Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-18-7504/28

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-18-7504/28
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.11.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2382

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2026-07-15

Selgitustaotlus

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2026-02-05

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-05-05

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-10-02

Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-09-12

Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-09-12

Viidatud sätted

Riigi Teataja

MERAS § 638 lg 1, 2 MERAS § 59 lg 1Makseagentide kasutamineKAS § 96 lg 1MERAS § 14 lg 1Tegevusluba ja tunnuskood MERAS § 3 lg 1Makseteenused ja nende pakkujad TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-18-7504/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.11.2018 2-18-7504/138Riigikohtu tsiviilkolleegium09.03.2022 2-18-7504/139Riigikohtu tsiviilkolleegium09.03.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee

2-23-15832/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.09.2025 2-21-3552/52Riigikohtu tsiviilkolleegium22.03.2023 2-21-15265/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.02.2023 3-22-1772/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium07.10.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Tavid AS10055700(Hageja)Luminor Bank AS11315936(Kostja)TavexWise AS12641402(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-18-7504

Määruse tegemise aeg ja koht

5. november 2018. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav

Kohtuasi

TavexWise AS-i, Tavid AS-i, Tavex A/S ja Tavex EOOD hagi Luminor Bank AS-i vastu pangateenuste lepingu ülesütlemise tühisuse ja lepingu kehtivuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. mai 2018. a hagi läbivaatamata jätmise määrus ja Harju Maakohtu 7. juuni 2018. a täiendav määrus menetluskulude jaotuse kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TavexWise AS-i, Tavid AS-i, Tavex A/S ja Tavex EOOD määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja I TavexWise AS (registrikood 12641402) Hageja II Tavid AS (registrikood 10055700) Hageja III Tavex A/S (registrikood 33166966) Hageja IV Tavex EOOD (registrikood 200779475) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Kedli Anvelt Kostja Luminor Bank AS (registrikood 11315936), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Merle Veeroos ja Rauno Ligi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 30. augusti 2018. a hagi läbivaatamata jätmise määrus osas, milles maakohus jättis TavexWise AS-i hagi läbivaatamata ja saata asi selles osas samale maakohtule edasiseks lahendamiseks.

2.Jätta Harju Maakohtu 30. augusti 2018. a määrus muutmata Tavid AS-i, Tavex A/S ja Tavex EOOD esitatud hagi läbivaatamata jätmise osas.

1(6)

Sarnased lahendid

Muud

03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja

3.

Tühistada Harju Maakohtu 7. juuni 2018. a täiendav määrus menetluskulude jaotuse kohta hageja I ja kostja menetluskulude kandmise osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata, et hageja I ja kostja menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Harju Maakohtu 7. juuni 2018. a määrus jätta muutmata osas, milles maakohus jättis Tavid AS-i, Tavex A/S ja Tavex EOOD maakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda.

4.Määruskaebus rahuldada TavexWise AS-i osas ning jätta rahuldamata Tavid AS-i, Tavex A/S ja Tavex EOOD osas.

5.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebekord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale ei saa määruskaebust esitada. Ülejäänud määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik

1.TavexWise AS-i, Tavid AS-i, Tavex A/S ja Tavex EOOD (hagejad) esitasid 14. mail 2018. a Harju Maakohtule hagi Luminor Bank AS-i (kostja) vastu pangateenuste lepingu ülesütlemise tühisuse ja lepingu kehtivuse tuvastamiseks. Koos hagiga esitasid hagejad ka hagi tagamise avalduse, milles paluti esialgse õigussuhte reguleerimise korras kohustada kostjat jätkama hagejatele teenuse osutamist arveldukontode lepingute alusel, avama maksekontod ja võimaldama nende kasutamist ning jätkama hageja II ja III teenuste osutamist telefoni- ja internetipanga lepingute alusel. Maakohus jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata.

2.Hagiavalduse kohaselt on hagejate nimel avatud kostja juures maksekontod, mida hagejad kasutavad oma äritegevuseks (rahasiirde teenuse pakkumine). Hageja I edastab kliendi poolt talle üle antud rahalised vahendid kliendi poolt nimetatud isikule kliendi poolt määratud valuutas. Oma teenuse osutamisel kasutab hageja I oma makseagentidena hagejaid II, III ja IV ning teisi hageja II tütarettevõtteid, kes on Finantsinspektsiooni juures makseagentidena ka registreeritud. Hageja II on valuutavahetusega ning väärismetallide kokkuostu ja müügiga tegelev ettevõte ning hagejad III ja IV on hageja II tütarettevõtted, mis peamiselt tegutsevad valuutavahetusega ning väärismetallide ostu- ja müügitehingutega.

3.14. märtsil 2018. a edastas kostja e-kirja teel kõigile hagejatele digitaalselt allkirjastatud teated, milles teavitas hagejatele avatud maksekontode kasutamise aluseks olevate arvelduskonto lepingute ülesütlemisest ning kõigi hagejate maksekontode sulgemisest alates 21. maist 2018. a. Lisaks teavitati ka kostja ja hageja II ning kostja ja hageja III vahel sõlmitud telefoni- ja internetipanga lepingute korralisest ülesütlemisest.

4.Hagejad nõuavad kostja poolt lepingute ülesütlemise tühisuse ja lepingute kehtivuse tuvastamist nende vastuolu tõttu kostjale makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (MERAS) § 638 lg-s 1 sätestatud kohustusega. Nimelt on krediidiasutustel kohustus tagada makseasutustele juurdepääs maksekonto teenustele, et makseasutustel oleks oma klientidele võimalik takistamatult ja tõhusalt makseteenuseid osutada. Kostjal puudub alus lepingute ülesütlemiseks, mis ei oleks vastuolus MERAS § 638 lg-s 1 toodud kohustusega. Kostja seisukoht

5.Kostja palub jätta hagi läbivaatamata.

2(6)

6.Hagejate nõueteks on tuvastada, et kostja poolt lepingute ülesütlemine oli tühine ehk et asjaomased lepingud kehtivad edasi. Hagejad ei vaidlusta, et lepingutest tulenes kostjale õigus öelda lepingud korraliselt üles lepingus ettenähtud tähtaegu järgides ning et vastavaid tähtaegu ja muid ülesütlemise vorminõudeid on järgitud (st lepingutes ettenähtud materiaalsed ja formaalsed eeldused lepingute ülesütlemiseks on täidetud). Ainus õigusnorm, mille pinnalt hagejad väidavad ülesütlemise tühisust, on MERAS § 638 lg 1.

7.MERAS § 638 lg-st 1 nähtub üheselt, et see räägib üksnes makseasutustest. Makseasutuseks on MERAS §-s 5 nimetatud äriühingud, kellel on makseasutusena tegutsemise tegevusluba (MERAS § 14 lg 1). Hagejad on aga hagis selgelt märkinud, et makseasutuse tegevusluba on vaid hagejal I. Hagejatel II-IV makseasutuse tegevusluba ei ole. Seega tuleb hagejate II, III ja IV osas jätta hagi igal juhul läbi vaatamata, sest isegi kui eeldada hagejate väidete õigsust, ei ole hagejate II, III ja IV õiguste rikkumine võimalik (TsMS § 423 lg 2 p 1) ning hagi pole esitatud nende seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks (TsMS § 423 lg 2 p 2).

8.Ka hageja I osas on hagi õiguslikult perspektiivitu, sest ainuüksi MERAS § 638 lg 1 lugemiselgi on ilmselge, et see ei sätesta krediidiasutusele keeldu lõpetada makseasutusega sõlmitud arvelduskonto leping. MERAS § 638 lg 1 näeb ette teatud nõuded krediidiasutuse tegevusele makseasutusele maksekonto teenusele juurdepääsu võimaldamisel, milliste nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon (KAS § 96 lg 1), kellele krediidiasutus peab mh esitama makseasutusele maksekonto teenusele juurdepääsu mittevõimaldamise põhjendused (MERAS § 638 lg 2). Seega tuleneb MERAS §-st 638 üheselt, et makseasutusele maksekonto teenusele juurdepääsu mittevõimaldamise põhjendusi kontrollib Finantsinspektsioon vastava menetluse raames (st see väljub tsiviilkohtu pädevusest). Seega isegi kui MERAS § 638 lg 1 antud juhul kohalduks, saaks selle rikkumise tagajärjeks olla vaid Finantsinspektsiooni sanktsioonid, aga mitte tsiviilõigusliku tehingu tühisus. Finantsinspektsioon ei ole kostjale mistahes ettekirjutusi teinud. Hagejad on üritanud seega kõrvale hiilida oma õiguste kaitseks ja panga tegevuse üle järelevalve teostamiseks tegelikult ettenähtud protsessist ning saavutada tsiviilkohut lubamatult ära kasutades seda, mille osas on pädevus tegelikult Finantsinspektsioonil. Maakohtu määrused

9.Maakohus jättis 30. mai 2018. a määrusega hagi läbi vaatamata ja 7. juuni 2018. a täiendava määrusega menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.

10.Hagejad tuginevad nõude esitamisel MERAS § 638 lõikele 1. Nimetatud sätte kohaselt krediidiasutus peab tagama makseasutustele juurdepääsu maksekonto teenustele kooskõlas õigusaktidega ja tingimustel, mis peavad olema makseasutuste suhtes objektiivsed ja proportsionaalsed ning tagama nende võrdse kohtlemise. Selline juurdepääs peab olema piisavalt ulatuslik, et makseasutustel oleks võimalik osutada makseteenuseid oma klientidele takistamatult ja tõhusalt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab krediidiasutus juurdepääsu õiguse andmisest keeldumise põhjendused Finantsinspektsioonile.

11.Maakohus nõustus, et viidatud säte räägib makseasutustest ja makseasutus on hagiavalduse kohaselt ainult hageja I. Hagejad II, III ja IV on Finantsinspektsiooni juures registreeritud makseagendid, kellel makseasutuse tegevusluba ei ole. Eeldades hagiavalduses esitatud faktiliste väidete õigsust, ei ole maakohtu hinnangul hagejate II, III ja IV õiguste rikkumine võimalik, mistõttu jättis maakohus nende osas hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.

3(6)

12.Maakohus nõustub kostja seisukohtadega, et makseasutusele maksekonto teenusele juurdepääsu võimaldamise nõuete täitmise üle teostab MERAS § 638 lg 2 alusel järelevalvet Finantsinspektsioon. Hageja I esitatud asjaoludel ja kostja esitatud põhjendustel, ei ole hagejal I võimalik saavutada tema poolt õigusliku huvina välja toodud eesmärki ja maakohus jättis hageja I hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebus

13.Hagejad esitasid maakohtu määruste peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada mõlemad määrused ja saata asi läbivaatamiseks tagasi Harju Maakohtule. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

14.Kohus on vääralt kohaldanud TsMS § 423 lg 2 p-te 1 ja 2 ning MERAS § 638 lg 1. MERAS kohaldub ka makseagenditele, kuna makseagendid on makseasutuste esindajad, kes võivad makseteenuseid osutada vaid makseasutuse nimel. MERAS § 59 lg 1 järgi on makseagent volituse alusel tegutsev makseasutuse füüsilisest või juriidilisest isikust esindaja, kes võib osutada makseasutuse nimel MERAS § 3 lg-s 1 nimetatud makseteenuseid. Hageja I on makseasutus ning hagejad II-IV tema makseagendid, seega kohaldub MERAS ka hagejatele II-IV. MERAS § 638 lg 1 ei kohaldu mitte ainult maksekonto lepingu sõlmimisele, vaid sisaldab endas ka keeldu maksekonto lepingu alusetuks lõpetamiseks.

15.Hagi lahendades tuleb kohtul muuhulgas tõlgendada MERAS § 638 lg 1 ning lahendada õiguslik küsimus, kas makseasutusele maksekonto teenustele ulatusliku juurdepääsu tagamine hõlmab ka kohustust maksekontode avamiseks makseagentidele, kes on makseasutuse esindajad. Kohus ei saa seda küsimust lahendada MERAS § 638 lg 1 pelgalt grammatiliselt tõlgendades ja jätta hagejate II-IV hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbivaatamata. Selle küsimuse lahendamine eeldab asja sisulist läbivaatamist, sh antud küsimuses hagejate seisukoha ärakuulamist, millist võimalust maakohus hagejatele enne vaidlustatava määruse tegemist ei andnud, rikkudes sellega ühtlasi oluliselt ka menetlusõigusenorme, mis viis tõenäoliselt ebaõige kohtulahendi tegemiseni.

16.Kuna MERAS § 638 lg 1 kohta puudub Eestis senine kohtupraktika ning tegu on Euroopa Liidu direktiivist üle võetud sättega, on vaja põhjalikku õiguslikku hinnangut selle kohta, mida tähendab ulatuslik, takistamatu ja tõhus ligipääs maksekonto teenustele ning hagi tuleb läbi vaadata ka hagejate II-IV osas. Hagejad on seisukohal, et MERAS § 638 lg 1 on krediidiasutuse jaoks erisätteks krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg 9 suhtes, piirates krediidiasutuse õigust otsustada, kas ta soovib klienti teenindada, ja sellest tulenevalt ei olnud kostja poolne ilma põhjendusteta hagejate maksekontode lepingute ülesütlemine MERAS § 638 lg 1 alusel õiguspärane.

17.Kuna MERAS § 638 lg 1 on kehtestatud Euroopa Liidu õiguse alusel, täpsemalt Euroopa Liidu direktiivi 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul (PSD2) artikli 36 alusel, võib antud juhul tõusetuda ka küsimus Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisest. Juhul, kui kohus kahtleb, kuidas MERAS § 638 lg 1 ja PSD2 artiklit 36 tõlgendada, tuleb kohtul esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 267 alusel Euroopa Kohtule eelotsuse taotlus.

18.Maakohus kohaldas valesti MERAS § 638 lg 2 ja jättis hageja I suhtes hagi ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata, asudes ilmselgelt väärale seisukohale, et hagejal I ei ole kostja poolt lepingu rikkumise korral õigust pöörduda oma õiguste ja huvide kaitsmiseks tsiviilkohtusse.

19.Hagejad rõhutavad, et Finantsinspektsiooni võimalik järelevalvemenetlus ei asenda õigust pöörduda tsiviilkohtu poole. Samuti ei ole Finantsinspektsiooni järelevalvemenetlus kohustuslikuks eelmenetluseks tsiviilkohtule hagi esitamiseks.

4(6)

20.Võttes arvesse, et maakohus jättis 30.05.2018 määrusega ebaõigesti hagejate hagi läbivaatamata ning Harju Maakohtu 30.05.2018 määrus tuleb tühistada ja asi saata tagasi maakohtusse uueks arutamiseks, on ebaõige ja kuulub tühistamisele ka Harju Maakohtu 07.06.2018 täiendav määrus, millega jäeti kostja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Menetluse edasine käik

21.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

22.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused

23.Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu 30. mai 2018. a määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja I hagi läbivaatamata ning saata asi selles osas samale maakohtule edasiseks lahendamiseks. Muus osas tuleb jätta maakohtu 30. mai 2018. a määrus muutmata. Hagi läbi vaatamata jätmise määruse osalise tühistamise tõttu tuleb tühistada osaliselt ka maakohtu 7. juuni 2018. a täiendav määrus menetluskulude jaotuse kohta. Hagejate II-IV määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, hageja I määruskaebus rahuldada.

24.Vaidlustatud määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hagi läbi vaatamata hageja I osas tuginedes TsMS § 423 lg 2 p-le 2, leides, et makseasutusele maksekonto teenusele juurdepääsu võimaldamise nõuete täitmise üle teostab MERAS § 638 lg 2 alusel järelevalvet Finantsinspektsioon, mis viitab haldusmenetlusele ning seetõttu ei saa hageja realiseerida enda õigusi tsiviilkohtumenetluse korras. Hagejate II-IV osas jättis kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-i 1 alusel põhjusel, et hagejad II-IV on makseagendid mitte makseasutused ja seepärast ei pea krediidiasutus MERAS § 638 lgst 1 tulenevalt tagama neile juurdepääsu maksekonto teenustele.

25.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega hagi läbivaatamata jätmisel hagejate II-IV osas. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole hagejate II-IV osas asja lahendades kohaldanud vääralt MERAS-e sätteid. Maakohus leidis põhjendatult, et kuivõrd MERAS § 638 lg-st 1 tulenevalt peab krediidiasutus tagama juurdepääsu maksekonto teenustele makseasutustele ja hagiavalduse kohaselt ei ole hagejad II-IV makseasutused vaid makseagendid, siis ei ole praegusel juhul hagis esile toodud asjaolude õigsust eeldades hagejate II-IV õiguste rikkumine võimalik. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate käsitlusega, mille kohaselt laieneb makseagentidest hagejatele II-IV MERAS § 638 lg-st 1 tulenev õigus läbi selle, et makseasutusest hageja I tegevus on korraldatud läbi makseagentide. MERAS § 59 lgst 1 tuleneb makseagendile üksnes õigus volituse alusel makseasutust esindada ja makseasutuse nimel makseteenuseid osutada. Kõnealust sätet ei saa tõlgendada selliselt, et makseagendile laienevad samaväärselt makseasutusele ettenähtud õigused. Ringkonnakohus leiab, et maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hagis esile toodud õiguslikul alusel puudub hagejate II-IV nõudel pangateenuste lepingute ülesütlemise tühisuse ja lepingute kehtivuse tuvastamiseks perspektiiv.

26.Ringkonnakohus on eri meelt maakohtu määruse põhjendustega osas, milles hagi jäeti läbivaatamata hageja I osas. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole hagejal I võimalik saavutada hagis välja toodud eesmärki, kuna makseasutusele maksekonto teenusele juurdepääsu võimaldamise nõuete täitmise üle teostab MERAS § 638 lg 2 alusel järelevalvet Finantsinspektsioon. Hageja I märgib määruskaebuses õigesti, et kui eraisikute vahel on lepingutest tekkinud vaidlus, ei asenda Finantsinspektsiooni võimalik järelevalvemenetlus hageja õigust pöörduda 5(6)

tsiviilkohtu poole. MERAS § 638 lg 2 kohaselt esitab krediidiasutus maksekonto teenusele juurdepääsu õiguse andmisest keeldumise põhjendused Finantsinspektsioonile. Sätte sellisest sõnastusest võib järeldada üksnes seda, et Finantsinspektsioon võib vajadusel krediidiasutuse tegevuse üle järelevalvet teostada, kuid nimetatud sättest ei tulene maksekontolepingust tulenevate vaidluste lahendamise kohustuslikku korda. Säte ei näe ette, et makseasutus peab pöörduma oma õiguste kaitseks Finantsinspektsiooni poole ning makseasutuse ja krediidiasutuse vahelised erimeelsused lahendab Finantsinspektsioon. Sellisele seisukohale on asunud mh ka Finantsinspektsioon (tl 102). Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et kuna maakohus ei saanud määruses märgitud põhjendustel hageja I hagi läbi vaatamata jätta, siis tuleb maakohtu määrus hageja I hagi läbi vaatamata jätmise osas tühistada ja saata tsiviilasi selles osas maakohtule tagasi edasiseks menetlemiseks.

27.Hageja I on esitanud taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks ja kostja on esitanud taotluse kuulutada menetlus kinniseks. Nende taotluste põhjendatuse üle saab otsustada maakohus asja edasise lahendamise käigus.

28.Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt hagi läbi vaatamata jätmise määruse, tuleb tühistada osaliselt ka täiendav määrus, milles maakohus otsustas menetluskulude jaotuse.

29.Maakohus jättis 7. juuni 2018. a määrusega kostja maakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Arvestades, et maakohtu 30. mai 2018. a määrus jääb hagejate II-IV osas muutmata, tuleb hagejate II-IV maakohtus kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Maakohtus kantud hageja I ja kostja menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3).

30.Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

Parandatud 17.12.2018 määrusega

Resolutsioon Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2018. a määruse resolutsiooni punktides 1 ja 2 viidatud Harju Maakohtu määruse kuupäev ja lugeda 30. augusti 2018. a asemel õigeks 30. mai 2018. a.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja