Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-7075
Kohtuasi
XX avaldus täitemenetluse peatamiseks ja/või ajatamiseks täiteasjades nr 022/2019/1928 ja nr 014/2018/2015
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.05.2023 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: XX (isikukood xxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxx) Puudutatud isik I (sissenõudja): YY Puudutatud isik II (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Puudtatud isik III (sissenõudja): Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik IV (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2-23-7075 Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
2-23-7075 Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.
2-23-7075 Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
2-23-7075 nõude sisuline lahendamine võiks menetluslikult lubatud olla või mitte (TsMS II komm (2017), § 371, p 3.4.2). Kolleegiumi hinnangul on maakohus õiguspäraselt järeldanud, et maakohtule esitatud avaldus sellisel kujul on õiguslikult perspektiivitu. Avaldaja nõue võiks olla õiguslikult perspektiivikas juhul, kui avalduses esitatud asjaolude tõendatuse korral on nõude rahuldamine võimalik. Kuna avaldaja ei ole välja toonud TMS §-s 45 kohaldamiseks erandlikke asjaolusid, siis on tegemist perspektiivitu avaldusega, sest sellega on taotletava eesmärgi saavutamine võimatu (vt TlnRnKm 10.07.2019, r-rr-rrrr, p-d 38, 42; TlnRnKm 13.11.2018, 2-18-14698, p 8; TlnRnKm 10.02.2022, y-yy-yyyy, p 9.2).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.