Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-18-3480 eurot ja kolmkümmend kaks senti) eurot. Väljamõistetud hüvitiselt ei ole arvestatud seaduses sätestatud makse. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 33.33% hageja T.M.`u kanda ja 66,67% kostja AS Xxxxxxxxxxxx kanda. Välja mõista AS-ilt Xxxxxxxxxxxx T.M.`u kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 560.03 (viissada kuuskümmend eurot ja kolm senti) eurot. Menetluskulude tasumise nõudega viivitamise korral peab AS Xxxxxxxxxxxx tasuma T.M.`ule viivist kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1.Hageja on esitanud hagiavalduse (töövaidluskomisjonile esitatud avaldus), mille kohaselt 26.04.2017 sõlmis tööandja töötajaga töölepingu , mis hakkas kehtima samast päevast arvates teenindaja ametikohale Pärnu kaupluses. 13.11.2017 hakkas töötajal halb ja ta läks arsti juurde sellest vahetuse vanemat informeerides. Samal päeval 13.11.2017 kirjutati töötajale välja töövõimetusleht. Töötaja püüdis samal päeval telefonitsi töövõimetuslehest teavitada ka juhatajat, kuid see ei õnnestunud. Järgmisel päeval sai töötaja kaupluse juhatajaga telefonitsi ühendust ja teatas oma ajutisest töövõimetusest. Juhataja leidis seevastu, et see, et töötaja on haiguslehe võtnud, ei tähenda, et töötaja on haige. 15.11.2017 edastas tööandja sms, milles oli kirjas ütleme Sinuga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles . Töölepingu kehtivuse viimane päev on 30.11.2017.a. ja põhjuse saadame Sulle meili peale. Suurejõe kaupluse juhataja. 15.11.2017 ekirjaga edastatud töölepingu ülesütlemise avalduses on märgitud , et saadetud kirjalik teave on lisa 15.11.2017 mobiilile saadetud teatele. Avaldaja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on õigusvastane. 15.11.2017 erakorralises ülesütlemise avalduses viidatud õigusliku alusena TLS § 88 lg.1 p. 3, mis sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi v. rikkunud töökohustusi. Nähtuvalt 15.11. 2017 erakorralise ülesütlemise avalduses märgitud õiguslikust alusest ning avalduse põhjendustest, ütles tööandja töötajaga sõlmitud töölepingu üles seetõttu , et tööandja esindaja väidetavalt põhjendamatu märkuse järgselt töökohustuste täitmise kohta ja järgselt lahkus töötaja töölt kell 16.00 paiku ehkki tööpäev pidi lõppema 22.15. Samas avalduses on märgitud , et tööandja sai 14.11.2017 ennelõunal teada , et töötaja on alates 13.11.2017 haiguslehel. Tööandja oma põhjendustes on viidanud , et töötaja rikkus selliselt AS Xxxxxxxxxxxx töökorralduse põhireegleid. Tööandja ja töötaja on kohustatud olema teineteise suhtes viisakad ja korrektsed; töötaja on eelkõige kohustatud tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal, töötaja on eelkõige kohustatud hoiduma tegudest , mis takistavad töötajatel kohustusi täita, töötaja on kohustatud teatama otsesele juhile esimesel võimalusel , kuid mitte hiljem kui esimesel puuduval töötunnil oma ajutisest töövõimetusest (haigusest) v. teistest tööle tulemist takistavatest põhjendatud asjaoludest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Ülesütlemise põhjendused ja tööandja arvamuse kohaselt töötaja poolt väidetavalt rikutud punktid omavahel ei seostu. Ka on põhjendamatu ja faktiliselt tõendamata , et töötaja ei teavitanud 13.11.2017 tervise halvenedes vahetut juhti arsti juurde minekust. Töötaja

2 (10)

2-18-3480 väide on, et ta teavitas tööandja esindajat kohapeal suuliselt arsti juurde minekust, sest kirjaliku teavitamise kohustust arstil käigust tööpäeval tööleping ega muud sisekorra eeskirjad ei sätesta. Töötaja väide on, et ta üritas koheselt s.o. 13.11. õhtul haiguslehele jäädes tööandjat s.o. kaupluse juhatajat sellest teavitada , kuid tööandja esindajat telefonitsi tabada ei õnnestunud enne kui

2-18-3480 kohustus hageja järgima õigusaktides sätestatud nõudeid ning täitma kostja poolt kehtestatud töökorralduse põhi- ja lisareeglites toodud kohustusi. Lisaks kohustus hageja täitma muu hulgas teenindaja-kassapidaja, kassapidaja-teenindaja, infoteenindaja, pagarteenindaja, kärupaigutajataaravastuvõtja, saaliteenindaja ja transporditöölise ametikohtade töökohustusi. Ametikirjelduse kohaselt sisaldas lisaks töö ka muu hulgas tööd Xxxxxxxxxxxis. Hageja ametikirjelduses toodud isikuomaduste kohaselt eeldati hagejalt teenindusvalmidust, koostöövalmidust, kliendile orienteeritust, ausust, kiirust ja täpsust, suhtlemisvalmidust ja avatust, pingetaluvust ning oskust toimida paindlikult ja loominguliselt, vastavalt olukorrale ja kliendi vajadustele. Samuti oli vastavalt ametikirjeldusele üheks peamiseks hageja tööülesandeks kõrgetasemelise teeninduse vastamine Xxxxxxxxxxxxi Teenindusjuhendile ning klientide rahulolu ja Xxxxxxxxxxxxisse naasmise tagamine. Lisaks on antud juhul oluline välja tuua ka see, et vastavalt ametijuhendile kohustus hageja näiteks lahendama ka kliendiprobleemid vastavalt etteantud juhistele jpm. Ametikirjelduse kohaselt andis hagejale jooksvaid tööülesandeid muu hulgas ka teenindusjuht. Kostjal tekkisid hagejaga probleemid üsna kiirelt peale tööle asumist. Hageja suhtumine oma tööülesannete nõuetekohasesse täitmisesse ning käitumine kaastöötajate ja klientidega suhtlemisel olid sellised, mis raskendasid igapäevase töö sujuvat toimimist olulisel määral ning vajasid kostja poolt pidevat tähelepanu ja tegelemist. Mitmed kliendid esitasid kostjale hageja kohta nii suuliseid kui kirjalikke kaebusi seoses hageja lugupidamatu suhtumise üle, mis väljendus tema kõnepruugis ja/või üleüldises suhtumises ja klientidesse (ebaviisakus, tähelepanematus, telefoni kasutamine tööülesannete täitmise ajal jms). Hoolimata Pärnu kaupluse teenindusjuhi E.A. korduvatest selgitustest ja viidetest kostja juures kehtivale heale teenindustavale ei parandanud hageja enda suhtumist või käitumist tööülesannete täitmisel ning veelgi enam – probleemsed olukorrad hagejaga hakkasid üha enam sagenema. Asjaolud kulmineerusid täielikult 05.10.2017-ks, mil ühel kliendil tekkis hagejaga selline olukord, kus kostja oli sunnitud hagejale viimaks tegema 06.10.2017 ka kirjaliku hoiatuse . Kliendi kaebuse kohaselt oli hagejale klientide teenindamisest tähtsam telefonis vestluse pidamine ja üleüldine suhtumine klienti oli nii ebaviisakas, et tekitas kliendis ebameeldiva kogemuse. Lisaks ei ole vähe tähtis selle juures asjaolu, et klient viitas oma kaebuses juba varasemale hageja ebakohasele käitumisele. Hagejale tehtud hoiatuses märkis kostja muu hulgas ka, et taolised rikkumised ja/või hooletu suhtumine tööülesannetesse on lubamatud ning edaspidi kaalub kostja sarnaste rikkumiste korral Lepingu ülesütlemist. Hageja lubas uuesti kostjale oma käitumist parandada ega esitanud mitte ühtegi vastuväidet seoses tema suhtes esitatud etteheidetega. Kostja peab lisaks vajalikuks tuua siinkohal välja asjaolu, et lisaks hageja üleüldisesse hooletusse suhtumisse oma tööülesannete täitmisel , väljendas hageja oma käitumisega alates 2017 aasta augustist pidevalt soovi ka töölt lahkumiseks. Seejuures esitas ta ka näiteks avalduse Lepingu lõpetamiseks omal soovil, mille hiljem tagasi võttis. Töölt lahkumise potentsiaalset soovi avaldas kostja hagejale ka 2017. aasta novembri alguses ehk umbes nädal aega enne hageja poolset Lepingu erakorralist lõpetamist. Nimetatud asjaolud näitasid kostjale täiendavalt hageja hoolimatut ja mitte tõsiseltvõetavat suhtumist oma töösse ja Lepinguga võetud kohustustesse. 13.11.2017 leidis aset intsident, mis viis kostja poolt hagejaga Lepingu erakorralise lõpetamiseni. Hageja tööpäev algas nimetatud kuupäeval kell 10.00 ja pidi ametlikult lõppema kell 22.15. Hageja kord oli sellel päeval teenindada Xxxxxxxxxxx kassat, kuid päeva jooksul viibis ta oma tööpostilt palju eemal, käis saalis ringi ja vestles mitmel korral teiste kassapidajatega (sh käis pidevalt ja otstarbetult kontrollimas suitsubokse teistes kassades). Lõuna ajal tegi teenindusjuht E.A. hagejale märkuse, et ta peab olema oma piirkonnas ja tegelema enda tööülesannetega, teisi teenindajaid oma tööülesannete täitmisel mitte segama ja teenindama Xxxxxxxxxxx kassa kliente. Märkusele reageeris hageja häält tõstes ja esitas vastuväited, et teenindusjuht ei ole see inimene, kes talle öelda saaks, mis ülesandeid tema täitma peab (hoolimata asjaolust, et hageja ametikirjelduse kohaselt on teenindusjuht selliseks isikuks, kes hagejale tööülesandeid annab). Umbes pool tundi peale kirjeldatud situatsiooni, pani hageja Xxxxxxxxxxx kassas oleva raha kokku, tõi selle infoletti ära ja lahkus töölt omavoliliselt ca kell 16.00 ilma kellelegi mitte midagi ütlemata või selgitamata (sh ei olnud hageja kellelegi

4 (10)

2-18-3480 maininud seda, et tal oleks tervisega midagi korrast ära). Hageja soovib nimetatud asjaolusid tõendada hageja Pärnu kaupluse teenindusjuhi E.A. ütlustega. Kostja töökorralduse põhireeglite punkti 4.3.25 kohaselt kohustus hageja esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui esimesel puuduval töötunnil, teatama otsesele juhile oma ajutisest töövõimetusest (haigusest) ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Lisaks oli haigusest teavitamise informatsioon (sh kontaktnumbrid kuhu helistada) igapäevaselt kõigile tutvumiseks üleval ka infostendil. 14.11.2017 teavitas hageja telefoni teel kostjat enda haiguslehel viibimisest. Kostja esitas 15.11.2017 hagejale Lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 30.11.2017-st , kuivõrd käesoleva dokumendi punktis 1.8 kirjeldatud intsident oli kostjale n-ö viimaseks piisaks karikas lisaks juba eelnevalt hageja tööülesannete nõuetekohase täitmisega seotud probleemidele. Kostja edastas hagejale informatsiooni Lepingu erakorralise lõpetamise kohta nii SMS-i kui e-kirja teel. 13.12.2017 esitas hageja Töövaidluskomisjonile avalduse Lepingu ülesütlemise õigustühiseks tunnistamiseks või alternatiivselt hea usuga vastuolu tõttu tuvastamiseks ning sellega põhjuslikus seoses oleva kahjuhüvitise välja mõistmiseks hageja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3528 eurot.Hageja esitas esmakordselt Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses (st 13.12.2017) oma väited enda väidetava raseduse kohta. Kostja avaldab, et tal puudus varasemalt mis tahes teave selle kohta. Hageja kinnitas Töövaidluskomisjonis 13.02.2018 asja läbivaatamiseks korraldatud istungil ka ise, et ta ei olnud kostjat oma rasedusest enne Töövaidluskomisjoni poole pöördumist ühelgi viisil teavitanud. Hageja esitas ka alles Töövaidluskomisjoni istungil oma rasedust kinnitava tõendi, millest nähtub, et hageja raseduskaart on avatud alates 28.11.2017 ehk enne 13-15.11.2017 aset leidnud sündmusi. Töövaidluskomisjon tegi 14.02.2018 töövaidlusasjas nr 4-1/2547/17 otsuse, millega rahuldas hageja avalduse ning luges tuvastatuks, et Leping ei ole lõppenud kostja erakorralise ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ning Lepingu lõppemine sellel alusel on tühine. Töövaidluskomisjon lõpetas oma otsuses kostja ja hageja vahel sõlmitud Lepingu TLS § 107 lg 7 alusel alates 30.11.2017 ja mõistis kostjalt hageja kasuks muu hulgas välja hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1 948,98 eurot (bruto). Käesolevaga esitab kostja ITLS § 24 lg 4 alusel taotluse Töövaidluskomisjoni poolt 14.02.2018 töövaidlusasjas nr 4-1/2547/17 tehtud otsuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras ning palub ühtlasi jätta kohtul hageja poolt esitatav hagiavaldus läbi vaatamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Käesoleval juhul on kostja öelnud hagejaga Lepingu erakorraliselt selliselt üles, et sellele on eelnenud 06.10.2017 kehtiv hoiatus hageja poolt tööülesannete ebakohase täitmise kohta. Kostja on seejuures hoiatuses hagejat teavitanud, et taolised rikkumised ja/või hooletu suhtumine tööülesannetesse on lubamatud ning edaspidi kaalub kostja sarnaste rikkumiste korral Lepingu ülesütlemist. Kostja on lisaks saatnud hageja ka peale talle hoiatuse tegemist 26.10.2017 toimunud teeninduskoolitusele, lootes veelkord hageja käitumise muutumisele ja oma tööülesannetesse tõsiselt suhtumisele. Sellest hoolimata ei parandanud hageja oma tegevust tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ja jätkas endale juba omapärast hooletut suhtumist (lobisemine, telefoniga rääkimine, muude tööandja juhiste eiramine), mis tõi kaasa 13.11.2017 toimunud järjekordse juhtumi, millele järgnevalt kostja esitas hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse.Kostja poolt Lepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud seejuures ühelgi viisil põhjuslikus seoses asjaoluga, et hageja on potentsiaalselt lapseootel. Kostjal puudus mis tahes vastavasisuline teadmine enne hageja poolt Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kättesaamist 18.12.2017. Hageja on lisaks ka ise tunnistanud, et ei informeerinud kostjat oma rasedusest enne Töövaidluskomisjonile avalduse esitamist. Seega ei ole antud juhul ühelgi viisil kohane arvestada hageja rasedust kostja võimaliku vastutuse hindamisel. Kostja poolt Lepingu erakorraline ülesütlemine oli seotud üksnes asjaoluga, et hageja ei täitnud oma tööülesandeid nõuetekohaselt ja ei järginud kostja kui tööandja juhiseid oma Lepinguliste kohustuste täitmisel. Kostja soovib täiendavalt eraldi tähelepanu juhtida asjaolule, et analoogselt nagu hageja raseduski, ei olnud kostja poolt Lepingu erakorraline ülesütlemine ühelgi viisil põhjuslikus seoses sellega, et hageja oli töövõimetuslehel. Hageja ilmus graafikujärgselt 13.11.2017 tööle ja ei täitnud taaskord oma tööülesandeid nõuetekohaselt (ei viibinud Xxxxxxxxxxxi kassas, kus ta sel päeval töötama

5 (10)

2-18-3480 pidi, jutustas kolleegidega ja veetis aega oma telefonis), mille kohta teenindusjuht tegi talle vastavalt märkuse. Hageja ei öelnud seejuures ühtegi sõna selle kohta, et tal on sellel päeval kehva olla või plaanis on arsti juurde minna. Kostja ei ole takistanud oma töötajaid informeeritud ja kooskõlastatud viisil arsti juurde minemast või eeldanud, et end haigena tundev töötaja peaks kindlasti tööle ilmuma või seal olema. Kostja ei olnud rahul hageja tööülesannete täitmise kvaliteediga ja hagejale selle kohta tehtud märkuse peale, otsustas hageja hoopis omavoliliselt töölt lahkuda ning seda kellaajaliselt kõige kiiremal perioodil päevast. Nimelt lahkus hageja töölt ca kella 16 paiku esmaspäevase tööpäeva lõppemise perioodi eelselt, mil Xxxxxxxxxxxxi külastustihedus klientide poolt on ühel kõige kõrgeimal tasemel Xxxxxxxxxxxxi tööpäevast. Kostja oli hageja omavolilise tegevuse tõttu sunnitud päeva kõige tihedamal hetkel oma töö ümber korraldama ja leidma lahenduse teenindada kliente ühe puuduva töötajaga. Seega oli kostja jaoks hageja käitumine täielikult vastuvõetamatu ja hõlmas endast olulist Lepingu rikkumist. Asjaolu, et hageja tundis end väidetavalt eelnevas punktis kirjeldatud olukorra tekkimise päeval (13.11.2017) halvasti ja talle oli väljastatud sellel päeval töövõimetusleht, selgus alles hiljem (st järgmisel päeval, kui hagejal õnnestus oma haigusest kostjat teavitada). Kostjal on antud juhul põhjust eeldada, et hagejale on töövõimetusleht väljastatud 13.11.2017 alles peale tekkinud intsidenti ja hageja poolt töölt omavoliliselt lahkumist. Seetõttu ei oma isegi tähtsust, kas hageja teavitas kostjat haiguslehest viibimisest samal päeval olles juba omavoliliselt töölt lahkunud või alles järgmisel päeval, kuna igal juhul on tegemist hilinenud teavitamisega. Haigusest või haiguslehel viibimisest või arsti juurde minemise vajadusest oleks pidanud teavitama enne töölt omavolilist lahkumist. TLS § 109 lg 2 sätestab, et juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul töötajaga, kes on rase, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja palub kohtul TLS § 109 lg 2 alusel võimalikult välja mõistetava hüvitise arvestamisel igal juhul võtta arvesse ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Eelkõige hageja suhtumist oma tööülesannete täitmisesse, töölt ette hoiatamata lahkumist, kuid kindlasti ka seda, et hageja ei olnud kostjat oma rasedusest teavitanud enne kui Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses. 2.8 Eeltoodust tulenevalt oli kostja poolt hagejale esitatud ülesütlemise avaldus põhjendatud, mistõttu tuleb hageja poolt esitatav hagiavaldus jätta rahuldamata. Menetluse käik

6 (10)

2-18-3480 6.TLS § 1 lg.1 järgi töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus , et hageja T.M. töötas kostja juures AS-is Xxxxxxxxxxxx 26.04.2017.a. sõlmitud töölepingu alusel teenindaja ametikohal ja töö sisuks vastavalt sõlmitud töölepingu p.le 2.2 klientide kõrgetasemeline teenindamine kaupluses. Lepingu p. 2.3 järgi täpsemad ülesanded on määratletud ametikirjelduses, mis sisaldab muuhulgas töötaja kvalifikatsiooni , tööoskuse alaseid nõudeid , tööülesandeid ja nõutavaid töötulemusi. Ametikirjelduse allakirjutamise hetkest muutub see lepingu lisaks ning on lepingu lahutamatu osa (tl. 11). 7.15.11.2017 ütles AS Xxxxxxxxxxxx poolte vahel sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg.1 p.3 alusel. Ülesütlemise põhjendusena toodud- 13.11.2017 kella 14.30 kontrollisite , kas suitsuboksid on piisavalt täis. Tegite seda mitmendat korda, kuigi tol hetkel ei olnud vajadust nendega tegeleda. Samal ajal jutustasite kolleegiga, kes teenindas kliente. Teenindusjuht tegi märkuse , et Te ei lobiseks teise teenindajaga ega segaks kolleegil klientide teenindamist ning palus SelveEksperssi kassasse minna, kus Te tol päeval pidite tööl olema. Selle peale tulite suitsuboksi juurest ära ning ütlesite häält tõstes „ma pean sigarette välja panema ja sina ei ole see , kes mulle ütleb, kus ma olema pean“. Selline suhtumine on lubamatu. Vastavalt teenindaja ametikirjeldusele annab jooksvaid tööülesandeid muu hulgas teenindusjuht. Seega oli teenindusjuhil õigus anda korraldus Selve Ekspressi kassasse minna. Samal päeval lahkusite töölt kell 16.00 , kuigi tööpäev pidi lõppema kell 22.15. Tööandjat Te aga oma varem lahkumisest ega selle põhjustest ei teavitanud. Alles järgmise päeva ennelõunal helistasite kaupluse juhatajale ja teatasite , et Te olete 13.11.2017 alates lõunast haiguslehel. Oma käitumisega olete rikkunud alljärgnevaid AS Xxxxxxxxxxxx töökorralduse põhireegleid: 4.1.5. tööandja ja töötaja on kohustatud olema teineteise suhtes viisakad ja korrektsed; 4.3.3 töötaja on eelkõige kohustatud tegema tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas; 4.3.13 töötaja on eelkõige kohustatud teatama otsesele juhile esimesel võimalusel , kuid mitte hiljem kui esimesel puuduval töötunnil , oma ajutisest töövõimetusest (haigusest) v, teistest tööle tulemist takistavatest põhjendatud asjaoludest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Teie töösse suhtumine ja kõnemaneer on probleeme tekitanud ka varem. Kliendid on esitanud Teie üleoleva ja ebaviisaka käitumise kohta pretensioone ning teenindusjuhid ja kaupluse juhataja on teiega sel teemal korduvalt vestelnud. Lisaks on kaupluse juhataja Teid selles osas ka 06.10.2017 kirjalikult hoiatanud. Kahjuks ei vasta Teie suhtumine ja käitumine AS Xxxxxxxxxxxx ootustele ja me ei pea võimalikuks koostööd jätkata ning oleme sunnitud töölepingu lõpetama. Vastavalt TLS § 97 lg.2 p.1 on töölepingu kehtivuse viimane päev 30.11.2017.a. (tl.27).

7 (10)

2-18-3480 Hageja vastas, et tunnistaja ei ole talle ütleja. Kuna olukord oli pingeline siis tunnistaja enam midagi ei öelnud ning hageja läks oma töökohale Selveeksperessi. Mõne hetke pärast võttis hageja kassast raha pani vastavasse kotti, sulges plommiga, tõi koti infoletti ja lahkus töölt, lahkumise põhjuseid ei selgitanud. Kuna üks töötaja oli puudu oli vaja teda koheselt asendada ja kuna peale lõunasel ajal on kliente rohkem oli vajalik keskenduda klientide teenindamisele. Kuna majas oli ka juhataja siis ta eeldas, et hageja teatas oma lahkumisest juhatajale. Intsidendi ajal kassas kliente ei olnud, kuna kassa oli veel suletud. Hageja oli eelnevalt kassas suitsuboxi juba täitnud. Hageja talle ei öelnud, et läheb arsti juurde (tl. 81). Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja I.S.`a kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab tema Xxxxxxxxxx`is kaupluse juhatajana. Hageja ei täitnud oma tööülesandeid , mis talle tööandja poolt anti. Tihti oli klientide suulisi kaebusi. Ta ei olnud klientidega viisakas ja tegeles isikliku telefoniga. Kui ta tuli järgmine päev tööle teatas teenindusjuht, et eelmisel päeval pealelõunasel ajal lahkus hageja töölt omavoliliselt ja töö oli häiritud, kuna tegemist oli tipptunniga. Samal päeval helistas hageja ja teatas , et ta ei tule tööle. 13.11 õhtul oli hageja talle helistanud, aga ta avastas kõne hiljem kui tööpäev oli lõppenud. Kõnelogist nähtub, et hageja oli helistanud töötelefonile. 14.11. kui hageja helistas ütles, et on haiguslehel eelmise päeva õhtust. Ta vastas , et ei usu haigusesse, kuna lahkumine oli teenindusjuhi jutu järgi selline, et ta ei lahkunud haiguse tõttu. Teenindusjuhile ta ei öelnud, et läheb arsti juurde. Töötaja peab andma teada, kui ta lahkub. Tema on kaamerasalvestised üle vaadanud. Sealt oli näha , et hageja oli selvekassast väljas ja kaubariiulite vahel. Nägi, et ta oli teise kassapidaja juures, kes tegi kassas oma tööd. Hageja vestles kassapidajaga. Sel hetkel kassas kliente ei olnud. Hageja läks selvekassasse, kus lõpetas kassa, pakkis raha ja viis infoletti ning lahkus. Töölepingu lõpetamise aluseks oli töökohustuste mittetäitmine e. ta ei teatanud et läheb arsti juurde ja lahkus omavoliliselt (tl.81-82). Mis puutub suitsukappide täitmisse ja teise kassapidajaga jutuajamisse siis antud juhul kliente kassas ei olnud ja klientide teenindamist antud sündmus ei seganud. Tegemist ei ole ka sellise rikkumisega , mis annaks aluse tööleping erakorraliselt üles öelda. Asjas ei ole tõendatud ka see kas oli vajadus v. puudus vajadus suitsukappe täita, kuid hageja neid täitis. Samuti peale teenindusjuhi märkust läks hageja tagasi oma peamisse töökohta s.o. selvekassasse. Seega hageja täitis teenindusjuhi korralduse. Samas käitus hageja teenindusjuhiga ebaviisakalt , kuna ütles, et „teenindusjuht pole talle ütleja“. AS Xxxxxxxxxxxx teenindaja ametikirjelduse p. 7 järgi pidi hageja juhtkonna ja otsese juhi poolt antud korraldusi ja ülesandeid täitma. Xxxxxxxxxxxx AS töökorralduse põhireeglite p. 4.1.5. järgi tööandja ja töötaja on kohustatud olema teineteise suhtes viisakad ja korrektsed. P.4.3.13 töötaja on kohustatud hoiduma tegudest , mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita. P.4.3.25 töötaja on kohustatud teatama otsesele juhile esimesel võimalusel , kuid mitte hiljem kui esimesel puuduval töötunnil , oma ajutisest töövõimetusest (haigusest) v. teistest tööle tulemist takistavatest põhjendatud asjaoludest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Kuna tegemist on teenindusettevõttega s.o. kauplusega, kus teenindatakse kliente siis on tööandja teavitamine sellest, et lahkutakse töölt v. haigestumisest teavitamine väga olulised. Tunnistajate E.A. ja I.S.`a ütlusega kohtuistungil on tõendatud, et hageja rikkus 13.11.2017 töökohustusi s.t. ei öelnud , et ta lahkub töölt ja läheb arsti juurde. Samas haigestumisest e. haiguslehele jäämisest hageja esimesel võimalusel tööandjat teavitas. Nimetatu on tõendatud sellega, et ta helistas sama päeval peale arsti juures käimist juhatajale , kuid juhataja oli lahkunud koju ja töötelefoni ei võtnud. Seejärel hageja teavitas juhatajat haiguslehele jäämisest järgmisel päeval telefoni teel. Nimetatu on tõendatud tunnistaja I.S.`a ütlustega kohtuistungil.

8 (10)

2-18-3480 puudumiseks. Seega kohus leiab, et hagejaga 15.11.2017.a. töölepingu ülesütlemine ei ole põhjendatud. Kostja oleks pidanud hageja haigusest teadasaamisel põhjalikumalt kaaluma kas töölepingu ülesütlemine antud olukorras on ikka põhjendatud või mitte, arvestades eelkõige seda , et rikkumised toimusid ajal , kui hageja oli töövõimetuslehel ja tal oli õigus keelduda töö tegemisest. TLS § 104 lg.1 seadusest tuleneva aluseta v. seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et AS Xxxxxxxxxxxx poolt hageja T.M.`uga 15.11.2017 toimunud töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg.1 kui kohus v. töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise v. seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg.2 järgi sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus v. töövaidluskomisjon tööandja v. töötaja taotlusel töölepingu alates ajast , kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seega tuleb lugeda tööleping lõppenuks alates 30.11.2017.a.

9 (10)

2-18-3480 seisukoha kujundamine, kokku 4 h). Kogu õigusabi teenuste aeg on kuni 24.05.2018 7 tundi ning kogu kulu suuruseks 840 eurot koos käibemaksuga. 1 tunni hind 100 eurot + käibemaks. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käeoleva menetlusega ja hageja kinnitab, et ei ole registreeritud käibemaksukohuslasena ega saa seetõttu kuludelt käibemaksu tagasi taotleda.

Kohus leiab, et hageja õigusabikulu tunnihinne on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga. Samuti on kõik hageja kantud kulud õigusabile vajalikud ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja menetluskulud jäävad kostja kanda 66,67 % , siis kuuluvad hageja õigusabikulud summas 560.03 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg.4 peab kostja tasuma hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni viivist VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.