L K hagi E V vastu kinkelepingu tühisuse tuvastamise, kostja kohustamiseks tahteavalduse tegemiseks ja hagejale summa 27120,64 eurot üleandmiseks ning kostjalt hageja kasuks varalise kahju 16447,52 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
83568,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: L K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova, OÜ Simhes Consult, epost [email protected]) Kostja: E V (isikukood xxxx, elukoht xxxx, lepinguline esindaja Deivi Vaht, Deivi Vaht Õigusbüroo, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Viimane kohtuistung 17.oktoober 2018.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tuvastada L K ja E V vahel xxxx.a. sõlmitud kinnistu asukohaga Xxxx kinkelepingu tühisus.
3.Jätta hagi muudes nõuetes, sh alternatiivnõuetes, rahuldamata. Hagi tagamise tühistamine
4.Tühistada Harju Maakohtu poolt 25.09.2013 kohtumäärusega L K hagi tagamise korras täitemenetluse peatamine kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevas täiteasjas nr xxxx kuni tsiviilajas 2-12-37921 kohtulahendi jõustumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Juhul kui menetluskulude jaotust muudetakse, määrata menetluskulude, sh riigi kasuks väljamõistetavate, menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi määrusega peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
7.Teha kohtuotsus pooltele kättesaadavaks. 1(17)
2-12-37921
Edasikaebamise tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.E V (edaspidi ka kostja) esitas 20.09.2012 Harju Maakohtusse hagiavalduse L K ́i (edaspidi ka hageja) vastu kinnistusraamatu kande kustutamiseks nõusoleku saamiseks (I k tl 1). Kohus võttis E V hagi menetlusse 24.10.2012 (I k tl 32-33).
2.L K esitas 23.08.2012 E V vastu vastuhagi tehingu tühisuse tuvasta-miseks või alternatiivnõudena kandemuudatuse tegemiseks tahteavalduse tuvastamiseks ( I k tl 55-62, 96-103). Kohus võttis L K vastuhagi 16.09.2013 menetlusse (I k tl 115-116).
3.Harju Maakohtu 29.01.2014 määrusega jäeti L K vastuhagi E V vastu läbi vaatamata (I k tl 169173).
4.Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2014 määrusega Harju Maakohtu 29.01.2014 määrus tühistati ja tsiviilasi saadeti maakohtule menetluse jätkamiseks, sh L K vastuhagi osas (I k tl 190-195).
5.Harju Maakohtu 24.03.2015 otsusega rahuldati E V hagi L K vastu ja jäeti L K vastuhagi E V vastu rahuldamata (II k tl 51-59).
6.Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2016 otsusega Harju Maakohtu 24.03.2015 otsus tühistati ja tsiviilasi saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks (II k tl 142-146).
7.Harju Maakohtu 07.11.2017 määrusega jäeti E V hagi L K vastu ja L K vastuhagi E V vastu läbi vaatamata (III k tl 61-68).
8.Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2018 otsusega tühistati Harju Maakohtu 07.11.2017 määrus osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata L K vastuhagi E V vastu ja saatis tsiviilasja nende nõuete osas menetluse jätkamiseks ja täiendavalt esitatud nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Maakohtu määrus jõustus osas, millega jäeti läbi vaatamata E V hagi L K vastu (III k tl 82-87).
9.18.05.2018 esitas L K E V vastu täiendatud hagiavalduse (III k tl 119-120), mille Harju Maakohus võttis 23.08.2018 määrusega menetlusse (III k tl 137-138). Hageja nõuded ja hagi asjaolud
10.Hageja lõplikeks haginõueteks 18.05.2018 täiendatud hagiavalduse kohaselt on:
1.Tuvastada tema ja kostja vahel xxxx.a. sõlmitud kinnistu asukohaga Xxxx kinkelepingu tühisus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 ja 2 ning ka § 86 lg 1 ja 2 alusel. 2(17)
2-12-37921
2.Kohustada kostjat tegema tahteavaldus hageja omandisse tühise tehingu alusel saadud kinnistu asukohaga Xxxx, üleandmiseks.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1032 lg 1 alusel kohustada kostjat üle andma hagejale kinnistu kasutamisega pangalt saadud rahalised vahendid kostjale kinnistu hüpoteegi all võimaldatud laenude jääkide summa ulatuses, mis moodustab 2018.a. mai kuu seisuga 27 120,64 eurot.
4.Mõista kostjalt välja hageja kasuks varaline kahju kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud kõrvalnõuete (sh viivised, intressid, varakindlustusmaksed, menetlustasud, sissenõude kulud, täitekulud) täitmiseks vajalike kulude suuruses, mis moodustab 2018.a. mai kuu seisuga 16 447,52 eurot.
5.Alternatiivselt, kui kinkelepingu tühisust kohus ei tuvasta, palub hageja, seoses kinkelepingust 17.10.2012.a. notariaalse taganemisega kohustada kostjat, VÕS § 189 lg 1 kohaselt tegema tahteavalduse hageja omandisse tühise tehingu alusel saadud kinnistu asukohaga Xxxx üleandmiseks, samuti anda hagejale üle kinnistu hüpoteegi all Swedbank AS-ilt laenuna saadud rahalised vahendid pangale tagastamata suuruses, mis moodustab 2018.a. mai kuu seisuga 27 120,64 eurot ning samuti hüvitada hagejale p. 4 nimetatud kahju suuruses 2018.a. mai kuu seisuga 16 447,52 eurot.
11.Hagi asjaolude kohaselt oli hageja jäänud A S nimelise isiku ja viimase ema J O petturliku tegevuse tagajärjel ilma oma korteriomandist Xxxx, mis J O poolt tagastamata laenu katteks täitemenetluses sundkorras müüdi, kuna korteriomandile oli seatud Xxxx kasuks hüpoteek summas 640 000 krooni. A S seletas seejärel hagejale (L Kle), et viimasel ei ole muud võimalust oma korteriomandit tagasi saada, kui ta peab kinkima fiktiivselt oma allesjäänud suvila, milleks on kinnistu asukohaga Xxxx külas aadressil Xxxx, registriosa nr xxxx, (edaspidi kinnistu või Xxxx kinnistu) A S tuttavale E Vle (kostjale), kes koos A Sga lubasid hagejale, et nimetatud kinnistu tagatisel saab E V võtta pangast hüpoteeklaenu ja kanda selle raha üle A Sle, kes ostab selle summa eest hagejale uue korteri, samuti korraldab A S hagejale ka Xxxx kinnistu omandi tagastamise. A S põhjendas laenu võtmist hüpoteegi tagatisel kostja poolt sellega, et hageja kui juba eakas inimene ei saa ise kinnistu tagatisel pangast laenu võtta, aga kostjale seda hüpoteegi alusel võimaldatakse. Eelnimetatud lubadusi kinnitas A S hiljem ka hagejaga 22.06.2010 täiendavalt sõlmitud kirjalikus lepingus, samuti nähtub kokkulepe, et hageja peab lõpuks Xxxx kinnistu tagasi saama, ka 01.06.2011 notariaalselt tõestatud hageja, kostja ja A S ning E V poolt sõlmitud kinnistu võlaõiguslikust müügi - ja kinkelepingust, mille kohaselt müüs kostja kinnistu A Sle ja E Vle ja viimased omakorda kinkisid kinnistu hagejale ning kinnistu omandiõiguse üleandmise suhtes asjaõiguslepingu sõlmimise tagamiseks seati hageja kasuks kinnistusraamatusse eelmärge. A S poolsel peale-käimisel ja tema ning kostja ühiseid lubadusi uskudes sõlmiski hageja kostjaga kui endale täiesti võõra inimesega xxxx notariaalselt tõestatud lepingu Xxxx kinnistu kinkimise kohta kostjale. Hageja osundab, et kuigi selle lepingu alusel läks kinnistu omand näiliselt üle kostjale, ei kaasnenud sellega kostjale kinnistu valduse üleminekut, st hageja jäi jätkuvalt edasi kinnistu valdajaks. Pärast seda kui kostja oli saanud kinkelepingu alusel kinnistu omanikuks, seati kinnistule hüpoteek Swedbank AS-i kasuks summas 501 000 krooni tagamaks panga nõuet kostja vastu, mis tulenes kostja poolt pangaga 14.05.2010 sõlmitud laenulepingust nr xxxx, lisaks on kostja sõlminud 29.10.2010 kinnistu tagatisel pangaga veel ühe laenulepingu. Kuigi kostja oli saanud kinnistule seatud hüpoteegi tagatisel Swedbank AS-st laenu 501000 krooni ja oli selle osade kaupa A Sle üle kandnud, jättes osa rahast laenu tagasimaksete teostamiseks ka endale, A S siiski hagejale uut korterit ei ostnud, teatades lõpuks hagejale, et kogu pangast laenuna saadud raha on ära kulutatud ja hagejal tuleb endale ise uus korter muretseda, samuti peab Xxxx kinnistu minema pangalaenu katteks müüki. Kuivõrd 01.06.2011 kinnistu müügi - ja kinkelepingu alusel hagejale siiski kinnistu omandiõigust asjaõiguslepingu alusel tagasi üle ei antud ja lisaks taganes kostja 24.08.2012 avaldusega nimetatud lepingust, luges hageja kostja käitumise xxxx kinkelepingu osas kingisaaja jämedaks tänamatuseks, samuti pettuseks ja kelmuseks, millele hageja reageeris 17.10.2012 notariaalselt tõestatud avaldusega xxxx kinnistu kinkelepingust taganemise kohta ja broneeris endale ja kostjale notari aja 3(17)
2-12-37921 talle kostja poolt kinnistu omandiõiguse tagasi ülekandmise kohta. Kostja sai nimetatud taganemisavalduse 20.10.2012 kätte, kuid notari juurde omandi tagasikandmise osas asjaõiguslepingu sõlmimiseks ei ilmunud. Hageja leiab, et xxxx kinkeleping on fiktiivne, näilik tehing, sisult heade kommete vastane ja seega tühine, samuti sõlmitud pettuse ja hageja eksitusse viimise mõjul, kuivõrd A S koos kostjaga, avaldades hagejale tegelikkusele mittevastavaid andmeid ja luues talle ebaõige ettekujutuse tehinguga saabuvatest tagajärgedest, kasutasid hageja kallutamisel oma omandist loobumiseks ära asjaolu, et hageja, kes on õiguslikes küsimustes asjatundmatu, oli kaotanud oma kodu (korteri-omandi) ning oli toimunust meeleheitel. Samuti leiab hageja, et tal on VÕS § 1032 lg 1 kohaselt õigus nõuda kostjalt ka kinnistust saadud kasu, milleks on kostja poolt kinnistule seatud hüpoteegi tagatisel Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel saadud laenu tagastamata jääk, mis 2018.a. aprilli seisuga oli 23948.94 eurot. Lisaks on samale kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud ka kostja poolt pangaga sõlmitud lepingu nr. xxxx alusel saadud väikelaen, mille tagastamata ja panga poolt sundtäitmisele pööratud jääk moodustab 3 171,70 eurot. Seega kokku on kostja saanud kinnistu kasutamisega kasu tagastamata laenude suuruses 27 120,64 (23948.94 + 3 171,70) eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt samuti nõuab. Samuti hageja leiab, et kostja tekitas hageja kinnistu kasutamisega, selle tagatisel laenu võtmisega ning laenukohustuste mitte-täitmisega hagejale varalist kahju, mis seisneb AS-i Swedbank ees kinnistu kõrvalkohustustest vabastamiseks vajalike kulude üldises suuruses, mis panga andmete kohaselt moodustasid 2018.a. aprilli kuu seisuga 12 102,52 eurot (viivis 9611.99 eurot, intress 860.90 eurot, varakindlustusmakse 517.13 eurot, varakindlustusmakse viivis 102.90 eurot, menetlustasu 9.60 eurot ja sissenõude kulud 1000.00 eurot). Ka kostja poolt laenukohustuste mittetäitmisest tekkinud kohustuseks on kulud panga nõude üldises suuruses 39 223,16 eurot (23948.94 eurot on põhinõue ning 12 102,52 eurot on kõrvalkohustuste suurus + 3 171,70) sundtäitmisel. Tulenevalt kohtutäituri poolt esitatud andmetest moodustas täitekulude suurus 2013.a. juulis 3 079,89 (31 419,98 – 28 340,09) eurot. Samuti, kuivõrd kohtutäitur on seletanud võimatust teha nõuete täitmise ajaks kindlaks täitekulude täpne suurus ja vastavalt pole ka hageja suuteline määrama täpselt kindlaks kahjunõude suurust, lähtub ka hageja täitekulude määramisel kohtutäituri seaduse (KTS) sätestatud täituri põhitasust nõude suuruses kuni 51 200 eurot täitmisel, milliseks on 4 345 eurot. Seega kokku moodustab hageja poolt kostjalt nõutava kahjunõude suurus 16 447,52 (12 102,52 eurot + 4 345) eurot, mille väljamõistmist kostjalt hageja samuti nõuab.
Kostja vastuväited hagile
12.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et ta ei ole Xxxx kinnistu suhtes xxxx hagejaga kinkelepingut sõlmides hagejat mingil moel petnud või eksitanud, vaid on omapoolselt need kohustused, millised ta A S ja hagejaga sõlmitud kokkulepete kohaselt pidi täitma, täielikult täitnud, st on kandnud Swedbank AS-st kinkelepingu alusel saadud kinnistule seatud hüpoteegi tagatisel saadud laenusumma üle A Sle, kes lubas, et tasub kinnistu tagatisel võetud laenu ise pangale tagasi. Kostja leiab, et A S poolt hagejale antud lubaduste mittetäitmist ei saa kuidagi lugeda kostja poolsete kohustuste rikkumiseks hageja suhtes ning käesoleval juhul toimub hageja poolt kostja vastu hagi esitamisega hageja ja A S vaheline kokkumäng kostja huvide kahjustamiseks, st et kinnistule seatud hüpoteegi tagatisel võetud laenu tagastamine pangale ei toimuks mitte hüpoteegi realiseerimise, vaid kostja isiklike rahaliste vahendite arvel. Kostjale jääb selgusetuks, miks ei ole hageja esitanud mingeid kohtulikke nõudeid A S vastu, kuigi just viimane on jätnud hagejale antud lubadused täitmata. Hageja poolt xxxx kinkelepingust taganemise kohta 17.10.2012 esitatud avalduse osas kostja leiab, et see on taganemise materiaalsete eelduste puudumise tõttu kehtetu, kuna puuduvad mõistlikud selgitused, milles seisnes väidetav kostjapoolne jäme tänamatus hageja suhtes. Kostja arvates ei saa selleks lugeda asjaolu, et kostja oli varasemalt omapoolse 24.08.2012 avaldusega 01.06.2011 lepingust taganenud, kuna leiab, et tema taganes 01.06.2011 lepingust põhjendatult, kuna kinnistu ostjad A S ja E V, ei tasunud kostjale lepingus ettenähtud 4(17)
2-12-37921 tähtajaks (31.12.2011) kostjale täielikult kinnistu ostuhinda, mistõttu ei olnud ka kostja kohustatud hagejale asjaõiguslepinguga kinnistu omandiõigust üle andma. Kostja leiab samuti, et hageja 17.10.2012 taganemisavaldus on esitatud hilinenult, st seaduses ettenähtud 1-aastase tähtaja möödumisel (VÕS § 270 lg 1) ning juhul kui lugeda hageja 23.08.2013 hagiavaldust väidetava pettuse suhtes tühistamisavalduseks, on ka tühistamine aegunud, kuna tehingu tegemisest on vastavalt TsÜS § 99 lg 2 möödunud 3 aastat. Hageja nõude osas kinnistu omandiõiguse tagasikandmiseks hagejale, kostja osundab, et sellise nõude täitmist ei ole võimalik kostjalt nõuda, kuivõrd kinnistusraamatu kohaselt on kinnistule seatud panga ja kohtutäituri kasuks keelumärge, mis seaduse alusel välistab igasugused muutused kinnistu omanike suhtes. Hageja rahaliste nõuete osas kostja leiab, et neil puudub igasugune seaduslik alus ja põhjendus. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas esitatud tõendite ja mittevaidlustatud asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud:
1.xxxx sõlmisid L K kui kinkija, E V kui kingisaaja ja Swedbank AS kui hüpoteegipidaja kinnistu kinkelepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu ning asja-õiguslepingud (Tallinna notari G S notari ametitoimingute raamatu registri number xxxx), mille p 1.1 kohaselt on lepingu esemeks kinnistu asukohaga Xxxx, Xxxx küla, Xxxx maakond nimetusega AÜ Xxxx-xxxx krunt nr xxxx, koos selle oluliste osadega ja päraldistega; lepingu ese on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna xxxx kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx all (p 1.2); kinkija kingib kingisaajale ning kingisaaja võtab kinkena vastu lepingu eseme koos selle oluliste osadega ja päraldistega (p 2.1.); kingisaaja seab lepingu esemele hüpoteegipidaja kasuks esimesele vabale järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 501000 krooni igakordse omaniku kohustu-sega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (p 3.1); hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja nõuded: 3.2.1 Kõik nõuded kingisaaja vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja kingisaaja vahel 14.05.2010 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ning selle võimalikest lisadest ja muudatustest; 3.2.2 Kõik nõuded kingisaaja vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja kingisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõigus-likest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest; p 4.1. kohaselt lepingu-osalised on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Kinkija lubab ja kingisaaja avaldab soovi kustutada Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xxxx teises jaos senine kanne kinkija kohta ning omanikuna sisse kanda E V, isikukood xxxx; p 4.2.kohaselt kingisaaja ja hüpoteegipidaja on hüpoteegi seadmises kokku leppinud. Kingisaaja lubab ja hüpoteegipidaja avaldab soovi kanda Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxx neljandasse jakku esimesele järjekohale hüpoteek Swedbank AS, registrikood 10060701, kasuks hüpoteegisummaga 501000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele (I k tl 63-69);
2.22.06.2010 sõlmisid L K ja A S J P nimelise isiku juuresolekul kirjaliku kokkuleppe selle kohta, et vastavalt L K ja Xxxx vahel sõlmitud 21.05.2007 hüpoteegi seadmise lepingule, mille kinnitas Tallinna notar J H reg nr xxxx all, oli L Kle kuuluvale korteriomandile aadressil 5(17)
2-12-37921 Xxxx, seatud Xxxx kasuks hüpoteek 640000 krooni suuruses, millega tagati Xxxx nõuet J O, ik xxxx, vastu, mis tuleneb nende vahel sõlmitud 30.03.2007 laenulepingust nr xxxx; vastavalt L K ja Xxxx vahel sõlmitud 02.04.2007 hüpoteegi seadmise lepingule, mille kinnitas Tallinna notar J H reg nr xxxx all, oli L Kle kuuluvale korteriomandile aadressil Xxxx, seatud Xxxx kasuks hüpoteek 400000 krooni suuruses, millega tagati Xxxx nõuet J O vastu, mis tuleneb nende vahel sõlmitud 07.05.2007 laenulepingust nr xxxx; vastavalt Xxxx 28.05-2009 avaldustele alga-tati kohtutäitur M K poolt täitemenetlused nr xxxx ja nr xxxx eesmärgiga realiseerida eelpool märgitud hüpoteegid ja rahuldada Xxxx nõuet J O vastu; käesoleva kokkuleppe sõlmimise päevaks oli L Kle kuuluv korteriomand kohtutäituri poolt müüki pandud enampakkumisel alghinnaga 500000 krooni, enampakkumine määratud 30.06.2010; xxxx oli L K ja E V vahel sõlmitud kinkeleping, vastavalt millisele oli L Kle kuuluv kinnistu aadressil Xxxx, Xxxx küla, Xxxx maakond nimega AÜ Xxxx -14 krunt nr 41 kingina üleantud E Vle; vastavalt E V ja Swedbank AS xxxx hüpoteegi seadmise lepingule, mille kinnitas Tallinna notar G S reg nr xxxx all, oli AÜ Xxxx-14 krunt nr xxxx kinnistule seatud hüpoteek Swedbank AS kasuks 501000 krooni suuruses. Hüpoteegiga tagati Swedbank AS nõuet E V vastu, mis tuleneb nende vahel 14.05.2010 sõlmitud laenulepingust nr xxxx; käesoleva kokku-leppe allkirjastamisega pooled kinnitavad, et eelpool märgitud kinnistu kinkeleping, aga samuti E V poolt võetud laen olid vormistatud rahaliste vahendite kaasamise eesmärgil kohtutäitur M K poolt enampakkumisele pandud L Kle korteri-omandi soetamiseks; käesoleva kokkuleppe allkirjastamisega pooled kinnitavad oma huvita-tust L Kle Xxxx korteriomandi (korteri) säilitamiseks, aga samuti talle nimega AÜ Xxxx 14 krunt nr xxxx (kinnistu) omandi tagastamiseks ja peavad seda käesoleva kokkuleppega määratletud tingimustel võimalikuks: 1. L Kle korteri omandisse säilitamise eesmärgil A S kohustub: 1.1 leidma rahalised vahendid enampakkumisel korteri soetamiseks oma või tema poolt volitatud kolmanda isiku (nagu E V või muu isiku) nimele, edaspidise korteri ümbervormistamisega, kolmandate isikute õigusteta, L K omandisse või; 1.2 leidma rahalised vahendid J O võlgnevuse Xxxx ees refinantseerimiseks või likvideerimiseks ning täitemenetluste nr xxxx ja nr xxxx lõpetamiseks ning korteri vabas-tamiseks kolmandate isikute õigustest; 1.3 Juhul kui korteri vormistatakse A S või tema poolt volitatud kolmanda isiku vastavalt kokkuleppe p 1.1 nimele ning kuni korteri ümbervormistamiseni L K omandisse, tagama L Kle ainuisikuliselt valdamise õigus; 2. L Kle kinnistu omandisse säilitamise eesmärgil A S kohustub: 2.1 leidma rahalised vahendid kinnistu vabastamiseks kolmandate isikute õigustest ja tagama E V poolt kinnistu üleandmist L Kle; kuni kokkuleppe p 2.1 märgitud kohustuse täitmiseni tagama L Kle kinnistu ainu-isikuliselt valdamise õiguse; 3. kõik eelpool märgitud kohustused kohustub A S täitma tähtajaga kuni 31.10.2010; 4. Kõik käesoleva kokkuleppe täitmisega seotud kulutused, nagu riigilõivu tasumine, notaritasu tasumine ja muud, kannab A S (I k tl 48-49, 79-81, II k tl 210-pöördel);
3.01.06.2011 sõlmisid E V kui müüja, A S koos E Vga kui ostja ja L K kui kingisaaja kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja kinkelepingu ning eelmärke kinnistamise avalduse (Tallinna notari R T notari ametitoimingute raamatu registri number 1342), mille kohaselt on lepingu esemeks Pärnu Maakohtu kinnistus-osakonna Rapla kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx, nimetusega AÜ Xxxx-14 krunt 41 katastritunnusega xxxx, sihtotstarbelt elamumaa 100 %, asu-kohaga xxxx küla, Xxxx, pindalaga 935 m2 (p 1.1); lepingu eseme omanikuna on kinnistusraamatusse kantu E V (p 1.2); lepingu eseme kohta avatud registriosa neljandasse (4.) jakku on kantud hüpoteek summas 501000 krooni Swed-bank AS kasuks ja kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, mis on xxxx asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 25.05.2010 (p 1.4); Swedbank AS-le (hüpoteegipidajale) kuuluv hüpoteek tagab tulenevalt xxxx Tallinna notar G S poolt ametitoimingute registri nr xxxx all tõestatud lepingus toodule kõiki hüpoteegipidaja nõudeid müüja vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja müüja vahel 14.05.2010 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest, 6(17)
2-12-37921 mille laenujääk on lepingu tõestamise päeval 24767,44 eurot (p 2.3.1 ja 2.3.11); kõiki hüpoteegipidaja nõudeid müüja vastu, mis tulenevad hüpo-teegipidaja ja müüja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest (p 2.3.1 ja 2.3.1.2); hüpoteegipidaja ja müüja vahel on 29.10.2010 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille laenujääk on käesoleva lepingu tõestamise päeval 3706,18 eurot (p 2.4.); müüja ja ostja kinnitavad, et nende vahel on sõlmitud laenuleping, millega müüja laenas lepingu punktides 2.3.1.1. ja 2.3.2. nimetatud laenulepingutest tuleneva summa ostjale, kokku 28475 eurot ning käesoleva lepingu sõlmimi-sega loevad nad eelnimetatud laenulepingu lõppenuks (p 2.4); osalejad kinnitavad, et nad on teadlikud asjaolust, et lisaks võlaõiguslikule lepingule on kingisaajal vaja müüja ja ostjaga sõlmida käesoleva lepingu alusel sõlmitav asjaõigusleping lepingu eseme omandiõiguse üleandmiseks müüjalt kingisaajale ((asjaõigusleping) p 2.5); müüja müüb lepingu eseme ostjale hinnaga 28475 eurot (p 3.1.); ostuhinnast 2100 eurot kohustub ostja tasuma maksetena müüja kontole igakuise 350 euro makse kaupa 6 kuu jooksul alates 10.06.2011 kuni 10.11.2011 (p 3.2.); ostuhinnast 26375 eurot kohustub ostja hiljemalt 10.12.2011 hoiustama asjaõiguslepingut tõestava notari notarikontole ning müüja ja ostja lepivad kokku, et notar edastab hoiustatud raha müüja poolt näidatud kontole 2 pangapäeva jooksul arvates asjaõiguslepingu sõlmimisest (p 3.3); müüja ja ostja lepivad kokku, et käesoleva lepingu punktis 3.2 nimetatud makse arvelt kohustub müüja tasuma käesoleva lepingu punktis 2.3.1.1 ja 2.3.2 nimetatud laenulepingute järgsed laenumaksed hüpoteegipidajale ja lepingu punktis 2.3.1.1 ja 2.3.2 nimetatud laenulepingute järgsed intressimaksed iga kuu 10.kuupäevaks ja kõik võimalikud muud hüpoteegipidaja nõuded kuni eelpoolnimetatud laenulepingute lõpetamiseni kohustub tasuma A S (p 3.5); ostja kingib kingisaajale ning kingisaaja võtab kinkena vastu lepingu eseme koos selle oluliste osadega ja päraldistega (p 4.1.); ostja ja kingisaaja avaldavad, et lepingu eseme otsene valdus on ostja poolt kingisaajale üle antud enne käes-oleva lepingu sõlmimist (p 4.2); müüja, ostja ja kingisaaja avaldavad, et lepingu eseme otsene valdus, samuti kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid on müüja poolt ostja soovil üle antud kingisaajale enne käesoleva lepingu sõlmimist (p 5.1); müüja, ostja ja kingisaaja lepivad kokku, et müüja ja ostja vahel sõlmitud ja käesoleva lepingu punktis 3 toodud lepingu alusel lepingu eseme omandiõigust müüja poolt ostjale üle ei anta, vaid lepingu eseme omand antakse käesoleva lepingu punktis 4 toodud ostja ja kingisaaja vahel sõlmitud kinkelepingust tuleneva ostja omandiõiguse üleandmise kohustuse täitmiseks müüja poolt otse üle kingisaajale ning ostja on nõus eelnimetatud kohustuse täitmisega müüja poolt kolmandale isikule, so kingisaajale ja loeb sellega käesoleva lepingu punktis 3.1 sätestatud lepingust tuleneva müüja kohustuse anda lepingu eseme omand üle ostjale, täidetuks (p 5.1); müüja, ostja ja kingisaaja lepivad kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks kingisaajale hiljemalt 31.12.2011 ning tingimusel, et ostja on tasunud müüjale ostuhinna osa vastavalt lepingu punktis 3.2. toodule ning ostuhinna osa on notarikontole hoiustatud vastavalt lepingu punktis 3.3. toodule (p 7.1); kingisaajale tuleb üle anda lepingu eseme, mis on koormamata kolmandate isikute õigustega, omand. Juhul, kui asjaõiguslepingu sõlmimise hetkel koormab lepingu eset mingi asjaõigus, peab kokkulepe nimetatud asjaõiguse kustutamiseks sisalduma asjaõiguslepinguga ühes dokumendis, sh kohustub müüja kustutama lepingu esemelt seda koormava käesoleva lepingu punktis 1.4 nimetatud hüpoteegi hiljemalt asjaõiguslepingu sõlmimise hetkeks või tuleb seda teha asjaõiguslepinguga samas dokumendis (p 7.3); lepinguosalised on kokku leppinud, et seavad käesoleva lepingu alusel kinnistusraamatusse omandamist tagava eelmärke kingisaaja kasuks. Eelmärge tagab kingisaaja õigust saada käesoleva lepingu täitmisel lepingu eseme, mis on koormamata kolmandate isikute õigustega, omanikuks (p 7.4); müüja ja ostja lubavad ning kingisaaja avaldab soovi kanda Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Rapla kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse kantud registriosa nr
7(17)
2-12-37921
xxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge L K kasuks (p 8.1, I k tl 2-11, 70-78); 24.08.2012 Tallinna notari R T asendaja K P poolt koostatud ja tõesta-tud taganemisavalduse (registri nr xxxx) kohaselt esitas E V avalduse selles, et 01.06.2011 sõlmiti tema (E V) kui müüja ja abikaasade A S ja E V kui ostja ning L K kui kingisaaja vahel kinnistu võlaõiguslik müügi-leping ja kinkeleping ja eelmärke kinnistamise avaldus (registri nr 1342), kuid A S ja E V poolt ei ole tasutud lepingu eseme ostuhinda. A S ja E V on tasunud 2012.a. juuli seisuga lepingu punktides 2.3.1.1 ja 2.3.2 nimetatud laenulepingute järgsed intressimaksed, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole ostja täitnud lepingu punktis 3.3 toodud ostuhinna tasumise kohustust. E V avaldab, et loeb punktis 3.3 sätestatud kohustuse täitmata jätmist oluliseks lepingu rikkumiseks ning juhindudes VÕS § 116 lg 5 annab täiendava 7 päevase tähtaja arvates käesoleva tagane-misavalduse A S ja E V poolt kättesaamisest, lepingu punktis 3.3. võetud kohustuste täitmiseks. A S ja E V poolt võetud kohustuste täiendava tähtaja jooksul mittetäitmisel loeb E V end taganenuks eelnimetatud 01.06.2011 E V, A S ja E V ning L K vahel sõlmitud kinnistu võlaõiguslikust müügilepingust ja kinkelepingust (reg nr xxxx). E V palub Tallinna notaril R T edastada käesoleva avalduse kinnitatud ärakiri notariaalkorras A Sle ja E Vle aadressil xxxx (I k tl 13-17); 14.09.2012 Tallinna notar R T koostas ja andis välja E Vle tõendi avalduse edasiandmise võimatuse kohta selles, et 24.08.2012 tõestas notari asendaja K P E V taganemisavalduse kinnistu võlaõiguslikust müügilepingust (01.06.2011 reg nr 1342) taganemise kohta ja saatis 24.08.2012 posti teel tähitud kirjana koos väljastusteatega (saadetise nr xxxx) ühiselt A Sle ja E Vle, aadressile xxxx, kuid kiri tagastati notaribüroosse 13.09.2012 märkega „hoiutähtaja möödumisel“ (I k tl 12); 12.10.2012 Tallinna notari R Ti tõendi kohaselt (nr xxxx) oli tema juures E V poolt broneeritud aeg kinnistult xxxx L K kasuks kantud eelmärke kustutamiseks. Eelnimetatud kokkuleppe sõlmimiseks 12.10.2012 kl 10:00 ilmusid kohale E V ja L K, kuid viimane keeldus nimetatud kokkuleppe sõlmimisest, kuna taotleb enda õiguste taastamist ja omanikuna kinnistusraamatusse kandmist (I k tl 24); 17.10.2012 Tallinna notari R Ti poolt koostatud ja tõestatud kinkelepingust taganemise avalduse (registri nr xxxx) kohaselt esitas L K E Vle avalduse selles, et L K kui kinkija ja E V kui kingisaaja vahel on sõlmitud kinnistu kinkeleping, mille on tõestanud Tallinna notar G S xxxx (reg nr xxxx) ja millega kinkija kinkis kingisaajale Xxxx alevikus asuva kinnistu nimetusega AÜ Xxxx-14 krunt nr xxxx, mille kohta on Pärnu Maakohtu Kinnis-tusosakonna Rapla kinnistusjaoskonnas avatud kinnistusregistri registriosa nr xxxx (p 1); VÕS § 268 lg 1 kohaselt on kinkijal õigus kinkelepingust taganeda ja kingitud ese alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt tagasi nõuda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust (p 2); arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 116 lg 1 ja § 188 lg 1 teeb L K E Vle kui kingi-saajale käesolevaga taganemisavalduse, millega taganeb nende vahel sõlmitud kinnistu AÜ Xxxx-14 krunt xxxx kinkelepingust, mille tõestas xxxx Tallinna notar G S (reg nr xxxx). Taganemisavaldus jõustub kingisaaja poolt selle vastuvõtmisega (I k tl 82-84); 25.10.2012 Tallinna notari R Ti asendaja K Pi tõendi kohaselt (nr xxxx) oli tema juures L K poolt broneeritud aeg kinnistu xxxx L Kle omandi üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks seoses asjaoluga, et L K on esitanud 17.10.2012 eelnimetatud kinnistu kinkelepingust taganemise avalduse, milline on notariaal-korras edasi saadetud E Vle ja mille on E V 20.10.2012 kätte saanud. Eelnimetatud asjaõiguslepingu sõlmimiseks oli esialgselt L K poolt broneeritud aeg 25.10.2012 kl 12.30, kuid E V kohale ei ilmunud (I k tl 85). 04.07.2013 esitas Swedbank AS kohtutäitur Elin Vilippusele võlgnik E V suhtes täitmisavalduse hüpoteegiga tagatud nõudes laenulepingu nr xxxx järgi 25168,39 eurot ja väikelaenu lepingu nr xxxx järgi 3171,70 eurot, kokku 28340,09 eurot. Sissenõudja palub rahuldada nõue E Vle kuuluva kinnistu registriosa nr xxxx sundenampakkumisest saadavate 8(17)
2-12-37921 vahendite arvel ja lasta kanda sundtäitmise tagamiseks enne täitmisteate saatmist registrisse keelumärge (III k tl 110);
10.05.07.2013 saatis kohtutäitur Elin Vilippus Swedbank AS nõude kohta võlgnik E Vle täitmisteate, mille kohaselt täitedokumendi täitmisel vabatahtlikult tuleb koos täitekuludega tasuda 29889,62 eurot ja vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel on võlgnetava summa suurus koos täitekuludega 31419, 98 eurot (III k tl 111-112);
11.10.09.2013 edastas Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus E Vle ja L Kle teate täitetoimingust, mille kohaselt on sissenõudja Swedbank AS esitanud E V suhtes avalduse ja xxxx notariaalse dokumendi nr xxxx alusel on algatatud täitemenetlus nõude kohta, milleks on hüpoteegiga tagatud nõue 28340,09 eurot. Kohtutäitur teavitab võlgnikku, et E Vle kuuluva kinnisasja nr xxxx üle-vaatamine kinnisasja arestimiseks toimub 19.09.2013 ja kinnisasja arestimine ja arestimise akti koostamine toimub 20.09.2013 kl 10:00 (I k tl 127129).
15.Tallinna Ringkonnakohus on oma varasemas 12.01.2016 otsuses käesoleva asja kohta märkinud (II k tl 142-146), et asjas on vajalik tuvastada, kas tingimustes, kus asja materjalidest nähtuvalt kinkija ja kingisaaja ei olnud tuttavad ja kinkijal, olles ilma jäänud oma xxxx korteriomandist, oli eluline vajadus kinkida kinnistu pindalaga 935 m2, millel asub ehitis pindalaga 104 m2, mis oli tema elukohaks koos invaliidist pojaga. Maakohus peaks andma hinnangu, kas kinnistu kinkeleping, millega ühes seadis kinkija hüpoteegi Swedbank AS kasuks hüpoteegi-summale 501000 krooni, oli oma olemuselt kinkeleping või oli tegemist tasulise võõrandamisega, mis võib anda aluse kinkelepingust taganemiseks. Sisuliselt võis olla tegemist E V laenu tagamisega. Kohus peaks hindama xxxx lepingu olemust ja välja selgitama, milline seoses oli sellel 22.06.2010 kokkuleppega, mille sõlmis L Kga A S, kes kinnitas nimetatud kokkuleppes, et kinnistu kinkeleping ja E V laen olid vormistatud rahaliste vahendite kaasamise eesmärgil kohtutäituri poolt enampakkumisele pandud korteriomandi L Kle soetamiseks, st viimase xxxx korteriomandi säilitamiseks ja samuti Xxxx kinnistu omandi tagastamiseks. Kokkuleppes kinnitas A.S, et laenulepingu oli E V Swedbank AS-ga sõlminud 14.05.2010. Seega on alusetu ja materjalidega ei ole kooskõlas järeldus, et E V ja A.S ei olnud tuttavad ja tegutsesid iseseisvalt. Arusaamatu on nõustuda E V väitega, et L K ei olnud kogenematu, kuna tal oli eelnev kokkupuude kinnisvara tehingute tegemisel. Kohus peaks vastama L K väitele, mille kohaselt pakkus A.S välja L Kle tundmatu isiku, so E V, kes olevat tehingu tegemiseks usaldusväärne ja varasemalt A.S sõbrana teda äritegevuses abistanud. E V väidete õigsuse, mille kohaselt ei tegutsenud nad A.Sga L K vastu koos, seab kahtluse alla aasta hilisem käitumine ja toimunud tehingute ajalugu: xxxx sõlmisid kostja ja hageja kinkelepingu, 22.06.2019 sõlmis A.S hagejaga kokkuleppe ning 01.06.2011 sõlmis E V A.S ja tema abikaasa E.V kinnistu müügilepingu. Nimetatud tehinguid tuleb hinnata koos poolte väidete kontrollimisel, tuvastamaks poolte tahe lepingu sõlmimisel. Neid asjaolusid hinnates võib tekkida maakohtul alust väita, et tegemist ei olnud kinkega ja et hageja ei soovinud võõrandada (kinkida) kinnistut, vaid võõrandas selle tasu eest, kuivõrd talle lubati korterit (kohtutäituri poolt enampakkumisele pandud korter tagasi osta) ja xxxx kinnistu omand taastada. Kui maakohus tuvastab asjaolusid hinnates, et tegemist oli tasulise võõrandamisega, võivad asjaolud anda aluse taganeda kinkelepingust või alternatiivselt tühistada leping L K poolt esitatud nõuete alusel. Lepingu tühistamiseks annavad aluse täiendavate lubaduste andmine ja asjaolu, et algselt L K uskus antud lubadusi. Maakohus peaks põhjendama, miks L K, kes oli jäänud ilma oma elukohast xxxx, oli nõus kinkima ka Xxxx 14 kinnistu, saamata mingit vastuhüve. Kui maakohus tuvastab, et tegemist oli tasulise võõrandamisega ja asjaolud annavad aluse xxxx lepingust taganemisele, tuleb kohaldamisele taganemisõigus, st L Kl on õigus saada kingitud ese tagasi alusetu rikastumise sätete alusel. E Vl tuleb L Kle tagastada kinnistu samas seisundis, millises E V ta sai, st tagastada tuleks koormatisevaba kinnistu või, arvestades, et kinnistule on seatud hüpoteek, mis tagab E V laenusid, tuleb E.V hüvitada L Kle hüpoteegi kustutamisega seotud summad ja vastavad täitemenetluse kulud.
9(17)
2-12-37921
16.TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Kohus leiab käesoleval juhul sarnaselt ringkonnakohtu poolt osundatuga, et olukorras, kui hageja ja kostja ei olnud enne xxxx kinkelepingut omavahel tuttavad, vaid viidi selle lepingu sõlmimiseks kokku A S nimelise isiku kaudu, kui hageja oli kaotanud A S süül täitemenetluses toimunud sundenam-pakkumise tagajärjel oma korteriomandi xxxx, kuid tal jäi veel alles tema enda ja invaliidist poja elukohana suvila (Xxxx kinnistu) ning A S koos kostjaga lubasid hagejale, et hageja poolt Xxxx kinnistu kinkimine kostjale on hädavajalik ja ainuvõimalik moodus rahaliste vahendite hankimiseks hagejale xxxx korteriomandi säilitamiseks (kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud laenu võtmiseks kostja poolt), aga samuti Xxxx kinnistu omandi tagastamiseks hagejale, ei ole võimalik sellist lepingut hinnata kinkelepinguna VÕS § 259 mõttes, kuna puuduvad kinkelepingu olulised tunnused (kinkija kohustumine kingisaajale teatud hüve või eseme vabatahtlikuks ja tasuta üleandmiseks ning tahe kingisaajat selle kaudu rikastada). Kohtu hinnangul ei ole xxxx kinnistu võõrandamise lepingu puhul siiski tegemist mitte ka hageja poolt kinnistu tasulise võõrandamisega (kostja laenu tagamisega), kuna hageja ei soovinud Xxxx kinnistu omandiõigusest lõplikult loobuda, vaid talle tegid nii A S kui ka kostja ühiselt selgeks ja veensid teda selles, et A S poolt väljamõeldud juriidilise skeemi kohaselt võõrandab hageja kinnistu omandiõiguse kostjale pangalt laenu saamiseks ainult ajutiselt ja lõpuks on võimalik hagejale säilitada nii omandiõigus talle kuuluvale täitemenetluse kaudu sundvõõrandavatale xxxx korterile või osta hagejale uus samaväärne korter, kui ka Xxxx kinnistule (mille omandiõiguse pidi hageja pärast ajutist üleminekut kostjale viimaselt lõpuks siiski tasuta tagasi saama). Seega kohtu hinnangul ei ole hageja ja kostja vahel xxxx Xxxx kinnistu võõrandamise kohta sõlmitud lepingu puhul tegemist ei kinkelepinguga ega tasulise võõrandamise lepinguga ning samuti ei ole hageja poolt kostjale tehtud 17.10.2012 taganemisavalduse puhul tegemist kinkelepingust taganemisega (VÕS § 267 jj) või tasulisest lepingust taganemisega (VÕS § 188 jj), mille puhul peaks hindama vastavate taganemise materiaalsete eelduste esinemist (VÕS § 267 p 13, § 268 lg 1, § 270 lg 1 või §§ 116 ja 118), vaid kohus leiab, et hageja ja kostja vahel 18.05.2018 sõlmitud kinnistu võõrandamise leping on algusest tühine kui heade kommete vastane tehing TsÜS § 84 lg 1 ja § 86 lg 1, lg 2 p 1 ja 2 mõttes. Riigikohus on lahendis 3-2-1-106-13 selgitanud (p 20), et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08, p 23; 13.02.2008 otsus tsiviil-asjas nr 3-2-1-140-07, p 30). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Lepingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, sh nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke lepingu sõlmimisel (Riigikohtu lahend 3-2-188-14 p 13 teine lõik).
17.Kohus leiab, et hinnates hageja ja kostja vahel xxxx sõlmitud kinnistu võõrandamise lepingut (I k tl 63-69), hageja ja A S vahel 22.06.2010 sõlmitud lepingut (I k tl 48-49, 79-81, II k tl 210-pöördel) ja hageja ja kostja ning A S ja E V vahel 01.06.2011 sõlmitud lepingut (I k tl 2-11, 70-78) kogumis, joonistub tervikuna välja pilt, mille kohaselt kostja koos A Sga lõid hagejale kuuluva Xxxx kinnistule seatava hüpoteegi tagatisel pangalt rahaliste vahendite (laenu) saamiseks ja nende isiklikuks kasuks pööramise eesmärgil näiliselt usaldusväärse, kuid keerulise ja õigusküsimustes mitteorienteeruvale inimesele raskestihinnatava juriidilise skeemi, et saavutada hageja poolt talle kuulunud kinnistu omandiõiguse tasuta üleandmine kostjale ja hoida seejärel hagejat võimalikult kaua lootuses ja teadmises, et vaatamata Xxxx kinnistu ajutisele „kinkimisele“ kostjale on talle (hagejale) siiski tagatud selle omandiõiguse taastamine, ühtlasi varjates hageja ees nende (kostja ja 10(17)
2-12-37921 A S) tegelikku eesmärki, et kasutada pangast laenuna saadud rahasummasid ainult oma isiklikes huvides ja jätta hagejale antud lubadused omandiõigusest taastamisest Xxxx kinnistu suhtes lõpuks siiski täitmata, kuna kostja poolt laenuna saadud rahasummade ärakulutamise ja nende pangale mittetagastamise tõttu kuulus Xxxx kinnistu panga kasuks seatud hüpoteegi tõttu sundvõõrandamisele. Asjaolu, et ta Xxxx kinnistu omandiõigust siiski tagasi ei saa (kuigi kinnistu valdus oli hagejale faktiliselt alles jäetud), selgus hagejale lõpuks alles siis, kui kostja esitas 24.08.2012 A Sle, E Vle ja hagejale 01.06.2011 lepingust taganemise avalduse (I k tl 13-17), millega sooviti jätta hagejale mulje, et kinnistu suhtes omandiõiguse taastamine on takistatud mitte kostjast tingitult, vaid A S ja E V poolt oma lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu - kinnistu ostusumma mittetasumise tõttu kostjale. Kohtu hinnangul oli selline skeem eesmärgiga vältida hagejale kinnistu omandiõiguse taastamist kostja, A S ja E V poolt eelnevalt kooskõlastatud, sest kostjal olnuks A S ja E V poolt kinnistu ostuhinna mittetäieliku tasumise korral õigus esitada viimaste vastu nõue vastava hinna tasumiseks, selle asemel et lepingust taganeda. Kohus peab samuti paljasõnalisteks kostja väiteid, et tal ei olnud seoses Xxxx kinnistuga ja sellele seatud hüpoteegiga mingeid isiklikke huvisid ja ta olevat vaid täitnud hagejaga ja A Sga sõlmitud kokkuleppeid hüpoteegi tagatisel saadud laenu-summade ülekandmiseks A Sle. Kohus võtab siinkohal arvesse, et Xxxx kinnistule seatud hüpoteek tagas mitte ainult kostja ja Swedbank AS vahel 14.05.2010 sõlmitud laenulepingut nr xxxx, mille alusel kostjale laekunud summad pidi kostja xxxx kinkelepinguga seonduvate kokkulepete kohaselt A Sle üle kandma (kuna viimane lubas selle eest täitemenetluses hageja korteri välja osta), vaid ka kostja ja Swedbank AS vahel 29.10.2010 sõlmitud laenulepingut nr xxxx, millest laekunud vahendeid kasutas kostja ainult isiklikul otstarbel ja mille jääk oli 01.06.2011 lepingu sõlmimise aja seisuga 3706,18 eurot (I k tl 2-11, 70-78). Kohtu hinnangul nähtub kostja ja A S koostegutsemine juba enne xxxx lepingut ka tema pangakonto väljavõttest, millest nähtuvad rahalised maksed tema ja A S vahel (II k tl 221-225). Sellest tulenevalt kohus leiab, et A Sle omistatavad ebaausad ja omakasu-püüdlikud eesmärgid, kallutamaks hagejat oma kinnistu omandiõiguse loovutamisele, laienevad ka kostjale, kes vahetult sõlmis hagejaga kinkelepinguna vormistatud lepingu.
18.TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kohus leiab, et hageja ja kostja vaheline xxxx kinnistu võõrandamise leping oli sõlmitud heade kommete vastaselt, kuna kostja lähtus koos selle lepingu initsiaatoriga A Sga lepingu sõlmimise algusest peale ebaausast eesmärgist saavutada hagejalt kui raskes olukorras olevalt inimeselt (invaliidiga kooselav ema, kes oli kaotanud teiste isikute A S ja J O petturliku tegevuse tõttu oma korteri) tema ainsaks järelejäänud varaks oleva kinnistu omandiõiguse tasuta üleandmine kostjale, seadmaks sellele hüpoteek panga kasuks, tagamaks kostja poolt pangaga sõlmitud ja sõlmitavaid laenulepinguid, lisaks oli kostja teadlik hageja erakorraliselt vajadusest hankida rahalisi vahendeid tema täitemenetluse kaudu sundvõõrandatava korteri väljaostmiseks, aga ka kogenematusest õigus-küsimustes (hageja oli varasemalt kaotanud oma korteriomandi, kuna lubas seada sellele hüpoteegi kolmanda isiku (J O) poolt võetud, kuid tasumata laenude katteks). Samuti oli xxxx kinnistu võõrandamise leping tehtud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kuna hageja loovutas kinnistu omandiõiguse ilma selle eest mingit vastuhüve saamata. Eeltoodust tulenevalt kohus järeldab, et hageja ja kostja vahel xxxx sõlmitud kinnistu võõrandamise leping on algusest peale tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 11(17)
2-12-37921
19.xxxx kinnistu võõrandamislepingu tühisuse tuvastamisele vaatamata peab kohus vajalikuks täiendavalt anda ka hinnang selle kohta, kas on võimalik lugeda kehtivaks ka nimetatud tehingu hageja poolt tühistamist. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Lg 2 kohaselt tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 98 lg 1 esimese lause kohaselt tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt tehingu võib tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Lg 2 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust ei või tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. Tallinna Ringkonnakohus on oma varasemas 26.02.2014 määruses (I k tl 190-195) pidanud küsitavaks maakohtu järeldust, et kinkelepingu tühistamise avaldust ei ole L K kostjale esitanud ning lepingu tühistamise formaalne eeldus on seega täitmata. Seejuures ei ole kohus arvestanud ka asjaoluga, et tehingu tühistamist on L K väitnud oma vastuhagis ning Riigikohus oma praktikas pidanud põhimõtteliselt võimalikuks lugeda lepingu tühistamise avaldus vastaspoolele üleantuks, kui see sisaldub hagis, mis toimetatakse kätte kostjale ja kostja võib aru saada hageja soovist tehing tühistada. Vastuhagiavalduses on L K seostanud pettusest teadasaamist hetkega, mil ta sai vastukostjalt kätte 24.08.2012 teate, millega viimane teavitas ostjaid lepingust taganemisest ja tegi L Kle ettepaneku anda nõusolek tema kasuks kinnistusraamatusse tehtud eelmärke kustutamiseks. Maakohus leiab käesoleval juhul sarnaselt ringkonnakohtuga, et on võimalik lugeda hageja 23.08.2013 (sel ajal kui kostja) vastuhagiavalduses sisalduvat nõuet tunnistada xxxx kinkeleping tühiseks põhjendusel, et see on sõlmitud hageja suhtes toimepandud pettuse alusel, TsÜS § 99 lg 1 esimese lause mõttes tühistamisavalduseks, kuid nõustub siinkohal samuti kostjaga, et nimetatud tühistamisavaldus on esitatud hilinenult, kuna xxxx lepingu sõlmimisest oli selleks ajaks möödunud 3 aastat (TsÜS § 99 lg 2). Seega kohus leiab, et kuigi xxxx kinnistu võõrandamise lepingu ei saa hageja poolt 23.08.2013 tühistatuks lugeda, on siiski tegemist on tühise tehinguga alates selle sõlmimisest, st xxxx. Siinkohal peab kohus vajalikuks täpsustada, et tühisena on esialgu võimalik käsitleda ainult xxxx hageja, kostja ning Swedbank AS vahel sõlmitud kinnistu kinkelepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute seda osa (I k tl 63-69), mis käsitleb hageja poolt kohustustehinguna kostjale kinnistu võõrandamist, mitte auto-maatselt ka asjaõiguslepingut kostjale kinnistu omandiõiguse üleandmise kohta ja kostja poolt kinnistule Swedbank AS kui hüpoteegipidaja kasuks hüpoteegi seadmist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-88-14 selgitanud (p 16 teine lõige), et heade kommete vastasus saab enamasti puudutada vaid käsutustehingu aluseks olevat kohustustehingut ning käsutustehing on üldjuhul õiguslikult neutraalne ega saa olla vastuolus heade kommetega ja sel põhjusel tühine. Käsutustehingu vastuolu heade kommetega saab jaatada üksnes juhul, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane, nt kui asja käsutamise eesmärk on teise isiku kahjustamine (vt Riigikohtu 13.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-21-140-07, p 31; 8.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-09, p 12).
20.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa hageja ja kostja vahel sõlmitud ja notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingut heade kommete vastaseks lugeda, kuna kinnistu omandiõiguse üleandmine kostjale või selle eesmärk (hüpoteegi seadmine kinnistule) ei ole iseenesest heade kommete vastased. Kinnistu võõrandamise ja asjaõiguslepinguga sõlmimisega üheaegselt (xxxx) sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu osas kostja ja Swedbank AS (hüpoteegipidaja) vahel osundab kohus TsÜS §-le 85, mille kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Kohus leiab, et kuigi hüpoteegi seadmise lepingut kostja ja hüpoteegipidaja (Swedbank AS) vahel poleks eelduslikult ilma hageja ja kostja vahel sõlmitud kinnistu võõrandamislepinguta tehtud (kuna kostja kui kinnistu mitteomanik ei olnud vastavalt AÕS § 641 kinnistu koormamiseks hüpoteegiga selleks õigustatud), 12(17)
2-12-37921 pole kohtul siiski alust järeldada, et kinnistu võõrandamislepingu tühisus tooks antud juhul automaatselt kaasa ka hüpoteegi seadmise lepingu ja vastava asjaõigusliku kokkuleppe tühisuse. Riigikohus on lahendis 3-2-1-147-14 selgitanud (p 13), et kehtiv asjaõigus tekib kinnisasja asjaõigusega koormamisel AÕS § 641 järgi üksnes juhul, kui asjaõiguse seadmiseks on sõlmitud kehtiv asjaõigusleping (käsutustehing), kinnisasja koormas (käsutustehingu tegi) käsutama õigustatud isik ja õiguse kohta on tehtud kehtiv kanne kinnistusraamatusse. Erandlikult on käsutusõiguse puudumise korral võimalik õigust AÕS § 561 alusel heauskselt omandada (vt ka Riigikohtu 9.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14, p 26; Riigikohtu 13.11.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-13, p 20). Varasem AÕS § 56 lg 3 esimene lause asjakohases redaktsioonis kinnitas, et heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse omandanud isiku õigused on seadusega kaitstud. Sama järelduse saab teha kehtiva AÕS § 561 lg 1 põhjal. Seega on heauskne omandamine lõplik ega ole üldjuhul tagasipööratav (erand nt VÕS § 1040). Vastupidine seisukoht tähendaks hüpoteegi kui majanduskäibes väga olulise laenude tagamise vahendi kahjustamist.
21.AÕS § 561 lg 1 kohaselt kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Eeltoodust tulenevalt pole välistatud, et vaatamata kostja puhul xxxx kinnistu käsutusõiguse puudumisele, on Swedbank AS siiski omandanud hüpoteegi kinnistule õiguspäraselt. Kohus leiab, et AS Swedbank poolt kinnistu suhtes omandatud hüpoteegi kehtetust oleks hageja pidanud taotlema eraldi hagiga kostja ja AS Swedbank vastu. Kohus on 19.01.2017 eelistungil hagejale (sel ajal kui kostjale) selgitanud (II k tl 200-202), et juhul, kui xxxx lepingust taganemine lugeda kehtivaks, on vajalik esitada võlaõiguslik nõue kostja vastu, et see kannaks hagejale tagasi omandi kinnisasjale (so õiguslik tagajärg on samane nagu tühise tehingu korral VÕS § 268 lg 1, TsÜS § 84 lg 1). Nimetatud nõue on suunatud omandi tagasikandmisele, s.t sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 641 järgi. Lisaks on vajalik kostja kui kinnisturaamatusse omanikuna kantud isiku (puudutatud isiku) nõusolek kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 alusel. Kostja nõusoleku kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega. Seega saaks hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooniga lugeda kostja omanikukande muutmisega nõustunuks. Samas kohus juhtis tähelepanu, et kostja nõusolekut asendav kohtulahend ei asenda hageja enese tahteavaldust enda omanikuna sissekandmiseks. Samuti on kostja juhtinud tähelepanu, et kinnisasjale on seatud keelumärge (AÕS § 63 lg 1 p 3), mis täielikult või osaliselt „lukustab“ kinnistusraamatu ning ilma keelumärke kustutamiseta ei ole võimalik vaidlusaluse kinnistu suhtes kinnistusraamatus mingeid muudatusi (vajalik hagi esitamine täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 alusel?). Kohus selgitas täiendavalt 19.05.2017 L K vastuhagi käiguta jätmise määruses, millega anti hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg (II k tl 232-236), et viimane on jätkuvalt ignoreerinud kostja (sel ajal hageja) poolt osundatud asjaolu, et mistahes muudatuste tegemist kinnistu omandiõiguse ülemineku kohta kinnistusraamatus blokeerib kinnistule Swedbank AS ja kohtutäitur E.Vilippus kasuks AÕS § 63 lg 1 p 3 mõttes seatud keelumärge. Kohus viitas 19.01.2017 eelistungil antud selgitusele, et keelumärke kustutamiseks kinnistusraamatus on vajalik hagi esitamine TMS § 222 alusel. TMS § 222 lg 1 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sund-täitmine toimub. Lg 3 kohaselt hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu. Lg 4 kohaselt hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Seega juhul, kui hageja soovib vabaneda kinnistu suhtes kinnistusraamatusse seatud keelu-märkest, pidanuks ta esitama hagi Swedbank AS (sissenõudja) ja võlgniku (kostja vastu) vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hageja pole vastavat hagi esitanud, piirdudes taotlusega kaasata Swedbank AS ja kohtutäitur menetlusse kolmandate
13(17)
2-12-37921 isikutena, millest kohtu hinnangul ei piisa Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegi ja Swedbank AS ning kohtutäitur Elin Vilippus kasuks seatud keelumärke kustutamiseks (II k tl 232-236).
22.Eeltoodust nähtuvalt vaatamata hageja ja kostja vahel xxxx sõlmitud kinnistu võõrandamise (omandiõiguse üleandmise) tehingu tühisusele ei ole sellega automaatselt tagatud kostja kohustus kinnistu omandi üleandmiseks hagejale, kuna kinnistule on seatud Swedbank AS ja kohtutäituri kasuks kinnistusraamatusse keelumärge. AÕS § 63 lg 1 p 3 kohaselt kinnistusraamatusse võib kanda märke omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge). Lg 2 kohaselt keelumärge keelab vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. TMS § 54 lg 1 kohaselt on võlgnikul alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Käesoleval juhul on Swedbank AS esitanud 04.07.2013 sissenõudjana kohtutäitur Elin Vilippusele kostja suhtes täitmisavalduse hüpoteegiga tagatud nõudes laenulepingu nr xxxx järgi 25168,39 eurot ja väikelaenu lepingu nr xxxx järgi 3171,70 eurot, kokku 28340,09 eurot ning on palunud rahuldada nõue kostjale kuuluva kinnistu registriosa nr xxxx sundenampakkumisest saadavate vahendite arvel ja lasta kanda sundtäitmise tagamiseks enne täitmisteate saatmist registrisse keelumärge (III k tl 110), milline ongi kinnistu registriosa nr xxxx III jakku 16.07.2013 Swedbank AS ja kohtutäitur E.Vilippus kasuks kantud (I k tl 146, 164-165). TMS § 142 lg 1 kohaselt kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnis-asja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. TsÜS § 88 lg 1 esimese lause kohaselt kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Lg 2 kohaselt paragrahvis 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. TMS § 222 lg 1 kohaselt kolmas isik, kellel on sund-täitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Lg 3 ja 4 kohaselt hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu. Hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Kohus leiab, et olukorras, mil hageja ei ole vaatamata kohtu selgitusele esitanud Swedbank AS (sissenõudja) ja kostja (võlgniku) vastu hagi Xxxx kinnistu arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks, siis kuigi hagejal oleks 18.05.2018 kinkelepingu tühisuse tõttu õigus nõuda kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 jj) kinnistu tagastamist, ei või kohus hageja sellekohast nõuet siiski rahuldada, kuna kohus ei või kinnistusraamatusse kantud keelumärke tõttu kohustada kostjat kinnistu suhtes mingeid käsutustehinguid tegema. Lisaks sellele kohus märgib, et hageja pole oma hagi lõplikus, 18.05.2018 versioonis, ka taotlenud asendada kostja vastavat tahtevaldust kohtulahendiga (TsÜS § 68 lg 5), samuti pole hageja taotlenud kohustada kostjat andma tahteavaldusi kinnistusraamatusse kantud ebaõigete kannete muutmiseks ning asendada vastavaid tahteavaldusi kohtulahendiga (AÕS § 65).
23.Hageja nõude suhtes kohustada kostjat VÕS § 1032 lg 1 üle andma kostja kinnistu kasutamisega pangalt saadud rahalised vahendid kostjale kinnistu hüpoteegi all (500001 EEK = 31955,89 eurot) võimaldatud laenude jääkide summa ulatuses 27120,64 eurot, leiab kohus, et nii nagu hageja nõude rahuldamist kinnistu omandiõiguse tagastamiseks, ei ole ka hageja nõuet kinnistult saadud kasu väljaandmiseks võimalik rahuldada, kuivõrd kohtul ei ole keelumärke tõttu võimalik rahuldada hageja restitutsiooninõuet (nõuet tagastada talle kinnistu omandiõigus), siis ilma saadu (kinnistu) tagastamiseta ei ole võimalik kostjalt välja mõista ka sellelt saadud kasu. Kohtu hinnangul on VÕS § 1032 lg 1 esimese lause mõtte kohaselt kasu võimalik välja mõista ainult koos saaduga (käesoleval juhul koos kinnistuga). Olukorda, kus saadut ei ole võimalik saajalt tagasi nõuda, reguleerib VÕS § 1032 lg 2, mille kohaselt, kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Sellisteks juhtumiteks on õigusteooria kohaselt (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne III 2009, § 1032 kommentaarid 3.4.1 ja 3.4.2 lk 594-595) eelkõige juhtumid, mil saadu natuuras 14(17)
2-12-37921 tagastamine ei ole olemuslikult võimalik (näit tarbitud soojus-või elektrienergia) või saadu on hävinud või äratarvitatud või kahjustunud või äravõetud (VÕS § 1032 lg 1 teine lause). Kohus leiab, et üheltpoolt ei ole käesoleval juhul hageja kinnistu tagastamise asemel kinnistu hariliku väärtuse ulatuses hüvitist nõudnud, kuid teiseltpoolt ei oleks kohtul ka vastava nõude korral võimalik seda VÕS § 1032 lg 2 eelduste puudumise tõttu rahuldada, kuna kinnistu n.ö. natuuras tagastamine ei ole käesoleval juhul olemuslikult võimatu, st see ei ole hävinud, äratarvitatud, kahjustatud või ära võetud (kinnistu on alles), vaid seda ei saa hagejale tagastada õigusliku takistuse tõttu, kuna selle käsutamine on kinnistusraamatusse kantud keelumärke tõttu keelatud. Kohus leiab täiendavalt, et VÕS § 1032 lg 1 esimese lause tähenduses ei oleks võimalik kostjalt hageja kasuks välja mõista kinnistule seatud hüpoteegi tagatisel kostja poolt võetud laenusid või nende jääke, kuna tegemist ei ole kinnistult saadud kasuga, vaid kinnistu tagatisel tehtud tehingu tulemusega. TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadavaks kasuks eseme viljad või eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Riigikohus on lahendis 3-2-1-136-05 selgitanud (p 26), et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid. Esmajoones on see ilmne elamute puhul. Kinnisasja (aga ka ehitiste kui vallasasjade) kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha. Kasutuseelistel ei saaks väärtust olla üksnes neil juhtudel, kui omanik ei oleks saanud asja kolmanda isiku kasutusse anda või kasutusse andes ei oleks ta saanud mingil viisil kasu, st keegi ei olnuks nõus asja kasutamise eest midagi maksma. Seega kohus leiab, et VÕS § 1032 lg 1 esimese lause mõttes võiks hageja nõuda kostjalt, (eeldusel, et kohus rahuldab hageja restitutsiooninõude, st kinnistu üleandmise nõude), näiteks kinnistult saadud kasuna näiteks üüritulu perioodi eest, mil kostja seda kasutas, kuid mitte kostja poolt kinnistule seatud hüpoteegi tagatisel kostja võetud laenusid või nende jääke, sest viimasel juhul on tegemist kinnistu suhtes tehtud tehingust tuleneva resultaadiga, mida ei loeta kasutuseeliseks (vt kohaselt (vt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne 2010, § 62 kommentaar
3.1.lk 208-209). Kinnistule seatud hüpoteegi tagatisel saaja poolt võetud laenu osas tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta seda, et üheltpoolt on selle puhul küll tegemist rahasummaga, mille võrra saaja/laenuvõtja mingil hetkel rikastub (vara suureneb), kuid teiseltpoolt ka samas suuruses rahalise kohustusega, mis tuleb teatud tähtajaks koos lisatingimustega täita (intress jne), seega eelduslikult ei saa ainuüksi laenu võtmisest kasu tekkida. Xxxx kinnistu võimalike kasutuseeliste puhul tuleks täiendavalt arvesse võtta ka poolte poolt vaidlustamata asjaolu, et selle valdus pole peale xxxx lepingu sõlmimist faktiliselt hagejalt kostjale üle läinud, st hageja on jäänud jätkuvalt kinnistu valdajaks, mistõttu võiks väita, et kostja ei ole kinnistu formaalse omanikuna sellest kasutuseeliseid saanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja rahalise nõude laenujääkide summa ulatuses 27120,64 eurot rahuldamata.
24.Hageja poolt esitatud kahjunõude osas summas kinnistule seatud hüpoteegiga seonduvate kõrvalnõuete osas summas 16447,52 eurot seisuga mai 2018.a. (sh viivised, intressid, varakindlustusmaksed, menetlustasud, sissenõude kulud, täitekulud) kohus leiab, et nõuet ei saa samuti rahuldada põhjusel, et kohtul ei ole võimalik hageja restitutsiooninõuet rahuldada, kuna kinnistu käsutamisele on seatud kinnistusraamatus kehtiv keelumärge. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohtu hinnangul võiks hagejal tekkida VÕS § 115 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist juhul, kui kohus tuvastaks kostjal kohustuse kinnistu omandiõigus hagejale (tagasi) üle anda, mille eelduseks oleks, et kohus oleks tuvastanud hageja poolt kostja ja Swedbank AS vastu esitatud hagi alusel kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimiseks algatatud sundtäitmise lubamatuks, mille tagajärjel vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Kohus leiab, et kostja poolse kohustuse rikkumisena ja hagejale kahju tekitamisena VÕS § 115 lg 1 mõttes võib käsitleda olukorda, mil kostja on õigustamata isikuna koormanud hageja 15(17)
2-12-37921 kinnistu hüpoteegiga, kuid kinnistu kuulub hagejale tagastamisele ning selle Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegist vabastamiseks peab hageja tasuma hüpoteegipidajale muuhulgas ka hüpoteegiga seonduvad kõrvalnõuded (sh viivised, intressid, varakindlustusmaksed, menetlustasud, sissenõude kulud, täitekulud). Kuivõrd praegusel juhul ei ole kohtul keelumärke tõttu võimalik kohustada kostjat hagejale kinnistut tagastamast, puudub hagejal ka vastav kahju hüpoteegiga seonduvate kõrvalnõuete kandmise näol. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja kahjunõude rahuldamata.
25.Hageja taotleb alternatiivselt, juhul kui kinkelepingu tühisust ei tuvastata, lahendada hageja nõuded tulenevalt tema poolt 17.102.2012 avalduse alusel xxxx lepingust taganemisest. TsMS § 442 lg 8 viimase lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Võttes arvesse, et kohus tuvastas kinkelepingu tühisuse, jätab kohus hageja alternatiivse nõude rahuldamata ja põhjendamata. Kokkuvõttes kohus rahuldab hagi osaliselt – rahuldab tehingu tühisuse tuvastamise nõude ja muus osas, sh alternatiivnõuete osas, jätab rahuldamata. Hagi tagamise tühistamine
26.TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus jätab hageja nõude kohustada kostjat tegema tahteavaldust kinnistu hageja omandisse üleandmiseks rahuldamata, tühistab Harju Maakohtu 25.09.2013 määrusega seatud hagi tagamise, st Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevas täiteasjas nr xxxx menetluse peatamise kuni tsiviilasjas 2-12-37921 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on lahendis 3-2-1-149-13 selgitanud (p 61), et juhul, kui hageja tehingute kehtetuks tunnistamise nõuded rahuldatakse ja rahalise hüvitise nõue jääb rahuldamata, on hagi osaliselt rahuldatud. Seetõttu peab kolleegium võimalikuks kohaldada TsMS § 163 lg-t 1 selliselt, et jätab menetluskulud hageja ja kostja enda kanda. Maakohus leiab käesoleval juhul samuti, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus leiab, et juhul käesolevas asjas menetluskulude
16(17)
2-12-37921 jaotust muudetakse, määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 ja § 179 lg 1 sätestatud korras. 29 . TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.