Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2018, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-15958
Tsiviilasi
H H hagi OÜ ARS Stainless vastu töölepingu ülesütlemise aluse tuvastamise, töötasu, edukustasu, välislähetuse päevaraha, kasutamata puhkuse, töölepingu ülesütlemise hüvitise ja viivise nõudes ning OÜ ARS Stainless vastuhagi H H vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Hagihind
Hagi hind 9166,49 eurot ja vastuhagi hind 8205,32 eurot Hageja/vastuhagis kostja: H H (isikukood xxx, e-post: xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja/vastuhagis hageja: OÜ ARS Stainless (registrikood 11115211), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Ergma ja advokaat Maris Alt ([email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg 26. juunil 2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista OÜ-lt ARS Stainless välja H H kasuks mai ja juuni 2017. a töötasu 1923,67 eurot, märtsi ja aprilli 2017. a edukustasu 1055 eurot (netosumma), märtsi ja aprilli 2017. a töötasust kinni peetud 250,86 eurot (netosumma), välislähetuse päevaraha 768 eurot, kasutamata põhipuhkus 1289,96 eurot ning hüvitis töölepingu seaduse § 100 lg 4 alusel 3200 eurot.
3.Mõista OÜ-lt ARS Stainless välja H H kasuks 04.04.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 235,91 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (8487,49 eurot) alates 5. aprillist 2018. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu hagejal menetluskulude olemasolu, puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord
2-17-15958 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.ARS Steinless OÜ vaidlustas 25.10.2017 kohtus töövaidluskomisjoni 20.09.2017 otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/1457/17. Selle otsusega rahuldas töövaidluskomisjon H H avalduse osaliselt, luges poolte vahel sõlmitud töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel 26.06.2017 lõppenuks ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja kokku 8092,86 eurot. H H (hageja) esitas 23.11.2017 hagi OÜ ARS Stainless (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise aluse tuvastamise, töötasu, edukustasu, välislähetuse päevaraha, kasutamata puhkuse ja töölepingu ülesütlemise hüvitise nõudes. Hageja suurendas hagi 05.04.2018 töötasu ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise osas ning esitas eelistungil ka viivisenõude. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja mai ja juuni 2017 töötasu 1923,67 eurot, märtsi ja aprilli edukustasu 1055 eurot, märtsi ja aprilli töötasust kinni peetud 250,86 eurot, välislähetuse päevaraha 768 eurot, kasutamata põhipuhkuse tasu 1289,96 eurot, TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 3200 eurot ning viivis alates hagi esitamisest, s.o alates 23.11.2017 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt asus hageja ARS Stainless OÜ-sse tööle määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr 17032015 alusel projektijuhina 17.03.2015. Hageja töö oli seotud välislähetustega Rootsi. Pooled leppisid töötasuks kokku 1600 eurot kuus ja töötasu maksmise ajaks makstavale kuule järgneva kuu 10. kuupäeva. 01.09.2016 sõlmisid pooled töölepingu lisa nr 1, mille kohaselt kohustus kostja maksma töötajale edukustasu 2% Rootsi klientidele töötaja vahendusel müüdud arvete netosummadest netopalgana. Teadmata põhjusel vähendas kostja hagejale makstavat töötasu märtsis ja aprillis 10%, mille kohta saatis hageja järelepärimise raamatupidamisse, kust sai vastuse, et selline korraldus on antud ettevõtte juhi poolt. Hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut palga vähendamiseks. Kokku maksti märtsi- ja aprillikuu töötasuna vähem 250,86 eurot (neto). 13.06.17 laekus hageja pangakontole maikuu töötasuna 585 eurot. Hageja saatis kostjale 14.06.17 maksegraafiku võla tasumiseks, paludes maksegraafikule kinnitust. Maksegraafiku kinnituse palvele kostjalt hagejale vastust ei tulnud. Esimesel maksegraafikus ettenähtud kuupäeval, 16.06.17 jäi laekumine summas 739,60 eurot tulemata. Teisel maksegraafikus ettenähtud kuupäeval, 22.06.17, laekus pangakontole 739,20 eurot. Vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingule ja töölepingu lisale oleks maikuus pidanud hageja kontole laekuma töötasu summas 1295,52 eurot, lisaks edukustasu summas 1352 eurot vastavalt arvetele nr 20170109 ja 20170105. Laekus 585 eurot ja 739,20 eurot. Laekumata jäi hageja arvestuse kohaselt 1323,32 eurot.
2-17-15958 Hageja ütles töölepingu erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel üles 26.06.2017, saates sellekohase ekirja tööandjale 25.06.2017. Kostja hagejale ei vastanud. Hageja töölepingu on tööandja M- ja T töötamise registris märkinud lõppenuks TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel 26.06.2017, millega hageja ei nõustu, kuna ei ole vastavasisulist soovi avaldanud. Hageja nõuab kostjalt töölepingu erakorralise ülesütlemisega seotult hüvitist. Kostja on jätnud tasumata vähemalt 24 päeva komandeeringutasud. Vastavalt konto väljavõttele on kostja tasunud komandeeringutasud nädalate 21 ja 23 eest + seitse päeva võlg. Komandeeringutasu päevamääraks on arvestatud 32 eurot. Hageja arvestab, et seitsme päeva võlana on tasutud 13.02-15.02 (3 päeva) + 26.02- 01.03 (4 päeva). Kostjal on tasumata komandeeringutasud 02.03-06.03.17 (5 päeva), 19.03-29.03.17 (11 päeva), 26.04-29.04.17 (4 päeva), 14.06-17.06 (4 päeva), kokku 24 päeva. Kostja ei ole tasunud hagejale töölepingu lõppemisel ei juunikuu palka ega ka edukustasu, samuti kasutamata põhipuhkuse hüvitist. Hageja arvestuse kohaselt oli saamata jäänud juunikuu brutopalk (14 tööpäeva) 1017 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis 945 eurot. Töövaidluskomisjoni hinnangul peaks summad olema veelgi suuremad, vastavalt 1066,67 ja 1289,96 eurot. Kostja poolt tasumata edukustasu on vastavalt arvele nr 20170128 442,95 eurot. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja 28.02.2017 vastuses hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitab, et ei tasunud hagejale summasid välja, kuna tasaarvestas need kostja poolt tekitatud kahjuga. Kostja taotles juhul, kui kohus peaks hagiavalduse rahuldama, vähendada TLS § 100 lg-s 4 toodud hüvitise suurust TLS § 100 lg 4 teise lause alusel 50 euroni lähtudes sellest, et hageja on kostjale kahju tekitanud. Kohtu eelistungil kinnitas kostja, et tal ei ole vastuväiteid hagile ning vaidlust ei ole ka selles, kas ja millisel alusel on leping lõpetatud. Vaidlus puudub ka lähetuskulude osas. Kostja vastuhagi asjaolud ja põhjendused
3.OÜ ARS Stainless esitas 19.12.2017 vastuhagi, milles taotleb H H kostja kasuks 7597,52 euro kahjuhüvitise ja alates 19.12.2017 põhivõlgnevuselt arvestatud viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuhagi kohaselt sõlmisid pooled 17.03.2015 töölepingu nr 17032015 (edaspidi tööleping), mille alusel asus hageja tööle projektijuhina. Mais 2017 otsustas hageja projektijuhina saata objektile ja lasta paigaldada rõdupiirded, mis olid ilmselgelt puudustega ning mida poleks tohtinud objektile saata, vaid oleks tulnud uuesti värvimisse saata. 23.05.2017 saatis tellija, kelle objektile rõdupiirded paigaldati, kostjale kirja, kus juhtis tähelepanu rõdupiirete puudustele ning nõudis puuduste kõrvaldamist. Kostja pidi puuduste kõrvaldamiseks uued rõdupiirded tegema, need värvimisse saatma ja objektile transportima ning seejärel laskma töötajatel vanad rõdupiirded objektilt eemaldada ja uued rõdupiirded paigaldada. Puuduste kõrvaldamine tekitas kostjale kahju kokku 7597,52 eurot. Kostja leiab, et hageja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi raske hooletusega. Töölepingu punkti 2.3 alusel on hageja tööülesanded määratletud ISO9001 dokumentide ja töölepinguga. Ametijuhendi peatüki 9 kohaselt vastutab paigaldamise protsessi eest projektijuht. Punkti 9.3 kohaselt vastutab projektijuht, et toode vastaks kliendiga kokkulepitud paigalduse, kvaliteedi ja tähtaegadest tulenevatele nõuetele. Punkti 9.2 kohaselt on projektijuhi kohustus leida lahendused
2-17-15958 muudatuste ja mittevastavusete korral. Käesoleval juhul otsustas hageja kui kvaliteedi eest vastutav isik lasta ilmselgete puudustega värvitud rõdupiirded, mille hageja oleks pidanud tuvastama, objektile paigaldada ning rikkus seetõttu töölepingust tulenevaid kohustusi. Hagejaga sarnane mõistlik projektijuht oleks pidanud järeldama rõdupiirete kvaliteedist, et selliseid rõdupiirdeid pole võimalik objektile saata, et tuleb rakendada meetmeid edasise kahju ära hoidmiseks ning saata rõdupiirded uuesti värvimisse. Puudustega rõdupiirete objektile saatmisel ja nende paigaldada laskmisel pidi hageja olema teadlik, et tema käitumine on õigusvastane ning toob tõenäoliselt kaasa hilisema rõdupiirete objektilt eemaldamise ja uuesti värvimisele saatmise, kui tellija puudusi märkab (s.o tekitab kostjale kahju). Seega pidi hageja olema teadlik ja saama aru oma käitumisega kaasneva teoga kaasnevast võimalikust õigusvastasest tagajärjest. Järelikult on hageja raske hooletusega rikkunud oma töölepingust tulenevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt on hageja rikkunud seadusest ja töölepingust tulenevaid kohustusi. Kohustuste rikkumine on tekitanud kostjale kahju. Hageja otsus paigaldada rõdupiirded hoolimata ilmselgetest puudustest objektile põhjustas kostjale otsese varalise kahju, sest tellija, kes märkas rõdupiiretes ilmselgeid puudusi, nõudis kostjalt puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamiseks pidi kostja valmistama uued rõdupiirded, transportima need objektile ja paigaldama need. Puuduste kõrvaldamine objektile paigaldatud rõdupiiretes tekitas kostjale otsese varalise kahju VÕS § 128 lg 2 mõttes. Kahju tekkimise oleks ära saanud hoida puudustega rõdupiirdeid objektile mitte saates. Kahjunõude moodustavad paigaldajate ja paigaldusjuhi sõidukulud 738 eurot, töötasu 3023,76 eurot ja komandeeringutasu 512 eurot; rõdupiirete transport objektile 780 eurot; montaaživahendid 328 eurot; liivapritsiga puhastamine 60 eurot; uute rõdupiirete materjalikulu kokku 1220,28 eurot; ute piirete muutmise töökulu 494,88 eurot ning majutus Rootsis 440,60 eurot. Kuivõrd hageja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi raske hooletusega, ei ole VÕS § 127 lg 3 järgi tähendust, kas kahju oli hagejale ettenähtav. Kui hageja ei oleks puudustega rõdupiirdeid paigaldada lasknud, vaid oleks need uuesti värvimisse saatnud, siis ei oleks tellija nõudnud kostjalt puudustega rõdupiirete parandamist ning kostjale ei oleks kahju tekkinud. Seetõttu on hageja poolt kohustuse rikkumine põhjuslikus seoses kostjale tekkinud kahjuga VÕS § 127 lg 4 mõttes. Kostja leiab, et kahjuhüvitis ei kuulu vähendamisele. Kostja on teinud endast kõik mõistliku, et tekkinud kahju vältida (s.h juhendanud hagejat nii ametijuhendiga kui ka jaganud suuliselt juhiseid). Kostja poolt antud korraldused olid selged, hagejal oli piisav erialane kogemus ning oskused tööülesannete täitmiseks, mis võimaldasid ülesandeid täita ilma rikkumist toime panemata. Kostja rõhutab, et Riigikohus on 21.06.2017 otsuse nr 3-2-1-56-17 p s 30.3 rõhutanud, et raskelt hooletu käitumise puhul on raskesti põhjendatav, kuidas kutsetunnistuse olemasolu ja täiendav väljaõpe võinuks hoida ära töötaja elementaarsete rikkumise. Sellegi poolest selgitab kostja, et kostja poolt olid loodud kõik võimalused kahju tekkimise ärahoidmiseks. Hüvitist vähendatakse TLS § 74 lg 2 teise lause järgi tööandja tegevusega seostuva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendi p s 30.2 selgitanud, et töötaja raske hooletus ei ole tööandja tegevusega seotud tüüpiline kahju tekkimise risk TLS § 74 lg 2 teise lause tähenduses. Kostja on selgitanud, et töötaja rikkus kohustusi raske hooletusega ning et rõdupiirded olid ilmselgelt puudustega ja mõistlikule töötajale oleks pidanud olema arusaadav, et tellija palub kostjal puudused kõrvaldada ja kostjale tekib kahju puuduste kõrvaldamise näol. Seega ei olnud tegemist kostja tegevusega seostuva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahjuga mille võrra peaks kahjuhüvitist vähendama. Seega saab kostja nõuda hagejalt kogu töölepingu rikkumise tõttu tekitatud kahju hüvitamist.
2-17-15958 Kostja leiab, et monteerijatega töömaal käimine kuulus projektijuhi tööülesannete hulka. Poolte vahel oli kokkulepe, et kui kunagi saavutatakse teatud tootmismahud, palgatakse eraldi töödejuht, kuid tingimused selleks ei ole saabunud. Isegi, kui tegemist oli riskantse projektiga, poleks tohtinud saata puudustega rõdupiirdeid objektile. Hageja teadis oma tööülesandeid ja vastutusala, mis tulenevad dokumendist Ettevõtte juhtimissüsteemi protseduurid. On väheusutav, et kostja juures töötamise 2 aasta jooksul ei teki hagejal huvi tutvuda ISO9001 dokumentidega või vähemalt küsida nende kohta ehk tutvuda oma tööülesannetega. Kõik kostja äritegevusega seotud protsessid on kirjeldatud Ettevõtte juhtimissüsteemi käsiraamatus. Seal on toodud ühingu toimimine ja tootmine protsessi algusest kuni lõpuni. Tegemist on dokumendiga, mis reguleerib kogu kostja igapäevast tegevust ja annab vastuse igale protsessi puudutavale küsimusele. Hageja kostja juures töötamise ajal kontrollis siseaudit kahel korral, kas kostja protsessid toimivad lähtuvalt Ettevõtte juhtimissüsteemi käsiraamatus sätestatust. Hagejat ei intervjueeritud siseauditi käigus, kuid ta pidi olema teadlik auditi toimumisest ja eesmärgist. Eeltoodud käsiraamatu kohaselt vastutab paigaldamise protsessi eest projektijuht, sh selle eest, et kliendini jõudev toode vastaks kokkulepitud paigalduse, kvaliteedi ja tähtaegadest tulenevatele nõuetele. Projektijuhilt ei eeldatud ehitusalaseid või tehnilisi teadmisi. Silmnähtavad puudused kvaliteedis suudab tuvastada ka vastavate teadmisteta inimene. Tehases toimuva tootmisprotsessi kvaliteedi eest vastutas P K. Rõdupiirete füüsilistes omadustes ei olnud puuduseid. Rõdupiirded saadeti allhankija juurde värvimisse. Puudustega värvimistööd teostas allhankija. Kostja tootmisjuht juhtis hageja tähelepanu ilmsetele puudustele. Kui hoolas projektijuht oleks tooted uuesti värvimisse saatnud, oleks allhankija tõenäoliselt puudustega tooted lisatasuta uuesti värvinud ja kostjale ei oleks kahju tekkinud. Kuivõrd objekti valmimistähtaeg oli lähenemas, otsustas hageja siiski rõdupiirded objektile saata. Selle otsuse langetas hageja. Tõele ei vasta, et eksisteeris tähtaja ületamise oht. Vastavalt Rootsi poolega sõlmitud lepingule pidid I etapp valmima 18. nädala lõpuks. Rõdupiirded tulid värvimisest 20.04.2017 ehk 16. nädalal. Tõele ei vasta, et selles projektis vastutas kvaliteedi eest ka kostja juhatuse liige A T. Rootsi tellija pöördus tema kui äraiühingu seadusliku esindaja poole, mitte kui konkreetse objekti kvaliteedi eest vastutava isiku poole. Hageja väited kahju väiksema põhjendatuse osas ei ole tõesed, kuna vahetamist ei vajanud mitte 9 vaid 17 rõdupiiret. Kostja sõnul lõppes sellest hetkest, kui valmis rõdupiirded läksid värvimisse, keevituskoordinaatori vastutus. Projektijuht näeb rõdupiirdeid kohe, kui need tulevad värvimisest. Piirdeid peab kontrollima projektjuht, kuigi see ei ole otseselt kirjas. Kostja nõustub, et tegemist oli ajakriitilise olukorraga. Teada ei ole, millised täpselt olid ähvardavad sanktsioonid. Kostjal oli võimalus paigaldada uued piirded selliselt, et tellida uued piirded ning saata need värvimisse. Kostja pidi tellima uued piirded. Puudustega rõdupiirdeid ei olnud enam hiljem võimalik kasutada ja need tuli utiliseerida. Liivapritsi kulu tähendab, et liivapritsiga prooviti värvi parandada. Asjaolu, et rootsikeelses lepingus on märgitud kvaliteedi eest vastutava isikuna P K, tähendab seda, et tema oli keevituskoordinaator ning vastutas selle eest, et tsehhist tulev kaup on korras. Seega vastutas ta vaid piirde kuju eest. Kahjunõude esitas kostja alles pool aastat hiljem seetõttu, et dokumentide kogumine võttis aega. Ka ei soovinud kostja vaielda asja kohtus. Hagejat on kahju olemasolust teavitanud kostja tegevjuht T P. Hageja vastuväited vastuhagile
2-17-15958
4.Hageja vastuhagiga ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata. Toote kvaliteedi kontroll ei ole kunagi kuulunud hageja tööülesannete hulka, samuti paigalduse kvaliteedi hindamine. Kogu hageja juures töötamise ajal ei ole kostja suunanud hagejat mitte ühelegi koolitusele ega andnud väljaõpet. Hagejal puudus täielikult eelnev ehitusalane töökogemus ja tehniline haridus. Hageja kandideeris kostja juurde tööle, kus otsiti Rootsi turu projektijuhti, kelle tööülesandeks oli ettevõtte viimine Rootsi turule. Kostjale esitatud CV-st nähtub, et hagejal puudus eelnev ehitusalane töökogemus ja tehniline haridus. Kostja tööülesannete kirjeldus hagejale oli, et tegeleda tuleb klientide otsimisega ja lepingute sõlmimisega, ettevõtte ja kliendivahelise kommunikatsiooniga, projektide ajakavast kinnipidamiste jälgimisega; Rootsi ehitusettevõtetele ettevõtte tutvustamisega, läbirääkimistel osalemisega; hinnapäringutele vastamisega, hinnapakkumiste tõlkimistega; konstruktoriga mõõtmas käimistega, lepingute läbivaatamistega, arvete koostamistega. Töölepingus oli tööülesannete kirjeldus üldsõnaline ja ühelauseline. Lepingu punkt 2.3 sisaldas vaid järgmist infot: „Töötaja tööülesanded on määratletud ISO 9001 dokumentide ja käesoleva lepinguga”. Hagejal puudus varasemalt igasugune kokkupuude ISOsüsteemiga ja pidas neid üldisteks raamistikeks. Juhtimissüsteemi käsiraamatus, kus olid määratud projektijuhi tööülesanded ja millele viitas kostja oma tõendusmaterjalis (lisa 5) ei olnud kostjaga kokkulepitud tööülesandeid ning seetõttu oli hagejal alust arvata, et tegemist on uuendamata jäetud dokumendiga. Hageja kirjutas töölepingule alla heauskselt, teades, et täita tuleb tööülesandeid, milles oldi kostjaga varasemalt kokku lepitud. Hageja töö sisuks oli projektipankadest ja ehitusettevõtete kodulehtedelt sobivate projektide otsimine, ehitusettevõtete tarnijaregistrites ARS Stainless OÜ registreerimine; sissetulnud hinnapäringutega tutvumine ja info edastamine hinnaarvestajale; projekti nõuetega tutvumine, lepingute kommenteerimine; suhtlemine Rootsi erinevate organisatsioonidega (M, IF M, F jne); suhtlemine sisseostjatega, töömaa juhtidega, projektijuhtidega; kollektiivlepingu sõlmimine ja kollektiivlepingu kaitse kindlustuse sõlmimine; koosolekutel osalemine, ID06 kaartide tellimine; konstruktoritele projektiinfo jagamine ja mõõtmas käimine, ettevõtte tutvustamine, laevapiletite ja majutuste broneerimine, transpordi tellimine, arvete koostamine. Kogu suhtlus ja asjaajamine Rootsi klientidega toimus reeglina rootsi keeles. Kostja oli OÜ-s ARS Stainless ainuke, kes valdas rootsi keelt. Hageja tööle lisandus tööle asumisel mitte kokkulepitud tööülesannetena ka ligemale aastaks ajaks sisenemine Norra turule (norrakeelsed hinnapäringud StepStepilt, ühinemine S andmebaasiga) ja monteerijatega töömaal kaasaskäimine, kuna Rootsi turu monteerijate brigaad valdas vaid vene keelt ja puudus töödejuht, kes oleks suutnud suhelda meistrite või objektijuhiga kas inglise või rootsi keeles. Kostja sõnul pidi olukord, kus hagejal tuli monteerijatega töömaal kaasas käia, kestma ajutiselt ja lubati otsida kas inglise või rootsi keelt kõnelevat töödejuht. Hiljem selgus, et töödejuhti ei otsita ja hagejal tuli püsivalt koos monteerijatega Rootsis töömaadel viibida, kus ta tegeles töötajate registreerimisega, tõstukite töö korraldamisega, puudu jäänud materjalide ja tarvikute hankimisega, lubade hankimisega töövälisel ajal töötamiseks ja teiste organisatoorsete teemadega. Töömaale vajaliku dokumentatsiooni pidi hageja ise välja mõtlema, sest polnud saanud kostjalt mingisugust koolitust. Kvaliteedi kontroll ei kuulunud hageja tööülesannete hulka. Pidev töömaal viibimine oli hageja vastutulek kostjale. Projektis, kus kostja sõnade kohaselt leidis aset hageja raske hooletus, oli kvaliteedi eest vastutavaks isikuks P K (lepingu lk 1, 6 ja 10), kes aga lahkus töölt. Tema asemele kostja kedagi tööle ei võtnud. Hageja oli teadlik, et tegemist on riskantse projektiga, sest ettevõttel puudus varasem kogemus tõmmatud ja värvitud võrguga piirete tootmisel, mida oli projektis kokku 1 km, lisaks rõdude vahesirmid ja käsipuud. Kostja käis korduvalt Rootsis tellijaga
2-17-15958 kohtumas, et esitleda näidist ja veenda, et võrk ei jää terav (lisatud e- kiri ja tõlge). Kostja sooviks oli see projekt kindlasti saada, et ettevõte saaks oma edasist tegevust jätkata. Kostja oli äärmiselt huvitatud selle projekti kiirest elluviimisest, kuna võlad tarnijatele ja koostööpartneritele olid kasvanud suureks ning projektist oli oodata tavatult suurt ettemaksu. See leevendas kostja rahakriisi. Hageja palka kärbiti järgmisel kuul 10% võrra. Projekti toote kvaliteedi eest pidi vastutama kostja, kellele rootsipoolne projektijuht T P ka suunas oma pretensioonid ja mis nähtub ka kostja poolt kohtule varasemalt esitatud e-kirjast (kiri kuupäevaga 23.05). Ka pidi kostja käima monteerijatega töömaal kaasas, mida ta aga alati ei teinud, mistõttu tuli hagejal teda oma tööülesannete väliselt asendada. Rootsipoolse projektijuhi kinnitusel oli kostja seaduslik esindaja enamuse majade juures paigaldajatega kaasas ning A T kirjast nähtub, et ta oli selles projektis aktiivselt tegev. Kostja ei ole jaganud hagejale kvaliteedi kontrollimise juhiseid ei suuliselt ega ametijuhendiga. Hageja kokkulepitud ülesanneteks oli Rootsi turule sisenemisega seotud tööülesanded ja müügitöö. Juhtimise käsiraamatus käsitletakse teise ametiposti ülesandeid. Juhtimise käsiraamatus käsitletud projektijuhi ülesandeid täitis Soome turu projektijuht, kes ei tegelenud müügitööga vaid käis koos monteerijatega paigalduses ja kellel oli ehitusalane ettevalmistus. Ka Soome projektijuht ei teostanud tehase territooriumil kvaliteedi kontrolli. Hageja töölevõtmisel loodi sisuliselt teine ametikoht, kui projektijuhi nimetus jäi samaks. Puudub ametijuhend, mille kohaselt oleks hageja ülesandeks kvaliteedi kontroll ja töödejuhi ülesannete täitmine. Ettevõtja peab hoolitsema selle eest, et tööülesanded oleksid töötajale üheselt arusaadavad ja et tööl oleks piisaval hulgal ja väljaõppega töötajaid, et minimeerida ebakvaliteetse toodangu tekkimise võimalust. Vastasel juhul on ettevõtja teadlikult võtnud riski ja peab kandma ka tekkinud kahju. Paika ei pea väide, et võrgu füüsilistes omadustes ei saanud olla mingeid puuduseid. Rootsipoolne projektijuht on oma 23.05.17 e-kirjas sellele, et võrgu ühes osas on diagonaalne lõige, mis tuleb välja vahetada. Hageja viitab TLS §78 lg-le 1 ja leiab, et kostja ei olnud hagejale saatnud teadet hageja väidetavast raskest hooletusest, mille alusel hakatakse hagejaga töötasu nõuet tasaarveldama. Ka 13.09.2017 kohtumisel A T ei teavitanud viimane hagejat kahjunõudest. Esimest korda sai hageja teada oma väidetavast raskest hooletusest vastuhagis 19.12.2017 ehk pool aastat hiljem. Kostja asus vähendama omavoliliselt hageja palka 10% võrra juba märtsi-ja aprillikuu palgast, mil väidetav raske hooletus polnud veel aset leidnud ja mille vähendamiseks ei olnud hageja luba andnud ja mille kohta ei olnud kostjalt ka mingisugust kirjalikku teadet tulnud. Samuti maksis kostja maikuus vähem palka, kui oli kokku lepitud töölepingus ja selle lisas. Vastuhagis esitatud kahjunõue ei ole põhjendatud kogu koosseisus. Hageja on 16.07.2018 esitanud vastuväiteid ka konkreetsete kuluartiklite osas. Hageja arvestuse kohaselt ei saanud rõdupiirete väljavahetamisega seotud põhjendatud kulu ületada 1394,90 eurot. Lepingu punkti AFD.511 järgi oleks kostja pidanud iga viivitatud nädala eest tasuma leppetrahvi 2750,37-4581 eurot. Hageja kinnitas 26.06.2018 eelistungil, et kuna kostja märkis EMTA andmebaasis töölepingu lõpetamise aluseks poolte kokkuleppe, jäi hageja ilma töötuskindlustushüvitisest. Hageja oli sunnitud äraelamiseks laenu võtma. Hageja selgituse kohaselt oli tema ülesanne tellida valminud tootele transport. Värvitud toode saadetakse kostja tehase platsile, kus see pakendatakse. Hageja teadis, et värvitud toote kvaliteeti kontrollib kostja keevituskoordinaator. Hageja puutus tootega kokku alles siis, kui see viidi objektile. „Karvaste“ piirete puhul mainis tootmisjuht, et need ei ole päris korras ning seda teadis ka sama projektiga tegelev A T. Materjal oli tellitud Poolast, tähtajani
2-17-15958 oli jäänud väga vähe aega ning uute materjalide tellimine oleks võtnud mitu nädalat. Puudus muu variant kui vaadata, kas klient võtab toote vastu või ei. Tähtaja ületamisel oleks olnud trahv suurem, kui toodete vahetamise kulu. Kolmest majast kahega tegeles A T. Hageja ei tea, kes tegi lõpliku otsuse need puudustega tooted Rootsi saata, tema seda teha ei saanud. Hageja tegeles puhtalt müügitööga. Puudused piiretel ei olnud koheselt nähtavad, hageja tuvastas alles teistkordsel objektil viibimisel, et piirded on natuke teravad. Ka objektil käinud Rootsi projektijuht ei tuvastanud puuduseid, piirded jäid rõdust väljaspoole. Rootsi projektijuht märkas puuduseid alles siis, kui käepidemed olid küljes. Poolte vahel oli kokku lepitud, et A T hakkab selle projektiga tegelema. Hageja pidi tegutsema hoopis 200 kilomeetrit eemal asuva projektiga ning Stockholmis asuva veel ühe projektiga. Kuna A T oli vaja minna mingile üritusele ning seetõttu saadeti hageja vaidlusalusele objektile. Kostja on viidanud, et P K vastutas tootmisest tulnud toote kvaliteedi üle. P K ei töötanud enam kostja juures, kui rõdupiirete leping sai sõlmitud. Tema asemele ei olnud ka kedagi võetud. Tootmisjuhiga oli juttu sellest ja kostja teab, et piirdeid värviti kahes kohas ja mõlemas kohas värvimine ebaõnnestus. Kaks ettevõtet ei saanud omavahel kokkuleppele selles, kas tegemist oli veaga värvimisel või hoopis sellega, et tootele sattus kostja töökojas pisikesi osakesi. Kui kohus leiab, et hageja on kahju hüvitamise eest vastutav, palub hageja vähendada kahjuhüvitist nullini.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Töölepingu seaduse § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagi
6.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 17.03.2015 töölepingu (tl 33), mille alusel asus hageja kostja juures tööle projektijuhina. Vaidlus puudub ka selles, et pooled sõlmisid 01.09.2016 töölepingu lisa nr 1 (tl 35), mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale edukusetasu Rootsi klientidele töötaja vahendusel müüdud arvete netosummadest 2% netopalgana. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on öelnud 25.06.2017 töölepingu üles TLS § 91 lg 2 alusel alates 26.06.2017 (TVK toimik lk 80, töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu). Kuna tööleping on töötaja poolt TLS § 91 lg 2 alusel üles öeldud alates 26.06.2017 ning kostja ei ole ülesütlemist ega selle alust tähtaegselt vaidlustanud, tuvastab kohus, et tööleping on lõppenud alates 26.06.2017 TLS § 91 lg 2 alusel. Kohus märgib, et hageja ei ole sõnaselgelt sellist nõuet esitanud, kuid TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise välja mõistmise eeldusena on vajalik tuvastada, et
2-17-15958 töötaja on öelnud töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud.
7.Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale TLS § 100 lg 4 järgi hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Hageja on nõudnud hüvitist kahe kuu, s.o 3200 euro ulatuses. Hageja lepingujärgne töötasu oli 1600 eurot kuus. Kostja on taotlenud hüvitise vähendamist 50 euroni põhjusel, et hageja on tekitanud kostjale kahju. Kohus leiab, et hageja hüvitise nõue on põhjendatud täies ulatuses. Kohus on tuvastanud, et esinevad TLS § 100 lg 4 kohased hüvitise väljamõistmise eeldused. Kostja on vähendanud hagejale makstavat töötasu märtsis ja aprillis 10% võrra, seda hagejale põhjendamata. Samuti on kostja jätnud põhjendamatult (kahju hüvitamise nõue esitatud alles kohtumenetluse käigus) ja pikal ajal välja maksmata töötasu, edukustasu, komandeeringutasu ning lõpparve. Hageja on ka välja toonud, et kuivõrd kostja kandis õigusliku aluseta M- ja T andmebaasi vale töölepingu lõppemise aluse, on hageja jäänud ilma ka töötuskindlustushüvitisest. Seega on kostja oma tegevusega seadnud hageja raskesse olukorda, kuivõrd sellise hüvitise õigus oleks hagejal olnud, kui töötamise lõppemise kohta oleks registrisse kostja poolt märgitud hageja ülesütlemisavalduses toodud alus TLS § 91 lg 2, mida kostja tegelikkuses vaidlustanud ei ole. Kohtu hinnangul on 2 kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 3200 euro suuruse hüvitise väljamõistmine proportsionaalne kostjapoolse rikkumisega ning seega põhjendatud.
8.Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid arvutuskäigu osas. Kostja kinnitusel puudub vaidlus hagi nõude osas. Töötasu nõudele annab aluse TLS § 1 lg 1. Edukustasu nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud töölepingu lisa 1. Töötasu vähendamiseks peab esinema TLS § 37 lg-s 1 toodud alus (kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd), mille esinemise kohta puuduvad asjas igasugused tõendid ning millise olukorra esinemist ei ole ka menetlusdokumentides välja toodud. Ka peab töötasu vähendamisele eelnema sellest töötaja teavitamine. Kostja ei ole väitnud, et ta on hagejat töötasu vähendamisest teavitanud ning selle kohta puuduvad ka tõendid. Välislähetuse päevaraha nõudele annab aluse TLS § 40 lg-d 2 ja 3 ning kasutamata põhipuhkuse hüvitamine toimub TLS § 71 alusel töölepingu lõppemisel rahas. Kuivõrd kostja ei ole esitanud nõude arvutuskäigu ega summade osas vastuväiteid ning kohtu hinnangul on hageja arvestus korrektne ja asjaoludele vastav, ei hakka kohus menetlusökonoomia aspektist lähtuvalt erinevaid nõude osasid detailsemalt ka käsitlema. Kohus rahuldab hagi mai ja juuni 2017 töötasu kokku 1923,67 euro, märtsi ja aprilli 2017 edukustasu 1055 euro, märtsi ja aprilli 2017 töötasust kinnipeetud 768 euro ja kasutamata põhipuhkuse 1289,96 euro osas.
9.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on eelistungil esitanud ka viivisenõude ning täpsustanud seda 05.07.2018. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras põhivõlgnevuselt 8092,86 eurot alates hagi esitamisest 23.11.2017 kuni põhinõude suurendamiseni 04.04.2018 (viivitatud 133 päeva) kokku 235,91 eurot. Alates 05.04.2018 on hageja arvestanud viivist põhinõudelt 8487,49 eurot. Hageja 05.07.2017 nõude suurendamise taotlusest nähtuvalt soovib ta viivise väljamõistmist ka veel sissenõutavaks muutumata viiviste osas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja on olnud viivituses hagejale hagis väljamõistetud summade tasumisega. Kohus rahuldab hageja viivisenõude selliselt, et mõistab
2-17-15958 kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 23.11.2017-04.04.2018 eest sissenõutavaks muutunud viivise 235,91 eurot (põhinõudelt 8092,86 eurot) ning TsMS § 367 alusel alates 05.04.2018 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 8487,49 eurot kuni põhinõude täitmiseni.
Vastuhagi
10.Kostja tugineb vastuhagi esitamisel sellele, et töötaja on süüliselt (raske hooletusega) rikkunud oma töölepingust tulenevaid kohustusi ning põhjustanud sellega kostjale varalise kahju. Hagejale etteheidetav tegu seisneb selles, et hageja ei teostanud värvimisest saabunud rõdupiirete üle nõuetekohaselt kontrolli ning saatis puudustega tooted Rootsi paigaldamisele. Kostja arusaama kohaselt vastutas hageja Rootsi projektijuhina värvimisest tulnud toodete kontrolli teostamise üle kostja tehases ning just tema otsustas, et need puudustega tooted tuleb uuesti värvimise asemel saata objektile. Kui hageja oleks teostanud nõuetekohaselt valmistoote kontrolli, siis oleks tulnud saata rõdupiirded uuesti värvimisse ning kahju oleks jäänud tekkimata. Kostja käsitluse kohaselt oli kostja tehases valminud toodete kontrolli teostajaks tootmisjuht, kuid tema vastutusala lõppes toodete värvimisse saatmise eelselt. Hageja on vastuväidete esitamisel tuginenud sellele, et toote kvaliteedi kontroll ei ole olnud kunagi tema töölepinguline kohustus, et kvaliteedikontrolli teostas (või vähemalt pidi teostama) ettevõttes vastava valdkonna töötaja, et tema ülesanne ei olnud ka kvaliteedi kontroll objektil ning vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele oli tema töö põhiline osa müügitöö, mis ei eeldanud tehnilisi teadmisi. Samuti on hageja tuginenud sellele, et puudused ei olnud temale kui vastava valdkonna eriteadmisteta isikule ilmsed, ka tuli otsus saata võimalike puudustega tooted Rootsi paigaldusele kostja juhatuse poolt tingitult vajadusest vältida trahvi maksmist tähtaja ületamisel. Ka on hageja tuginenud sellele, et kahjuhüvitise nõudele on kostja poolt viidatud ja nõue ka esitatud alles kohtumenetluses, mis viitab sellele, et tegemist on vaid otsitud väidetega, vältimaks hagejale välja maksmata summade tasumist. Poolte vahel on seega vaidlus eeskätt selles, millised olid hageja töölepingu järgsed kohustused, kas nende hulka kuulus värvimisest saabuvate toodete kvaliteedi kontroll ning kas hageja on teadlikult ning kostjapoolsete juhisteta otsustanud saata objektile paigaldamiseks puudustega tooted. Ka vaidlevad pooled selle üle, kui suur täpselt on tekitatud kahju suurus, s.o millised on rõdupiirete väljavahetamise põhjendatud kulud.
11.Vastuhagi rahuldamise eeldusena tuleb kohtul tuvastada, kas toodete kvaliteedi kontroll oli hageja tööülesanne või mitte. Selleks peab kohus andma hinnangu sellele, millised olid hageja ja kostja vahel töölepingus kokku lepitud töökohustused.
12.Tööleping selleks kuigi palju suuniseid ei anna. Nimelt on töölepingu punkti 2 „Töö sisu“ alapunktides 2.2, 2.3 ja 2.4 kokku lepitud, et töötaja asub tööle projektijuhi ametikohale, et töötaja tööülesanded on määratletud ISO9001 dokumentide ja käesoleva lepinguga ning tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib tegevjuht. Lepingus puuduvad muud viited tööülesannetele, on vaid reguleeritud eeskirjade järgimine, konkurentsipiirang ning juhtimissüsteemi protseduuridest ja juhenditest juhindumine. Tööleping sisaldab minimaalselt tööülesandeid puudutavat teavet. Täpsemalt öeldes ei sisalda tööleping mingit teavet, millest oleks võimalik järeldada (ilma täiendavate dokumentidega tutvumata), milles üleüldse seisnevad hageja tööülesanded. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul ainuüksi töölepingu pinnalt võimalik teha järeldust, mis täpselt hageja kui projektijuhi tööülesannete hulka (ja seega ka vastutusalasse) kuulus.
2-17-15958
13.Hageja on välja toonud, et tema tööülesannete hulka kuulus: projektipankadest ja ehitusettevõtete kodulehtedelt sobivate projektide otsimine, ehitusettevõtete tarnijaregistrites kostja registreerimine; sissetulnud hinnapäringutega tutvumine ja info edastamine hinnaarvestajale; projekti nõuetega tutvumine, lepingute kommenteerimine; suhtlemine Rootsi erinevate organisatsioonidega (M, IF M, F jne); suhtlemine sisseostjatega, töömaa juhtidega, projektijuhtidega; kollektiivlepingu sõlmimine ja kollektiivlepingu kaitse kindlustuse sõlmimine; koosolekutel osalemine, ID06 kaartide tellimine; konstruktoritele projektiinfo jagamine ja mõõtmas käimine, ettevõtte tutvustamine, laevapiletite ja majutuste broneerimine, transpordi tellimine, arvete koostamine. Hageja tööle lisandus tööle asumisel mitte kokkulepitud tööülesannetena ka ligemale aastaks ajaks sisenemine Norra turule (norrakeelsed hinnapäringud StepStepilt, ühinemine S andmebaasiga) ja monteerijatega töömaal kaasaskäimine, kuna Rootsi turu monteerijate brigaad valdas vaid vene keelt ja puudus töödejuht, kes oleks suutnud suhelda meistrite või objektijuhiga kas inglise või rootsi keeles. Kuna töödejuhti ei palgatud, tuli hagejal püsivalt koos monteerijatega Rootsis töömaadel viibida, kus ta tegeles töötajate registreerimisega, tõstukite töö korraldamisega, puudu jäänud materjalide ja tarvikute hankimisega, lubade hankimisega töövälisel ajal töötamiseks ja teiste organisatoorsete teemadega. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid eeltoodud töökohustuste osas. Kohus loeb tõendatuks, et eeltoodud ülesanded olid hageja tööülesanded. Kostja on leidnud, et hageja tööülesandeks oli täiendavalt ka värvimisest saabuvate toodete kvaliteedi kontroll, millise kohustuse rikkumise tulemusena kahju hüvitamise nõue esitatud on. Töölepingus on kohustuste sisustamise osas viide ISO9001 dokumentidele. Kostja on istungil selgitanud, et viidatud käsiraamat ja juhtimise protseduurid on kostja vastuse lisas 5 esitatud dokument, täpsemalt peatükk IX. Seega lähtub kohus hageja tööülesannete tuvastamisel sellest dokumendist (Ettevõtte juhtimissüsteemi protseduurid, tl 42-43 pöördel).
14.Projektijuhi pädevusse kuulub selle dokumendi p 9. kohaselt paigalduse protsess. Projektijuht vastutab objekti hindamise, kontrolli ja üleandmise eest objektil, objekti üleandmise eest tellijale ning akteerimise eest. Samuti on projektijuhi ülesanneteks esitatud tõendi järgi logistika tellimine; toodete jooniste, fotode ja kauba saatelehtede edastamise eest koostelukkseppadele; muudatuste ja mittevastavuste korral lahenduste leidmise ja puuduste dokumenteerimise eest. Tema kohustuseks on ka jälgida tööde tähtaegset valmimist ning projektijuht vastutab selle eest, et toode vastaks kliendiga kokku lepitud paigalduse, kvaliteedi ja tähtaegadest tulenevatele nõuetele. Projektijuht annab ka vajadusel kaasa koostelukkseppadele üleandmise vaheakti valmivate tööde kohta. Kumbki pool ei ole välja toonud, et hageja tööülesanded tuleneksid veel mõnest muust dokumendist või oleksid suuliselt täiendavalt kokku lepitud. Kohus leiab, et ka eeltoodu jätab väga suurel määral määratlemata hageja tegelikud tööülesanded ja vastutusala. Kohtu hinnangul ei tulene aga esitatud dokumendist ega töölepingust mingil määral, et hageja ülesandeks oli ka värvimisest saabunud toodete kontroll. Selle eest, et töölepingus või ametijuhendis ei ole tööülesanded piisava täpsusega toodud, ei saa vastutama panna töötajat. TLS § 28 lg 2 p-de 1 ja 5 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi ning tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse. Samuti on TLS § 5 lg 1 p-des 3 sätestatud, et tööleping peab sisaldama tööülesannete kirjeldust ning ametinimetust, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Ainuüksi sellega, et töölepingusse on märgitud, et töötaja asub tööle projektijuhi ametikohal, ei ole juba ammendavalt kirjeldatud tema tööülesandeid.
2-17-15958
15.Kohtu hinnangul viitab vastupidisele, s.o sellele, et vastav kontroll ei olnud hageja tööülesannete hulgas, mitu asjaolu. Esmalt see, et samast ettevõtte juhtimissüsteemi protseduuride punkti 9.1 (Protsessi üldine skeem) kohaselt toimub objekti hindamine, kontroll ja üleandmine, mille eest vastutab projektijuht, alles pärast toote vastuvõtmist objektil ning paigaldustööde läbiviimist (mille eest vastutavad paigaldajad). Ettevõtte juhtimise protseduuride p 8.7 kohaselt „toote nõuetekohasuse tõendamine“ koostatakse kliendi nõudel tootmisjuhi poolt tootele kaustas 22. kvaliteedimapp, mis tõestab, et ettevõttes kliendiga sõlminud kokkuleppe alusel valmistatud toode vastab tehniliste ja kvaliteedinõuetele; toote valmistamiseks kasutatud materjalid, toormed ja ostutooted omavad materjalisertifikaate; toote valmistajad omavad standardile vastavat kvalifikatsiooni või pädevust. Sama dokumendi p 8.6 „kauba väljastamine“ kohaselt antakse ettevõttest valmistoodang välja, kui on teostatud toote lõppkontroll- vastutab tootmisjuht. Kohtu hinnangul on meelevaldne teha järeldus, et tootmisjuhi kontrollikohustus ei laiene allhankest tulnud toodete lõplikule kontrollile. Seda esiteks seetõttu, et sellist erisust lõppkontrolli teostamises viidatud protseduurid ette ei näe. Ka ei koosne kostja kui ettevõtte toodang eeldatavasti ainult Rootsi projektijuhi poolt teostatavatele projektidele valmistatud toodangust. Eeldatavasti tuleb ka teiste projektide korral tooteid värvimisse saata. Ühestki tõendist ei nähtu, et sellisel juhul oleksid lõppkontrolli eest vastutavad teiste projektide projektijuhid või hageja.
16.Vaidluse all ei ole, et hageja on viibinud Rootsis välislähetuses aastal 2017 vähemalt järgmistel ajaperioodidel: 13.02-15.02; 26.02-01.13, 02.03-06.03, 19.03-29.03, 26.04-29.04, 14.06-17.06. Seega on hageja viibinud välislähetuses märkimisväärse osa oma tööajast. Kohtu hinnangul ei ole mõeldav ega eluliselt usutav, et toodete lõppkontrolli teostamise eest vastutab isik, kes ei viibi vähemalt valdava osa oma tööajast ettevõttes kohapeal ega saa tegelikkuses värvimisest saabunud tooteid üle vaadata. See oleks ka formaalselt kohustuste panemine isikule, kes nende täitmist tegelikkuses tagada ei saa. Hageja esitatud CV-st (tl 61) ei nähtu, et hagejal on tehnilised teadmised. Töökogemusena on märgitud tarbijakaitse valdkond, hariduslike materjalide tootmine, loengute pidamine, projektide koordineerimine jne. Ka ei ole vaidluse all, et hagejal puuduvad tehnilised teadmised ning valdkonna koolitusi ei ole ta saanud ka tööandja poolt. Kohtu hinnangul on kaheldav, et kostja kui spetsiifilises valdkonnas tegutsev ettevõte, kelle jaoks on oluline kvaliteedi tagamine ja usaldusväärsus klientide ees (vastaval juhul puuduks kostjal ka vajadus ISO 9001 standardi järgimiseks) jätab, kliente sellest teavitamata, toote lõppkontrolli teostamise sellisele isikule, kellel puuduvad vastava valdkonna teadmised. Viimast asjaolu toetab kohtu hinnangul ka see, et vaidlusaluse projekti lepingus (tõlge tl 129-142) on sõnaselgelt märgitud hageja projekti eest vastutava isikuna ning töövõtjapoolse kvaliteedi eest vastutava isikuna hoopis P K (punkt AFD.324, tl 132 pöördel). Kostjapoolsed väited, mille kohaselt oli värvimisest saabunud toote kvaliteedi kontrolli eest vastutav isik hoopis hageja, viitaksid sellisel juhul selgelt tellijale valeandmete esitamisele. Ei ole eluliselt usutav, et Rootsi klient oleks sõlminud lepingu olukorras, kus toote kvaliteedi eest vastutab tegelikult isik, kellel igasugused vastava valdkonna teadmised puuduvad. Kliendile vale teabe jagamine ning kontrolli teostamise kohustuse vastava valdkonna teadmisteta isikule jätmine ei ole aga klientide suhtes vastutustundlik ning heauskne käitumine.
17.Kohus leiab, et eeltoodu pinnalt tuleb teha järeldus, et värvimisest saabunud toodete kontrolli teostamine ei olnud hageja tööülesanne ning selle eest tema vastutama ei pea. Kohtu hinnangul tuleneb ettevõtte juhtimissüsteemi protseduuri punktidest 8.6 ja 8.7 otseselt, et ettevõttest valmistoodangu väljaandmisel on vastutavaks kvaliteedi kontrolli teostajaks tootmisjuht, mitte
2-17-15958 projektijuht. Kohtu hinnangul ei ole mõeldav, et kui lisaks toote valmistamisele kostja juures vajab see ka värvimist allhankija juures, siis lasub kvaliteedikontrolli teostamise kohustus hoopis projektijuhil. Esitatud dokumendist sellist kohustust ei nähtu. Arvestades, et toode saab olla lõplikult valmis siis, kui see on ka värvitud (kui selline nõue toote kvaliteedile on esitatud), siis on kohtu hinnangul ainumõeldav, et ka värvimise järgselt kuulub lõplikult valminud toote kontroll tootmisjuhi pädevusse. Kohus nõustub hagejaga selles, et ettevõtja peab hoolitsema selle eest, et tööülesanded oleksid töötajale üheselt arusaadavad ja et tööl oleks piisaval hulgal ja väljaõppega töötajaid, et minimeerida ebakvaliteetse toodangu tekkimise võimalust. Vastasel juhul on ettevõtja teadlikult võtnud riski ja peab kandma ka tekkinud kahju.
18.Hageja on esitanud vastuväiteid ka sellele, et puudustega piirete Rootsi saatmine oli tema ainuisikuline otsus. Hageja väite kohaselt tuli otsus A T poolt, kellele oli keevituskoordinaatori poolt edastatud teave „karvaste piirete“ kohta. Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et otsuse saata puudustega tooted Rootsi paigaldusele tegi hageja. Kohus märgib, et kui töölepingu punkti 2.4 kohaselt annab tööülesandeid tegevjuht, siis ka sellest võib järeldada, et täpsemate kokkulepete puudumisel tuli juhised anda tegevjuhil. See toetab kohtu hinnangul hageja väidet, mille kohaselt ei olnud võimalike puudustega toodete Rootsi saatmine hageja otsus. Kohus on eeltoodu pinnalt järeldanud, et toodete lõppkvaliteedi kontrollimise kohustus oli kostjal, mitte hagejal. Kostja pidi tagama, et tehasest ei saadeta välja tooteid, millel esinesid kasutamist takistavad puudused. Seetõttu saab kohtu hinnangul teha järelduse, et ka juhul, kui hageja puutus rõdupiiretega kokku alles objektil enne paigaldust, oli ta õigustatud eeldama, et tooted on kvaliteetsed. Seega puudus tal kohustus asuda enne rõdupiirete paigaldamist täiendavat kontrolli teostama.
19.Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi kui kontrolli teostamine oleks olnud hageja pädevuses ning ilmsete puudustega toodete Rootsi saatmine tema ainuisikuline otsus (mida kohus antud asjaolude pinnalt järeldada ei saa), siis ei vastutaks ta ikkagi kogu kahju tekkimise eest, sest tema ei ole teostanud puudustega värvimistöid. Hageja on taotlenud selleks puhuks kahjuhüvitise vähendamist nullini. Kohtu hinnangul oleks sellises teoreetilises olukorras tõenäoliselt põhjendatud vähendada kahjuhüvitist olulisel määral.
20.Kohus peab vajalikuks märkida veel järgmist. Tõendatud ei ole, et kostja on teavitanud hagejat tekkinud kahjust varasemalt, s.o enne vastuhagi esitamist 19.12.2017. Tööleping lõpetati 26.06.2017. Seega on kostja viivitanud nõude esitamise ja isegi sellisest nõudest teavitamisega üle 6 kuu. Samal ajal ei ole kostja maksnud välja hagejale summasid, mille suuruse osas vaidlus puudub, jättes aga samal ajal hagejat teavitamata välja maksmata jätmise põhjustest. Kohus märgib, et isegi, kui vastuhagi oleks mingis ulatuses põhjendatud, võib olla kostja tuginemine antud asjaoludel (s.o suure viivitusega) kahju hüvitamise nõudele vastuolus hea usu põhimõttega ning seega võib kohus jätta võlasuhtele seadusest tuleneva kohaldamata (VÕS § 6 lg 2).
21.TLS §-s 72 on sätestatud, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. TLS § 16 lg-te 1 ja 2 järgi peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
2-17-15958 Kohus on eelnevalt tuvastanud, et töötaja töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ei ole. VÕS õiguskaitsevahendite kasutamise eelduseks ei ole mitte ainult rikkumise süülisus vaid rikkumise toimumine. Kuna töötaja kohustust rikkunud ei ole, ei ole kostja õigustatud ka nõudma kahju hüvitamist. Kohus jätab vastuhagi täies ulatuses rahuldamata.
22.Kuivõrd kohus on leidnud, et hageja töölepingust tulenevat kohustust rikkunud ei ole, ei käsitle kohus ka võimalikku süü astet, kahjunõude koosseisu ja põhjendatud ulatust ning seda, kas kahju hüvitise vähendamiseks on alus ja kui, siis millisel määral tuleks kahju hüvitist vähendada.
Menetluskulud
23.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldati täies ulatuses ja vastuhagi jäeti rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kuna tsiviilasja materjalide järgi ei saanud kostjal tekkida hüvitatavaid menetluskulusid, siis kohus ei määra kindlaks menetluskulude suurust.
23.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.