XX hagi YY vastu täiteasjas 176/2001/4093 (kohtutäitur Rocki Albert) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25.05.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Kostja (apellant ja taotleja): XXXXXXXXXXX), RÕA korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
YY (isikukood määratud esindaja
Kohtuistungi toimumise aeg
17.10.2018.a
Istungil osalenud isikud
Hageja RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik ja kostja RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 25.05.2018.a otsus jätta muutmata.
3.Keelduda XX poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendite vastuvõtmisest. Tagastada tõendid XX-le.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja, YY kanda, riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. Mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid kostjalt välja.
1(5)
Tsiviilasi nr 2-17-13610
5.Vabastada YY riigi tuludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu maksmisest (TsMS § 190 lg 7). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.09.2017.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmise Pärnu kohtutäituri Rocki Albert menetluses olevas täiteasjas nr 176/2001/4093 kostja elatise nõudes hageja vastu perioodil 18.01.1993.a - 31.12.2011.a summas 6393,19 eurot seoses nõuete aegumisega. Hagiavalduse kohaselt on täitedokument Tallinna Linnakohtu 04.10.1999.a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2/5/37-3030/99. Kohtuotsuse alusel muutis kohus hagejalt Tallinna Linnakohtu 18.01.1993.a otsusega tsiviilasjas 2-4135/92 väljamõistetud elatise suurust ja mõistis hagejalt elatusraha 800 Eesti krooni ehk 51,12 eurot kuus kostja ülalpidamiseks alates 13.05.1999.a. Sissenõudja esitas avalduse 05.08.2016.a. Kohtutäitur alustas täitemenetlust 05.08.2016.a. Täitmisteate kohaselt võlgneb hageja kostjale elatist ajaperioodi eest alates 18.01.1993.a kuni 31.12.2011.a kokku 6393,19 eurot. Esialgsele avaldusele ei ole sissenõudja lisanud võlgnevuse arvestust. Elatise nõuded abikaasalt 6393,19 euro ulatuses aegusid hiljemalt 3 aasta möödumisel konkreetse kalendriaasta lõppemisest (01.07.2010.a – 04.04.2011.a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 4 ja kehtiva TsÜS § 154 lg 1). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Täidetava kohtuotsusega ei määratud kindlaks tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet, vaid muudeti juba olemasolevat nõuet. Seega ei kohaldu TsÜS § 157 lg 4, kuna tegemist ei ole tulevikus sissenõutavaks muutuva summa määramisega vaid juba määratud summa muutmisega. Ülalpidamisekohustuse nõue saab olla üks terviklik nõue alates selle nõudeõiguse tekkimise algusest kuni nõudeõiguse lõpuni. Kuna hageja tasus korduvalt osaliselt kostjale, katkes aegumine korduvalt ja algas uuesti hageja poolt nõude korduvate tunnustamistega. Iga kuu nõue uueneb ja seega esitatakse uuendatud täitedokument täitmiseks (kuna iga kuu muutub nõude suurus). Igal uuel kuul on uuendatud täitedokument kohtutäituril täitmises. Seega ka sel põhjusel katkeb aegumine ja algab uuesti käesoleval juhul iga kuu. Esimese astme kohtu otsus
3.Pärnu Maakohus tegi 25.05.2018.a otsuse, millega rahuldas hagi ja tunnistas Tallinna Linnakohtu 04.10.1999.a tsiviilasjas nr 2/5/37-3030/99 tehtud otsuse sundtäitmise täiteasjas nr 176/2001/4093 lubamatuks. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõivu 200 eurot. TsMS § 190 lg 3 alusel mõistis kohus kostjalt riigituludesse 200 eurot, s.o osa riigilõivust, mille ulatuses kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-17-13610
Otsuse kohaselt jõustus vaidlusalune otsus 29.10.1999.a. Käesolevas vaidluses ei kohaldu TsÜS § 155 lg 1 sätestatud 30-aastane aegumistähtaeg. Käesoleval juhul on seaduses sätestatud teisti. Kohaldada tuleb jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude (TsÜS § 157) ja korduvate kohustuste täitmise suunatud nõuete (TsÜS § 154) aegumise regulatsiooni, sest see on eriregulatsioon kohtuotsusega välja mõistetud ülalpidamiskohustusest tulenevate nõuete aegumiseks. Vaidlusalune otsus kvalifitseerub TsÜS § 157 lg 4 regulatsiooni alla, kuna tegemist on kohustusega, mis muutub igakuiselt sissenõutavaks, seetõttu ei ole tegemist üksnes varasema kohtuotsusega määratud nõude suuruse muutmisega, vaid ka korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuetega. Ei oma tähtsust, kas alates 01.07.2002.a kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi tuli pärast otsuse jõustumist sissenõutavaks muutunud elatise maksetele kohaldada TsÜS § 154 sätestatud 3-aastast aegumistähtaega, mis hakkas kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. 05.04.2011.a jõustunud seadusemuudatusega alates 01.03.2011.a kehtestatud TsÜS § 157 lg 4 viitab otseselt TsÜS §-le 154 ning seega alates 01.03.2011.a on igal juhul kohtuotsusega tunnustatud korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tulenevate tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuete aegumistähtaeg iga üksiku nõude jaoks 3 aastat, vaatamata kohtuotsusega tunnustatud nõude üldisele 10-aastasele aegumistähtajale. Seega alates 01.03.2011.a kehtiv TsÜS § 157 lg 4 on kohaldatav ka kohtuotsuse puhul, millest tulenevad ülalpidamismaksete nõuded on sissenõutavaks muutunud enne 01.03.2011.a, kuid pärast kohtuotsuse jõustumist. Isegi juhul, kui enne 01.03.2011.a kehtinud TsÜS § 157 lg 4 järgi TsÜS § 154 ei kohaldunud, vaid iga osamakse puhul tuli lähtuda TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud üldisest aegumistähtajast, tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist sissenõutavaks muutunud elatisemaksetele alates 01.03.2011.a kohaldada kohtuotsusega tunnustatud nõude üldisest aegumistähtajast lühemat 3-aastast aegumistähtaega. Seaduse analoogia korras vastavalt TsÜS § 154 sätestatule tuleb arvestada aegumistähtaega 2011.a lõppemisest (alates 01.01.2012.a kell 00.00) ning seega ülalpidamise nõue igal juhul aegus sellest kolme aasta möödumisel 31.12.2014.a kell 24.00. Seaduses ei ole sätestatud, et täitedokumendi täitmisele esitamise järel täitedokumendist tulenevad nõuded ei aegu. Seadus näeb selgesõnaliselt ette, et täitedokumendi täitmisele esitamisega aegumistähtaeg katkeb ja hakkab uuesti kulgema. Kohtule esitatud täitetoimiku materjalidest nähtub, et hageja ei ole kostjale vabatahtlikult elatist maksnud. Sissenõudja on täitemenetluse kestel korduvalt kaevanud põhjusel, et võlgnikult ei laeku midagi. 17.01.2002.a on vara arestimise aktide alusel hageja pangakontod ja töötasu arestitud, mille tulemusena on sissenõudja saanud osaliselt oma nõuded rahuldatud. Kostja on 18.05.2018.a kohtuistungil ka nõustunud, et hageja ei ole võlgnevuse eest tasunud, kuid kostja hinnangul näitab asjaolu iseenesest, et hageja ei varjanud enda sissetulekut ja jättis raha kontole, et täitmine oli vabatahtlik. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, mille järgi aegumine katkes korduvalt ja algas uuesti hageja suhtes toimunud täitemenetluse tulemusena saadud summade laekumise järgi. Nõude tunnustamine hõlmab kõiki faktilisi tegusid, millest ilmneb võlgniku võla tunnustamise tahe. Asjaolu, et hageja ei olnud vara arestimise ajaks asunud sissetulekut varjama, ehk võimaldas vara arestida, on tegevusetus, millest ei saa välja lugeda võlgniku tahet nõuet tunnustada.
Apellatsioonkaebus
3(5)
Tsiviilasi nr 2-17-13610
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus tõlgendas TsÜS § 157 lg-t 4 ebaõigesti. Täidetava kohtuotsusega ei määrata kindlaks tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet vaid muudetakse juba olemasolevat, kehtivat nõuet. Seega ei kohaldu TsÜS § 157 lg 4. Kostja ei nõustunud ülalpidamiskohustuse jagamisega eraldiseisvateks igakuisteks nõueteks. Ülalpidamisekohustuse nõue saab olla üks terviklik nõue alates selle nõudeõiguse tekkimise algusest kuni nõudeõiguse lõpuni. Antud juhul tuleb lähtuda 01.09.1994.a jõustunud TsÜS-ist, mille § 123 lg 1 kohaselt on kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumise tähtaeg 10 aastat. Viidatud TsÜS redaktsioon ei näinud ette lühemat tähtaega perioodiliste nõuete aegumise osas nagu näeb ette täna kehtiv seadus. VÕSRS § 9 lg 3 kohaselt, kui enne 01.07.2002.a kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 01.07.2002.a kehtinud seadust. Kostja nõude aegumatust toetab ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 23. Kuna hageja võttis omaks kostjale toimunud tasumised, on ta juba nõuet tunnistanud TsÜS § 158 lg 1 mõttes. Seejuures ei oma õiguslikku tähendust, kas raha oli selle jaoks arestitud täituri poolt, kas raha oli jäetud hageja tegevusetuse tagajärjel vms põhjusel. TsÜS ei näe seda ette. Oma tegevusetusega (tulude mittevarjamine ja raha kontole kandmise võimaldamine) võimaldas hageja teadlikult kohtutäituril raha maha arvata, s.o hageja tahtis ja soovis teadlikult, et saabuks selline tagajärg, mille järgi oleks kostjale raha makstud. Samuti on kohus jätnud arvestamata TsÜS § 159 lg 1. Igal uuel kuul on uuendatud täitedokument Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti täitmises ja seda uues summas. Seega ka sel põhjusel katkeb aegumine ja algab uuesti käesoleval juhul iga kuu. Sellest johtuvalt ei saa nõue olla aegunud. Hageja tunnustas kohtulahendis sätestatud nõudeid enne nende aegumist, mh kandis hageja kostjale elatist kuni 2011.a. Seadusandja ei teinud perekonnaõigusest tuleneva nõude sõltuvaks (ei näinud vahet ega määranud tähendust), millisest õiguslikust allikast see nõue peaks tekkima. Seega nõue perekonnaõigusest võib tekkida ka kohtuotsuse alusel ja seega kohaldub käesoleval juhul TsÜS § 155 lg-s 1 sätestatud 30-aastane aegumistähtaeg. 1999.a hakkas aegumise tähtaeg, mis oli katkenud otsuse täitmisele esitamisega. 2002.a hakkas kehtima uus seadus, mille järgi kohaldub 30 aasta aegumise tähtaeg. Kui kohus selle käsitlusega ei nõustu, ei saa TsÜS § 157 lg 1 koostoimes VÕSR § 9 lg-ga 4 kostja nõuded hakata aeguma enne 2022.a. Vaidlustatud otsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, millised nõuded on kohtu arvates aegunud. Kui kohtu arvates on aegunud kõik nõuded, ei ole sellega seonduvad asjaolud maakohtu poolt põhjendatud. Edasine menetluse käik
5.06.07.2018.a määrusega jätkas ringkonnakohus kostjale menetlusabi andmist ja vabastas ta apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu summas 400 eurot tasumisest.
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse
4(5)
Tsiviilasi nr 2-17-13610 põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant on kaebuses tuginenud samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks järgmist.
8.Maakohus ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega vaidlusaluste nõuete kvalifitseerimisel. Maakohus leidis õigesti, et tegemist on nõuetega, mille aegumistähtaeg on kolm aastat ja et aegumistähtaeg hakkab kulgema alates iga üksiku kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Maakohus lähtus seejuures õigesti TsÜS § 157 lg-st 4 ja § 154 lg-st 1. Viidatud regulatsiooni kohaselt on korduvate kohustuste aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse sissenõutavaks muutumisest alates, sõltumata nõude õiguslikust alusest. Seega ei ole määrav see, millisel õiguslikul alusel nõue tekkis. Eespool viidatud normide kohaldamata jätmiseks ei anna alust ka TsÜS § 157 lg 4 sõnastus, mis viitab tulevikus sissenõutavaks muutuvatele nõuetele. Selles sättes peetakse silmas nõudeid, mis perioodiliselt sissenõutavaks muutuvad. Vaidlusaluste nõuete puhul on tegemist just selliste nõuetega. Nõude aegumine ei katke ka põhjusel, et igakuiselt võlgu olev summa suureneb. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadusliku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg-te 2 ja 3 kohaselt ei saa võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse jõustumise ajaks aegumata nõue aeguda pikema perioodi jooksul kui kehtivas õiguses ette nähtud, kuid juhul, kui nõue oleks varasema õiguse järgi aegunud varem, ei saa aegumistähtaeg pikeneda. Seega ei saa rakendusseadusest tuleneda seda, et aegumistähtaeg võiks olla kehtivas õiguses sätestatust pikem. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et aegumine oleks olnud katkenud või peatunud. Asjaolust, et kohtutäituril õnnestus nõue osaliselt täitemenetluses täita, ei saa iseenesest järeldada, et hageja oleks nõuet tunnustanud. Kostja ei ole esile toonud mitte ühtegi hageja tegu, mis viitaks hagejapoolsele nõude tunnustamisele. Nõude tunnustamisena ei saa käsitleda hageja tegevusetust, mis seisnes selles, et hageja ei hoidnud ära enda pangaarvele raha laekumist. Selline hageja võimalik tegevusetus ei olnud suunatud kostja nõude tunnustamisele. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
9.Vastustaja esitas 17.10.2018.a Tallinna Ringkonnakohtule omakäeliselt allkirjastatud menetlusdokumendi, milles selgitas omapoolset nägemust probleemist. Menetlusdokumendile lisas vastustaja ka tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et selles menetlusdokumendis väljendatud seisukohad ja sellele menetlusdokumendile lisatud tõendid ei mõjuta selle tsiviilasja lahendust. Seetõttu ei tule menetlusdokumendiga seoses apellandile vastamiseks tähtaega määrata. Kuna tõendid ei mõjuta asja lahendamist ja kuna tõendid on esitatud hilinemisega, tuleb tõendid vastustajale tagastada.
10.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb jätta apellatsioonimenetluse kulud vastustaja kanda. Ringkonnakohus leiab, et seoses kostja halva majandusliku olukorraga tuleb kostja vabastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu tasumisest, mille maksmisest oli kostja kaebuse esitamisel menetlusabi korras vabastatud (TsMS § 190 lg 7). Kuna apellatsioonimenetluses ei tekkinud hagejal kulusid, mis kuuluksid kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele, ei mõista ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid summaarselt välja.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.