1.Jätta Geidi Saarva avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 084/2017/94 rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Geidi Saarva kanda. Merike Lepikul ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Geidi Saarva võlgnikuna (avaldaja) on esitanud Tartu Maakohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 084/2017/94. Avalduse kohaselt palub avaldaja võlgnevuse sissenõudmise ajatada, kuna avaldaja majanduslik olukord on raske – avaldajal ei ole konkreetset sissetulekut töötasu näol, ta on ise ülalpeetav ja töö ootel, kasvatades seejuures alaealist last. Avaldaja sissetulekuks on XXX eurot kuus, millest 250 eurot on elatis lapse ülalpidamiseks ja 280 eurot üüritulu. Kohalik omavalitsus XXX tasub avaldaja lapse koolisõidu ja -toidu eest ning jagab ka toidutalonge ja arstiabi. Avaldajale on abiks tema ema Koidu Västrik, kes tasub Eestis pangale kodulaenu makseid. Avaldaja märgib, et on pikka aega olnud XXX, mis kestab praegugi. Avaldaja leiab, et pere ainsa elukoha müümine võlgnevuse katteks on ebaõiglane. Avaldaja on nõus tasuma võlgnevust ositi maksegraafiku alusel 50 euro suuruste osamaksetena. Tööle asudes loodab avaldaja tasuda võlgnevuse suuremas summas kui 50 eurot.
Avaldaja märgib sissenõudja vastuse osas, et Merike Lepiku võimalustest üürida 50 m2 suurust korterit Karlova linnaosas, puhata Indias, omada rubiine ja viibida hotellides, ei nähtu kuidagi vaesuspiiril elamist. Kuna XXX on turistide keskus, kus üritusi ja kontserte on piiramatult ja tasuta, ei tähenda avaldaja elukorraldus seda, et ta peaks keelduma neile minemast. Jõuka elukaaslase olemasolul puuduks avaldajal vajadus omavalitsuse poolt pakutavale abile ja ravile. Teatavasti ei võeta XXX-aastaseid tööle XXX ega XXX. Avaldaja korteriomandist saadavast üüritulust täidetakse esmased varalised kohustused – pangalaen ja kindlustusmaksed. Kuivõrd praegusel ajal elatakse XXX, ei saa avaldaja oma kinnisvara elukohana kasutada, kuid teeb seda, kui poeg lõpetab XXX kooli. Avaldaja hinnangul tekib kohtutäituri vahendusel korteriomandi müügil kasu asemel hoopis kahju. Korteri müük ei parandaks alatiseks ka sissenõudja majanduslikku olukorda, vaid oleks ühekordne heaolu tunne ning ärategemise rõõm. Avaldusele on lisatud kohtutäiturile esitatav vara nimekiri, avaldus võlgnevuse osade kaupa tasumiseks, pangakonto väljavõte perioodil 01.02.2018 kuni 08.05.2018, koopia isikutunnistusest, kirjavahetus kohtutäituriga, 2017. aasta tuludeklaratsioon XXX, 28.06.2018 tõend (tl 2-10, 23-25, 29-30, 32-34).
2.Sissenõudja Merike Lepik (puudutatud isik) ei nõustunud täitemenetluse ajatamisega, leides, et on igati mõistlik lükata tagasi pakkumine, mille kohaselt kuluks nõude rahuldamisele enam kui kümme aastat olukorras, kus võlgnik ei ole oma majandusliku seisukorra võimaliku paranemise kohta esitanud ühtegi konkreetset nägemust. Sissenõudja hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid täitemenetluse ajatamist ja kaaluksid üles sissenõudja huvi võla tagasisaamisele. Sissenõudja märgib, et on samuti alaealist last üksi kasvatav vanem, kes on nii kohtumenetluse kui sellele järgnenud täitemenetluse perioodil olnud pikka aega vaesuspiiril, saades Tartu Linnavalitsuselt toimetulekutoetusi. Sissenõudja arvates ei ole käesoleval juhul alust eelistada ühtviisi majandusraskustes oleva võlgniku huve samasuguses olukorras oleva sissenõudja huvidele. Samas leiab sissenõudja, et võlgnik esitab ilmselgelt valeandmeid oma varalise seisundi kohta. Eluliselt ei ole usutav, et võlgniku poolt nimetatud sissetulek võimaldab talle omast elukorraldust ning elukvaliteeti XXX – rannapuhkused, kontserdikülastused – mis osutuksid piiratud sissetuleku puhul võimatuks. Varasemalt on võlgnik viidanud suuliselt sissenõudjale nii tööle XXX kui XXX, samuti rikka elukaaslase olemasolule. Võlgnik on tööealine isik. Ta ei ole tõendanud terviserikkeid, mis välistavad töise tulu saamise. Olukorras, kus võlgnik on tekitanud enesele varalisi kohustusi, lasub tal kohustus mõistlikult pingutada, et tagada nende täitmine. Kuigi võlgnik saab tulu Eestis asuva korteri väljaüürimisest, ei laeku nimetatud summad tema pangakontole, millised on kohtutäituri poolt arestitud. Võlgnikul olnuks võimalus tasuda võlgnevus üüritulust laekuvate osamaksetena 20 kalendrikuu vältel, kuid seda võlgnik teinud ei ole. Samuti ei ole ta tasunud omaenda 08.05.2018 taotluses väljapakutud esimest osamakset (30 eurot) 15.05.2018. Võlgnik ei kasuta täitemenetluses arestitud kinnisvara enda ja oma alaealise lapse elukohana. Tegemist on üüritulu saamiseks kasutatava kinnisvaraga. Seega ei ole tegemist varaga, mille müük tooks võlgniku jaoks kaasa raskeid tagajärgi. Vastusele on lisatud fotod võlgniku poolt sissenõudja väljatõstetud asjadest ja võlgniku sotsiaalmeedia konto väljavõte (tl 51-55).
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud avalduse, leiab, et Geidi Saarva avaldus täitemenetluse ajatamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
4.Asja materjalidest nähtuvalt (tl 11-15) on sissenõudja Merike Lepiku täitmisavalduse ja täitedokumendi, so Tartu Maakohtu 01.02.2016 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-7223 (tl 3739), alusel algatatud täiteasjas nr 084/2017/94 täitemenetlus juba 12.01.2017. Sissenõudja on esitanud täitmisele võlgnevuse summas 4625 eurot (varaline kahju 3075 eurot, mittevaraline kahju 1000 eurot, riigilõiv 550 eurot), millele lisanduvad täitekulud summas 715,87 eurot (kohtutäituri tasu 679,87 eurot, menetluse algatamise tasu 36 eurot). Kohtutäituri abi Inge
Undritsa elektronkirja (tl 32-34) kohaselt on ligemale poolteist aastat kestnud täitemenetluse jooksul laekunud nõude täitmiseks 73,46 eurot. 04.07.2018 seisuga on tasumata nõude jääk kokku 5267,41 eurot. Täitemenetluse eesmärk on võlausaldaja nõude täielik rahuldamine ja seda võimalikult efektiivselt. Antud juhul ei ole täitemenetluses nõude efektiivset täitmist toimunud.
5.Samas on avaldaja esitanud kohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel arvestades tema perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse ajatamiseks avaldaja taotletud viisil.
6.Kohus märgib, et kehtiva kohtupraktika kohaselt annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (vt Riigikohtu 12.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11).
7.Kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole selliseid erandlikke asjaolusid oma avalduses esile toonud, mis annaksid alust TMS § 45 kohaldamiseks.
7.1.Avaldaja on palunud vaidlusaluse täitemenetluse ajatada põhjusel, et tema majanduslik olukord on raske. Kohtu hinnangul ei saa olukorras, kus avaldaja elab alates 12.11.2015 XXX (tl 35) koos XXX pojaga, kelle koolisõidu ja -toidu eest tasub kohalik omavalitsus (tl 29-31), neile jagatakse toidutalonge ja antakse arstiabi (väidetavalt on avaldajal XXX), avaldaja saab XXX asuvast korteriomandist üüritulu (mis ei laeku avaldaja pangakontole XXX nr XXX – tl 6, 25), kusjuures kodulaenu ja kindlustusmaksete tasumisel aitab avaldajat ka ema, pidada sissenõudja huvisid arvestades täitemenetluse jätkamist avaldaja suhtes ebaõiglaseks. Avaldaja majanduslik ega ka kirjeldatud tervislik seisund ei ole erandlikuks asjaoluks TMS § 45 mõttes ega kaalu kohtu arvates üles sissenõudja huvi võla tagasisaamise vastu. Avaldaja poolt taotletud viisil täitemenetluse ajatamisel kuluks sissenõudja nõude rahuldamiseks vähemalt 90 kuud ehk üle 7 aasta (4625 / 50), kuid TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades ei saa täitemenetluse ajatamine olla väga pikaajaline. Kuivõrd täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude võimalikult kiire ja täielik rahuldamine, on põhjendatud arvestada sissenõudja mittenõustumisega täitmise ajatamisega niivõrd pika perioodi peale. Avaldaja ei ole ka ise selgitanud, kuidas arvestab võlgnevuse ajatamine nii mitmeks aastaks sissenõudja huvi nõude rahuldamiseks.
7.2.Kohus märgib, et täitemenetluse seadustik ei piira sissenõudja nõude täitmist võlgniku töötasuga, vaid nõude täitmine toimub kogu võlgnikule kuuluva vara arvel (vallasasjad, kinnisasjad, varalised õigused), arvestades täitemenetluse seadustikus sätestatud korda. Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule kaks kinnisasja – korteriomand aadressil XXX ja XXX (tl 40-41). Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei kasuta täitemenetluses arestitud kinnisvara (korteriomandit) enda ja oma alaealise lapse elukohana ja et tegemist on üüritulu saamiseks kasutatava kinnisvaraga. Seega ei ole täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest sellega ei rikuta oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava õigusi. Kuna
täitemenetlus ei ole viinud sissenõudja nõude rahuldamiseni ja muu vara, millele Eestis sissenõuet pöörata, võlgnikul puudub, on sissenõude pööramine võlgniku kinnisasjadele põhjendatud. Avaldaja poolt väidetu osas, et kohtutäituri vahendusel korteriomandi müügil tekib kasu asemel hoopis kahju, märgib kohus, et võimalik on ka arestitud korteriomandi võlgnikupoolne müük kohtutäituri kontrolli all (TMS § 102).
8.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Geidi Saarva avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 084/2017/94 rahuldamata. Kohus märgib, et ei anna täitemenetluse ajatamise avalduse lahendamisel hinnangut täitedokumendile (01.02.2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 215-7223), jättes sellekohased menetlusosaliste poolt esitatud väited tähelepanuta.
9.Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 II lause alusel menetluskulud avaldaja kanda. Kuivõrd sissenõudja on toimikust nähtuvalt teinud kõik menetlustoimingud isiklikult, ei ole tal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.