2-18-10252/33 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

03.06.2022 esitas pankrotihaldur Kalle Mõtsnik kohtule J. A. (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuande. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati 02.06.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuanne on võetud käesoleva kohtumääruse juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. J. A. (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 02.06.2022 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks maksukuriteo toimepanekus osalemine, mille tulemusena Maksu- ja Tolliamet tegi tema suhtes vastutusotsuse ja nõudis temalt ligi 16,5 miljoni euro tasumist. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus J. A. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne 2021. aasta 1. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus halduri tasu arvestamisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud

ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu üldjuhul PankrS § 651 lg-s 1 nimetatud alammääras ning alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud nende vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on palunud määrata võlgniku J. A. (pankrotis) pankrotihalduri tasuks 7 067,19 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1 413,44 eurot, kokku 8 480,63 eurot. Pankrotihalduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud 56 022,94 eurot. Vastavalt PankrS § 651 lg-le 1 on pankrotihalduri tasu alammäär sel juhul 4 665 eurot, millele lisandub 10 % seda summat ületavalt osalt ehk 2 402,19 eurot. Seega on kokku halduri tasu alammäär summas 7 067,19 eurot (4665+2402,19). Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasu taotlus on põhjendatud ning taotletud tasu suurus vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 toodud piirmääradele. Võlausaldajate 18.05.2022 üldkoosolek on nõustunud halduri tasu määramisega alammääras. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus J. A. (pankrotis) pankrotihalduri tasuks 7 067,19 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1 413,44 eurot, kokku 8 480,63 eurot. PankrS § 150 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tulenevalt eeltoodust kuulub J. A. (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Kalle Mõtsnik’u võlgniku J. A. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. J. A. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata mh juhul, kui võlgnik on mõistetud süüdi maksualase kuriteo toimepanemises. 18.05.2022 toimus võlausaldajate üldkoosolek, mis leidis, et kuna võlgnik pani toime maksukuriteo, siis tema suhtes kohustustest vabastamise menetlust algatada ei saa. Kohus nõustub võlausaldajate üldkoosoleku otsusega ja leiab, et antud olukorras ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud. Kohtu hinnangul on maksukuriteo toimepanemine võlgniku poolne tahtlik tegevus, mille puhul võlgnik teab ja saab aru, et sellisel viisil käitudes kahjustab ta võlausaldajate huve. Kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis võlgniku senisel viisil käitumine ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga.