lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-14698/7

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-14698/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1323
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 45Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse aluselTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 465 lg 2Määruse sisuTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-23-7075/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.11.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Margo Klaar ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-14698

Tsiviilasi

XX avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 022/2012/4646. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 3. oktoobri 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 3. oktoobri 2018. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XX kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 662Määruskaebuse sisu

MENETLUSE KÄIK

1.XX (avaldaja) esitas 01.10.2018 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 022/2012/4646. Avaldaja suhtes on täitmisel kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XXXXXX, millega mõisteti avaldajalt ning veel kahelt isikult solidaarselt välja 16 182,67 eurot. Kohtutäitur ja sissenõudja on keeldunud sõlmimast kokkulepet võlgnevuse tasumiseks ositi. Ajatamisel tuleks arvestada asjaoludega, et avaldaja on alates 19.04.2018 töötuna arvele võetud

ning 21.11.2015 on tal sündinud tütar. Avaldaja palub nõude ajatada 24 kuuks, kuna ei ole võimeline oma väikese sissetuleku tõttu korraga nõuet rahuldama. Täitemenetluse käigus on sundenampakkumisel 1/3 võlgnikule kuuluvast kinnistust, millel asuvas suvilas elab võlgniku eakas ema. Sundtäitmine tooks endaga kaasa nii võlgniku eluaseme kui ka tema ema eluaseme müügi ja elukoha kaotuse. Praegusel juhul esinevad asjaolud, mis kaaluvad üles sissenõudja huvi täita nõue põhjendamatu viivituseta. Täitemenetluse ajatamine ei kahjusta ülemäära sissenõudja huve.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Maakohus keeldus 03.10.2018 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd avaldusega ei ole avaldajal võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus tugines täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 45 ja Riigikohtu praktikale ning leidis, et avaldaja ei esitanud erandlikke asjaolusid, mis annaks aluse täitemenetluse peatamiseks. Üksnes raske majanduslik olukord ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse peatada. Ka asjaolu, et võlgnikul on väike laps, ei saa olla aluseks täitemenetluse ajatamiseks niivõrd pikaks perioodiks juhul, kui nõude ajatamine tulemust ei anna. Samuti ei ole võimalik peatada täitemenetlust aastatepikkuseks ajavahemikuks. Kui lähtuda ainuüksi võlgnevuse jäägist (millele lisanduvad tegelikult ka täitekulud, mille ajatamine on võimalik kokkuleppel kohtutäituriga), siis teeb 24 kuu peale ajatamine igakuise makse suuruseks 674,28 eurot (= 16 182,67 ÷ 24). Täitemenetluse ajatamiseks peab olema kohtul mõistlik võimalus veenduda, et ajatamine ka reaalset tulemust annab. Arvestades, et nõue on täitmisel alates 28.06.2012, nõude jääk ei ole täitemenetluse registri järgi selle aja jooksul vähenenud ning et taotleja on arvele võetud töötuna (töötasu ei saa), ei ole võimalik sellise nõude täitmine 24 kuu jooksul. Ka juhul, kui avaldaja on tasunud kohtutäiturile siiski 7 567,25 eurot (register seda ei kajasta), on 24 kuu ajatamise korral 1 kuu makse 359 eurot, mille täitmine ei ole esitatud asjaolude pinnalt samuti võimalik. Avaldaja nõudel oleks perspektiivi juhul, kui ta leiaks töö, mis võimaldab tal lisaks enda ja lapse ülalpidamisele tasuda ka mingis summas võlgnevust ning püüda seejärel kokku leppida sissenõudjaga. Kokkuleppe saavutamata jätmisel saab avaldaja uuesti pöörduda kohtusse, taotledes nõude ajatamist.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Ühtlasi esitas avaldaja taotluse määruskaebuse tagamiseks. Menetluskulud palub avaldaja panna kohtutäituri kanda. Avaldaja leiab, et maakohus keeldus ennatlikult tema avalduse menetlusse võtmisest. Juhul, kui kohtu hinnangul avalduse terviktekst oli puudulik, siis tuli kohtul võimaldada avaldajale täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mitte aga lahendada menetlusse võtmisel nõudega seonduvaid sisulisi küsimusi ja hinnata tõendeid.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, kuid seda ei rahuldanud ja edastas kaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 01.11.2018. Maakohus täpsustas 29.10.2018 määruses, et kuigi kohus on lähtunud ekslikult nõude jäägist 16 182,67 eurot ja tegelik jääk on 10 330,86 eurot, siis see asjaolu ei muuda kohtu varasemat seisukohta ega anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata avaldaja taotluse määruskaebuse tagamiseks. 2 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6.Avaldaja esitas koos määruskaebusega taotluse täiendavate tõendite (15.10.2018 kordusenampakkumise akt ja tulemi jaotuskava) vastuvõtmiseks. Tulenevalt TsMS § 662 lg-st 3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Maakohus on täiendavalt esitatud tõendid vastu võtnud ja need jäävad asja juurde.
7.Avaldaja on esitanud nõude TMS § 45 alusel ja taotlenud täitemenetluse ajatamist. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus on kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p 2 sätet ja jätnud avalduse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et tegemist on perspektiivitu avaldusega, sest sellega on taotletava eesmärgi saavutamine võimatu. Maakohus on oma seisukohta põhjalikult argumenteerinud ning ringkonnakohus nõustub sellega (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Õige on määruskaebuses esitatud seisukoht, et kui avaldus jäetakse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Muu hulgas ei saa kohtud viidatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-17716, p 10; nr 3-2-1-139-13, p-d 14 ja 21; nr 3-2-1-193-13, p 12). Ringkonnakohus selgitab, et kohtupraktikas on TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel esikohale seatud menetlusökonoomia ja menetlusosalistele kulutuste tekitamise vältimine. Erialakirjanduses on leitud, et kohus peab perspektiivitu nõude menetlusest kõrvaldama nii vara kui võimalik, sõltumata sellest, kas nõude sisuline lahendamine võiks menetluslikult lubatud olla või mitte (Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne II, Tallinn, Juura, 2017, lk 459). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus TsMS § 465 lg 2 nõuetele vastavalt põhjendatud ja välja on toodud põhjendused, mille alusel kohus otsustas avalduse menetlusse võtmata jätta. Maakohus lähtus avaldaja poolt esitatud faktikogumist ja leidis, et kuna tegemist ei ole erandlike asjaoludega TMS § 45 mõttes, siis taotletava eesmärgi saavutamine on objektiivselt võimatu. Sellisel viisil on maakohus kohaldanud seadust, mitte hinnanud tõendeid ega lahendanud asja sisuliselt. Avaldaja nõue võiks olla õiguslikult perspektiivikas juhul, kui avalduses esitatud asjaolude tõendatuse korral on nõude rahuldamine võimalik. Avaldaja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud.
9.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, et maakohus oleks pidanud kaaluma avalduse käiguta jätmist TsMS §-st 3401 tulenevalt. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus ei lugenud avaldust lubamatuks selle ebaselguse või sisuliste puuduste tõttu. Avaldus vastas seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele ja seega ei pidanud maakohus jätma seda käiguta.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et TMS § 45 alusel esitatud avaldusega ei ole esialgset õiguskaitset võimalik kohaldada (TsMS § 4771 lg 1). 3 (4)
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida puudutatud isikute seisukohti. Seega ei ole teistel menetlusosalistel kulusid tekkinud ja nende kindlaksmääramiseks puudub vajadus. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes.
12.TsMS § 477 lg 1 ja § 372 lg 5 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur

/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar

/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium