Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
17.10.2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-4658
Kohtuasi
Kohtutäitur Arvi Pingi (Pink) taotlus Osaühing Kermon Investile kuuluva kinnisvara uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjas 024/2014/1187
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.08.2018 läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Kermon Investi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja kohtutäitur Arvi Pink
määrus
hagi
Puudutatud isik I (võlgnik) Osaühing Kermon Invest (registrikood 10616506), seaduslik esindaja Kersti Kracht Puudutatud isik II (sissenõudja) Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826), lepinguline esindaja Annely Paaps
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Osaühing Kermon Investi (võlgnik) suhtes algatati Danske Bank A/S Eesti filiaali (sissenõudja) avalduse ja 22.01.2009 hüpoteegi seadmise lepingu alusel täitemenetlus. 15.02.2016 koostas avaldaja kinnisasja arestimise akti ning määras XXXXXXXXXXXXXX asuva kinnisasja (registrinumber 753740) hinnaks 210 000 eurot jaXXXXXXXXXXXXX kinnisasja (registrinumber 1782640) hinnaks 20 000 eurot. Ligikaudu kaheks aastaks peatati asjas nr 216-5003 tehtud kohtumääruse alusel täiteasja menetlus. Pärast täitemenetluse uuendamist ja 02.03.2018 enampakkumise teate avaldamist esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles vaidlustas enampakkumise korraldamise enamapakkumise teates märgitud alghinnaga. Võlgnik oli seisukohal, et vahepealsete aastatega oli kinnisvara hind tõusnud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 8 järgi taotleb kohtutäitur hinna vaidlustamise korral uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult.
Maakohus kohustas võlgnikku maksma ekspertiisitasu 1 307 eurot 14 päeva jooksul 17.04.2018 määruse kättesaamisest. Võlgnik sai määruse isiklikult kätte 15.05.2018. Seega tuli ekspertiisitasu maksta hiljemalt 29.05.2018. Selleks ajaks võlgnik ekspertiisitasu ei maksnud. Veel enam, võlgnik ei ole ekspertiisitasu maksnud ka praeguse määruse tegemise ajaks. Seega, kui maakohus otsustas 13.08.2018 jätta avaldus läbivaatamata, ei rikkunud maakohus menetlusõigusnorme. Ringkonnakohus möönab, et maakohtul oleks otstarbekam olnud seada 17.04.2018 määruses ekspertiisitasu maksmine sõltuvusse määruse jõustumisest, mitte selle kättetoimetamisest, kuid ka sel viisil menetlusosalisele kohustuse seadmine ei koormanud liigselt võlgnikku ja ei jätnud teda ilma õiguskaitsevahenditest. Näiteks oleks võlgnik võinud paluda maakohtu 17.04.2018 määruse peale määruskaebust esitades määruskaebus tagada ja peatada määruses sätestatud tähtaja kulgemine määruskaebuse menetlemise ajaks või maksta nõutud summa tähtaegselt ära ja hiljem nõuda enamtasutu tagasi. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jättab kohus TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 ja § 177 lg-le 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.