Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-7075
Kohtuasi
XX avaldus täitemenetluse peatamiseks ja/või ajatamiseks täiteasjades nr 022/2019/1928 ja nr 014/2018/2015
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.05.2023 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: XX (isikukood xxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxx) Puudutatud isik I (sissenõudja): YY Puudutatud isik II (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Puudtatud isik III (sissenõudja): Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik IV (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 26.05.2023 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Vabastada XX määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu 70 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
2-23-7075 Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (avaldaja) esitas 12.05.2023 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks ja/või ajatamiseks täiteasjades nr 022/2019/1928 ja nr 014/2018/2015.
2.Avalduse ja selle 24.05.2023 täpsustuse kohaselt palub avaldaja täitemenetluse täiteasjas nr 022/2019/1928 peatada kolmeks kuuks, kuna avaldaja on töötu ja Tallinna Vangla ei ole teda tööga kindlustanud. Avaldaja on esitanud 03.05.2023 töösoovi avalduse, kuid vangla ei ole vastanud, millal ta avaldaja tööga kindlustab. Kuna avaldaja on töötu ja tal on ka teised võlausaldajad, siis ei saa ta märkida igakuist summa suurust, mida tal oleks võimalik täitemenetluses tasuda. Avaldajal on momendil väga raske majanduslik olukord ja täitemenetluse jätkamine on seetõttu ebaõiglane. Avaldaja põhjendab peatamist lahendamata kriminaalasja nr x-xx-xxxx kohtumenetluse ja eeluurimisprotseduuridega, mis võivad kesta veel kolm kuud ja mistõttu on alust arvata, et enne jõustunud kohtuotsust ei kindlusta vangla teda tööga.
3.Avaldaja palub täitemenetluse ka täiteasjas nr 014/2018/2015 peatada või ajatada, kuna avaldajal on väga raske majanduslik seis, mistõttu on täitemenetluse jätkamine ebaõiglane. Kuivõrd avaldajat ei ole tööga kindlustatud ning tal on ka teisi võlausaldajaid, siis ei saa ta märkida igakuist summa suurust, mida tal oleks võimalik täitemenetluses tasuda. Muud sissetulekud avaldajal puuduvad, ta ei oma vara, sõidukeid, kinnisvara, firmat ega aktsiaid. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohtu 26.05.2023 määrusega jäeti avaldus menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda.
5.Kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 ja TsMS § 371 lg 2 p-le 2, kuna avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluse peatamist ja/või ajatamist, võimalik saavutada.
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
7.Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-79-12 (p 11) on sedastatud, et TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara.
2-23-7075 Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.
8.Taotletava eesmärgi (st täitemenetluse peatamine ja/või ajatamine) saavutamiseks peab avaldus olema realistlik ja täidetav ning esile toodud asjaolud erandlikud. Täitemenetluse peatamiseks ja/või ajatamiseks peab olema kohtul mõistlik võimalus veenduda, et peatamine ja/või ajatamine ka reaalset tulemust annab. Avalduses välja toodud võimalik tööle asumine kolme kuu pärast on oletuslik. Samuti ei oska avaldaja esile tuua, kui suurt igakuist tasu ta suudaks võla ajatamise puhul hakata sissenõudjatele tasuma. Arvestades, et K-raha väljavõtte kohaselt on avaldajal jooksvaid maksmata nõudeid kokku 16 597,49 eurot, ei ole eluliselt usutav, et isegi juhul, kui vangla teda tööga kindlustaks, suudaks avaldaja kolme kuu pärast või ka aasta jooksul võlad tasuda.
9.TMS §-s 45 nimetatud täitemenetluse peatamist, pikendamist ja ajatamist võimaldava normi eesmärgiks on vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Täitemenetluse peatamine ja/või ajatamine kahjustab sissenõudja põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ja seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel. Asjaolud, et avaldaja viibib kinnipidamisasutuses ja tema võimalused sissetuleku teenimiseks on kitsendatud, ei ole ilmselgelt sellisteks, mis lubaksid avalduse rahuldamise perspektiivi TMS § 45 alusel möönda. Üksnes raske majanduslik olukord ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse peatada. Avaldaja taotletud täitemenetluse peatamine ja/või ajatamine kuni tema tööle asumiseni ei oleks kooskõlas ei täitemenetluse eesmärgi ega sissenõudja huvidega.
10.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma ka menetluskulud.
11.Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 168 lg 1). Määruskaebus
12.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
13.Avaldaja viibib vanglas ning vangla ei ole teda tööga kindlustanud. Maakohus arvestas ainult sissenõudja huve ega võtnud arvesse avaldaja rasket majanduslikku olukorda. Maakohtu lahend on avaldaja osas ebaõiglane. Maakohtu lahend ei vasta Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 11 ja § 12 p-le 2, kuna piirab avaldaja põhiseaduslikke vabadusi ja diskrimineerib avaldajat. See, et avaldajal ei ole rahalisi vahendeid ega vara, ei anna õigust tema diskrimineerimiseks. Maakohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja palub jätta menetluskulud riigi kanda.
2-23-7075 Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
14.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et üksnes kinnipidamisasutuses viibimine ja asjaolu, et võlgniku võimalused sissetuleku teenimiseks on kitsendatud, ei anna alust avalduse rahuldamise perspektiivi TMS § 45 alusel möönda. Üksnes raske majanduslik olukord ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse peatada. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas kergendab võlgnikku majanduslikku seisu kahe täiteasja peatamine, kui võlgniku suhtes on algatatud hulgaliselt täitemenetlusi, mille menetlus kestaks edasi ka täitemenetluse täiteasjas nr 022//2019/1928 peatamise järgselt.
15.Sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus §-ga 659) alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Avaldaja on praeguses asjas taotlenud täitemenetluse peatamist ja/või ajatamist TMS § 45 alusel. Maakohus on õigesti selgitanud, et TMS § 45 tuleb erandliku normina tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane. TMS § 45 kohaldamise aluseks saavad olla üksnes erandlikud asjaolud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mis annaksid alust TMS § 45 kohaldamiseks. Asjaolud, et avaldaja viibib kinnipidamisasutuses ja tema võimalused sissetuleku teenimiseks on kitsendatud, ei ole ilmselgelt sellisteks, mis lubaksid avalduse rahuldamise perspektiivi TMS § 45 alusel möönda. Üksnes raske majanduslik olukord ega võlgnikul töötasu puudumine ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse peatada. Avaldaja ei ole tuginenud muudele erandlikele asjaoludele, mis võiksid tingida täitemenetluse peatamist. Avaldaja taotletud täitemenetluse peatamine kuni tema tööle asumiseni ei oleks kooskõlas ei täitemenetluse eesmärgi ega sissenõudja huvidega (vt ka TlnRnKm 10.02.2022, y-yy-yyyy, p 9.2; TlnRnKm 10.07.2019, r-rr-rrrr, p 42). Avaldaja leiab ka, et täitemenetluse jätkamine piirab avaldaja põhiseaduslikke vabadusi ja diskrimineerib avaldajat. Ringkonnakohus märgib, et täitemenetluse eesmärgist tulenevalt põhjustab täitemenetlus võlgniku suhtes alati teatavaid negatiivseid tagajärgi ja riivab tema õigusi. Selline õiguste riive on aga põhjendatud, kuna sissenõudja PS-st tulenev õiguspärane ootus jõustunud kohtulahendi täitmise vastu on kaalukam kui võlgniku vastavate õiguste riive (vt ka TlnRnKm 11.11.2016, e-ee-eeee, p 12).
19.TsMS § 371 lg-s 2 on sätestatud, et kohtul on diskretsiooniõigus keelduda avalduse menetlemisest, kui asja sisuliselt arutamata on selge, et nõue on perspektiivitu. See alus kohaldub TsMS § 477 lg 1 järgi ka hagita menetluses (vt RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 18). Sätte eesmärgiks on menetlusökonoomia ja menetlusosalistele kulutuste tekitamise vältimine (vt RKTKo 31.01.2008, 3-2-1-134-07, p 13). Ka erialakirjanduses on leitud, et kohus peab perspektiivitu nõude menetlusest kõrvaldama nii vara kui võimalik, sõltumata sellest, kas
2-23-7075 nõude sisuline lahendamine võiks menetluslikult lubatud olla või mitte (TsMS II komm (2017), § 371, p 3.4.2). Kolleegiumi hinnangul on maakohus õiguspäraselt järeldanud, et maakohtule esitatud avaldus sellisel kujul on õiguslikult perspektiivitu. Avaldaja nõue võiks olla õiguslikult perspektiivikas juhul, kui avalduses esitatud asjaolude tõendatuse korral on nõude rahuldamine võimalik. Kuna avaldaja ei ole välja toonud TMS §-s 45 kohaldamiseks erandlikke asjaolusid, siis on tegemist perspektiivitu avaldusega, sest sellega on taotletava eesmärgi saavutamine võimatu (vt TlnRnKm 10.07.2019, r-rr-rrrr, p-d 38, 42; TlnRnKm 13.11.2018, 2-18-14698, p 8; TlnRnKm 10.02.2022, y-yy-yyyy, p 9.2).
20.Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium, et praegusel juhul jättis maakohus põhjendatult avaldaja avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
21.TsMS § 477 lg 1 ja § 372 lg 5 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Kuivõrd maakohus on keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, on kohus jätnud maakohtus kantud menetluskulud põhjendatult TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.
23.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad ka määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitanud avaldaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
24.Harju Maakohus on rahuldanud 13.06.2023 määrusega avaldaja menetlusabi taotluse ning vabastanud ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot tasumisest. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleks määruskaebuse esitajalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 alusel mõista riigi kasuks välja 70 eurot, s.o riigilõiv, mille tasumisest ta määruskaebuse esitamisel vabastati. Kuna maakohus tuvastas, et avaldajal puudub töötasu ja muu vara ning puuduvad andmed, et avaldaja majanduslik olukord oleks paranenud, peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada avaldaja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu tasumisest riigituludesse määruskaebuselt tasumisele kuulunud 70 euro osas.
25.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.