Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Kohtutäitur Marek Laanemets leiab, et kaebus kohtutäituri sissetuleku arestimise aktide peale tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Taotluse kohaselt arestis kohtutäitur 17.04.2018 rahalise nõude arestimise aktiga nr 014/2013/561 võlgnikule Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavast vanemahüvitisest 10%. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib kohustatud isik vaidlustada 10 päeva jooksul. Kohtutäitur edastas koopia aktist võlgnikule 17.04.2018 e-posti teel. Võlgnik on teavitanud kohtutäiturile menetluse käigus oma kontaktandmetena e-posti aadressi ning on eelnevalt täitemenetluses selle e-posti teel suhelnud, mistõttu luges kohtutäitur dokumendi TsMS § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel e-kirja saatmisest. Seega sai akti kättetoimetatuks lugeda 21.04.2018. Seega oleks võlgnik pidanud esitama kaebuse hiljemalt 30.04.2018. Samuti leiab kohtutäitur, et kohus saab TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata mh juhul, kui hagiga ei ole taotletud eesmärki võimalik saavutada. Kohtutäitur selgitab, et 10.09.2018 teatas Sotsiaalkindlustusamet, et lõpetab K Mi täiteasjas edastatud rahalise akti menetluse, kuna nimetatud isikul on õigus vanemahüvitisele kuni 14.09.2018. Kohtutäitur leiab, et sellest tulenevalt on kohtutäituri poolt 17.04.2018 koostatud akt kehtetu ning võlgnik on saavutanud kaebuse eesmärgi ehk arestimisakti tühistamise. Avaldaja seisukoht Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja leiab, et kohtutäituri väited arestimisakti tühistamise kohta ei ole TSM 7. peatükis sätestatud nõude arestimise kohta kehtestatud regulatsiooniga kooskõlas. Avaldaja märgib, et Sotsiaalkindlustusamet on võlgniku suhtes kohustatud isik, kelle ülesandeks on täita arestitud nõuet kohtutäiturile ja anda arestitud nõude osas kohtutäiturile selgitusi. Seadusest tulenevalt puudub Sotsiaalkindlustusametil pädevus ja võimalus lõpetada täiteasjas 014/2013/561 edastatud rahalise akti menetlust. Õigusliku aluseta on ka väide, et vanemahüvitise nõude lõppemise tõttu on 17.04.2018 kohtutäituri poolt koostatud akt kehtetu. Avaldaja selgitab, et TMS § 114 lg 5 kolmas lause sätestab, et kui nõue on täidetud, tühistab kohtutäitur viivitamata arestimisakti ja teavitab arestimisakti tühistamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut. Sellest tuleneb, et arestitud nõude lõppemine ei too kaasa automaatselt arestimisakti kehtetust, vaid arestimisakt muutub kehtetuks alles pärast arestimisakti tühistamist kohtutäituri poolt ja tühistamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule teatavaks tegemist. Kuna kohtutäitur ei ole väitnud, et ta oleks 17.04.2018 akti tühistanud ja sellest Sotsiaalkindlustusametit teavitanud, siis on alusetud kohtutäituri väited avaldaja kaebuse eesmärgi saavutamise kohta. Avaldaja leiab, et alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks puuduks ka olukorras, kui kohtutäitur oleks tühistanud vaidlustatud arestimisakti pärast kaebuse esitamist kohtule. Avaldaja leiab, et avaldaja menetlushuvi kaebuse menetlemiseks tuleb hinnata kaebuse esitamise aja seisuga. Avaldaja märgib, et avaldaja üheks menetlushuviks 17.04.2018 akti õigusvastasuse tuvastamiseks pärast akti võimalikku tühistamist võib olla menetluskulude jagamise küsimuse lahendamine. Vaidlust ei ole selles, et kohtutäituri tegevuse peale 28.06.2018 kaebuse esitamisel oli avaldajal vajadus õiguskaitse järele. Asjaoludest tulenevalt ei ole kohtutäitur avaldaja 28.06.2018 kaebust lahendanud seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Hoolimata kohtu nõudest ei ole kohtutäitur esitanud kohtule andmeid, et kohtutäitur oleks võlgnikule 23.07.2018 dateeritud otsuse kätte toimetanud. 23.07.2018 dateeritud otsus on digitaalselt allkirjastatud 13.09.2018, mis viitab sellele, et otsus ei ole koostatud sellel märgitud kuupäeval. Seega oli avaldajal vajadus õiguskaitse järele ka 23.08.2018 kaebuse esitamisel kohtule. Õigusvastase 17.04.2018 akti koostamise tõttu oli avaldaja sunnitud kandma õigusabi kulud, algul 28.06.2018 kaebuse, seejärel 23.08.2018 kaebuse esitamisel.

Õigusabi kulude hüvitamise küsimus on avaldajale äärmiselt oluline, sest Harju Maakohtu 03.10.2016 määrusega anti avaldajale riigi õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Juhul, kui kohus otsustab jätta 23.08.2018 kaebuse läbi vaatamata, on käesolevas menetluses õiglane jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda, kes on põhjustanud kulude tekkimist õigusvastase akti koostamisega ja seadusega ettenähtud kaebemenetluse reeglite rikkumisega. Avaldaja leiab ka, et menetlusest tuleks kõrvaldada puudutatud isik II. Kohtutäituri 13.09.2018 menetlusdokumendist nähtub, et 24.05.2018 otsusega lõpetati täitemenetlus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti suhtes sissenõudja nõude aegumise tõttu. Sellest järeldub, et Tallinna Linnavalitsus ei ole täitemenetluse nr 014/2013/561 osaline (sissenõudja), mistõttu tema kaasamine käesolevasse menetlusse ei ole põhjendatud. Määruse põhjendused Puudutatud isiku II menetlusest kõrvaldamine Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja suhtes algatati täitemenetlus, milles täitedokumendiks on Tallinna Munitsipaalameti 16.03.2013 otsus rahatrahvi kohta. Kohtutäituri poolt esitatud dokumendist nähtub, et kohtutäitur lõpetas 24.05.2018 täiteasja põhinõude sissenõudmise aegumise tõttu ning jätkas menetlust täitekulude osas summas 36,76 eurot (tlk 23, 27). Seega on kohtumenetluse käigus selgunud, et puudutatud isik II ei oma puutumust käesoleva tsiviilasjaga, kuna kohtutäitur on põhinõude aegumise tõttu täiteasja lõpetanud ja jätkanud menetlust vaid täitekulude osas. Seega ei ole Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalameti kaudu enam täiteasjas sissenõudja ja tuleb menetlusest kõrvaldada. Läbi vaatamata jätmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus selgitab, et kohtutäitur on asja läbi vaatamata taotluses tuginenud asjaolule, et avaldaja ei esitanud kaebust kohtutäituri poolt koostatud 17.04.2018 rahalise nõude arestimise akti peale õigeaegselt (tlk 23). Kohtutäitur selgitas, et saatis arestimise akti avaldajale 17.04.2018 e-postiga ja luges tulenevalt TsMS § 3141 lg-st 2 akti kolme tööpäeva möödudes kättetoimetatuks. Seejuures ei ole aga kohtutäitur edastanud kohtule e-kirja nimetatud akti saatmisest avaldajale, mistõttu ei ole tõendatud, millal ja mismoodi on kohtutäitur avaldajale otsuse edastanud. Sellest tulenevalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse hilinenult. Avaldaja on kinnitanud, et sai akti kätte 27.06.2018 ja esitas kaebuse 28.06.2018 (tlk 1). Kohtutäitur ei ole kohtule edastanud ka e-kirja 23.07.2018 otsuse saatmise kohta, mistõttu ei ole ka tõendatud, et avaldaja pöördus Harju Maakohtusse hilinenult. Kohtutäitur on kohtule edastanud vaid e-kirja 27.06.2018 otsuse saatmise kohta, mis ei ole aga käesoleva vaidluse sisuks (tlk 44-48). Kohtutäitur ei ole tõendanud, et avaldaja esitas kaebuse hilinenult ja seetõttu tuleb jätta kohtutäituri taotlus avalduse läbi vaatamata jätmiseks kaebuse mittetähtaegse esitamise tõttu rahuldamata. Kohus selgitab, et kui kohtutäitur edastas avaldajale akti 17.04.2018 e-posti teel, kuid kui seal ei olnud viidet TsMS § 3141 lg-le 2, siis ei saa akti kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks lugeda, sest Riigikohtu lahendi 3-2-1-189-15 punktist 15 tulenevalt peab menetlusdokumendi teabega kaasnema viide TsMS § 3141 lg-le 2.

Kohtutäitur viitab oma taotluses ka sellele, et avaldus tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest avaldaja on saavutanud enda kaebuse eesmärgi. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtutäitur on kohtule edastanud tema poolt Sotsiaalkindlustusametile edastatud kirja, milles palub vabastada arestist avaldaja nõue (tlk 39). Samuti on Sotsiaalkindlustusamet teatanud kohtutäiturile, et nad lõpetavad avaldaja täiteasja nr 014/2013/561, kuna nimetatud isikul on õigus vanemahüvitisele kuni 14.09.2018 (tlk 42). Kohtutäitur leiab, et kõigest eeltoodust tulenevalt on 17.04.2018 kohtutäituri poolt koostatud arestimisakt kehtetu ja avaldaja on saavutanud oma eesmärgi. Kohtu hinnangul on avaldaja eesmärgiks käesolevas menetluses 17.04.2018 koostatud rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 014/2013/561 tühistamine. Nimetatud akti kohaselt on kohtutäitur palunud Sotsiaalkindlustusametil kinni pidada avaldajale väljamakstavast vanemahüvitise summast 10% (tlk 5). Kohtumenetluse käigus on aga selgunud, et avaldajal on õigus vanemahüvitisele kuni 14.09.2018. Sellest tulenevalt ei ole arestimise akti võimalik enam sisuliselt täita, sest lõppenud on avaldajale vanemahüvitise laekumine. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 114 lg 5 sätestab, et kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseks nõude arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes. Arestimisakt kehtib, kuni nõue täidetakse. Kui nõue on täidetud, tühistab kohtutäitur viivitamata arestimisakti ja teavitab arestimisakti tühistamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut. Eeltoodust sättest nähtub justkui arestimisakt kehtib kuni nõue täidetakse ja kohtutäitur saab arestimisakti tühistada vaid juhul, kui nõue on täidetud. Kohtu hinnangul ei ole aga arestimisakti võimalik enam sisuliselt täita. Nii Sotsiaalkindlustusamet kui ka kohtutäitur on edastanud kohtule andmeid, millest tulenevalt on üheselt selge, et avaldajale ei laeku enam vanemahüvitist ja kohtutäituril ei ole sellest tulenevalt ka võimalik oma nõuet täita. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd arestimisakti ei ole võimalik enam täita, ei saa see ka enam kehtida. Kohus jätab tsiviilasja läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd esitatud avaldusega ei ole avaldajal enam võimalik eesmärki saavutada. Kohtu hinnangul on avaldaja enda eesmärgi juba saavutanud, sest enam ei ole arestimise akti, mida oleks võimalik tühistada. Arestimise akti sisuks oli vanemahüvitiselt 10% kinnipidamine ja kuivõrd avaldajal oli õigus vanemahüvitisele kuni 14.09.2018, ei ole võimalik arestimise akti enam sisuliselt täita. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 märgib kohus kohtumääruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tehakse käesolevas menetluses lahend kohtutäituri kasuks, kuivõrd kohus jätab avalduse läbi vaatamata põhjusel, et käesolevaks hetkeks on avaldaja enda kaebuse eesmärgi saavutanud. Seejuures tuleb silmas pidada aga asjaolu, et arestimise akti ei ole võimalik enam sisuliselt täita avaldajast olenemata põhjustel (vanemahüvitise lõppemine), kuid algselt oli avaldajal nii kohtutäiturile 28.06.2018 kui ka kohtule 23.08.2018 kaebuse esitamise õigus

arestimisakti tühistamise suhtes olemas. Avaldaja oli kaebuste esitamisel sunnitud kandma õigusabikulusid. Seetõttu olenemata sellest, et kohus teeb lahendi kohtutäituri kasuks, siis on kõiki asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Antud juhul leiab kohus, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja on küll 06.09.2018 esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, kuid pärast seda on avaldaja esindaja teinud käesolevas menetluses veel toiminguid. Seega on eeldatavalt tekkinud nimetatud toimingute pealt avaldajale täiendavaid kulusid. Kuivõrd avaldaja ei ole esitanud kohtule lõplikku menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, takistab eelmärgitu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist käesolevas määruses. Kohus määrab käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2. Selleks tuleb avaldajal esitada nõuetekohane taotlus koos tõenditega 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.