A R avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: A R (isikukood xxx, elukoht xxx); Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maano Saareväli (Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, e-post [email protected]); Puudutatud isik I: H M (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik II: N L (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja II volitatud esindaja: Tõnis Veinberg (e-post [email protected]); Puudutatud isik III: M S (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik IV: T S (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isikute III ja IV vandeadvokaat Marika [email protected]).
lepinguline Oksaar
esindaja: (e-post
Puudutatud isik V: Rae vald (registrikood xxx, asukoht Aruküla tee 9, Jüri alevik, 75301 Harjumaa, e-post [email protected]); Puudutatud isiku V volitatud esindaja: Maiga Liiv (e-post [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A R avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks osaliselt.
2.Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult
igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 84 m2, ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 96 m2.
3.Määrata kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks kokku 101,10 eurot aastas, millest 40,5 eurot tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul tasuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu igakordsele omanikule iga jooksva aasta 1. veebruariks, ning 60,6 eurot tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul tasuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu igakordsele omanikule iga jooksva aasta 1. veebruariks.
4.Kohustada H M (isikukood xxx) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 84 m2. Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
5.Kohustada N L (isikukood xxx) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 96 m2. Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
6.Kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääsutee raskeveokite kasutamiseks sobilikuks ümberehitamise kohustus on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu omanikul. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr xxx ja xxx sisse kantud kinnistute omanikud on kohustatud lubama Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu omanikul kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääsutee parendus- ja ümberehitustöid teha.
7.Edastada jõustunud kohtulahend Tartu maakohtu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.
8.Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kohtumäärusele lisatud plaan.
Menetluskulud
9.Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
10.Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses
sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldajate nõue
1.Avaldajale kuulub omandiõiguse alusel Harjumaal xxx kinnistu. Nimetatud kinnistu piirneb kinnistutega xxx ja xxx. xxx kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Varasemalt oli mootorsõidukiga ligipääs naabrite vaikival nõusolekul saavutatud üle xxx kinnistu xxx tee mõttelise pikendusena, kuid xxx omanik ei luba avaldajal käesoleval ajal kinnistu xxx maatükki enam läbida ning tõkestas varasema ligipääsu füüsiliselt. Avaldaja kasutab oma kinnistule pääsemiseks xxx ja xxx kinnistud, kuid seal asuv tee ei võimalda suuremate sõidukitega liigelda.
2.Avaldaja leiab, et kõige otstarbekam oleks juurdepääs määrata üle xxx kinnistu mööda n-ö xxx tee pikendust. Avaldaja leiab, et Xxx tee mõttelise pikenduse puhul ei oleks tegemist xxx kinnistu omanike õigusi liigselt riivava ligipääsuga. xxx ja xxx kinnistuid läbiv Xxx tee on ajalooliselt olemasolev tee. Kinnistu tagant kulgeb asendiplaani kohaselt olemasolev tee, mille ots kannab täna nime Xxx tee. Seega pidid xxx omanikud, rajades Xxx tee äärde kuuri, arvestama asjaoluga, et kuuri ja maja vahelt kulgeb läbi tee ja sellel võib toimuda liiklus. Selliselt toimis ligipääs suuremate sõidukitega xxx krundile kuni üsna viimase ajani, mil xxx kinnitu omanikud läbipääsu liikumise keelasid. Õiguste riive on minimaalne ka seetõttu, et võimalik ligipääs Xxx tee pikenduse kaudu ei hakkaks kulgema xxx elamu eest läbi ega häiriks sellisena kinnistuomanike kodurahu. Tee ja elamu vahele jääb veel üks abihoone ja kõrghaljastus. Avaldaja möönab, et ligipääsu loomine Xxx tee pikendusena eeldab kunagise tee taastamist ehk tee-ehitustöid, mille kulud oleksid avaldaja kanda.
3.Avaldaja sai senini xxx ja xxx kinnistutel asuvat teed kasutada kinnistuomanike nõusolekul, kuivõrd sõidukite liiklus xxx kinnistule oli harv. Värav xxx kinnistule avaneb xxx kinnistu õue ja sisehoovi, mistõttu liiklus xxx kinnistule toimus sisuliselt xxx kinnistu elamu akende alt ja sisehoovist läbi. Sisehoovi ja pinnasteed kasutavad xxx elanikud iseenda ja oma külaliste sõidukite parkimiseks. Sellisel juhul on ligipääs xxx kinnistule takistatud. Ligipääs on takistatud ka juhul, kui ligipääsuteel sõidukid küll puuduvad, kuid xxx hoovis seisab rohkem sõidukeid, sest siis on xxx väravaesine kas kinni pargitud või sõidukiga läbimiseks/manööverdamiseks liiga kitsas. Sõiduautost suuremate sõidukite liikluse on xxx omanik keelanud, kuivõrd vasakpööre xxx kinnistu suunal ümber xxx kinnistule paigaldatud majapidamishoone on täisnurkne ja suurte sõidukitega mittemanööverdatav ja ohustab ehitise katusenurka.
4.xxx elamu on amortiseerunud ja avaldajal on soov asuda sellel teostama ümberehitus- ja renoveerimistöid. Seega peab avaldaja saama kinnistule ligi ka ehitustehnikaga ja ehitusmaterjalide veokitega. Samuti oleks problemaatiline xxx ligipääs päästetehnika jaoks. Peale elamu renoveerimist on prognoositav ka liikluskoormuse tõus, kuna avaldaja planeerib renoveeritud hoonesse majutada oma poja ja tütre pere. Ligipääsutee tugevdamise ja võimalike piirderajatiste paigaldamise korraldus ja kulud jääksid avaldaja kanda. Puudutatud isiku I seisukoht
5.Puudutatud isik I leiab, et xxx kaudu ei tohiks juurdepääsu määrata, kuna kinnistu pinnas ei ole sõidutee jaoks vastav ega sõidu- või veoautoga läbitav. Puudutatud isik I on üksnes vastutulelikkusest võimaldanud avaldajale xxx kinnistu kasutamist, et xxx kinnistule jõuda. Näiteks tuletõrje- või puudeveo auto ei mahuks seda teed kasutama. Puudutatud isiku II seisukoht
6.Puudutatud isik II leiab, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata üle xxx kinnistu mööda Xxx teed, mitte xxx kinnistu kaudu. Juurdepääs üle xxx kinnistu ei ole mõistlik, kuna elamu ja abihoone vahele jääb üksnes 5 meetrit. Lisaks avaneb elamu välisuks abihoone poole, mis tähendab, et autod hakkaksid sõitma otse elamu ukse eest läbi. Lisaks avanevad osa elamu
akendest samas suunas ning xxx elanikel kaoks igasugune privaatsus. xxx elanikud kaotaksid ka võimaluse oma autosid parkida sinna, kus asuks juurdepääsutee. Olemasolev tee ei taluks täiendavat koormust, mis tekiks, kui seda hakkaksid kasutama kõik avaldaja kinnistule sõita soovijad. Olemasoleval teel peaks tegema mitu 90-kraadist pööret ning suuremate sõidukite jaoks ei ole selleks ruumi. Puudutatud isikute III ja IV seisukoht
7.Puudutatud isikud III ja IV ei tunnista avaldust ja vaidlevad sellele vastu. Tänasele xxx kinnistule on alates hoonestuse tekkimisest (1970-80ndatel) olnud juurdepääs xxx teelt läbi tänaste xxx ja xxx kinnistute. Puudub õiguslik alus ja faktiline vajadus aastakümnete jooksul väljakujunenud tava muutmiseks või täiendava juurdepääsu määramiseks läbi xxx kinnistu. Seda kinnitab xxx hoonestus – garaaž on uksega xxx poole ja elamu sissepääsud lõuna ja ida poole. Garaaži tagant on aga kulgenud (ja kulgeb ka täna) kuivenduskraav. Tegemist oli väljakujunenud tavaga. Juurdepääsutee tänasele xxx kinnistule läbi tänaste xxx ja xxx kinnistute fikseeriti maa erastamisel koostatud katastriüksuse plaanidel, kus see tee määrati avalikus kasutuses olevaks. Seevastu 29.01.1998 koostatud xxx katastriüksuse plaanile ühtegi teed ega juurdepääsu mõnele teisele kinnistule märgitud ei ole. Mingit nõusolekut üle enda kinnistu sõitmiseks ei ole xxx kinnistu omanikud andnud.
8.xxx õueala jääb eluhoonest läänepoole ning juurdepääs seda ei läbi. Õueala ei ole juurdepääsuteelt ka nähtav, kuna jääb teisele poole elumaja. Viljapuuaeda eraldab juurdepääsust kivimüüriga aed ja garaaž-kõrvalhoone.
9.Ebaõige on avaldaja seisukoht, et mõistlik ligipääs on Xxx teelt selle mõttelise pikendusena kuni xxx krundini. Nimetatud juurdepääs on maakorralduslikult võimatu. Juurdepääs Xxx tee poolt üle xxx kinnistu ei annaks avaldajale mõistlikku juurdepääsu xxx hoonetele. Juurdepääs viiks välja xxx hoonete taha, kus hooneid eraldaks juurdepääsust kraav, traataed ning tihe sirelihekk ja garaaži tagasein. Nn Xxx tee mõtteline pikendus kulgeks xxx hoonete vahelt, mille vahekaugus on vaid ca 4 m. Hoonete uksed avanevad avaldaja soovitud juurdepääsu suunas ehk juurdepääsu määramisel otse teele. Juurdepääs jagaks xxx kinnistu kaheks, seejuures hoonete vahelt. Puudutatud isikud III ja IV paluvad jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku V seisukoht
10.Rae valla hinnangul on seni xxx kinnistu juurdepääsuna kasutatud ligikaudu 80 m pikkune nn Xxx tee mõtteline pikendus, mis kulgeb xxx kinnistul asuvate hoonete vahelt läbi, xxx kinnistu kaasomanike õigusi liigselt riivav, mistõttu tuleks juurdepääs määrata alternatiivsesse asukohta ja juurdepääsu alla jäävaid kinnistuid võimalikult vähe koormaval viisil.
11.Alternatiivsed juurdepääsu võimalused avalikult kasutatavalt teelt xxx kinnistule pääsemiseks on järgmised: 1) Ligikaudu 60 m pikkune juurdepääs, mis algab Rae vallale kuuluval xxx kinnistul paiknevalt avalikult kasutatavalt xxx ning kulgeb üle puudutatud isikule I kuuluva xxx kinnistu ja puudutatud isikule II kuuluva xxx kinnistu. Selline juurdepääs on näidatud ka xxx maaüksuse reformimiseks koostatud katastriplaani; 2) Ligikaudu 42 m pikkune juurdepääs, mis algab avalikult kasutatavalt xxx ja kulgeb üle puudutatud isikutele III ja IV kaasomandina kuuluva xxx kinnistu. Menetluskulude kandmise osas leiab Rae vald, et need tuleb jätta avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused
12.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, kogunud tõendeid vaatluse käigus, on seisukohal, et avaldaja avaldus juurdepääsu nõudes tuleb rahuldada osaliselt.
13.Asjas puudub vaidlus, et avaldajale kuulub kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx), mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte (I kd, lk 5). Puudutatud isikule I kuulub kinnistu asukohaga xxx, puudutatud isikule II kuulub kinnistu asukohaga V xxx ja puudutatud isikutele
III ja IV kuulub kinnistu asukohaga xxx. Avalda taotleb juurdepääsu määramist avalikult kasutatavale teele ning kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamist. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
14.Antud asjas on tegemist avalikult kasutatavale teele juurdepääsuõiguse vaidlusega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu reguleerivad sätted. Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
15.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 11 märkinud, et määrates juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude rahuldamise üldiste eeldustega, milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 49; 3. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-148-10, p 22; 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20; 26. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25; 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 16). Tulenevalt Riigikohtu juhistest peab kohus esmalt analüüsima, kas avaldajal puudub juurdepääs enda kinnisasjale avalikult teelt.
16.Nähtuvalt Maa-ameti kaardiserveri väljavõttest külgneb avaldaja kinnistu xxx, xxx ja xxx kinnistutega (I kd, lk 6). Ühelgi nendel kinnistutest ei asu avalikult kasutatavat teed. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
17.Lähtudes avaldaja taotlusest, puudutatud isikute seisukohast ja vaatlusel kogetust, tuleb käesoleval juhul kaalumisele kolm alternatiivset juurdepääsuvarianti. Avaldaja taotleb juurdepääsu üle xxx kinnistu n-ö Xxx tee pikenduse kaudu (menetluses käsitletud III juurdepääsu variandina). Alternatiivselt on kohtu hinnangul juurdepääsu võimalik määrata üle xxx ja xxx kinnistute (menetluses käsitletud I juurdepääsu variandina) või üle xxx kinnistu ligipääsuga xxx teelt (menetluses käsitletud II juurdepääsutee variandina). Kohus märgib, et kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldajate taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega (RKTKo 32-1-42-10 p 25).
18.Esimesena analüüsib kohus avaldajate taotletud juurdepääsu varianti, mille kohaselt juurdepääsutee läheks üle xxx kinnistu Xxx tee pikenduse kaudu. Avaldaja on nimetatud juurdepääsu võimaluse kajastamiseks esitanud asendiplaani (kd I lk 117), millelt on näha juurdepääsutee täpne asukoht. Avaldaja leiab, et tegemist on kõige optimaalsema juurdepääsuga, arvestades, et selles asukohas ei mööduks tee kellegi elumaja akende alt ning kunagi on juurdepääs seda kaudu toimunud. Praegusel hetkel avaldaja viidatud asukohas sõidukiga kasutatavat teed ei ole, kuid avaldaja on valmis selle enda kulul rajama.
19.Puudutatud isikud III ja IV on seisukohal, et juurdepääsu määramine üle neile kuuluva xxx kinnistu mööda Xxx tee pikendust ei ole põhjendatud, kuna juurdepääsutee asuks kitsas koridoris kinnistul asuvate abihoonete vahel. Nimetatud asukohas praegu teed ei ole ning
ajalooliselt ei ole seda sinna ka ette nähtud. Samuti kaotaksid puudutatud isikud III ja IV suure osa oma kinnistust, kui sellele rajataks avaldaja soovitud nõuetele vastav asfaltkattega tee.
20.Riigikohus on korduvalt väljendanud arvamust, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumisel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-14-06 p-s 28 märkinud, et juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 (RT III 2004, 11, 141)). Riigikohtu seisukohast tulenevalt on juurdepääsu nõude lahendamisel huvide kaalumine kohtu diskretsiooniotsus. Huvide kaalumisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavaga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-145-04, p 16).
21.Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu juhistest tulenevalt ei ole käesolevas asjas põhjendatud määrata juurdepääsutee avaldaja esimese eelistusena taotletud viisil, s.o üle xxx kinnistut Xxx tee pikenduse kaudu. Asjas puudub vaidlus, et avaldaja praegu sellist teed oma kinnistule juurdepääsemiseks ei kasuta. Samuti kinnitavad asjas esitatud tõendid, et ajalooliselt oli juurdepääs avaldaja kinnistule mõeldud üle xxx ja xxx kinnistute, mitte üle xxx kinnistu. Nimelt ilmneb xxx katastriüksuse plaanilt (kd I lk 36), et juurdepääsutee avalikult kasutatavale xxx teele on xxx kinnistule ettenähtud üle xxx ja xxx kinnistute. Samas asjaolu on nähtav xxx katastriüksuse plaanilt (kd I lk 36 pöördel). xxx kinnistu katastriüksuse plaani (kd I lk 37) kohaselt xxx kinnistule xxx kinnistu jaoks juurdepääsuteed ettenähtud ei olnud. Kohus on seisukohal, et eelviidatud dokumendid tõendavad, et juurdepääs avaldaja kinnistule on ajalooliselt olnud ette nähtud xxx ja xxx kinnistute kaudu, ning see on ka tee, mida avaldaja praegu kasutab.
22.Avaldaja on omakorda esitanud ehituskrundi plaani nr 19 (kd I lk 62) ja R V individuaalelamu asendiplaani (kd I lk 63), mis avaldaja kinnitusel tõendavad, et Xxx teed mööda oli ettenähtud juurdepääs ka avaldaja kinnistule. Kohus märgib, et isegi, kui kunagi oli avaldaja kinnistule kasutusel ligipääs Xxx tee pikenduse kaudu, siis käesoleval hetkel seda enam ei eksisteeri, mistõttu ei ole tegemist olemasoleva tavaga.
23.Kohus märgib, et võtab juurdepääsutee määramisel arvesse ka asjaolusid, mida kohus tuvastas 19.06.2018 toimunud vaatlusel. Nimelt ilmnes vaatlusel, et avaldaja soovitud n-ö Xxx tee pikenduse juurdepääsutee asuks vahetult xxx kinnistu abihoonete vahel (kd I lk 190) ning xxx kinnistu suunal autoga liiklemiseks sobilikku teed ei ole (kd I lk 191). Avaldaja kinnistul asuv elamu on ehitatud suunaga xxx tee poole, mis kinnitab omakorda asjaolu, et juurdepääs xxx kinnistule on ajalooliselt olnud ettenähtud xxx ja xxx kinnistute kaudu. Võttes arvesse, et praegusel hetkel puudub n-ö Xxx tee pikendusel igasugune autoga liiklemiseks sobilik juurdepääsutee, oleks kõnealuses kohas uue tee rajamine eelduslikult ka kõige kulukam.
24.Juurdepääsutee määramisel tuleb kõrvutada nii avaldaja kui puudutatud isikute III ja IV huve ning kohtu hinnangul ei kaalu avaldaja huvi asuda oma kinnistul tulevikus suuremahuliselt ehitama üles puudutatud isikute III ja IV õigustatud ootust, et juurdepääsuteed ei rajata nullist asukohta, kust see käeoleval hetkel ei kulge, olukorras, kus teises kohas on juba olemas reaalne tee, mida avaldaja saab oma kinnistule juurdepääsuks kasutada. Kohus märgib, et puudutatud isikute III ja IV jaoks kaoks olulisel määral ka oma kinnistu enda äranägemise järgi kasutamise võimalus, kuna vastavas asukohas oleks juurdepääsutee kõige mahukam, ligi 80 m pikk ning – arvestades avaldaja soove ehitustegevuse läbiviimiseks – vähemalt 3 meetrit lai.
25.Järgnevalt analüüsib kohus juurdepääsutee määramise võimalust üle xxx kinnistu avalikult kasutatavale xxx teele. Kohus on eelnevalt märkinud, et xxx katastriüksuse plaanilt ei ilmne, et xxx kaudu oleks xxx kinnistule juurdepääs ettenähtud. Samuti ei ole asjas esitatud teisi andmeid, millest ilmneks, et tegemist oleks ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsutee asukohaga. Kohus tuvastas 19.06.2018 toimunud vaatlusel, et xxx teelt viib xxx kinnistul asuva hooneni kõva pinnasega tee ning xxx ja xxx kinnistuid eraldab puude allee (kd I lk 188). Samuti eraldab kinnistuid aed ning juurdepääsutee rajamiseks peaks eemaldama aia, langetama puid ning rajama xxx kinnistule täiesti uue tee (kd I lk 189). Kohus on eeltoodud asjaoludest tulenevalt seisukohal, et juurdepääsutee määramine üle xxx kinnistu ligipääsuga xxx teele ei ole põhjendatud, kuna kõnealuse tee kasutamiseks puudub asjalooline tava, see nõuaks osaliselt täiesti uue tee loomiseks tarvilike kulutuste tegemist, lisaks tuleks eemaldada haljastust ja aed. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole põhjendatud avaldajale juurdepääsutee määramine üle xxx kinnistu.
26.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas juurdepääsutee määrata asukohta, kust ligipääs avaldaja kinnistule praegu toimub ning kus see on ajalooliselt olnud, s.o üle xxx ja xxx kinnistute. Nimelt puudub asjas vaidlus, et avaldaja on üle xxx ja xxx kulgeva tee enda kinnistule pääsenud aastaid, mis tähendab, et tegemist on pikaajalise tavaga. Kohus võtab juurdepääsutee asukoha määramisel arvesse ka eelnevalt tuvastatud asjaolu, et katastriüksuste plaanide kohaselt oli juurdepääsutee avaldaja kinnistule ettenähtud just xxx ja xxx kinnistute kaudu, mis tähendab, et puudutatud isikud I ja II pidid juba varasemalt vastava asjaoluga arvestama.
27.Samuti võtab kohus arvesse asjaolusid, mida kohus tuvastas 19.06.2018 toimunud vaatlusel. Nimelt ilmnes vaatlusel, et xxx ja xxx kinnistutel asub pinnasega tee, mis on autoga liiklemiseks sobilik (kd I lk 184-185). Tee möödub küll vahetult xxx kinnistul asuva abihoone kõrvalt, kuid selles küljes ei asu hoonel aknaid (kd I lk 185), mis tähendab, et auto möödumine ei riiva ebaproportsionaalselt abihoones asuvate inimeste privaatsust. Nimetatud tee puhul ei peaks ei avaldaja ega puudutatud isikud I ja II tegema märkimisväärseid täiendavaid kulutusi, eemaldama rajatisi ega haljastust, kuna juurdepääsutee on praegusel hetkel olemas ning läbitav nii jala kui sõiduvahenditega. Kohus märgib, et juhul, kui avaldaja soovib oma kinnistule hakata sõitma selliste raskeveokitega, mis ületavad praegusel hetkel olemasoleva tee kandevõimet ja gabariite, tuleb avaldajal teed enda rahaliste vahenditega ümber ehitada ning parendada. Samuti kui avaldaja soovib kasutada sõidukeid, mis ei mahu sisse tema enda kinnistul asuvast väravast (kd I lk 186-187), tuleb avaldajal enda kinnistul vastavad ümberkorraldused teha.
28.Seoses puudutatud isikute I ja II vastuväidetega, et olemasolev tee ei kannata suurenevat liikluskoormust, seda ei mahu läbima suuremõõtmelised autod ning juurdepääsutee alale ei oleks tulevikus võimalik enam parkida, märgib kohus järgmist. Kohus on eelnevalt juba selgitanud, et juhul, kui avaldaja soovib oma kinnistule pääseda sõidukitega, mis ei mahu praegust teed läbima või kahjustaksid oluliselt olemasoleva tee struktuuri, tuleb avaldajal oma rahaliste vahenditega teed parendada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-31-17 p-s 13 rõhutanud, et juhul, kui juurdepääsuks kasutatav tee ei ole valmis või ei vasta selle kasutamise nõuetele ja puudutatud isik avaldab, et ta ei kavatse seda valmis ehitada või et ta ei kavatse seda viia vastavusse kasutamise nõuetega, peab ta võimaldama avaldajal endal seda teha. Kohus võib vajadusel kohustada puudutatud isikut lubama avaldajatel tee valmis ehitada või viia see seisukorda, mis vastab selle kasutamise nõuetele ning võimaldab teed kasutada vastavalt avaldajate soovitud ja kohtu määratud tingimustele.
29.Kohus märgib, et käesoleval juhul on avaldaja kinnitanud, et avaldaja on nõus kõik tee rajamisega seotud kulud kandma (avaldaja 30.11.2017 menetlusdokumendi punkt 3). Võttes arvesse, et avaldaja on selgitanud, et soovib oma kinnistul asuda ehitustöid läbi viima, leiab
kohus lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist, et puudutatud isikuid I ja II tuleb kohustada lubama avaldajal juurdepääsutee parendamiseks või ümberehitamiseks viisil, et juurdepääsutee võimaldaks liiklemist ka raskeveokitele. Seega ei ole tee praegune olukord takistus juurdepääsutee määramisele. Samuti ei takista juurdepääsutee määramist kõnealusesse asukohta vastuväide, et see ei võimaldaks puudutatud isikutel I ja II parkimist, kuna nähtuvalt xxx ja xxx plaanist ja vaatlusel tuvastatud tegelikust olukorrast on mõlemal kinnistul parkimiseks piisavalt ruumi ka väljaspool juurdepääsutee asukohta. Seoses väidetega, et päästeameti auto ei pruugi mööda olemasolevat teed xxx kinnistuni jõuda, kuna tee on selleks liiga kitsas, märgib kohus, et olukorras, kus päästeameti autole on vaja tagada viivitamatu juurdepääs avaldaja kinnistule, võib päästeameti auto tulenevalt hädaseisundust kasutada ligipääsuks ükskõik millist teed või kinnistut, mistõttu ei ole puudutatud isikute I ja II päästeameti autot puudutavad vastuväited asjakohased.
30.Kohus märgib, et ka Rae vallavalitsus on 09.02.2017 kirjas (kd I lk 11) kinnitanud, et olukorras, kus asutakse detailplaneeringut koostama, nõuaks kohalik omavalitsus avaldaja kinnistule juurdepääsu määramist lähimalt avalikult kasutatavalt teel, mis on xxx tee.
31.Puudutatud isik II on esitanud täiendavalt vastuväited, et juurdepääsutee määramine üle xxx kinnistu ei ole põhjendatud, kuna uue tee rajamine võib kaasa tuua ohu xxx kinnistul asuva hoone vundamendile, hoone katuselt langev lumi võib talvel juurdepääsutee kinni matta ja xxx kinnistu elanikel kaoks privaatsus, kuna tee läbiks nende õue. Kohus märgib, et puudutatud isiku II väide, et juurdepääsutee parendamistööde käigus võib kahjustada saada xxx kinnistul asuva hoone vundament, on paljasõnaline. Kui juurdepääsutee parendamistööde käigus peaks siiski puudutatud isikule II kahju tekkima, on puudutatud isikul II võimalik esitada avaldaja vastu kahju hüvitamise nõue. Kohtu hinnangul ei takista juurdepääsutee määramist ka asjaolu, et xxx kinnistul asuva hoone katuselt võib juurdepääsuteele langeda lumi, kuna viidatud sündmuse toimumisel on võimalik lumi ära koristada ning püsivat takistust see endast ei kujuta. Seoses väitega, et olukorras, kus juurdepääs hakkab toimuma üle xxx kinnistu, saab tugevalt häiritud puudutatud isiku II privaatsus, märgib kohus, et nähtuvalt vaatlusel kogetust ja asjas esitatud tõenditest ilmnevalt ei jää xxx kinnistu õueala juurdepääsutee vaatevälja. Nimelt möödub juurdepääsutee xxx kinnistul asuva kõrvalhoone seinast, millel ei ole aknaid, ning samuti on kohast, kust juurdepääsutee pöörab avaldaja kinnistu suunas, näha xxx kinnistul asuvate elamu ja kõrvalhoone vahele jäävat hooviala. Kohus tuvastas vaatlusel, et tegemist on asfalteeritud osaga xxx kinnistust, kus pargitakse autosid (kd I lk 183). Kohus on seisukohal, et olukord, kus juurdepääsuteelt on nähtav xxx kinnistust osa, kus toimub parkimine, ei ole puudutatud isiku II privaatust ebaproportsionaalselt riivav. Nimelt jääb sisuline õueala kinnistul asuvast hoonest lääne poole ning pakub puudutatud isikule II piisaval määral privaatsust (kd I lk 42 pöördel).
32.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et avaldajale tuleb juurdepääsutee määrata viisil, et juurdepääsutee ületab esmalt ca 28 m ulatuses xxx kinnistut ja seejärel ca 28+4 m ulatuses xxx kinnistut. Võttes arvesse, et avaldaja soovib juurdepääsuteed kasutada ka raskeveokitega, tuleb kohtu hinnangul juurdepääsutee laiuseks määrata 3 m. Seega asub juurdepääsute 84 m2 ulatuses xxx kinnistul ja 96 m2 ulatuses xxx kinnistul. Kokku on juurdepääsutee pikkus ca 60 meetrit ja pindala ca 180 m2. Juurdepääsutee ligikaudne asukoht on kantud kohtumääruse lisaks olevale plaanile ning märgistatud punase joonega.
33.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 14 märkinud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18015, p 42). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-27-17 p-s 14 märkinud, et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu peab lisaks juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama
hüvitist omandiõiguse riive eest. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-180-15 punktis 39 selgitanud, et kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maatüki osas võimaluse maad kasutada muul viisil kui juurdepääsuna. Sellest tulenevalt on kinnisasja koormamisel juurdepääsuga kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk tagada kinnisasja omaniku samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Seda silmas pidades tuleb hüvitise suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, arvestades maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 2008, a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 23). Riigikohus on ka selgitanud, et olukorras, kus juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed või koormatava kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuteed ka ise kasutama, peab hüvitis hõlmama juurdepääsu taotleja kulutusi, mida ta on AÕS § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saadud kasutuseelise ulatuses säästnud, ehk saadavat kasutuseelist kui kasu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 mõttes.
34.Kohus on 14.12.2017 kirjas (kd I lk 75) menetlusosalistele selgitanud, millistest põhimõtetest kohus lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu instruktsioonidest tasu kindlaks määramisel lähtub ning samuti on kohus selgitanud, et menetlusosalistel tuleb esitada tõendid selle kohta, mis on juurdepääsu tee hooldamisega seotud kulutuste suurus. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole ei avaldaja ega puudutatud isikud I ja II esitanud seisukohta ega tõendeid selle kohta, milline peaks olema xxx ja xxx kinnistuid läbiva juurdepääsutee tasu.
35.Kohus on seisukohal, et kuigi menetlusosalised ei ole tasu osas seisukohta ega tõendeid esitanud, tuleb puudutatud isikutele I ja II siiski tasu välja mõista, kuna nad ei ole ka selgesõnaliselt avaldanud, et soovivad tasust loobuda. Kohus märgib, et avaldajal tuleb puudutatud isikutele I ja II tasuda seoses maamaksu kuludega. Puudutatud isikud I ja II ei ole esitanud tõendeid, millises summas nad enda kinnistute puhul maamaksu tasuvad, kuid asjas on tõendina esitatud xxx maamaksuteatised (kd I lk 90-91), millest ilmneb, et maamaks nimetatud kinnistul on 106,21 eurot, s.o 0,006 eurot/m2, kuna nähtuvalt maakatastri andmetest (kd II lk 20) on xxx kinnistu suurus 18 620 m2. Võttes arvesse, et tegemist on xxx ja xxx kinnistute vahetus läheduses oleva kinnistuga, asub kohus seisukohale, et ka xxx ja xxx kinnistute puhul saab lugeda maamaksu suuruseks 0,006 eurot/m2. Võttes arvesse, et juurdepääsutee ala hõlmab puudutatud isiku I kinnistul 84 m2 ja puudutatud isiku II kinnistul 96 m2, tuleb avaldajale kuuluva kinnistu igakordsetel omanikel tasuda puudutatud isikule I kuuluva kinnistu igakordsetele omanikele iga-aastaselt maamaksuga seoses tasu 0,5 (84x0,006) eurot ja puudutatud isikule II kuuluva kinnistu igakordsetele omanikele igaaastaselt maamaksuga seoses tasu 0,6 (96x0,006) eurot.
36.Kohus märgib, et ei avaldaja ega puudutatud isikud I ja II ei ole avaldanud, milline peaks olema kasutuseeliste ja omandiõiguse riivega seotud juurdepääsutee tasu, seega määrab kohus vastava tasu lähtuvalt oma siseveendumusest ja kohtupraktikast analoogsetes vaidlustes. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus puudutatud isikute I ja II õiguseid väga intensiivselt riivatakse, kuna juurdepääsutee määratakse kohta, kus see juba praegu asub. Samuti võtab kohus arvesse, et puudutatud isik I kasutab ise sama teed enda kinnistul asuva hooneni jõudmiseks, seega asuks tema kinnistul vastavas kohal igal juhul tee ning puudutatud isik I seda osa oma kinnistust muul viisil ei kasutaks. Kohus leiab, et arvestades väljakujunenud kohtupraktikat ning antud vaidluse asjaolusid, on põhjendatud määrata igaaastaseks tasuks seoses kasutuseeliste ja omandiõiguse riivega kokku 100 eurot, mis vastavalt juurdepääsutee mõõtmetele ja riive intensiivsusele jaguneb puudutatud isikute I ja II vahel selliselt, et puudutatud isikule I kuuluva kinnitu igakordsele omanikule tuleb tasuda 40 eurot
ja puudutatud isikule II kuuluva kinnistu igakordsele omanikule tuleb tasuda 60 eurot. Kokku tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule I kuuluva kinnistu igakordselt omanikule 40,5 eurot aastas ja puudutatud isikule II kuuluva kinnistu igakordsele omanikule 60,6 eurot aastas. Tasu tuleb avaldajale kuuluva kinnistu igakordsel omanikul maksta iga aasta 1. veebruariks.
37.Seoses juurdepääsutee hooldamise tasuga märgib kohus, et puudutatud isikud I ja II ei ole väitnud ega tõendanud, et juurdepääsutee hooldamisega kaasneksid kulud, kuigi kohus on puudutatud isikutele selgitanud, et vastavad asjaolud ja tõendid tuleb kohtu ette tuua. Seetõttu kohus ei pea võimalikuks seoses hoolduskuludega täiendavat tasu välja mõista.
38.Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et juhul, kui juurdepääsuteega ning selle eest makstava tasuga seotud asjaolud peaksid kardinaalselt muutuma, on menetlusosalistel õigus pöörduda avaldusega kohtusse. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-41-08 p-s 21 ja lahendis nr 3-2-1-33-04 p-s 23 märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist.
39.Kohus märgib, et juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (RKTKo 3-2-1-58-05 p 22). Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui sõidukitega, kuna avaldaja kasutab enda kinnistul asuvat hoonet elamuna. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud täiendavalt reguleerida, millise massiga sõidukeid avaldaja juurdepääsuteel kasutada tohib, kuna kohus on pannud tee parendamise kohustuse avaldajale, seega on avaldaja endi huvides viia teekate nõuetele vastavasse seisundisse, kui avaldaja soovib juurdepääsuteed kasutada raskeveokiga. Kohus selgitab, et avaldaja peab igal juhul arvestama liiklusseadusest ning muudest õigusaktidest tulenevate piirangutega olenemata sellest, kas kohus on vastavad tingimused käesolevas kohtumääruses eraldi välja toonud.
40.Kohus on seisukohal, et puudub mõjuv põhjus avaldaja kinnistule juurdepääsu ajaliseks piiramiseks, mistõttu leiab kohus, et juurdepääs peab olema avaldajale tagatud igal ajal. Kohus võtab arvesse asjaolu, et avaldaja kinnistul asub elamu, kuhu isikule peab juurdepääs olema tagatud ööpäevaringselt.
41.Kohus selgitab, et juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (RKTKo 32-1-85-05 p 21). Kohus leiab, et põhjendatud on määrata juurdepääs avaldajale ja tema kinnistu igakordse omaniku ning omaniku nõusolekut omavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõidukitega.
42.Eeltooduga määrab kohus, et xxx kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui transpordivahenditega xxx ja xxx kinnisasjadel olevat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega. Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kaota avaldaja kinnistu igakordsed omanikud teatud aja möödudes huvi oma kinnistule juurdepääsuks.
43.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 22 märkinud, et kohtulahendiga määratud juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb see kanda kinnistusraamatusse märkusena. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb juurdepääsuõigus kanda kinnisturaamatusse märkusena.
44.AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega tuleb puudutatud isikute I ja II nõusolekud kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega. Kohus kohustab puudutatud isikut I andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 84 m2. Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega. Samuti kohustab kohus puudutatud isikut II andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 96 m2. Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
45.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1alusel on hagihind 3 500 eurot. Menetluskulud
46.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
47.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud lähtuvalt TsMS § 172 lg-st 1 avaldaja kanda, kuna käesolev menetlus toimus ning lahend tehakse avaldaja huvides.
48.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid lõpplahendi tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast lõpplahendi jõustumist.