Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

võlgnevus konto hooldustasude näol samuti 10,24 eurot. Võlgnikul on veel kontod L B A –is, millede saldod 16.09.2018.a seisuga on 0,33 eurot ja 0 eurot ja millistel viimase 2 aasta jooksul raha liikumisi ei ole olnud. Teistes Eesti pankades võlgnikul kontosid ei ole. Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil võlgnik väärtpabereid ei oma. Kinnistusraamatu andmeil ei oma võlgnik teisi kinnisasju peale xxx asuva korteriomandi. Liiklusregistri andmeil ei oma võlgnik sõidukeid ega väikelaevu ja jette. AS P andmeil võlgnik täiendava kogumispensioniga ei ole liitunud, ta omab vaid pensionikontot S P K3 (nn 2.sammas) osakute näol. 10.09.2018.a seisuga on konto saldo 5588,826 osakut. Aruande eelmistes alajaotustes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on kohustusi üle 16 498 130 euro, millele lisanduvad täitekulud, kuid vara on ainult ca 60 000 – 70 000 euro väärtuses ehk 16,5 miljonit eurot vähem. Isegi juhul, kui kogu summa jagada kõigi 7 süüdistatava vahel, oleks võlgniku vastu olev maksunõue üle 2,3 miljoni euro ja võlgniku varast ei piisaks võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Arvestades aga, et pikaajalise rendilepinguga koormatud korteriomandi reaalne turuväärtus võib veelgi väiksem ja selle müügiperiood tavapärasest oluliselt pikem olla, siis reaalse likviidse vara olemasolu, mille arvel oleks võimalik kanda esialgseid pankrotimenetluse kulusid ja võlausaldajate nõudeid rahuldada, ei ole teada. Samuti ei ole ajutisele haldurile teada vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi. Igakuisest laekumisest ei saa kehtiva alampalgamäära (praegu 500 eurot) ulatuses, millele lisandub ülalpeetava olemasolul veel 1/3 alampalga määrast, pankrotivarasse arvata. Seega ei saa pankrotivarasse antud juhul arvata 666,67 eurot võlgniku igakuisest töötasust. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksevõimetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui võlgniku teadaoleva vara arvel ja sissetulekust ei ole võimalik katta pankrotimenetluse mõistlikke kulusid, siis PankrS § 30 lg 1 kohaselt tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha tähtajaks ei tasuta, siis PankrS § 29 lg 1 alusel tuleks menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. PankrS § 171 lg 1 1 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lg 2 sätestatud aluseid. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on võlgniku poolt maksukuriteo (KarS § 389 1 lg 2,3) toimepanek, mille tulemusena tegi M - ja T tema suhtes vastutusotsuse ja nõuab sisse OÜ I T maksupettusega tekitatud maksuvõla ligi 16,5 miljonit eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku J A pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik’u. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt maksukuriteo toimepanek, mille tulemusena nõuab M - ja T sisse maksuvõlga summas ligi 16,5 miljonit eurot. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on

esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 16 498 130 eurot, kuid vara 60 000 kuni 70 000 väärtuses. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks summas 162 eurot, kokku 972 eurot ning kinnitada ajutise halduri kulutused summas 52 eurot, millele lisandub käibemaks summas 10,4 eurot, kokku 62,40 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks summas 162 eurot, kokku 972 eurot ning kinnitada ajutise halduri kulutused summas 52 eurot, millele lisandub käibemaks summas 10,4 eurot, kokku 62,40 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.