lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-7504/138

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 09.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-7504/138
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1023
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-18-7504

Otsuse kuupäev

Tartu, 9. märts 2022

Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Volens, liikmed Kai Kullerkupp ja Tambet Tampuu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2021. a otsus

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

12.VÕS § 7101 lg 1 järgi, kui isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastavad seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele, sõlmib makseteenuse pakkuja isiku nõudmisel temaga makseteenuse lepingu, millega makseteenuse pakkuja osutab talle MERAS § 3 lg-s 1 nimetatud ühte või mitut makseteenust eelnimetatud üldtingimuste või tüüptingimustega määratud korras ja ulatuses. Kolleegium on VÕS § 720 lg 2 ja § 7101 lg 1 omavahelist seost käsitlenud oma hiljutises
16.veebruari 2022. a lahendis tsiviilasjas nr 2-18-5450/71, selgitades, et VÕS § 7101 lg 1 ei sätesta lepingu korralise ülesütlemise keeldu (vt eelviidatud kohtulahendi p 11). VÕS § 7101 lg-ga 1 on makseteenuse pakkujate kahjuks kaldutud kõrvale üldisest lepingu sõlmimise vabaduse põhimõttest, sest seadus kohustab sõlmima makseteenuse lepingu igaühega, kes vastab seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja enda tingimustele. Sellist kohustust õigustab asjaolu, et makseteenused on tänapäevases majanduskäibes vähemasti juriidilise isiku jaoks hädavajalikud teenused. Vastuolus hea usu põhimõttega ja toimetu võib olla lepingu ülesütlemine sellise isikuga, kellega makseteenuse pakkujal on VÕS § 7101 lg-st 1 tulenev kohustus sõlmida makseteenuse leping. Sellest sättest tulenev lepingu sõlmimise kohustus ei täidaks oma eesmärki ja oleks üksnes näiline juhul, kui makseteenuse pakkujal oleks õigus kohe pärast lepingu sõlmimist (kahekuulist ülesütlemise tähtaega järgides) esitada sellele isikule korralise ülesütlemise avaldus. Seda enam, et makseteenuse pakkuja oleks kohustatud sama isikuga pärast lepingu lõppemist viimase taotlusel kohe uue lepingu sõlmima. Eelnev ei tähenda, et makseteenuse pakkuja kehtestatud makseteenuse lepingu tüüptingimus, mis annab õiguse lepingu korraliseks ülesütlemiseks, oleks iseenesest tühine. Olukorras, kus isik ei vasta makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele (nt kui need tingimused on muutunud), on makseteenuse osutajal õigus vastava kokkuleppe olemasolul makseteenuse leping VÕS § 720 lg 2 alusel korraliselt üles öelda (vt Riigikohtu 16. veebruari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-5450/71, p 12). VÕS § 720 lg 2 teises lauses ette nähtud minimaalselt kahekuuline ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg on kehtestatud selleks, et klient saaks pärast makseteenuse pakkuja ülesütlemisavaldust leida

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

2-18-7504 teise makseteenuse pakkuja, kellega ta saaks sõlmida uue makseteenuse osutamise lepingu. Kaks kuud on selleks piisav aeg (vt Riigikohtu 16. veebruari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-5450/71, p 13). Olukorras, kus makseteenuse pakkuja ütleb kliendiga sõlmitud makseteenuse lepingu korraliselt üles, on kliendil õigus lepingu ülesütlemine kohtus vaidlustada, esitades siis vastavalt kas hagi lepingu kehtivuse tuvastamiseks või sooritushagi lepingu täitmise nõudes. Sellise hagi rahuldamiseks peavad klient ja tema taotletavad lepingutingimused vastama seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud tingimustele. Kliendiga, kes vastab neile tingimustele ja kellega makseteenuse pakkuja peaks viimase taotlusel sõlmima seeläbi uue makseteenuse lepingu, võib makseteenuse lepingu korralise ülesütlemise õiguse kasutamine olla vastuolus hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu

16.veebruari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-5450/71, p 14). Makseteenuse pakkujal on osal juhtudel õigus ja ka kohustus kliendiga ärisuhe lõpetada, sh öelda üles makseteenuse lepingud. Selline kohustus tuleneb nt RahaPTS § 42 lg-st 4 (vt ka Riigikohtu 13. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536/29, p 15). Juhul, kui makseteenuse osutajal on seadusest tulenev kohustus öelda konkreetse isikuga leping üles, on tegu lepingu erakorralise ülesütlemisega, nagu tuleneb ka RahaPTS § 42 lg 4 sõnastusest. See ei välista aga eelmainitud õigust lepingu korraliseks ülesütlemiseks, mille aluseks olevad asjaolud tulenevad eelkõige makseteenuse pakkujast endast, nt olukorras, kus muutuvad makseteenuse pakkuja lepingutingimused ja isik uutele tingimustele enam ei vasta (vt Riigikohtu 16. veebruari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-5450/71, p 15).
13.Kolleegium leiab, et tsiviilasjas nr 2-18-5450/71 tehtud Riigikohtu 16. veebruari 2022. a otsuse p-des 11–14 toodud seisukohad VÕS § 7101 lg 1 ja § 720 lg 2 kohta kehtivad ka praegusel juhul, kui hagejaks (kostja kliendiks) on makseasutus. Ekslik on seejuures ringkonnakohtu seisukoht, et MERAS § 638 lg-st 1 tuleneb krediidiandjale keeld öelda makseasutusega maksekonto teenuse saamiseks sõlmitud leping korraliselt üles. MERAS § 638 lg 1 järgi peab krediidiasutus tagama makseasutustele juurdepääsu maksekonto teenustele kooskõlas õigusaktidega ja tingimustel, mis peavad olema makseasutuste suhtes objektiivsed ja proportsionaalsed ning tagama nende võrdse kohtlemise. Selline juurdepääs peab olema piisavalt ulatuslik, et makseasutustel oleks võimalik osutada makseteenuseid oma klientidele takistamatult ja tõhusalt. Kolleegium ei pea põhjendatuks hageja seisukohta, et praegusel juhul tuleks küsida Euroopa Kohtult eelotsust MERAS § 638 lg 1 kehtestamise aluseks olnud Euroopa Liidu direktiivi 2015/2366 art 36 lg 1 tõlgendamise kohta, kuna direktiivi sätted on üheselt mõistetavad ning piisavalt selged. Seega esineb acte clair olukord ning Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks puudub alus ja vajadus. Euroopa Liidu direktiivi 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul art 36 lg 1 järgi tagavad liikmesriigid, et makseasutustel on juurdepääs krediidiasutuste maksekonto teenustele objektiivsel, mittediskrimineerival ja proportsionaalsel alusel. Selline juurdepääs peab olema piisavalt ulatuslik, et makseasutustel oleks võimalik osutada makseteenuseid takistamatult ja tõhusalt. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on MERAS § 638 sätte lisamise kohta märgitud järgmist: „Direktiivi regulatsioon, mis kohustab liikmesriike tagama makseasutustele juurdepääsu maksekonto teenustele krediidiasutustes (direktiivi artikkel 36) on napisõnaline, kuid täpsustatakse, et juurdepääs maksekonto teenusele peab olema piisavalt ulatuslik, et võimaldada makseasutustel osutada makseteenuseid takistamatult ja tõhusalt. Tingimuste seadmine maksekonto avamisel või selle kasutamiseks ei ole täielikult välistatud, kuid need peavad olema kooskõlas seadusega. Maksekonto avamisest keeldumine on pigem erandlik. Direktiivi kohaselt peab krediidiasutus põhjendama oma seisukohta Finantsinspektsioonile, kui otsustatakse mitte astuda lepingulistesse suhetesse makseteenuse pakkujaga. Maksekonto teenuse kättesaadavuse rakendamisel peab lähtuma nii võrdse kohtlemise põhimõttest, kui ka muudest seaduses (näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise 2(3)

2-18-7504 tõkestamise seaduses) sätestatud piirangutest. [---] Kui krediidiasutus ei suuda täita RahaPTRS sätestatud hoolsusmeetmeid, on tal keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või seda lõpule viia. Krediidiasutuse kohaldatavad hoolsusmeetmed määratletakse ka krediidiasutuse sisekordades või protseduurireeglites ja peavad olema vastavuses krediidiasutuse riskihinnanguga ning krediidiasutus peab olema valmis siseprotseduure pädevale järelevalveasutusele selgitama.“ Seega ei ole tingimuste seadmine maksekonto avamisel või selle kasutamiseks välistatud, kuid need tingimused peavad olema kooskõlas seadusega. Samuti tuleneb MERAS § 638 lg-st 1, et krediidiasutus peab tagama makseasutuste võrdse kohtlemise. Sarnaselt VÕS § 7101 lg 1 kolleegiumi antud tõlgendusele ei tulene seega ka MERAS § 638 lg-st 1 keeldu makseteenuse lepingu korraliseks ülesütlemiseks VÕS § 720 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja