitluskohas hakatakse liigiti kogutud biojäätmeid kompostima, ei tähenda kaebajale toetuse väljamaksmine vastustaja poolt KMH aruande heakskiitmist.
4.4.Isegi kui pidada õigeks kaebaja väidet, et tarbijate hulgas puudub piisav nõudlus jäätmetest toodetud kompostmulla järele, on tegemist kaebaja normaalse äririskiga, millega ta pidi juba taotluse esitamisel arvestama. Kaebaja esitatud uuringu kohaselt oli liigiti kogutud biojäätmete kompostimine 2010. a jätkusuutlik (kasumlik) tegevus. Uuringu kohaselt saab toodetavat komposti kasutada põhiliselt suurtel objektidel nagu prügilates, jääkreostuse likvideerimise objektidel ja kaevanduste täiteks. Nimetatud objektidel ei ole ilmselt määrav tavatarbija tõrge jäätmetest toodetud komposti suhtes, vaid pigem lähtutakse vastavusest keskkonnanõuetele ja hinnast. Kaebaja ei saa väita, et talle tuli alles pärast projekti elluviimist üllatusena, et tarbijad eelistavad looduslikku mulda jäätmetest toodetud kompostile. Kaebaja andis juba 2011. a komposti tasuta ära. Jääb arusaamatuks, milline muutus toimus 2011. a, mis muutis kaebaja poolt vastustajale esitatud arvutused projekti jätkusuutliku tegevuse kohta ebaõigeks. 17.05.2011 vastustajale saadetud kirjas ei näinud kaebaja mulla turustamisel majanduslikke raskusi. Kaebaja jätkas jäätmekäitluskoha püstitamist ega teavitanud ka 2012. a vastustajat projekti elluviimist takistavatest asjaoludest. Kuna TJTK ja AS-i Väätsa Prügila komposti müük on 2012. a-l 2011. a-ga võrreldes mitmekordistunud, siis ei ole õige kaebaja väide, et komposti müük on üldiselt vähenenud.
4.5.Vastustaja küsis juba 2010. a kaebajalt, kas taotluses näidatud liigiti kogutud biojäätmete kogused on saavutatavad. Kaebaja kinnitas 13.08.2010 kirjas taotluses näidatud koguste realistlikkust.
4.6.Mulla hind jääb vahemikku 4-9 eurot/t. Kuna korraliku komposti näol on tegemist väetise, mitte puhta mullaga, õigustaks see mõnevõrra kõrgemat hinda. Kaebaja esitatud uuringu kohaselt oli 2010. a mulla keskmine hind 6,4 eurot/t. Kuna praegune turuolukord ei ole võrreldes taotluse esitamise ajaga muutunud, siis ei ole õigustatud kaebaja väited, et mulla turuhind ei võimaldagi komposti kasumlikult toota. Teave mulla hinna kohta oli kaebajal olemas juba taotluse esitamise ajal ja sellest hoolimata otsustas ta projekti ellu viia. Järelikult on kaebaja viide JäätS § 30 lg-le 1 asjakohatu.
9(32)
3-15-44
4.7.EE saab taastuvenergia toetust segaolmejäätmetes sisalduvast biomassist elektrienergia tootmise eest, kaebaja peab taotluse kohaselt tegelema liigiti kogutud biojäätmete käitlemisega. Tegemist on erinevate jäätmeliikidega ja taastuvenergia tootmine ei saa kuidagi mõjutada liigiti kogutud biojäätmete käitlemist. Keskkonnaministeerium kinnitas 29.10.2014 kirjas, et erinevad õigusaktid nõuavad jäätmete liigiti kogumist ja ükski kohalik omavalitsus ei ole loobunud biojäätmete liigiti kogumisest vaid seetõttu, et EE-le makstakse taastuvenergia toetust.
4.8.Kaebaja väide, et ta ei soovi liigiti kogutud biojäätmeid kompostida ja neist mulda toota, tähendab tema soovimatust täita taotlusega endale võetud kohustusi. Kaebaja soov täitepinnast toota tähendab sisuliselt jäätmekäitluskoha kasutamist jäätmekütuse tootmiseks ja selle tegevuse tulemusena tekkinud kõrvalsaaduse nimetamist täitepinnaseks, mida kaebaja presenteerib liigiti kogutud biojäätmete käitlussaadusena.
4.9.Kaebaja andis TJTK-le liigiti kogutud biojäätmeid üle kogu 2013. a vältel suhteliselt regulaarselt. Eluliselt ei ole usutav, et jäätmekäitluskohas olid pidevalt tehnilised ja/või protsessi juhtimise probleemid terve 2013. a vältel, mis tingisid nimetatud jäätmete üleandmise vajaduse. Arvestades, et liigiti kogutud biojäätmeid oli segaolmejäätmetega võrreldes marginaalne kogus, samas kui nende käitlemiseks oli mõeldud 4 tunnelit 6-st, siis ei ole võimalik, et väidetavad probleemid oleksid takistanud liigiti kogutud biojäätmete käitlemist sellisel määra, mis oleks tinginud nende üleandmise vajaduse. Tunnel cleaning check listi andmetel olid pikemad pausid, mis võiksid viidata mingitele probleemidele tunnelite töös, olnud 2013. a üheaegselt või osaliselt kattuvalt maksimaalselt 3-s tunnelis korraga. Seega oli pidevalt töös vähemalt 1 liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks mõeldud tunnel ning puudus vajadus biojäätmeid nende väikest hulka arvestades üle anda.
4.10.Isegi kui 2012. a esinesid mõningased tehnilised ebastabiilsused, siis ei olnud piisav alus 2013.-2015. a keelduda EE koostööpakkumisest. Mõningane tehniline ebastabiilsus ei saa kesta 3 aastat.
4.11.Kaebaja ei ole täpsustanud, milline teine tehnoloogia olnuks jäätmekütuse tootmiseks odavam ja sobilikum. Kaebaja on korduvalt väitnud, et ta ei saanud olla kindel, et projekti rahastatakse, ja seepärast jäeti KMH aruandes kajastamata liigiti kogutud biojäätmete käitlemine. Seega ei ole usutav, et kaebaja oleks valinud samas aruandes analüüsimiseks ainult jäätmekütuse tootmiseks väidetavalt kallima ja ebasobilikuma tehnoloogia. Kaebaja toob vaides välja, et jäätmekäitluskeskuses liigiti kogutud biojäätmete käitluskulu mulla tootmisel on 45 eurot/t, samas kui TJTK liigiti kogutud biojäätmete vastuvõtu hind on 30 eurot/t ja valmis komposti hind 2,66 eurot/t. Kuna TJTK kasutab liigiti kogutud biojäätmete kompostimisel aunkompostimist, saab järeldada, et selline tehnoloogiline lahendus on majanduslikult konkurentsivõimelisem. Seega on kaebaja enda kinnitusel valinud kompostimiseks majanduslikult ebasobiva tehnoloogilise lahenduse, mis ei võimalda konkurentsivõimelise hinnaga komposti toota. See tõendab omakorda, et jäätmekäitluskeskus ehitati üksnes jäätmekütuse tootmiseks, sest puuduvad loogilised põhjused ehitada nii kallist tehast liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks.
4.12.Kaebaja on ärakuulamiskirjale eelnenud rohkem kui aasta kestnud menetluses andnud erinevaid seisukohti jäätmete niisutusvõimaluste kohta. Kaebaja väitis alles ärakuulamiskirjale esitatud vastuses, et biojäätmed võetakse protsessi kestel niisutamiseks välja ja pannakse seejärel tagasi, ning alles vaides, et jäätmeid niisutatakse protsessi keskel jäätmetesse juhitava õhu suhtelise niiskuse reguleerimise teel. Ei ole usutav, et kaebaja ei oma ülevaadet enda jäätmekäitluskohta rajatud süsteemidest või igapäevaselt toimuvatest tööprotsessidest. Seega saab kaebaja poolt korduvalt vastuoluliste selgituste andmist käsitleda valeandmete esitamisena, sooviga viia vastustaja eksitusse rajatud tehnoloogia sobivuse osas liigiti kogutud
10(32)
3-15-44
biojäätmeid kompostima. Seejuures mainitakse WTT 06.10.2014 kirjas üksnes tunnelkäitluseprotsessile eelnevat niisutamist, mis ei ole kooskõlas kaebaja selgitusega õhutussüsteemi kaudu jäätmete niisutamisest.
4.13.Õiguskuulekate jäätmevaldajate poolt hoolsalt liigiti kogutud biojäätmete hilisem segamine segaolmejäätmetega muudab jäätmevaldajate töö mõttetuks. Keskkonnaministeerium kinnitas 29.10.2014 kirjas, et kui kaebaja ei käitle liigiti kogutud biojäätmeid segaolmejäätmetest eraldi, vaid toodab neist jäätmekütust, rikub ta JäätS-iga kehtestatud nõudeid. Samuti juhul, kui kaebaja käitlebki liigiti kogutud biojäätmeid lahus muudest segaolmejäätmetest, kuid segab neid oma tehnoloogilises protsessis mingi segaolmejäätmetest väljasõelutud etteaimamatu koostisega fraktsiooniga, ei saa seda käsitleda enam liigiti kogutud jäätmete käitlemisena, kuna segatud jäätmed ei vasta JäätS § 14 lg-s 12 toodud liigiti kogumise definitsioonile. Kaebaja ei tegeleks ka sellise käitlusvariandi korral tegevusega, milleks talle toetust anti, ja on olemas alus toetuse tagasinõudmiseks. Keskkonnaministeerium kinnitas, et kõiki selgitusi arvesse võttes ei oleks kaebaja taotlus vastanud keskkonnaministri määruse nr 47 nõuetele, kui ettevõtja projektitaotluses oleks olnud liigiti kogutud biolagunevate jäätmete segamine segaolmejäätmete töötlemise jääkidega nn täitepinnase tootmiseks.
4.14.Kaebaja väidab, et liigiti kogutud biojäätmetele lisatakse segaolmejäätmete töötlemise jääki, mis tekib jäätmekütuse tootmise tulemusena. KMH aruande kohaselt kasutatakse SuurSõjamäe tn 31a jäätmekäitluskohas jäätmekütuse tootmisel MBT-d. Keskkonnaministri määruse nr 7 § 1 lg 4 järgi ei kohaldata määrust segaolmejäätmete MBT-le ja selle töötluse käigus saadud materjalile. Seetõttu jääb kaebaja tegevus täitepinnase tootmisel väljapoole keskkonnaministri määruse nr 7 rakendusala ja kaebaja ei saa väita, et tema tegevus täitepinnase tootmisel või selle tulemus vastaksid keskkonnaministri määruse nr 7 nõuetele. Kaebaja jätab tähelepanuta keskkonnaministri määruse nr 7 § 2 p-des 1-4 toodud mõistete tähendused. Kuna kaebaja tegevus, Suur-Sõjamäe tn 31a jäätmekäitluskoht ja selle väljund ei vasta keskkonnaministri määruse nr 7 nõuetele, ei ole tegemist kompostimisega.
4.15.Kuna taotluse kohaselt moodustab kaebaja toodetava täitepinnase osakaal 11% ja mulla osakaal 89% liigiti kogutud biojäätmete käitlemise saadustest, siis ei saa väita, et täitepinnase kasutusalad on piisavad projekti elluviimise täitmiseks. Projekti elluviimise seisukohalt on esmatähtis liigiti kogutud biojäätmete kompostimine (st mulla tootmine), mitte täitepinnase tootmine. Seega ei õigusta täitepinnase tootmine projekti rahastamist ja toetuse tagasinõudmine kogu ulatuses on põhjendatud.
4.16.Keskkonnaministeeriumi 29.10.2014 kirjast nähtuvalt on küsitav ja kaebaja peaks tõendama, et tema toodetav täitepinnas vastab keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ (keskkonnaministri määrus nr 21) § 41 ja lisa 2 nõuetele, mis võimaldaks täitepinnast kasutada teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel.
4.17.Vaidlustatud otsus on proportsionaalne ja õigesti kaalutletud. Antud asjaoludel ja arvestades Euroopa Kohtu praktikat, on toetuse täielik tagasinõudmine proportsionaalne ja ainumõeldav lahendus. Euroopa Kohus on rõhutanud, et struktuuritoetustega seoses on äärmiselt oluline, et finantsabi taotlejad esitaksid toetuse jagajale usaldusväärset teavet, mis ei vii toetuse jagajat eksitusse. See on vajalik ühenduse vahendite eesmärgipärase kasutamise kontrollivõimalust tagava süsteemi ladusaks toimimiseks (otsus kohtuasjas C-240/03 P, p 144; otsus kohtuasjas T-290/02, p 65). Ebaõigete ja eksitavate andmete esitamine on toetuse saamise nõuete oluline rikkumine (otsus kohtuasjas T-199/99, p-d 129-131). Ausa ja läbipaistva toetuste jagamise süsteemi tagamine on üks primaarsemaid eesmärke. Kui toetust kasutatakse teadlikult
11(32)
3-15-44
mittesihipäraselt, ei ole Euroopa Liidu finantsvahendeid kasutatud mitte ainult alusetult, vaid toetuse jagamise tõttu võisid sellisel juhul toetusest ilma jääda ka need ausad taotlejad, kelle projektide jaoks sellise tegevuse tõttu raha ei jätkunud. Seega kahjustab säärane valeandmete esitamine Euroopa Liidu struktuurifondide eesmärke lausa topelt, mistõttu on valeandmete esitamise ja pettuste vältimine oluline. Ka selle preventiivse eesmärgi tõttu on kogu toetuse tagasinõudmine kaebajalt proportsionaalne.
5.Vastustaja jättis 08.12.2014 vaideotsusega nr 1-16/21 rahuldamata kaebaja vaide tema 17.09.2013 muutmistaotluse rahuldamata jätmise peale. Põhjendused:
5.1.Vastustaja ei pidanud lahendama muutmistaotlust eraldi otsusega. Haldusmenetluse seadus (HMS) ega kohtupraktika ei keela lahendada ühes haldusaktis erinevaid omavahel seotud küsimusi ja kasutada erinevate küsimuste lahendamisel samu põhjendusi.
5.2.Täitepinnase tootmine ei täida projekti eesmärke. Projekti elluviimise seisukohalt on esmatähtis liigiti kogutud biojäätmete kompostimine. Kaebaja viidatud täitepinnase jäätmekoodiga 19 12 09 tähistatakse Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” (Vabariigi Valitsuse määrus nr 102) kohaselt mineraaljäätmeid (nt liiv ja kivid). KMH aruande järgi tähistatakse jäätmekoodiga 19 12 09 jäätmekütuse tootmise jääke. Seega nimetab kaebaja täitepinnaseks keskkonnaministri määrusega nr 47 keelatud tegevuse (jäätmekütuse tootmine) kõrvalsaadust ja soovib sellega täita projektist tulenevaid kohustusi.
5.3.Muutmistaotluse rahuldamata jätmine on piisavalt põhjendatud. Keskkonnaministri määruse nr 47 § 16 järgi kohustus kaebaja viivitamatult teavitama vastustajat projekti teostamise käigus ilmnenud projekti elluviimist takistavatest asjaoludest. Kaebaja ei teavitanud vastustajat sellest, et jäätmekäitluskohas ei toimu liigiti kogutud biojäätmete kompostimist. Asjaolu, et kaebaja ei täida taotlusega endale võetud kohustusi, avastas vastustaja, kes saatis kaebajale 2013. a järelepärimised. 04.09.2013 toimunud kohtumisel selgitas Keskkonnaamet, et kaebaja jäätmeluba ei võimalda jäätmekäitluskohas biojäätmeid kompostida. Pärast seda esitas kaebaja muutmistaotluse. Vastustaja ei pea põhjendatuks rahuldada muutmistaotlust, mis on esitatud pärast seda, kui vastustaja on ise avastanud kaebaja poolt kohustuste rikkumise ja millega kaebaja soovib sisuliselt loobuda taotlusega võetud kohustuste täitmisest. Sellise taotluse rahuldamine tähendab, et vastustaja aktsepteerib nii teavitamiskohustuse rikkumist kui ka taotluse esitamisel vastustaja teadlikku eksitusse viimist. Praegusel juhul ei esine ühtki STS2007_2013 § 18 lg-s 3 sätestatud alust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks.
5.4.Kaebajale anti toetust liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamiseks. Sellise rahastamise eesmärk oli vähendada biojäätmete käitlemisega, sh prügilasse ladestamisega seotud probleeme ja õiguslikke piiranguid. Liigiti kogutud biojäätmete töötlemisel täitepinnaseks ei käidelda neid parimal võimalikul viisil. Samal seisukohal oli ka Keskkonnaministeerium 29.10.2014 kirjas.
5.5.Kaebajale tagati ärakuulamisõigus. Vastustaja saatis kaebajale ärakuulamiskirja, milles olid toodud vastustaja seisukohad toetuse tagasinõudmiseks ja otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja esitas oma seisukohad 11.08.2014, paludes mh võtta seisukoht muutmistaotluse osas. Vastustaja tegi 08.09.2014 tagasinõudmise otsuse, milles võttis mh seisukoha muutmistaotluse osas. Kaebaja ei ole põhjendanud muutmistaotlust ega seda, miks oli vaja lahendada muutmistaotlus enne tagasinõudmise otsuse tegemist. Seega jättis kaebaja ise kasutamata võimaluse põhistada muutmistaotlust ja esitada seda toetavad tõendid. Sellekohaseid põhjendusi ja tõendeid ei ole esitatud ka vaidemenetluses. Seega on kaebaja etteheited ärakuulamisõiguse rikkumise kohta otsitud. HMS ega kohtupraktika ei näe ette, et menetlusosalisele tuleks tagada ärakuulamisõigus mitmekordselt.
12(32)
3-15-44
6.Kaebaja esitas 07.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 08.09.2014 otsuse ja 08.12.2014 vaideotsuste tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lahendama uuesti kaebaja 17.09.2013 muutmise taotluse.
7.Kaebaja maksis 10.02.2015, 16.02.2015 ja 18.02.2015 vastustajale toetuse koos intressi ja viivisega tagasi.
8.Kaebaja täiendas 23.07.2015 kaebust nõuetega kohustada vastustajat tagastama kaebajale 1 185 226,92 eurot (toetus 1 102 952,16 eurot, viivis 67 770,94 eurot, intress 14 503,82 eurot); jätta vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) kohaldamata riigivastutuse seaduse (RVastS) § 23 p-s 1 sätestatud intressimäär; kohustada vastustajat analoogia korras tasuma intressi 0,1% kalendripäevas summalt 1 185 226,92 eurot alates 10.02.2015 kuni kohtuotsuse täitmiseni või RVastS § 23 p-s 1 sätestatud määra kohaldamise korral 6% aastas; jätta vastuolu tõttu PS-iga kohaldamata STS2007_2013 § 28 lg 5 ja kohustada vastustajat tagastama kaebajale STS2007_2013 § 28 lg 5 alusel tasutud viivis 67 770,94 eurot.
Tallinna Halduskohus jättis 19.10.2015 otsusega kaebuse rahuldamata.
10.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 18.08.2016 otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Kaebaja põhjendused on järgmised:
11.1.Vastustaja ei ole kaalunud toetuse osalist tagasinõudmist. Kaalutlusõiguse rikkumine toob kaasa otsuse tühisuse. Toetuse tervikuna tagasinõudmine ei ole proportsionaalne, sest tehast kasutatakse liigiti kogutud biojäätmetest täitepinnase tootmiseks ja täitepinnase tootmine on üks projekti eesmärke.
11.2.Vastustaja oli juba taotluse rahuldamise ja toetuse väljamaksmise ajal teadlik, et jäätmekütuse tootmine ja liigiti kogutud biojäätmete käitlemine toimuvad samas tehases ja on omavahel seotud (biojäätmete käitlemine toimub rajatud 6-st tunnelist 4-s), olles siiski eraldi protsessid. Kaebaja andis enne toetuse väljamaksmist vastustajale põhjalikke selgitusi ja korduvalt peeti kohtumisi.
11.3.Kaebajal oli toetust taotledes soov liigiti kogutud biojäätmeid kompostida. Jäätmekütuse tootma asumisest teavitati avalikult seetõttu, et see algas kohe pärast tehase valmimist, kuid liigiti kogutud biojäätmete käitlemiseks mõeldud tunnelites esinesid tehnilised probleemid. Nimetatud probleemid ei takistanud jäätmekütust toota. Tehniliste probleemide esinemine ja nende kõrvaldamine nähtuvad NBG Ehitus OÜ 31.10.2012 tunneli parandustööde aktist. Tehas võeti WTT-lt vastu 29.03.2013 ja ka vastuvõtmise aktis on puudused kajastatud. Lõplikult võeti süsteem vastu alles 25.10.2013.
11.4.Suur-Sõjamäe tn 31a jäätmekäitluskoha KMH viidi läbi pärast toetuse taotluse esitamist, kuid enne taotluse rahuldamist. Kaebaja ei saanud KMH läbiviimise ajal olla kindel, et projekti rahastatakse. Kuna taotluse rahuldamise ajaks oli KMH läbi viidud, ei saanud komposteerimisega seonduvat KMH-d varasemalt läbi viidud KMH-ga integreerida. Kaebaja esitas vastustajale KMH aruande ja selle heakskiitmise otsuse ning vastustaja tegi pärast seda esimese väljamakse. Kaebaja ei pidanud täiendava KMH läbiviimist vajalikuks, sest läbi viidud KMH käigus juba hinnati biolagunevate jäätmete (jäätmekoodidega nr 20 02 01 ja 20 01 08) mõjusid, biolagunevate jäätmete osakaal ei muutunud, suurenes üksnes liigiti kogutud biolagunevate jäätmete osakaal, mistõttu keskkonnamõju ei muutunud. Projektiga alles alustati
13(32)
3-15-44
ja planeeritud kompostimiseni oli veel piisavalt aega. Keskkonnaamet kinnitas, et liigiti kogutud biolagunevate jäätmete bioloogilise töötlemise (toimingukood R12o) mõjusid oli hinnatud, kuid jäätmeloal jäi toimingukood kandmata. Kaebaja sai keskkonnakompleksloa vajadusest teada Keskkonnaameti 05.09.2014 kirjast.
11.5.Veterinaar- ja Toiduamet väljastas kaebaja tehasele tunnistuse, mis võimaldab kompostida III kategooria loomseid jäätmeid ja milles tunnistatakse tehast nõuetele vastava komposteerimisettevõttena.
11.6.Pärast tehase valmimist turuolukord muutus, puudus vajadus kompostmulla järele ja majanduslikult põhjendatuks sai pidada täitepinnase tootmist. Jäätmekäitlusettevõtjate poolt 2011.-2012. a toodetud ja müüdud komposti kogustest nähtub, et komposti müük on üldiselt vähenenud ning moodustab vaid väikese osa komposti tootmisest. Tarbijad eelistavad sama hinnaga looduslikku mulda, sest neil on eelarvamus jäätmetest toodetud mulla suhtes.
11.7.TJTK alates 01.01.2014 kehtiva hinnakirja järgi on komposti hind 2,66 eurot/t. Kaebaja hinnangul ei kata see komposti tootmiskulusid. TJTK liigiti kogutud biojäätmete vastuvõtuhind on 30 eurot/t, samas kui kaebaja tehases on käitluskulu mulla tootmisel 45 eurot/t. Toetuse osa katab sellest vaid 2 eurot/t ja konkurentsivõimelise hinna juures on ilmselge, et mulla tootmine on kahjumlik. Looduslikku mulda pakutakse vahemikus 3-7 eurot/t. Kõrgema hinna juures on komposti realiseerimine veelgi enam raskendatud.
11.8.Keskkonnaministri määruse nr 7 järgi on komposti turustamiseks vajalik sõltumatu sertifitseerimiskeskuse heakskiit ja sertifikaadi olemasolu. Sertifikaate hakati väljastama alles 2016. a I kvartalis. Enne seda polnud komposti võimalik õiguspäraselt müüa ja kompost ei saanud kajastuda ka jäätmearuannetes.
11.9.EE saab taastuvenergia toetust mh biojäätmete põletamisega elektrienergia tootmise eest. Kaebaja oli teadlik Iru jäätmepõletusbloki rajamise plaanist, kuid ei teadnud, et EE hakkab saama toetust biojäätmete põletamise eest. See on kaasa toonud olukorra, kus ühel turuosalisel on võimalik väga väikeste kuludega käidelda segaolmejäätmete hulgas sisalduvaid biojäätmeid ja see omakorda suurendab liigiti kogutud biojäätmete töötlemise kulukust kaebaja jaoks. Saadav toetus võimaldab EE-l rakendada madalat jäätmete vastuvõtuhinda, mistõttu on vähenenud kohalike omavalitsuste soov korraldada biojäätmete liigiti kogumist ja suunata need jäätmehierarhias kõrgemalseisvaid taaskasutusmeetodeid kasutavatele ettevõtjatele. Seega ei ole kohalikud omavalitsused suutnud realiseerida prügi sorteerimist. Liigiti kogutud biojäätmete koguste vähenemine toob kaasa tootmise kogukulude suurenemise ühiku kohta, mis vähendab komposti tootmise majanduslikku mõttekust.
11.10.JäätS § 30 lg 1 järgi tuleb jäätmeid taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas. Kaebaja on valinud liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamiseks majanduslikult mõistlikuma ja väiksemate kuludega alternatiivi, mis vastab jäätmekäitluse üldistele põhimõtete ja toetuse andmise hetkel kehtinud õigusaktidele. Taotluse esitamisel oli liigiti kogutud biojäätmetest toodetud komposti näol tegemist veel suhteliselt uue võimalusega ja polnud piisavalt ette näha, milliseks kujuneb komposti hind ja nõudlus selle järele. Praeguseks on selge, et komposti turuhind ei võimalda komposti kasumlikult toota ja taotluses toodetud komposti koguste järele puudub reaalne vajadus. Samas on suurenenud vajadus täitepinnase järele. Ka riigi jäätmekava 2014-2020 kinnitab turuolukorra muutumist ja nõudluse puudumist komposti järele.
11.11.Kuni 04.09.2013 kohtumiseni teadis kaebaja, et ka R12x toimingukoodiga jäätmeluba on piisav täitepinnase tootmiseks. Kuna kaebaja soovib kasutada liigiti kogutud biojäätmeid täitepinnase tootmiseks, pole kompostimist võimaldava jäätmeloa järele vajadust ja selle
14(32)
3-15-44
taotlemata jätmist ei saa kaebajale ette heita. Kaebaja esitas 16.09.2013 taotluse jäätmeloale toimingukoodi R12o lisamiseks ja 01.04.2015 keskkonnakompleksloa taotluse. Keskkonnaamet väljastas 10.02.2016 keskkonnakompleksloa, mis hõlmab liigiti kogutud biolagunevate jäätmete töötlemist kompostiks ja täitepinnaseks.
11.12.Vale on Keskkonnaameti väide, et kaebaja ei maininud jäätmeluba taotledes, et plaanitakse biolagunevaid jäätmeid kompostida. Jäätmekoodidega 20 01 08 ja 20 02 01 jäätmetest ei ole võimalik isegi kuivatades kütust toota. Seda on Keskkonnaamet ka ise möönnud. Seega on selge, et biojäätmete töötlemise algne eesmärk on olnud komposti toota.
11.13.TJTK-le liigiti kogutud biojäätmete üleandmine oli tingitud muudest asjaoludest, mitte soovimatusest neid käidelda. Kaebaja oli 2012.-2013. a liigiti kogutud biojäätmete töötlemise protsessi käivitamas ja sellega kaasnesid ajutised tehnilised probleemid. Alates probleemide kõrvaldamisest on biojäätmeid pidevalt majanduslikult mõistlikult kättesaadavas mahus käideldud ja seda kinnitavad 2012.-2014. a jäätmearuanded. Kompostimiseks kasutati jäätmeid koodidega 20 02 01 (biolagundatavad jäätmed) ja 20 01 08 (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed). 2013. a oli TJTK-le üleantavate liigiti kogutud biojäätmete kogus tunduvalt väiksem kui 2012. a.
11.14.Kaebaja ei võtnud EE koostööpakkumist vastu, sest ei oleks turuinfo kohaselt valituks osutunud. Kaebaja käitluse omahind oleks ka koos toetusega olnud kõrgem kui TJTK teenuse hind. Samuti esines kaebaja tehases mõningane ebastabiilsus, mis võinuks raskendada lepingu täitmist. Praeguse seisuga ei ole võimalik hinnata, kas kaebaja pakkumine oleks edukaks osutunud.
11.15.Kaebaja on alustanud projekti eesmärkide täitmist, tootes liigiti kogutud biojäätmetest täitepinnast. Kaebaja on kavandanud ja kavandab ka edaspidi projekti eesmärkide täitmist majanduslikult võimalikul ja põhjendatud viisil. Vastustaja välja toodud asjaolud ei viita kaebaja soovimatusele projekti eesmärke täita, vaid on objektiivselt põhjendatud muude asjaoludega. Seega on vastustaja lähtunud ebaõigetest kaalutlustest.
11.16.Projekti eesmärkide täitmise kavatsust näitab see, et kaebaja kogus taotluse esitamisele eelnevalt toetuskirju mitmetelt kohalikelt omavalitsustelt, kes avaldasid toetust kaebaja projektile ja pidasid võimalikuks liigiti kogutud biojäätmete tarnimist kaebaja tehasesse.
11.17.Kaebaja valis tehasesse rajatava tehnoloogilise lahenduse just lähtuvalt liigiti kogutud biojäätmete töötlemise soovist. Kui tal olnuks kavatsus toota üksnes jäätmekütust, võinuks ta valida teistsuguse ja soodsama alternatiivi. Valitud tehnoloogia ei olnud jäätmekütuse tootmiseks kallis ega ebasobiv, kuid kaebaja poleks rajanud tunneltöötluse osa maksumusega 1,8 miljonit eurot. Samuti oleks jäätmekütuse tootmisliin olnud analoogiline TJTK-s rajatuga. TJTK pakutav vastuvõtuhind on seni hoitud kunstlikult madal tänu ristsubsideerimisele, mistõttu ei saa hinnata TJTK pakutavate hindade alusel kaebaja valitud tehnoloogia majanduslikku otstarbekust.
11.18.Süsteemi tarnija WTT kinnitas 06.10.2014 kirjas, et süsteem on mõeldud ja võimeline töötlema biojäätmetest kompostimise teel mulda ja täitepinnast. Seega on liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamine jäätmekäituskohas võimalik. Kaebaja on rajanud sprinklersüsteemiga võrdväärse süsteemi, mille abil on võimalik niiskust reguleerida. Rajatud niisutussüsteemi sobivust kompostimiseks kinnitab tarnijaga sõlmitud leping. Seega ei olnud sprinklersüsteem vältimatult vajalik liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks. Tunnistaja Jüri Hion selgitas ringkonnakohtu istungil, et tehases on 3 niisutussüsteemi: 1) konveieri otsas asuv niisutussüsteem, kus biojäätmed kukuvad tunneli esisesse ruumi; 2) niisuti, mis piserdab vett tunnelitesse juhitavasse õhku, tunnelitesse juhitakse õhk tunneli põrandas asuvate
15(32)
3-15-44
õhupilude kaudu, kasutades ventilaatoritel põhinevat sundõhutamissüsteemi; 3) tunnelite peal biofiltrite sees olev niisutussüsteem. Lisaks võetakse jäätmed vajadusel täiendavaks niisutamiseks ja õhutamiseks tunnelitest välja.
11.19.Kaebaja viis 16.03.-13.04.2015 tehases läbi komposti tootmise eksperimendi. Eesti Maaülikooli professori Mait Kriipsalu arvamusega on ümber lükatud vastustaja väited, et tehase seadmetega ei ole komposti tootmine võimalik ja protsessi saaduste näol on tegemist jäätmekütuse tootmise jäägiga. Kaebaja ei ole vastustajat projekti tegeliku eesmärgi osas eksitanud. Kuna tagasinõudmise otsus on rajatud väitele, et tunneleid ei ole komposti tootmiseks võimalik kasutada, ei oma tagasinõudmise otsuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust, kas tunneleid hetkel komposti tootmiseks kasutatakse. Toetuse andmise hetkel kiitis vastustaja sprinklersüsteemita tehnoloogia heaks ja oli teadlik, et biojäätmete käitlemise süsteem hakkab toimuma ilma selleta. Eestis toimub komposti tootmine üldiselt kas välistingimustes aunades või ka siseruumides, kus spetsiaalne niisutussüsteem üldse puudub, nt biojäätmete tootmisprotsessi kestel tunnelitest eemaldamise ja niisutamise teel.
11.20.Jäätmekütuse tootmine lõimub täitepinnase tootmisega tootmisahela viimases etapis, toimudes algselt täiesti eraldiseisvalt. Liigiti kogutud biojäätmete töötlemisel saadakse täitepinnas pärast õhustamiseks segatud biojäätmete tunneltöötlemist, kui sõela abil eraldatakse täitepinnaseks sobiv materjal ja ülejäänu ühineb segaolmejäätmete töötlemise liiniga. Kuna täitepinnase tootmine lähtub just liigiti kogutud biojäätmetest, millele lisatakse segaolmejäätmete töötlemise jääki (segaainena) või puiduhaket, ei saa väita, et täitepinnas on pelgalt jäätmekütuse tootmise jääk. Täitepinnas küll sisaldab segaolmejäätmete töötlemise jääki, kuid see on vajalik selleks, et täitepinnast toota. Täitepinnas ja segaolmejäätmete töötlemise jääk, mis tekib jäätmekütuse tootmise tulemusena, on omadustelt oluliselt erinevad. Jäätmekütuse tootmise jääk tekib õhkeraldi kaudu raske mittepõleva või kõrge niiskussisaldusega fraktsiooni eraldamisega põlevast fraktsioonist. See on täitepinnasega võrreldes suurema tükisuurusega, selle puhul kasutatakse jäätmekoode 19 12 12 ja 19 12 98 ning jäätmed liiguvad edasisele käitlemisele EE Iru elektrijaama või TJTK-le. Täitepinnas saadakse sõelumise tulemusena. See on väiksema tükisuurusega ja homogeensem ning tähistatud jäätmekoodiga 19 12 09. Kaebaja on 2013. a jäätmekoodiga 19 12 09 täitepinnast kokku 10 174,89 t andnud üle AS-ile Väätsa Prügila, OÜ-le Slops ja OÜ-le AMESTOP. Toodetud täitepinnase kogus ületab sisendiks olevate liigiti kogutud biojäätmete kogust, sest täitematerjali lisamine ca 30% ulatuses suurendab lõppsaaduse massi.
11.21.Seda, kas täitepinnas on liigiti kogutud biojäätmete käitlemise või jäätmekütuse tootmise tulemus, ei saa hinnata jäätmeloa ja jäätmearuanne alusel, sest neis kajastatud jäätmekoodid ei anna täielikku teavet jäätmesaaduste päritolu ja omaduste kohta. Täitepinnase tähistamiseks kasutatakse jäätmekoodi 19 12 09 seetõttu, et puudub sobivam täitepinnase olemust ja omadusi kajastav jäätmekood. Täitepinnase tähistamine vastava jäätmekoodiga ei välista, et tegemist on liigiti kogutud biojäätmete käitlemise saadusega. Vastustaja ei pidanud varasemalt oluliseks, millise jäätmekoodiga kaebaja tehase väljundit tähistab. Vaatamata sellele kasutas kaebaja biolagunevate jäätmete tootmissaaduste jaoks eraldi jäätmekoodi 19 12 09. 2012. a jäätmearuandes on näha viidatud jäätmekoodiga jäätmete käitlemine mahus 2238,4 t ja 2013. a jäätmearuandes mahus 5022,68 t. Seega ei saa jäätmearuannete pinnalt teha järeldust, et komposti tootmist pole toimunud ja kaebajal pole olnud kavatsust komposti toota. Kaebaja on tootnud komposti nii tehase kasutamise algusjärgus kui ka kohtumenetluse ajal katset tehes.
11.22.Tunnel cleaning check list ei kajasta tonne. Tegemist on tunnelite toimimise jälgimist hõlbustava tabeliga. Tegelikku tunnelisse minevate jäätmete hulka kunagi ei mõõdeta. 250 t tunneli kohta on maksimaalne kogus juhul, kui tunnel on maast laeni täidetud. Tegelikkuses see kunagi nii ei ole. 16(32)
3-15-44
11.23.Ekspert M. Viisimaa on tuginenud ekspertarvamuses subjektiivsele arvamusele ja muljele, mitte teaduslikele meetoditele. Selline arvamus ei ole usaldusväärne. Ekspert ei ole selgitanud, milles seisneb kaebaja poolt lisatava materjali ebapiisav keskkonnasõbralikkus ja kuidas see piirab praktikas täitepinnase kasutusvaldkondi.
11.24.Täitepinnase tootmine ei pea vastama kompostimise nõuetele. Kaebaja on selgitanud, et tema tegevus täitepinnase tootmisel vastab keskkonnaministri määruse nr 7 § 10 lg-le 8. Sellest nähtuvalt nimetatakse ka keskkonnaministri määruse nr 7 lisa 2 nõuetele mittevastavat saadust kompostiks. Kaebaja on suunanud täitepinnase taaskasutusse ja täitnud sellega keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 nõude.
11.25.JäätS § 14 lg-s 12 toodud segamise keeld käsitleb jäätmete liigiti kogumist, mitte taaskasutamist. Erinevate jäätmete ja materjalide segamise keeld taaskasutamise kontekstis ei saa olla absoluutne, pidades silmas taaskasutamise tehnoloogilisi võimalusi ja majanduslikku põhjendatust. Kaebaja ei ole väitnud, et segaolmejäätmete lisamine liigiti kogutud biojäätmetele on aktsepteeritav, vaid et aktsepteeritav on segaolmejäätmete töötlemise jäägi lisamine liigiti kogutud biojäätmetele täitepinnase tootmise protsessis, kuna see on vajalik sobivate omadustega täitepinnase saamiseks.
11.26.Täitepinnase kasutusalad on piisavad projekti eesmärkide täitmiseks. Nt on täitepinnast valmis vastu võtma OÜ AMESTOP ja AS Väätsa Prügila. OÜ Keskkonnakorraldus eksperthinnangus on järeldatud, et kaebaja toodetavat täitepinnast võib kasutada OÜ Slops hallatava püsijäätmete prügila sulgemiseks. Keskkonnaministri määruse nr 21 §-st 41 järelduvalt saaks kaebaja toodetud täitepinnast (jäätmekoodiga 19 12 09) kasutada teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel. Täitepinnase kasutamise võimalusi käsitletakse hetkel nt Torma prügila sulgemisprojekti ja sellega seonduva keskkonnamõju protsessi raames. Täitepinnasele leidub ka tulevikus mitmeid täiendavaid kasutuskohti. Nt on kaebajal tulevikus plaanis kasutada täitepinnast ammendunud karjääride rekultiveerimiseks.
11.27.Toetuse kasutamise eesmärkide hindamine on toimunud ennatlikult. Projekti kohaselt oli kaebajal kohustus biojäätmete töötlemise koguseid aasta-aastalt suurendada. Sisuliselt oleks kaebaja projekti eesmärgid täitnud, kui nõutav kogus oleks nt viimasel aastal täis saanud. Seega eesmärkide hindamine üksnes esimese aasta lõikes on ebaõige ega anna adekvaatset ülevaadet. Etteheide, et kaebaja ei ole saavutanud täitepinnase ja komposti tootmismahtusid, ei ole asjakohane, sest sellega ei ole tagasinõudmise otsust põhjendatud. Tagasinõudmise otsust on põhjendatud vaid sellega, et rajatud jäätmekäitlustehases ei ole võimalik komposti toota ja tehase abikõlblikku osa kasutatakse üksnes jäätmekütuse tootmiseks. Isegi kui lähtuda tootmismahtude mittesaavutamisest, on otsus õigusvastane võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu, sest paljud keskkonnaministri määruse nr 47 alusel antud toetuse abil rajatud jäätmekäituskeskused ja ümberlaadimisjaamad ei ole projekti taotluses toodud eesmärkidele vastavas mahus kasutuses. Samas ei ole vastustaja nende osas tagasinõudmise otsuseid teinud.
11.28.Vastustaja on jätnud muutmistaotluse lahendamisel kaalutlusõiguse teostamata ja lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Muutmistaotluse näol oli tegemist eraldiseisva taotlusega, mille lahendamine peab toimuma eraldiseisva kaalutlusotsusega. Kaebaja esitas muutmistaotluse enne tagasinõudmise otsuse tegemist ja selle rahuldamine võinuks välistada tagasinõudmise otsuse tegemise. Vastustaja oleks pidanud muutmistaotluse lahendamisel arvestama biojäätmete käitlemise muutunud turusituatsiooniga, jäätmete liigiti kogumise plaanide ebaõnnestumist riiklikul tasandil, samuti kaebaja tegevust, sh tootmisprotsessi tervikuna, muutmistaotluse rahuldamata jätmise tagajärgi kaebajale, proportsionaalsust jne. Vastustaja oleks pidanud kaaluma võimalust muuta toetuse rahuldamise otsust selliselt, et
17(32)
3-15-44
tagatud oleks toetuse eesmärgi saavutamine ehk biojäätmete kompostimine, kuid seda muutunud turusituatsioonis ning arvestades ka kaebaja huve. Küsimus on selles, kas jätkata majanduslikult ebaefektiivselt ja toota liigiti kogutud biojäätmetest mulda, mille järele puudub turuvajadus, või muuta tootmisprotsessi ja tõsta liigiti kogutud biojäätmetest toodetava täitepinnase osakaalu ning tagada seeläbi nii biojäätmete taaskasutus kui ka majanduslik otstarbekus ja ettevõtte jätkusuutlikkus. Selline muudatus ei lähe vastuollu toetuse rahuldamise otsusega ega keskkonnaministri määrusega nr 47 ja oleks proportsionaalne. Vastustaja pidanuks arvestama võimalusega, et kaebaja poolt täitepinnase tootmine on põhjendatud. Kui kaebaja poolt täitepinnase tootmine on tõendatud, langeb ära ainus kaalutlus, mis oli muutmistaotluse lahendamise aluseks. Muutmistaotluse lahendamisel on vastustajal ulatuslik kaalutlusruum. Seega pidanuks põhjendus olema ulatuslikum.
11.29.Kaebajat ei ole muutmistaotluse lahendamisel piisavalt ära kuulatud. Vastustaja keeldus kaebajaga kohtumast. Ärakuulamiskirjas ei käsitletud kaebaja muutmistaotlust ega antud võimalust esitada täiendavaid asjaolusid ja seisukohti muutmistaotluse osas.
11.30.RVastS § 23 p-s 1 sätestatud intressi määr on vastuolus PS §-dega 11 ja 31, mistõttu tuleb see jätta kohaldamata ja rakendada analoogia korras STS2007_2013 § 28 lg-s 5 toodud intressi määra. RVastS § 23 p-s 1 sätestatud intressi määr on 10 korda madalam viivisest, mida vastustajal on STS2007_2013 § 28 lg 5 alusel õigus nõuda toetuse saajalt. Kuna RVastS ei võimalda nõuda viivist, peab RVastS-i alusel kohalduv intressi määr olema vähemalt samaväärne asjakohase viivise määraga. RVastS § 23 p-s 1 sätestatud intressi määr on oluliselt madalam ka võlasuhetele kohalduvast viivisest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 113), mis on praeguseks 8,05% aastas. Nt maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 lg 1 ja § 117 lg 1 järgi on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt intressi 0,06% päevas. Ka maksukohustuslase poolt makstav intress maksuvõla puhul on sama (MKS § 115 lg 1, § 117 lg 1). Oma olemuselt on tegemist sarnaste intressinõuetega. Intressi määrade sedavõrd suur erinevus riivab oluliselt ettevõtlusvabadust, ei ole põhjendatud ega proportsionaalne.
11.31.STS2007_2013 § 28 lg 5 on PS-iga vastuolus ja tuleb jätta kohaldamata. Intressi määr 0,1% päevas (36,5% aastas) on ääretult kõrge, piirab ettevõtlusvabadust ega ole proportsionaalne. Nt võlasuhetes on õigus nõuda viivist 8,05% aastas. Tagastusnõude vaidlustamisel kohtus on ainus võimalus viivise kogunemist vältida toetus koos intressiga tagastada. Toetuse tagasimaksmine olukorras, kus ei ole veel selge, kas tagastusnõue on õiguspärane, piirab oluliselt ettevõtlusvabadust.
12.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi oma otsuses ja vaideotsustes toodud seisukohtade juurde, esitades täiendavalt järgmised põhjendused:
12.1.Vastustaja ei ole KMH aruannet aktsepteerinud, vaid küsis kaebajalt selle kohta selgitusi. KMH aruanne ei tähenda, et kaebaja ei pea taotlusega endale võetud kohustusi täitma.
12.2.Keskkonnaministri määruse nr 7 §-st 9 tuleneb, et sertifitseerimisasutuse peavad asutama komposti tootmisest huvitatud ettevõtjad. Seega sõltus sertifitseerimisasutuse ja selle poolt väljastatavate sertifikaatide olemasolu mh kaebajast endast. Kaebaja ei saa õigustada taotlusega võetud kohustuste mittetäitmist enda tegemata jätmisega.
12.3.JäätS § 30 lg 1 kaitseb keskkonda, mitte jäätmeid töötleva isiku õigusi (vt sarnaselt Riigikohtu 15.01.2015 otsust asjas nr 3-3-1-68-14, p 27.2).
12.4.Ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja kiitis toetuse andmise hetkel ilma sprinklersüsteemita tehnoloogia heaks ja oli teadlik, et biojäätmete käitlemine saab toimuma ilma sprinklersüsteemita.
18(32)
3-15-44
12.5.Keskkonnaministri määruse nr 7 § 10 lg 8 rakendub kompostile ehk väetusainerohkele huumusetaolisele materjalile, mitte täitepinnasele vm materjalile, mis ei ole oma olemuselt kompost. Kompost on teatavate omadustega aine, täitepinnas aga mingi tahke aine kasutusviis. Kui kaebaja oleks algusest peale taotluses väitnud, et ta kavatseb liigiti kogutud biojäätmed töödelda mineraaljäätmeteks, siis ei oleks vastustaja taotlust rahuldanud.
12.6.TJTK vastusest nähtub, et tema jaoks ei olnud üllatus, et biojäätmete kompostimiseks on vajalik toimingukoodi R3o. Järelikult ei ole usutav, et see sai olla üllatuseks kaebaja jaoks. Samuti nähtub TJTK vastusest, et EE Iru elektrijaama jäätmepõletusbloki tööle hakkamine ei mõjutanud tema poolt vastu võetavate biolagunevate jäätmete kogust, nendest komposti tootmist ja müüki 2013.-2015. a.
12.7.Veterinaar- ja Toiduamet väljastas kaebaja tehasele tunnustuse 19.10.2012. Järelikult ei saanud kaebaja tehases sel ajal olla tehnilisi puudusi, mis oleks takistanud liigiti kogutud biojäätmeid kompostida. Tunnustusele vaatamata ei ole kaebaja liigiti kogutud biojäätmeid kompostinud. Keskkonnaministri määruse nr 47 eesmärgiks ei ole maksta toetust selleks, et püstitataks ehitis, kus põhimõtteliselt on võimalik jäätmeid taaskasutada, vaid aktiivne tegevus, st jäätmete taaskasutamine.
12.8.Kohalike omavalitsuste toetuskirjad esitati selleks, et tõendada vastustajale enne toetuse määramist kaebaja võimalusi koguda kokku vajalik kogus liigiti kogutud biojäätmeid. Nende esitamata jätmisel ei oleks vastustaja taotlust rahuldanud. Toetuskirjad ei kinnita kaebaja kavatsust liigiti kogutud biojäätmeid kompostida. Samavõrd võiks väita, et taotluse esitamine kinnitab kaebaja kavatsust biojäätmeid kompostida.
12.9.Kaebaja viidatud kompostimiseksperiment viidi läbi pärast tagasinõudmise otsuse tegemist, seega ei saanud sellega haldusakti andmisel arvestada. Eksperimendi läbiviimine kinnitab, et kaebaja ei ole kuni selle ajani jäätmekäitluskohas liigiti kogutud biojäätmetest komposti tootnud. Vastasel juhul saanuks kaebaja juba varem komposti tootmisele viidata ning kutsuda vastustaja seda menetlust ja tulemust hindama. Eksperiment ei kinnita, et kaebaja jäätmekäitluskohas oli liigiti kogutud biojäätmetest komposti tootmine võimalik tagasinõudmise otsuse tegemise hetkel ja on praegu. Protsessis osalesid üksnes kaebaja töötajad ja pole teada, milliseid muudatusi kompostimise võimaldamiseks tehti. Samuti ei selgu, kuidas toimus kompostimise käigus niiskuse reguleerimine. M. K. arvamusest nähtub, et see on koostatud üksnes talle esitatud dokumentide pinnalt. Ta ei viibinud eksperimendi juures, ei tutvunud tehase sisseseadet puudutavate dokumentidega ega kontrollinud tehases kohapeal kompostimisprotsessi. Järelikult ei saa ta vastata küsimusele, kas tehases olemasolev tehnoloogia võimaldab biojäätmetest komposti toota.
12.10.Ebaõige on kaebaja seisukoht, et jäätmete liigiti kogumist tuleb vaadelda eraldi liigiti kogutud jäätmete taaskasutamisest. Kui liigiti kogutud jäätmeid võiks nende käitlemisel suva järgi kokku segada, kaotab jäätmete liigiti kogumine oma mõtte. Keskkonnaministri 16.01.2007 määruse nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” § 3 lg 1 järgi kogutakse olmejäätmeid liigiti selleks, et tagada väljasorditava jäätmematerjali kõrgem kvaliteet ja suurendada selle taaskasutusvõimalusi. Sama kordab JäätS § 14 lg 11. Oluline on, et liigiti kogutud biojäätmete kompostimisel muutuksid need mullaks ja lakkaksid olemast jäätmed. Liigiti kogutud biojäätmetele segaolmejäätmete töötlemise jäägi lisamisel tekkinud saadus jääb jätkuvalt jäätmeks. Seega on kaebaja tegevus vastuolus jäätmekäitlustoimingute hierarhiaga (JäätS § 221).
12.11.Kaebaja eksitab kohut, väites, et on projekti algusest kuni 2016. a lõpuni taaskasutanud käitises 14 558 t biolagunevaid jäätmeid. Kaebaja lubas taotluses, et liigiti kogutud biojäätmed kompostitakse ja neist toodetakse 87,5% ulatuses komposti ja 12,5% ulatuses täitepinnast. 19(32)
3-15-44
Seega ei peetud silmas liigiti kogutud biojäätmete ükskõik millist taaskasutamist. Ka biojäätmete kasutamine kütuse või muu energiaallikana on sisuliselt biojäätmete taaskasutamine. Samas on tegemist jäätmete kõige madalama taaskasutamise viisiga, mis on kõrgem üksnes jäätmete kõrvaldamisest. Seetõttu antigi toetust jäätmete, millel taaskasutamisvõimalus puudub või on madal, ringlussevõtu arendamiseks. Ühtlasi on see põhjus, miks keskkonnaministri määrus nr 47 keelas toetuse andmise jäätmete masspõletamise või jäätmekütuse tootmise arendamiseks. Toetuse tagasinõudmine ei ole karistus. Kui kaebaja ei soovi biojäätmeid kompostida, vaid selle asemel jäätmekütust toota, võib ta seda teha, kuid tal tuleb toetus tagastada.
12.12.Kaebaja ei ole viidanud ühelegi olukorrale, kus vastustaja oleks jätnud käesolevaga sarnastel asjaoludel toetuse tagasi nõudmata. Kaebaja etteheide tema ebavõrdse kohtlemise kohta on paljasõnaline ja kontrollimatu.
12.13.RVastS § 23 p 1 ei ole PS-iga vastuolus. RVastS § 23 p 1 sätestab intressi määra, STS2007_2013 § 28 lg 5 viivise määra. Intress on tasu raha kasutamise eest, viivis hüvitis raha tähtaegselt tagastamata jätmisest tuleneva eeldusliku kahju eest (vt Riigikohtu 26.11.2012 otsust asjas nr 3-2-1-141-12, p 10). STS2007_2013 § 28 lg 5 järgi peab toetuse saaja maksma viivist üksnes juhul, kui ta ei tagasta toetust tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks. RVastS § 23 p-s 1 sätestatud intressi arvestatakse alates summa laekumise või tasumise päevast kuni tasutud summa tagastamise päevani. Seega võrdleb kaebaja 2 erinevat õiguskaitsevahendit ja järeldab nende erinevusest ekslikult põhiseadusevastasust. STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivise tasumise kohustus tuleneb määruse nr 1083/2006 art 70 lg 1 p-st b ja seda kohaldatakse struktuuritoetuste tagasinõudmisel üle Euroopa Liidu. VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määr kehtib tsiviilsuhetes, STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivise määr konkreetses avalik-õiguslikus suhtes. Järelikult ei ole nende võrdlus põhjendatud. STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivisega sarnane viivise määr on sätestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-s 114. Kaebajal oli võimalik viivise tasumist vältida toetuse tähtaegse tagastamisega. Viivise eesmärk on motiveerida toetuse saajat toetust kiiresti tagastama. Kui abinõu on piisavalt tõhus, ei tähenda see veel ebaproportsionaalsust. Kui viivise määr oleks olnud ebaproportsionaalne, ei oleks kaebaja toetust taotlenud. STS2007_2013 § 28 lg 5 põhiseadusevastasust ei saa järeldada esialgse õiguskaitse regulatsioonist või ebaõigest kohtupraktikast. Vajadusel tuleb vaidlustada kohtumenetluse normide põhiseaduspärasust. Kohus kontrollib asjassepuutuva normi PS-iga kooskõla konkreetse normikontrolli ja konkreetsete asjaolude raames, seega ei saa STS2007_2013 § 28 lg 5 vastuolu PS-iga põhjendada sellega, et see piirab abstraktselt ettevõtlusvabadust. Üksnes seadusandja pädevuses on kehtestada olukorrad ja isikud, kes, millal ja millises suuruses peavad intressi või viivist tasuma. Kohus ei saa asuda seadusandja asemele.
13.Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet esitas järgmised põhjendused:
13.1.Kaebaja esitas 07.01.2010 Keskkonnaametile jäätmeloa taotluse, kuna kavandas rajada aadressile Suur-Sõjamäe tn 31a jäätmekütuse tootmise kompleksi ja toota jäätmekütust. Keskkonnaamet algatas KMH, mille eesmärgiks oli selgitada välja jäätmekütuse tootmisega kaasnev keskkonnamõju. KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnameti 29.07.2010 kirjaga. Keskkonnaamet väljastas 29.12.2010 korraldusega kaebajale jäätmeloa, mille järgi oli kaebajal lubatud jäätmekütust toota. Lubatavaks toimingukoodiks määrati R13s. Kaebaja esitas 11.12.2012 taotluse asendada jäätmeloal toimingukood R13s toimingukoodiga R12x. Muutmist põhjendati Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 104 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ (Vabariigi Valitsuse määrus nr 104) kehtetuks tunnistamisega. Keskkonnaamet muutis 11.09.2013 korraldusega jäätmeluba, märkides 20(32)
3-15-44
lubatavaks toimingukoodiks R12x. Kaebaja esitas 16.09.2013 taotluse muuta jäätmeluba selliselt, et lisatakse toimingukood R12o, sest soovis läbi bioloogilise töötluse toota täitematerjali/täitepinnast. Keskkonnaamet plaanis algatada uue KMH, kuid kaebaja võttis jäätmeloa muutmise taotluse 10.04.2015 tagasi.
13.2.Liigiti kogutud biojäätmete kompostimine ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevus, mistõttu ei ole KMH kohustuslik. Juhul, kui tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 loetellu, mida on täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“, annab otsustaja eelhinnangu, kas vastava tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju. Kaebaja projekti eesmärgiks oli välja arendada jäätmekäitluskompleks liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks ning selle tulemusena toodetud mulla ja täitepinnase taaskasutusse suunamiseks. Jäätmeluba, mille taotluse menetluse raames KMH läbi viidi, annab kaebajale õiguse üksnes jäätmekütust toota, mitte liigiti kogutud biojäätmeid kompostida. KMH eesmärk oli selgitada välja jäätmekütuse tootmisega kaasnev keskkonnamõju, mitte liigiti kogutud biojäätmete kompostimisega kaasnev keskkonnamõju. KMH aruanne kirjeldab üksnes jäätmekütuse tootmist, mille käigus orgaanilised jäätmed biokuivatatakse, mitte kompostitakse. Keskkonnaamet leidis kaebaja jäätmeloa muutmise taotlust lahendades 05.09.2014, et KMH aruanne oli ebapiisav jäätmeloa muutmise taotluse menetlemiseks.
13.3.Jäätmete käitluse tulemusena võib tekkida toode, mis vastab konkreetsetele toote nõuetele, ja sellisel juhul ei ole tegemist jäätmetega (nt kompost). Sellisel juhul on tegemist jäätmete ringlussevõtuga ja seda tuleb jäätmeloal tähistada toimingukoodiga R3o (bioloogiline ringlussevõtt, sh kompostimine jm bioloogilised muundamisprotsessid). Juhul, kui jäätmete bioloogilise töötluse tulemusena tekib materjal, mis ei vasta komposti nõuetele, tuleb seda protsessi tähistada toimingukoodiga R12o (jäätmete bioloogiline töötlus). Täitepinnase puhul ei ole tegemist tootega, mis vastaks mingitele toote nõuetele, vaid see viitab materjali kasutusotstarbele (materjal, mida on võimalik kasutada maa-alade täitmisel). Seetõttu on mõiste „täitepinnase tootmine“ kasutamine eksitav. Jäätmekäitluse tulemusena võib tekkida materjal, mis sobib hiljem kasutamiseks täitematerjalina, kuid kindlasti ei saa jäätmekäitluse tulemusena tekkida pinnast, mis on Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt maakoore pindmine kiht. Liigiti kogutud biojäätmetest komposti tootmiseks peab kaebajal olema luba toimingukoodiga R3o. Sellisel juhul on tegemist biolagunevate jäätmete aeroobse töötlemisega (kompostimisega), mille saaduseks on kompost, mis vastab konkreetsetele toote nõuetele. Kaebaja ei ole taotlenud jäätmete bioloogilist ringlussevõttu. Seega puudub tal luba liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks. Kehtiv jäätmeluba annab kaebajale õiguse jäätmete taaskasutamiseks, täpsemalt jäätmekütuse segude valmistamiseks eri jäätmeliikidest (toimingukood R12x – taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine).
13.4.Kaebaja taotles 2010. a jäätmeluba jäätmekütuse tootmiseks (19 12 10 ja 19 12 11*), mille käigus eraldatakse metallijäätmed ja mineraaljäätmed (nt liiv ja kivid) (19 12 09). KMH aruanne kajastab väljundina selliseid jäätmeliike nagu jäätmekütus (19 12 10, 19 12 11*), must metall (19 12 02), värviline metall (19 12 03) ja mineraaljäätmed (nt liiv ja kivid) (19 12 09). Kehtiva jäätmeloa kohaselt võivad tekkida jäätmed koodiga 19 12 09. Mineraaljäätmed võivad olla täitepinnasena kasutatavad ja oma olemuselt võidakse neid aukude täitmisel jäätmetena taaskasutada (mitte tootena turustada/kasutada). Mineraaljäätmed ei vasta mingi toote nõuetele (puudub vajalik sertifikaat). Seega on ekslik kaebaja sõnakasutus, nagu ta tegeleb täitepinnase tootmisega, kuna kaebaja tegevuse (jäätmekütuse tootmise) raames saavad tekkida üksnes jäätmed kui tootmisprotsessi jäägid. Jäätmearuannetest ei selgu, et kaebaja tegeleks liigiti kogutud biojäätmete kompostimisega. Jäätmearuannetest nähtub, et kaebaja toodab jäätmekütust (19 12 10 ning 19 12 11*), mille käigus eraldatakse metallijäätmed jm 21(32)
3-15-44
jäätmeliigid, mis ei sobi jäätmekütuseks, nagu mineraaljäätmed (nt liiv ja kivid) (19 12 09) ja muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (19 12 12).
13.5.Kaebaja esitas seoses 01.06.2013 jõustunud tööstusheite seadusega Keskkonnaametile 01.04.2015 keskkonnakompleksloa. Ka see esitati MBT-tehases jäätmekütuse tootmiseks, mitte liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks.
13.6.Ebaõige on kaebaja väide, et Keskkonnaameti kinnitusel hinnati liigiti kogutud biolagunevate jäätmete bioloogilise töötlemise (toimingukood R12o) mõjusid, kuid jäätmeloale jäi see toimingukood kandmata. Keskkonnaamet on 15.04.2015 vastuses märkinud, et KMH aruandes ei käsitletud liigiti kogutud biojäätmete kompostimist ega selle mõjusid, sest kaebaja ei olnud vastavat taotlust esitanud. Keskkonnaamet oli 05.09.2014 KMH algatamise otsuse eelnõus seisukohal, et KMH aruanne ei olnud kaebaja jäätmeloa muutmise taotluse menetlemiseks piisav. Jäätmeluba väljastati üksnes jäätmekütuse tootmiseks, kuna kaebaja ei olnud jäätmeluba taotledes välja toonud, et plaanitakse liigiti kogutud biolagunevaid jäätmeid kompostida. Kaebaja kirjeldas 01.04.2015 keskkonnakompleksloa taotluses, et jäätmekütuse tehasesse tulevad sisse vaid sellised biolagunevad jäätmed, mis on küll liigiti kogutud, kuid mis on teiste jäätmetega rikutud. Seega ei plaani kaebaja vastu võtta jäätmeid, millest oleks võimalik komposti toota.
13.7.Keskkonnaamet on oma arvamuses tuginenud kaebaja taotluses ja KMH aruandes toodud väidetele, mille alusel väljastas kaebajale jäätmeloa. Kahetsusväärne on kaebaja väide, et ta ei tegutse talle väljastatud jäätmeloa alusel.
13.8.Ebaõige on kaebaja väide, et Keskkonnaamet aktsepteeris komposti tootmist jäätmekoodi R12o all. Kaebaja ei soovinud 16.09.2013 jäätmeloa muutmise taotluse põhjenduste kohaselt toota komposti, vaid jäätmeid bioloogiliselt töödelda täitepinnase valmistamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vaidluse ese
14.Vaidluse asjaoludest nähtuvalt nõuab vastustaja kaebajalt toetuse tagasimaksmist põhjusel, et kaebaja ei ole kasutanud toetust sihipäraselt. Toetuse arvelt rajatud jäätmekäitlustehases ei ole võimalik biolagunevatest jäätmetest komposti toota ja kaebaja kasutab tehast hoopis jäätmekütuse tootmiseks, milleks keskkonnaministri määrus nr 47 keelab toetust kasutada. Ka kaebaja väidetavalt toodetav täitepinnas ei ole liigiti kogutud biolagunevate jäätmete kompostimise tulemus, vaid jäätmekütuse tootmise jääk.
15.Kohtu hinnangul on praegust asja võimalik lahendada ilma, et oleks vaja tuvastada, kas vaidlusaluses jäätmekäitlustehases on võimalik komposti toota ja kas kaebaja toodetav täitepinnas tuleks lugeda jäätmekütuse tootmise jäägiks. Asja lahendamise seisukohalt on oluline tuvastada, mis on toetuse eesmärk ning millisel eesmärgil kaebaja enda väidete kohaselt toetust kasutas ja plaanib edaspidi kasutada.
16.Vastustaja 19.10.2010 otsusest nähtub, et toetuse taotlus esitati keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg 2 p-s 2 nimetatud tegevuse toetamiseks. Muid täpsustavaid tingimusi toetuse kasutamise sihtotstarbe kohta ette ei nähtud.
17.Toetuse andmise ajal kehtinud keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 sätestas, et toetust antakse liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamiseks. Hetkel kehtib viidatud norm sõnastuses, mille järgi antakse toetust liigiti kogutud biojäätmete ringlussevõtmiseks. Erinevus seisneb selles, et ringlussevõtt on üks taaskasutamismoodustest, seega on taaskasutamine laiem
22(32)
3-15-44
mõiste kui ringlussevõtt (vt JäätS § 15). Nii toetuse andmise ajal kui ka praegu kehtiv keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg 3 välistavad toetuse andmise jäätmekütuse tootmiseks. Kaebaja väidab, et ta ei tooda liigiti kogutud biojäätmetest jäätmekütust, vaid toodab/soovib toota sellest täitepinnast. Seega omab asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kas kaebaja viidatud täitepinnase tootmine võiks olla viidatud määruse järgi toetatavaks taaskasutamismooduseks. Muutmistaotluse lahendamine
18.Kaebaja esitas 17.09.2013 vastustajale taotluse muuta projektis mulla ja täitepinnase osakaalud, et keskenduda edaspidi täitepinnase tootmisele. Praegu kehtivad normid kaebaja viidatud täitepinnase tootmist toetatavaks taaskasutamistoiminguks ei loe. Nagu kohus eespool viitas, antakse keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 järgi toetust liigiti kogutud biojäätmete ringlussevõtmiseks. Praegu kehtiva JäätS § 15 lg 4 järgi on ringlussevõtt, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. Samamoodi sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19.11.2008 direktiivi nr 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) (direktiiv nr 2008/98) art 3 p 17, et ringlussevõtt on taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete töötlemist, kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks.
19.Kaebaja toodetavat täitepinnast ei ole õigusaktides defineeritud, kuid kaebaja selgitustest järelduvalt on tegemist materjaliga, mida saab kasutada pinnase täitmiseks, nt prügilate ja kaevanduste sulgemisel, teetöödel jne. JäätS § 15 lg 4 ja direktiivi nr 2008/98 art 3 p 17 välistavad selgelt sellised pinnase täitmise tööd jäätmete ringlussevõtmise mõiste alt. Järelikult ei ole kaebaja viidatud täitepinnase tootmine praegu kehtiva keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 järgi toetatavaks tegevuseks.
20.Kaebaja 05.04.2010 toetuse taotlusest nähtuvalt soovis ta toota liigiti kogutud biojäätmete käitlemise käigus 89% mulda ja 11% täitepinnast. Kaebaja soovis 17.09.2013 taotluses muuta toodetava mulla ja täitepinnase osakaalud. Tegemist on projekti olulise muutmisega, sest sooviti oluliselt muuta käitlemise tulemust. Selline projekti muutmine eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist (STS2007_2013 § 18 lg 3 p 1, keskkonnaministri määruse nr 47 § 18 lg 1). Haldusakti muutmine toimub uue haldusaktiga (HMS § 64 lg 1, § 70 lg 1). Vastustajal tuli uue haldusakti andmisel lähtuda haldusakti andmise ajal kehtivatest õigusnormidest (HMS § 54). Vastustaja jättis kaebaja muutmistaotluse rahuldamata 08.09.2014 otsusega. Sel ajal kehtinud keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 võimaldas anda meetme raames toetust biojäätmete ringlussevõtmiseks ning JäätS § 15 lg 4 luges jäätmete ringlussevõttu jäätmete taaskasutamismooduseks, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus ja töötlemine materjalideks, mida kasutatakse kütusena või kaeveõõnte täitmiseks. Seega puudus vastustajal 08.09.2014 ja puudub ka praegu võimalus kaebaja esitatud muutmistaotlust rahuldada. Kaebaja muudetud projekti eesmärgid ei ole kooskõlas meetme raamest antava toetuse kasutamise eesmärkidega, sest kaebaja soovib toetuse abil rajatud jäätmekäitlustehases käidelda suuremat osa liigiti kogutud biojäätmetest täitepinnaseks, mida ei saa lugeda biojäätmete ringlussevõtmiseks. Iseenesest ei ole kaebaja viidatud täitepinnase tootmine biojäätmetest keelatud, kuid selleks tegevuseks ei ole õigus kasutada keskkonnaministri määruse nr 47 alusel saadud toetust. 23(32)
3-15-44
21.Järelikult on kaebaja 17.09.2013 muutmistaotluse rahuldamata jätmine õiguspärane sõltumata vastustaja 08.09.2014 otsuses toodud põhjendustest. Haldusakti tühistamiseks selles osas puudub alus. Isegi kui kohus tühistaks nimetatud otsuse ja kohustaks vastustajat kaebaja muutmistaotlust uuesti lahendama, tuleks vastustajal jätta uue otsusega kaebaja muutmistaotlus rahuldamata. Seega ei ole vaidlusaluse otsuse tühistamine menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas.
22.Samadel põhjendustel jääb rahuldamata ka kaebaja nõue tühistada muutmistaotluse rahuldamata jätmise peale esitatud vaide lahendamisel 08.12.2014 tehtud vaideotsus ning kaebaja kohustamisnõue, sest vastustajal puudub viidatud sätete järgi alus kaebaja muutmistaotlust rahuldada.
23.Kaebaja heitis vastustajale ette tema ära kuulamata jätmist muutmistaotluse lahendamisel. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja saatis enne tagasinõudmise otsuse tegemist oma seisukohad kaebajale 07.07.2014 kirjaga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Seega oli kaebaja teadlik sellest, et vastustaja hinnangul ei ole kaebaja komposti tootnud ja tema toodetav täitepinnas on vastustaja hinnangul jäätmekütuse tootmise jääk, mitte liigiti kogutud biolagunevate jäätmete käitlemise tulemus, mistõttu kavatses vastustaja kaebajalt toetuse tagasi nõuda. Kohtu hinnangul ei saanud neist põhjendustest tekkida arusaama, et vastustaja kavatseb sellele vaatamata kaebaja muutmistaotluse rahuldada. Kui vastustaja ei pidanud kaebaja toodetavat täitepinnast toetuse eesmärgiga kooskõlas olevaks, siis ei oleks kaebaja muutmistaotluse rahuldamine ja toodetava täitepinnase osakaalu suurendamine aidanud kuidagi kaasa toetuse eesmärgi saavutamisele. Kuna toetuse tagasinõudmise ja muutmistaotluse rahuldamata jätmise põhjendused olid sisuliselt samad, siis oli kaebajal võimalik enne tagasinõudmise otsust oma seisukohti, sh muutmistaotluse osas, esitada. Samuti sai ta oma seisukohti täiendada vaidemenetluses. Vastustajal puudus kohustus kaebajaga kokku saada. Kuna kohus leidis eespool, et vastustaja 08.09.2014 otsuse tühistamine ei ole mh menetlusökonoomia seisukohalt põhjendatud, siis ei anna selle otsuse tühistamiseks alust ka see, kui nõustuda kaebajaga ärakuulamisõiguse rikkumise osas. Seega jääb kaebaja tühistamisnõue igal juhul rahuldamata. Toetuse tagasinõudmine
24.Keskkonnaministri määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 nägi kaebajale toetuse andmise ajal ette, et toetust antakse liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamiseks. Sama paragrahvi lg 1 järgi antakse toetust tegevuseks, mis on kooskõlas riigi jäätmekavas 2008–2013 määratletud tegevustega jäätmete taaskasutamise arendamiseks. Seega tuleb meetme raames toetatavate tegevuste tuvastamisel lähtuda riigi jäätmekavast 2008–20131 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 korraldusega nr 234).
25.Viidatud jäätmekava visiooniks on tõsta elanikkonna keskkonnateadlikkust jäätmekäitlusest ja arendada jäätmete tekkekohal sortimist. Aastaks 2020 on olme- ja sarnaste jäätmete osas liigitikogumise materjalina ringlussevõtu tase üle 50%, biolagunevatest jäätmetest toodetakse kvaliteetset komposti, mida kasutatakse laialdaselt biomassi kasutavas energiamajanduses (lk 36). Jäätmekava strateegiliseks eesmärgiks on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine (lk 38). Eesmärgi saavutamisele suunatud tegevuste ja alategevuste hulgas on mh välja toodud:
1) biolagunevatest jäätmetest saadava komposti kvaliteedinõuete väljatöötamine. Komposti omaduste kohta on vajalik kehtestada kvaliteedinõuded, et oleks määratletud kasutusala ning tagatud komposti edasine turustamine (lk 39); 2) jäätmete sorteerimise tagamine tekkekohtadel ning esmatähtsate jäätmevoogude kogumine, ringlussevõtt ja taaskasutamine. Eesmärgiks on vähendada ladestatavate jäätmete kogust ning suunata taaskasutatavad jäätmed uuesti ringlusse (lk 40); 3) biolagunevatele jäätmetele kogumisvõrgustiku loomine. Omavalitsused peavad rakendama biolagunevate jäätmete tsentraalset kogumist ja arendama välja vastava käitlussüsteemi (lk 40); 4) biolagunevate jäätmete taaskasutamise arendamine. Biolagunevate jäätmete ladestamise protsendilise piirangu tõttu, samuti jäätmete taaskasutuse sihtmäära saavutamise nimel tuleb arendada biolagunevate jäätmete eraldi käitlemist. Tulemuseks on, et biolagunevatest jäätmetest saadavat komposti kasutatakse haljastuses ja maaparandustöödel (lk 41).
26.Kohtu hinnangul järeldub jäätmekavast, et eesmärgiks on seatud biolagunevate jäätmete eraldi käitlemine ja neist komposti tootmine. Liigiti kogumise ja komposti tootmise vajadus oli välja toodud nii Euroopa Liidu kui Eesti õigusaktides – nt Euroopa nõukogu 26.04.1999 direktiivi nr 1999/31 (prügilate kohta) (direktiiv nr 1999/31) preambuli p 17; direktiivi nr 2008/98 preambuli p 35, art-d 10, 11, art 22 p a; JäätS § 31; keskkonnaministri määruse nr 4 § 3. Komposti tootmise nõue oli arusaadav ka kaebajale, kes on toetuse taotlust põhjendanud komposti tootmisega.
27.Biolagunevate jäätmete eraldi kogumist ja ringlusse suunamist (sh kompostimist) on oluliseks eesmärgiks peetud ka kaebaja esitatud Riigikontrolli 12.12.2016 aruandes (lk-d 13, 26, 30).
28.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja segab liigiti kogutud biolagunevaid jäätmeid mineraaljäätmetega. Kaebaja kasutab täitepinnase tähistamiseks jäätmekoodi 19 12 09, mis alates 01.01.2016 kehtiva keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 “Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” (keskkonnaministri määrus nr 70) lisa “Jäätmenimistu” ning kuni 31.12.2015 kehtinud Vabariigi Valitsuse määruse nr 102 lisa kohaselt tähistab mineraaljäätmeid (nt liiv, kivid). Olenemata sellest, kas lugeda viidatud mineraaljäätmed jäätmekütuse tootmise jäägiks või mitte, ei ole biolagunevate jäätmete segamine mineraaljäätmetega kooskõlas jäätmete eraldi käitlemise nõudega. Mineraaljäätmed ei lagune bioloogiliselt, seega muudab mineraaljäätmete lisamine biojäätmete lagunemisest saadava tulemi koostist ja seda ei saa enam lugeda kompostiks.
29.Kompost on keskkonnaministri määruse nr 7 § 2 p 1 järgi väetusainerohke huumusetaoline materjal, mis on toodetud sama määruse lisas 1 nimetatud biolagunevatest jäätmetest ja vastab sama määruse nõuetele. Kaebaja toodetav täitepinnas, mis koosneb biolagunenud jäätmete ja mineraaljäätmete segust, ei vasta ka tavaarusaamale kompostist. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on kompost põllumajanduse ja tööstuse orgaanilistest jäätmetest, turbast, adrust jms kääritamisel saadav väetis. Mineraaljäätmed ei ole orgaanilised jäätmed. Kaebaja toodetavat täitepinnast ei saa kasutada jäätmekavas viidatud haljastus- ega maaparandustööde tegemisel. Maaparandustöid tehakse maaparandusseaduse § 2 lg 1 kohaselt mh maa viljelusväärtuse suurendamiseks. Seega on komposti eesmärgiks maad väetada. Kaebaja toodetaval täitepinnasel selline funktsioon puudub.
25(32)
3-15-44
30.Ekslik on kaebaja väide, et tema toodetavat täitepinnast saab keskkonnaministri määruse nr 7 § 10 lg 8 alusel samuti kompostiks lugeda. Nimetatud sätte kohaselt peab komposti tootja tagama, et komposti, mis ei vasta sama määruse lisas 2 nimetatud ohutus- ja kvaliteedinõuetele, ei lasta turule ja et sellisele materjalile rakendatakse JäätS-ist tulenevaid jäätmekäitluse nõudeid. Sättest nähtuvalt reguleerib see komposti, mis ei vasta määruse lisa 2 “Komposti ohutus- ja kvaliteedinäitajad” nõuetele, aga vastab määruse lisa 1 “Biolagunevate jäätmete loend” nõuetele. Kuna keskkonnaministri määruse nr 7 § 2 p 1 järgi tähendab kompost selle määruse tähenduses väetusainerohket huumusetaolist materjali, mis on toodetud sama määruse lisas 1 nimetatud biolagunevatest jäätmetest, siis ei saa kaebaja toodetav täitepinnas, mis sisaldab mineraaljäätmeid, kuidagi selle määruse tähenduses kompost olla. Mineraaljäätmed ei ole biolagunevad ning keskkonnaministri määruse nr 7 lisa 1 selliseid jäätmeid loetelus ei nimeta. Keskkonnaministri määruse nr 7 § 10 lg 8 reguleerib praakkomposti käitlemist. Praakkompostiks on keskkonnaministri määruse nr 7 lisa 1 järgi sama määruse nõuetele mittevastav kompost ja jäätmete aeroobse töötlemise saadus (jäätmekood 19 05 03). Ka keskkonnaministri määruse nr 70 lisa toob jäätmena välja praakkomposti jäätmekoodiga 19 05 03. Praakkomposti kõrgemalseisvaks liigitustasandiks on “tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed” jäätmekoodiga 19 05. Üldteada on, et mineraaljäätmetest aeroobsel töötlemisel komposti, ka praakkomposti toota ei ole võimalik.
31.Kohus jätab kõrvale vaidluse selles osas, kas kaebaja jäätmekäitlustehases saab põhimõtteliselt komposti toota ning kas kaebaja on õigusvastaselt kasutanud biojäätmete kompostimiseks mõeldud tunneleid jäätmekütuse tootmiseks. Asjaoludest ja kaebaja selgitustest nähtub, et kaebaja ei kasuta vaidlusalust jäätmekäitluskompleksi komposti tootmiseks. Kaebaja selgitas, et tehase käivitamise algusjärgus on proovitud komposti vähesel määral toota ja kohtumenetluse ajal on tehtud kompostimiseksperiment. Kuid kaebaja ei tooda nimetatud tehases igapäevaselt biolagunevatest jäätmetest komposti ega soovi seda teha, sest ei pea seda majanduslikult otstarbekaks.
32.Komposti tootmise soovimatus järeldub selgelt ka sellest, et kaebajal ei olnud toetuse taotlemisel, selle saamisel ega ka praegu jäätmeluba, mis võimaldaks komposti toota. Nii Vabariigi Valitsuse määruse nr 104 (kehtis kuni 16.12.2011) § 1 lg 2 p 3 kui ka Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määruse nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistu“ (jõustus alates 17.12.2011) § 2 p 3 järgi võimaldab jäätmete bioloogilist ringlussevõttu, sh kompostimist, toimingukood R3o. Kaebaja jäätmelubadel olevad toimingukoodid R12o ja R12x ei ole mõeldud kompostimiseks (vt ka kuni 12.12.2010 kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 05.04.2006 direktiivi nr 2006/12/EÜ (jäätmete kohta) lisa IIb ja direktiivi nr 1999/31 lisa II).
33.Lisaks ei hinnanud kaebaja kompostimisprotsessi keskkonnamõju, kuigi KMH aruande esitamise nõue talle vastustaja 19.10.2010 otsuses selgelt esitati. Kuivõrd kaebaja kirjeldas kaebuses, et tema jäätmekäitluskompleksis toimuv jäätmekütuse tootmine ja biojäätmete töötlemine on erinevad protsessid (mh niisutamise osas), siis tulnuks nende mõlema keskkonnamõju hinnata. Vastustajale esitatud OÜ Keskkonnakorraldus poolt 2010. a koostatud KMH aruanne ei käsitle kompostimist ja hindab selgelt ainult jäätmekütuse tootmise keskkonnamõju. Ka KMH tegemata jätmine näitab, et kaebajal ei olnud kavas komposti toota.
34.Kohus selgitas eespool, et biolagunevatest jäätmetest täitepinnase tootmine, ka jäätmekütuse tootmine, ei ole iseenesest keelatud tegevused, kuid sellist tegevust ei toetata meetme raames, mille käigus kaebajale toetust anti. Kaebaja toodetav täitepinnas ei ole kompost, mille tootmise toetamist keskkonnaministri määrus nr 47 viitega riigi jäätmekavale ette näeb. Samuti ei ole liigiti kogutud biolagunevate jäätmete segamine mineraaljäätmetega kooskõlas biolagunevate jäätmete eraldi käitlemise nõudega. Kaebaja ei ole toetuse eest rajatud 26(32)
3-15-44
jäätmekäitlustehases komposti tootnud ja biolagunevaid jäätmeid eraldi käidelnud ega kavatse seda teha. Seega on lõppjärelduses õige vastustaja otsus, et kaebaja kasutab toetust selleks mitte ette nähtud eesmärgil, mistõttu tuli toetuse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja toetus tagasi nõuda (STS2007_2013 § 18 lg 6 p 3 ja § 26 lg 2 p 2, keskkonnaministri määruse nr 47 § 18 lg 5, HMS § 66 lg 2 p 4 ja lg 3).
35.Kaebajal on õigus selles, et STS2007_2013 § 26 lg-s 2 sätestatud toetuse tagasinõudmise otsus on kaalutlusotsus. Samas ei too kaalumisreeglite rikkumine kaasa haldusakti tühisust, nagu kaebaja leidis, vaid õigusvastasuse (HMS § 54). Tühisuse alused on sätestatud HMS § 63 lg-s 2 ja neid aluseid praeguses asjas ei esine.
36.Vastustaja ei ole kohtu hinnangul kaalutlusreeglite vastu eksinud. HMS § 64 lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Lisaks tuleb arvestada ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks (HMS § 67 lg 1). HMS § 67 lg 4 p 4 järgi ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik ei ole kasutanud haldusakti alusel üle antud raha või asja eesmärgipäraselt.
37.Praegusel juhul ei ole kaebaja kasutanud talle antud toetust eesmärgipäraselt, seega ei saa ta tugineda usalduse kaitsele. Kaebajal ei saanud olla usaldust, et ta võib talle määratud toetust kasutada ka muul kui selleks ettenähtud eesmärgil. Toetuse tagasinõudmise on põhjustanud kaebaja ise oma tegevusega. Vastustaja põhjendas, et kaebaja ei teavitanud vastustajat väidetavatest turuolukorra muutustest, mis muutsid väidetavalt projekti elluviimise majanduslikku otstarbekust, ning esitas muudatustaotluse alles pärast kontrollimenetluse alustamist, millest võib põhjendatult järeldada, et kaebajal ei olnudki kavas projekti vastavalt toetuse andmise eesmärgile ellu viia. Usutav on vastustaja põhjendus, et kui ta oleks juba toetuse andmise otsustamisel teadnud, et kaebaja ei kavatse biolagunevatest jäätmetest komposti toota, siis ei oleks ta kaebaja taotlust üldse rahuldanud. Seega ei oma eelneva haldusmenetluse põhjalikkus toetuse tagasinõudmise otsustamisel kaalu. Avalikes huvides on toetuse kasutamine selleks ettenähtud eesmärgil. Arvestades, et komposti tootmisel omandavad biolagundatud jäätmed taaskasutamise seisukohalt suurema väärtuse/kasuteguri kui pelgalt täitepinnase osana, siis on nii avalikes kui keskkonnakaitse huvides toetada sellist jäätmekäitlust, kus jäätmeid taasväärtustatakse käitluse tulemusel võimalikult kõrgelt. See on kooskõlas ka kehtivate jäätmekäitluspõhimõtetega. Toetuse tagasinõudmine teenib võrdse kohtlemise põhimõtet, sest ka teised taotlejad pidi toetuse taotlemisel arvestama toetuse andmise eesmärkidega. Kui kaebajal lubatakse kasutada toetust teistel eesmärkidel, diskrimineeritaks sellega teisi toetuse saamisest huvitatud jäätmekäitlejaid.
38.Toetuse tagasinõudmata jätmist ei õigusta kaebaja väidetud turuolukorra muutused. Kaebaja on koostanud ja esitanud koos toetuse taotlusega vastustajale projekti teostatavusuuringu. Samuti on taotlusest nähtavalt hinnatud projekti rahalist tasuvust. Seega pidi kaebaja juba toetuse taotlemisel arvestama, kas biolagunevatest jäätmetest komposti tootmine on majanduslikult tasuv ettevõtmine ja katab sellega seotud kulud. Ebaõige prognoosi riskid jäävad kaebaja enda kanda. Tegemist on tavapärase äririskiga. Vastustaja selgitas, et komposti hind ei ole vahepealsel ajal muutunud ja kaebaja oli juba taotluse esitamisel teadlik komposti müügihinnast. Kui kaebaja oli komposti müügihinna teadmisele vaatamata valmis projekti ellu viima, siis ei saa ta praegu enam viidata sellele kui projekti tasuvust mõjutavale asjaolule ning põhjendada sellega projekti elluviimise raskenemist. Toetus antigi kaebajale selleks, et toetada majanduslikult ebaefektiivsemat, kuid keskkonnakaitse ja jäätmemajanduse 27(32)
3-15-44
seisukohalt olulist tegevust. Kui selline majandustegevus olnuks niigi kasumlik, puudunuks vajadus seda avalikest vahenditest toetada.
39.Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väide, et jäätmetest toodetud kompostil ei ole turgu. Esiteks oleks kaebaja pidanud ka sellega toetuse taotlemisel arvestama. Teiseks nähtub TJTK 11.08.2017 vastusest kohtunõudele, et TJTK on 2012.-2015. a komposti müünud. Samuti ei mõjutanud Iru jäätmepõletustehase tegevuse alustamine TJTK tegevust komposti tootmisel. Sellest järeldub, et kaebaja põhjendused on otsitud. Isegi kui lugeda põhjendatuks kaebaja väidet, et biolagunevatest jäätmetest toodetud komposti järele ei ole turul nõudlust ja kaebajal ei olnud võimalik seda ette näha, siis tuleb igal juhul toetus tagasi nõuda, sest projekti eesmärk jäi täitmata. Tegemist ei ole kaebaja karistamisega, vaid vajadusega tagada avalike vahendite sihipärane kasutamine. Tagasinõudmine on põhjendatud seda enam, et kaebaja isegi ei püüdnud toetuse eesmärke saavutada ja komposti toota, põhjendades seda alguses tehases esinenud tehniliste probleemidega ja hiljem väidetavalt muutunud turuolukorraga. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluse ajal komposti tootnud. Seega puuduvad põhjused toetuse tagasi küsimata jätmiseks.
40.Samuti ei õigusta projekti elluviimata jätmist viited biolagunevate jäätmete vähestele kättesaadavatele kogustele. Taotluses märgitud kogused on kaebaja ise määranud ja nende realistlikkust vastustajale kinnitanud. Kuigi jäätmete liigiti kogumine ei ole oodatud mahus realiseerunud, on kohalikel omavalitsustel JäätS § 31 lg 1 järgi endiselt kohustus jäätmete liigiti kogumist korraldada. Jäätmete liigiti kogumine on ka riigi jäätmekava 2014–20202 (kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse 13.06.2014 korraldusega nr 256) järgi ühe strateegilise eesmärgi saavutamise viisiks (lk 25-28). Seega ei ole liigiti kogumise eesmärgist loobutud ka uues jäätmekavas. Samuti peetakse uues jäätmekavas oluliseks biolagunevate jäätmete komposteerimist (lk 26). Järelikult on põhjust arvata, et jäätmekava elluviimisel ja inimeste teadlikkuse järjepideval suurendamisel kasvab ka liigiti kogutud biolagunevate jäätmete hulk ja vajadus neid komposteerida.
41.Arvestades, et käidelda lubatud jäätmekogused mõjutasid toetuse taotluse hindamise tulemust, sellest tulenevalt ka taotluse kohta pingereas ja toetuse määramise otsustamist (vt keskkonnaministri määruse nr 47 § 14 lg 2 p-d 2 ja 3, § 15 lg-d 2 ja 3), siis ei ole pärast toetuse määramist lubatud vähendada käideldavaid jäätmekoguseid, sest see seaks kaebaja võrreldes teiste toetuse taotlejatega ebavõrdsesse olukorda – nii need, kes kaebajale määratud toetuse tõttu ise toetusest ilma jäid, kui ka need, kes erinevalt kaebajast peavad täitma endale võetud kohustuse käidelda suuri jäätmekoguseid. Samadel argumentidel ei ole pärast toetuse määramist lubatav muuta komposti ja täitepinnase osakaalusid. Kuna komposti tootmisel taasväärtustatakse biolagunevaid jäätmeid enam kui täitepinnasena kasutamisel, siis mõjutas suure tõenäosusega taotluste hindamist ka taotluses näidatud komposti ja täitepinnase osakaalud. Nende osakaalude muutmine võib muuta ka taotluste hindamise tulemusi ja toetuse andmise otsustamist.
42.Toetuse tagasinõudmine on proportsionaalne. Tegemist on nii tavapärases haldusmenetluses kui ka struktuuritoetuste valdkonnas üldlevinud reegliga ja on mõistlikult põhjendatav toetuse andmise eesmärgi saavutamise vajadusega. Teadmine, et toetuse kasutamisel vastuolus selle eesmärgiga võidakse toetus tagasi nõuda, distsiplineerib toetuse saajaid toetuse kasutamisel. Kui piirata vastustaja õigust toetust tagasi nõuda, siis tooks see kaasa avalike vahendite raiskamise. Nii avalike vahendite sihipäratu kasutamine kui ka avalikes huvides olevate eesmärkide mitte saavutamine on vastuolus avalike huvidega. Tegemist ei olnud ettenägematu olukorraga, sest taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise
võimalus oli STS2007_2013 §-s 18 ette nähtud (HMS § 67 lg 4 p 1) ja kaebaja pidi sellise võimalusega arvestama. Kuna kaebaja saab ja on kasutanud jäätmekäitlustehast jäätmekütuse tootmiseks, samuti täitepinnase tootmiseks, siis ei satu ta toetuse tagasimaksmise tõttu majanduslikesse raskustesse, sest tal on võimalik tehasesse investeeritud kulud jäätmekütuse ja täitepinnase tootmisega tagasi teenida. Kaebaja ei ole kohtu hinnangul välja toonud asjakohaseid ja kaalukaid argumente, mis õigustaks praegusel juhul kaebajale erandi tegemist ja temalt toetuse tagasi nõudmata jätmist, samuti lubamist tal kasutada toetust selle eesmärkide vastaselt.
43.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustajal tulnuks praeguses olukorras kaaluda toetuse osalist tagasinõudmist. Toetuse osalist tagasinõudmist on põhjendatud kaaluda juhul, kus toetust on vähemalt osaliselt kasutatud eesmärgipäraselt. Antud juhul on vastustaja rahuldanud kaebaja toetuse taotluse selliselt, et kaebaja lubas biolagunevate jäätmete töötlemise tulemusena toota 89% mulda ja 11% täitepinnast. Kohus leiab eespool toodud põhjendustele tuginedes, et vastustaja on ebaõigesti aktsepteerinud toetuse andmisel täitepinnase tootmist. Samas ei ole kaebaja toetuse taotluses ega sellele lisatud teostatavusuuringus selgitanud, millest tema toodetav täitepinnas koosneb, seega võis vastustajale jääda ekslik mulje, et tegemist on ühe biojäätmete töötlemise tulemiga. Kaebaja ei selgitanud, et lisab tulemile mineraaljäätmeid, mis muudavad tulemi sisu ja kasutusvõimalusi. Teostatavusuuringust nähtub vastupidi, et täitepinnast saab realiseerida ehitus- ja haljastustöödel pinnatäitena (lk 50). Haljastustöödel mineraaljäätmeid arusaadavalt kasutada ei saa. Seega ei pidanud vastustajas tekkima kahtlus, et kaebaja segab biojäätmete käitlustulemit teiste jäätmetega, rikkudes biojäätmete liigiti kogumise ja eraldi käitlemise nõuet. Kuna kaebaja viidatud täitepinnase tootmine ei olnud toetatav tegevus, siis ei saa täitepinnase tootmine näidata toetuse sihipärast kasutamist ja õigustada selle tagasi nõudmata jätmist. Praegusel juhul ei esine ka STS2007_2013 § 26 lg-s 21 sätestatud olukorda, kus poleks võimalik hinnata tekkinud kahju suurust. Kaebaja ei ole toetust terves ulatuses kasutanud eesmärgipäraselt, seega on kogu toetuse tagasinõudmine põhjendatud.
44.Toetuse tagasinõudmine ei olnud ennatlik, sest kaebaja avaldas ise, et ta ei ole jäätmekäitlustehast komposti tootmiseks kasutanud ega soovi seda ka edaspidi teha. Seega avaldas kaebaja ise soovimatust toetuse eesmärke täita. Selline olukord annab aluse toetus tagasi nõuda ega kohusta vastustajat mingit ooteaega rakendama.
45.HKMS § 158 lg 2 järgi hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Samas isegi kui kohus kaebuse rahuldaks ja toetuse tagasinõudmise otsuse tühistaks, ei oleks kaebajal enam võimalik täita STS2007_2013 § 22 p-st 12 tulenevat kohustust kasutada projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikku vara sihtotstarbeliselt vähemalt 5 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Kaebaja projekti abikõlblikkuse periood lõppes 31.03.2013, seega tulnuks kaebajal kasutada toetuse abil rajatud jäätmekäitluskomplekti komposti tootmiseks vähemalt kuni 31.03.2018. Kaebaja tunnistas, et ei ole kohtumenetluse ajal jäätmekäitluskompleksis asuvaid tunneleid kasutanud ega komposti tootnud. Seega on kaebajal igal juhul projekti eesmärgid täitmata ja toetus tuleks igal juhul tagasi nõuda.
46.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et toetuse tagasinõudmise otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel jääb rahuldamata ka kaebaja nõue tühistada tagasinõudmise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel 08.12.2014 tehtud vaideotsus. Kuna vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased, puudub alus kohustada vastustajat kaebajale tema poolt makstud toetust, intressi ja viivist tagastama.
29(32)
3-15-44
Viivis ja intress
47.Kaebaja vaidlustas lisaks tema poolt makstud viivise määra ja kaebuse rahuldamise korral vastustaja poolt maksmisele kuuluvat intressi määra. Kaebaja ei vaidlustanud tema poolt STS2007_2013 § 28 lg 1 alusel makstud intressi määra. Kuna kaebus jääb toetuse tagasinõudmist puudutavas osas rahuldamata, siis puudub vajadus hinnata vastustajale RVastS § 23 p-st 1 tuleneva intressi määra.
48.STS2007_2013 § 28 lg 5 sätestab, et kui tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks toetust ei tagastata, peab toetuse saaja maksma tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest toetuse väljamaksmise valuutas.
49.Kohtu hinnangul ei ole viidatud viivise määr põhjendamatult kõrge ega põhiseadusevastane. Kaebaja on põhjendamatult võrrelnud omavahel intressi ja viivist. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et tegemist on erinevate õiguskaitsevahenditega, mida kohaldatakse erinevates olukordades ja millel on erinevad eesmärgid. Intress on tasu võõra raha kasutamise eest. STS2007_2013 § 28 lg-test 2 ja 3 nähtuvalt arvestatakse intressi tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates kuni toetuse tagasimaksmise päevani, kuid mitte kauem kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevani. Viivise eesmärk on ühelt poolt motiveerida toetuse saajat tagasinõutavat toetust kiiresti tagastama ja teiselt poolt hüvitada toetuse tagastamisega viivitamisest põhjustatud eelduslik kahju. Viivise eesmärkidest nähtuvalt peabki viivise määr olema intressi määrast kõrgem. STS2007_2013 § 28 lg-st 5 nähtuvalt tuleb viivist maksta alates toetuse tagasimaksmise tähtpäeva möödumisest. STS2007_2013 § 27 lg 1 järgi on tähtaeg toetuse tagasimaksmiseks 90 kalendripäeva tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Seega kui toetuse saaja ei ole ettenähtud 90 kalendripäeva jooksul toetust vaatamata jooksvalt suurenevale intressikohustusele tagasi maksnud, siis on põhjendatud kasutada tema motiveerimiseks intressist suuremat viivise määra, mis peaks toetuse saajat enam motiveerima toetust võimalikult kiiresti tagastama.
50.Toetuse tagastamisega viivitamine kahjustab avalikke huve. Toetuse kiirel tagastamisel oleks rakendusüksusel võimalik toetada selle raha arvelt teisi taotlejaid nende projektide elluviimisel. Toetuse tagastamisega viivitamine võib tähtaegade möödumise tõttu seada ohtu uute taotluste rahuldamise või projektide elluviimise võimaluse.
51.Toetus saamine annab toetuse saajatele konkurentsieelise, sest võimaldab viia oma äritegevust ellu väiksemate omapoolsete kuludega ja saavutada suurema kasumi kui need, kes peavad sarnased projektid oma vahendite arvelt teostama. Toetuse tagasinõudmine näitab, et toetuse saajal puudub õigus toetusele. Seega on ka tema poolt saadav konkurentsieelis õigustamatu ja tuleb võimalikult kiiresti kõrvaldada.
52.STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivise määra ei ole põhjust pidada põhiseadusevastaseks üksnes seetõttu, et VÕS §-s 113 sätestatud viivise määr võib olla väiksem. VÕS §-s 113 on sätestatud viivise miinimummäär, mis ei keela kokku leppida kõrgemas viivise määras. Praktikas on seda ka tehtud ja 0,1%-list viivise määra päevas ei ole kohtud õigusvastaseks pidanud (nt Riigikohtu 13.12.2017 otsus asjas nr 2-15-2810). Kohtud ei ole pidanud õigusvastaseks ka sellest kõrgemat viivise määra – nt Riigikohtu 25.05.2016 otsuses asjas nr 3-2-1-29-16 oli tegemist 0,2%-lise viivise määraga päevas ja Riigikohtu 15.01.2014 otsusest asjas nr 3-2-1-156-13 nähtub, et maakohus ei pidanud juriidiliste isikute vahelises lepingulises suhtes viivise määra 0,25% päevas (91,25% aastas) ebamõistlikult kõrgeks. Seega puudub põhjus pidada ka STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivise määra 0,1% päevas ebamõistlikult kõrgeks.
30(32)
3-15-44
53.Kuna viivise eesmärk on hüvitada kahju, mille toetuse saaja on ise oma õigusvastase käitumisega (toetuse tähtaegse tagastamata jätmisega) põhjustanud, siis on põhjendamatu tugineda viivise koormavale riivele. Viivist on võimalik vältida toetuse tähtaegse tagasimaksmisega. 90-kalendripäevane tähtaeg peaks olema selleks piisav. Kui toetuse saajal on raske ettenähtud tähtaja jooksul tagasimaksmisele kuuluvat summat leida, on tal võimalik taotleda ajatamist (STS2007_2013 § 27 lg 2). Ajatamine lükkab toetuse tagasimaksmise tähtpäeva edasi (STS2007_2013 § 28 lg 3). Samuti on kohtumenetluse ajaks võimalik tagasinõudmise otsuse kehtivus või täitmine esialgse õiguskaitse korras peatada. Esialgse õiguskaitse meede kehtib kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni (HKMS § 249 lg 4). Kaebuse rahuldamata jätmise korral tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisest tulenevad tagajärjed kõrvaldada (HKMS § 254 lg 2), st et toetuse saajal tuleb maksta viivist tagasiulatuvalt ehk alates ajast, millal möödus toetuse tagasinõudmise tähtpäev (vt Riigikohtu 16.06.2008 otsus asjas nr 3-3-1-21-08, p 8).
54.Kaebaja on kohtumenetluse ajal toetuse vastustajale maksnud tagasi. Kaebaja ületas toetuse tagasimaksmise tähtpäeva umbes 2 kuu võrra ja tasus viivist 67 770,94 eurot. Kaebaja väide, et viivise määra suurus riivab tema ettevõtlusvabadust, on konkretiseerimata. Kaebaja ei ole põhjendanud, et toetuse tagasimaksmiseks vajaliku summa hankimine oleks olnud ülemäära koormav ja toonud kaasa majanduslikud raskused või ebaproportsionaalsed kohustused teiste isikute ees. Toetuse tagasimaksmine ei ole ohustanud kaebaja majandustegevust ega toonud kaasa pankrotiohtu. Tegemist oli tagajärjega, millega kaebaja pidi nii toetuse taotlemisel kui kasutamisel arvestama. Antud juhul on toetuse tagasinõudmise põhjustanud kaebaja ise oma tegevuse ja endale võetud kohustuste teadliku rikkumisega. Toetuse tagasimaksmist saanuks vältida toetuse sihipärase kasutamisega. Kuna ettevõtjatel ei ole subjektiivset õigust struktuuritoetusele, ei saa makstud toetuse väärkasutuse korral selle tagasinõudmine ja toetuse tähtaegselt tagastamata jätmise korral viivise nõudmine olla ebaproportsionaalne riive kaebaja ettevõtlusvabadusele.
55.Kohus ei pea STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivise määra põhiseadusevastaseks ja puudub alus kohustada vastustajat kaebajale tema poolt makstud viivist tagastama. Otsus ja menetluskulude jaotus
56.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse terves ulatuses rahuldamata.
57.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
58.Vastustaja taotles tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Välise õigusabi vajadust on põhjendatud sellega, et tegemist on jäätmekäitluse spetsiifilise vaidlusega, milles kaebajal jäätmekäitlusettevõtjana oli oluline eelis. Kaebaja tõstatas põhiseaduspärasuse vaidluse. Vastustaja põhiülesannete hulka ei kuulu seaduse põhiseaduslikkuse hindamine. Analoogilistes asjades on kohtud haldusorgani õigusabikulusid välja mõistnud. Kohtumenetlus on tingitud kaebaja õigusvastasest käitumisest ja vastustajal on kulunud tõe jaluleseadmiseks märkimisväärselt ressursse. Kokku taotles vastustaja 8473,5 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmist.
58.1.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja õigusabikulude väljamõistmine praeguses asjas põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Kehtiva kohtupraktika kohaselt on halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabiteenuse kulude väljamõistmine haldusorganile põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (vt nt Riigikohtu 21.06.2012 otsust asjas nr 3-3-1-26-12, p-d 29 ja 30). Praegune vaidlus seondus vastustaja põhiülesannete hulka kuuluva toetuse jagamise ja tagasinõudmisega. Vastustaja pidi
31(32)
3-15-44
olema kursis toetuse eesmärkidega ja oskama hinnata toetuse saamiseks esitatud taotlusi. Samamoodi pidi ta olema pädev hindama, kas toetust on kasutatud eesmärgipäraselt. Tegemist oli küll valdkonnaspetsiifilise vaidlusega, kuid selle valdkonna tundmine oli vastustaja kohustuseks. Seejuures on vastustaja suurema osa tööst teinud ära juba haldusmenetluses, koostades väga põhjaliku tagasinõudmise otsuse ja kogudes erinevad tõendeid. Samuti on ta lahendanud kaebaja vaided. Puudub põhjus arvata, et vastustaja ei oleks suutnud oma seisukohti kohtus ise kaitsta ja kaebaja seisukohtadele vastu vaielda. Põhiseaduslikkuse vaidlus ei komplitseerinud vaidlust oluliselt.
58.2.Vastustaja esitas 05.02.2015 halduskohtule Tõlge 24 OÜ 29.01.2015 pakkumise nr 15012904 summas 275,86 eurot. Pakutavaks teenuseks on inglise-eesti keele tõlketöö. Vastustaja ei ole esitanud selle kulu kandmist (arve tasumist) tõendavaid dokumente, seetõttu jätab kohus selle kulu vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Tõlkekulude osas ei kehti HKMS § 109 lg-s 11 sätestatud eeldus.
59.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
32(32)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.