Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud Võlausaldaja Gustafsson Invest OÜ esitas 28.08.2018 kohtule avalduse Rocstano City OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 61 210 eurot. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. 25.09.2018 määrusega määras kohus ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Ajutise pankrotihalduri aruanne Indrek Lepsoo esitas 11.10.2018 ajutise halduri aruande. Aruandes märkis ajutine haldur, et võlgniku praegune juhatuse liige ega endine juhatuse liige ei ole ajutisele haldurile esitanud raamatupidamisandmeid ega muid küsitud andmeid. Tänaseks teadaolevatel andmetel on võlgniku ainsaks varaks arvelduskontol olev raha summas 1,92 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad vähemalt 88 142,20 eurot. Võlgnik ei ole kogu oma tegevuse kestel esitanud äriregistrile ühtki aruannet. Võlgnik ei ole vaatamata korduvatele järelepärimistele ja meeldetuletustele esitanud ajutisele haldurile mitte ühtki raamatupidamisdokumenti. Seega puudub võimalus hinnata võlgniku finantsandmeid. Ajutise halduri esialgsel hinnangul oli võlgnik makseraskustes juba alates 2018. a jaanuarist. Juhtkond pidanuks esitama kohtule pankrotiavalduse, kuid selle asemel anti ettevõte üle variisikule ning see viitab juhtimisveale. Ajutine haldur leiab, et antud olukorras puudub võimalus ettevõtte tegevuse jätkamiseks. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks ilmselt „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku valed äriotsused ja suutmatus

tagastada võetud laenu. Võlgniku raamatupidamist ei ole nõuetekohaselt peetud ning võlgnik ajutise halduri teabenõudele vastanud ei ole. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad käesoleval hetkel andmed võlgniku viimaste aastate majandustegevuse kohta. Raamatupidamise korraldamatuse tõttu on juhatus jätnud täitmata juhatuse liikme otsesed kohustused, mis viitab juhtimisvigadele. Maksejõuetuse tekkimise aeg ja täpsemad põhjused tuleb välja selgitada menetluse edasises käigus. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta täpsed andmed seni puuduvad. Ajutisel halduril puuduvad antud menetluse staadiumis konkreetsed andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 28 mõttes. Kuid menetluse edasises käigus tuleb võlgniku ja selle juhtkonna tegevust kindlasti täpsemalt analüüsida ja pole välistatud nõude esitamine juhatuse liikme vastu. Ajutine haldur on teinud ettepaneku tasuda ettemaks summas 2000 eurot, et pankrotimenetlus saaks jätkuda. Nimetatud summa tasumata jätmisel tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruande ja tasu nõudega. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtuistungil osales võlgniku seaduslik esindaja, kes ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Rocstano City OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgniku vastuväited pankroti väljakuulutamisele ei anna kohtu hinnangul alust jätta pankrot välja kuulutamata, kuivõrd vaidlus puudub selle üle, et võlgniku kohustused on vähemalt 88 142,20 eurot ning vara puudub. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Indrek Lepsoo, kes on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 88 142,20 euro ulatuses ning vara puudub täielikult ja tegevuse jätkamine pole võimalik. Seega puudub võlgnikul piisav vara rahaliste kohustuste täitmiseks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutine haldur on asunud aruandes seisukohale, et antud juhul puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ning seetõttu esineb alus pankroti väljakuulutamiseks siis, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasuvad deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratava summa. Kohus tegi 16.10.2018 määrusega Rocstano City OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda selleks ettenähtud kontole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot hiljemalt 22.10.2018. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summa on tasutud võlausaldaja poolt 22.10.2018. Eeltoodust tulenevalt esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste kohta ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS § 86 lg 1, § 90 ja § 19 lg 1 ja lg 3 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige T T (isikukood xxx) ja endine juhatuse liige M N (isikukood xxx). Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 ja lg 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel kohustatud isikuid trahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutine haldur on 11.10.2018 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 11,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot, millele lisandub käibemaks ja palub määrata ajutise halduri tasu suuruseks 1104 eurot (sh käibemaks). Vajalike kulutuste hüvitise suuruseks palub ajutine haldur määrata 43,95 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palub katta tasu ja kulud tasutud deposiidi arvelt. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja pole vastuväiteid tasu ja kulude arvestusele esitanud. Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused kõik kokku summas 1147,95 eurot (sh käibemaks) jätab kohus võlgniku kanda ning määrab vastav summa välja maksta tasutud deposiidi arvelt osaühing INC Partner (registrikood xxx) arvelduskontole nr XXX. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja menetluskulud. Sellist seisukohta on kinnitanud Riigikohus lahendis 3-21-23-13. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Võlausaldaja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 15.10.2018. Vastava avalduse kohaselt on Gustafsson Invest OÜ menetluskuludeks tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 641,25 eurot (sh 15.10.2018 kohtuistungil esindamine). Õigusabi on osutatud kokku 4 h ja 45 minutit tunnitasu määra 135 eurot alusel. Võlgnik pole võlausaldaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et arvestades asja keerukust ja mahtu, saab lugeda lepingulise esindaja toimingud ja nende ajakulu põhjendatuks. Põhjendatuks loeb kohus ka tunnitasu määra 135 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 9 alusel kuulub võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tasumisele 300 eurot. Seega on põhjendatud arvata menetluskulude hulka riigilõiv 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Gustafsson Invest OÜ menetluskulude suuruseks 941,25 eurot. Kohus jätab rahuldamata Gustafsson Invest OÜ taotluse mõista menetluskulud välja Rocstano City OÜ -lt. Kohus märgib, et võlausaldajale seoses pankrotiavalduse esitamisega või pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast seadus alust ei anna. PankrS § 146 lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 32-1-23-13. Vastavalt PankrS § 35 lg 1 p 6 lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Seega tuleb rahuldamata jätta ka võlausaldaja taotlus menetluskuludelt jooksva viivise väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.