lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-8244/36

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-8244/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2489
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 88 lg 1, 2, 3Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjuselTLS § 95 lg 1, 3ÜlesütlemisavaldusTLS § 107 lg 2Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 109 lg 1Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 28 lg 2Tööandja kohustusedTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 277 lg 1Dokumendi ehtsuse vaidlustamineTsMS § 633 lg 3Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-8244/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja18.12.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2018. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-8244

Tsiviilasi

J.E. hagi X. OÜ vastu töösuhte tuvastamiseks, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise ja puhkusetasu saamiseks ning tööandja poolt kohustuste rikkumise, sh diskrimineerimise tuvastamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

2398,77 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. detsembri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X. OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

28. august 2018

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): X. OÜ (registrikood XXX), esindajad Janne Kivistik ja Juri Sulin Vastustaja (hageja): J.E. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta X. OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18. detsembri 2017. a otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X. OÜ kanda. Jätta apellatsiooniastme menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata seoses vastustajale hüvitamisele kuuluvate kulude puudumisega.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.J.E. (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse X. OÜ (kostja) vastu. Hageja palus tuvastada, et poolte vahel oli töösuhe 27. juulist 2016 kuni 17. veebruarini 2017, kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetada tööleping töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 4117,5 eurot ja puhkusehüvitis 746,18 eurot ning tuvastada, et kostja on rikkunud TLS § 28 lg 2 p-i 11 koostoimes § 91 lg 2 p-ga 1 (diskrimineerimine). Avalduse kohaselt on avaldaja inglise keele õpetaja. Kostja tegi hagejale 26. juulil 2016 e-kirjaga ettepaneku asuda õpetama inglise keelt. Hiljem tegi kostja ettepaneku asuda koolitama meeskonda, arendama õppekavasid, looma internetipõhiseid õppimisvõimalusi ja laiendama turundust. Algselt oli töötasuks kokku lepitud 10 eurot tunnis, alates 21. novembrist oli töötasu 15 eurot tunnis. Hageja töötas keskmiselt 20 tundi nädalas. Poolte õigussuhe vastab töölepingu tunnustele. Tööandja esindaja rikkus hageja isiklikke õigusi, koheldes hagejat ja tema perekonda lugupidamatult ja häbistavalt ning sekkus lubamatult hageja eraellu. Ta tegi hagejale järjekindlalt seksuaalse tähendusega ettepanekuid, süüdistas alusetult suhetes nooremate naiskolleegidega ning ahistas pidevalt Facebooki kaudu ja e-kirjadega. 17. veebruaril 2017 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatati töösuhte lõpetamisest hagejaga, mida saab käsitleda erakorralise ülesütlemisavaldusena. Ülesütlemiseks alust ei olnud.
2.Kostja vaidles avaldusele vastu. Kostja leidis, et pooltel töösuhet ei olnud. Hagejal oli hoopis õigussuhe MTÜ-ga X, kellega hagejal oli sõlmitud leping vabatahtliku töö tegemiseks. Kostja juhatuse liige on ka MTÜ X juhatuse liige. Isegi kui lepingu pooleks oleks kostja, ei ole tegemist töölepinguga. Vabatahtliku töö leping vastab käsunduslepingu tunnustele. Isegi kui tegemist oleks olnud töösuhtega, olnuks kostjal alus tööleping üles öelda. Hageja diskrimineerimisega seonduv nõue on arusaamatu.
3.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 19. aprilli 2017 otsusega nr 4-1/612/17 hageja avalduse osaliselt ja tuvastas, et pooltel oli töösuhe 27. juulist 2016 kuni 17. veebruarini 2017 ja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Töövaidluskomisjon lõpetas töölepingu
17.veebruarist 2017, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 1757,3 eurot ja puhkusehüvitise 641,47 eurot. Töövaidluskomisjon tuvastas, et kostja on hagejat kohelnud diskrimineerivalt. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis hageja nõude rahuldamata osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista hüvitised töövaidluskomisjoni väljamõistetust suuremas summas.
4.Kostja esitas 25. mail 2017 Tartu Maakohtule avalduse, paludes kohtul töövaidlus läbi vaadata. Lisaks töövaidluskomisjonis esitatud väidetele tõi kostja välja, et hageja jättis 17. novembril läbi viimata keeleõppe loengu. Hageja käitus ebaviisakalt 18. detsembril 2016 toimunud MTÜ jõulupeol, 16. veebruaril 2017 toimunud tööalasel koosviibimisel restoranis ning järgmisel päeval kostja turundusspetsialistiga suheldes. Seetõttu oleks töösuhte olemasolu korral olnud TLS § 88 lg

1 p-des 3, 4 ja 6 toodud alused töölepingu ülesütlemiseks. Hagejale saadetud e-kirjades märgitud töötasu oli mõeldud tegelikult tasaarvestamaks hageja Edinburghi reisi kulusid, mida kandis MTÜ.

5.12. oktoobri 2017 menetlusdokumendis täpsustas hageja, et tema nõuded jäävad samaks töövaidluskomisjonile esitatud nõuetega, arvestades töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamata osa. Hageja ei soovi, et kohus tuvastaks diskrimineerimise osana seksuaalset ahistamist.

MAAKOHTU LAHEND

6.Maakohus rahuldas hageja hagi osaliselt ning tuvastas, et hageja ja kostja vahel oli töösuhe
27.juulist kuni 17. veebruarini 2017. Maakohus tuvastas, et kostja 17. veebruaril 2017 tehtud töölepingu ülesütlemine on tühine. Maakohus lõpetas poolte töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates
17.veebruarist 2017. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2398 eurot 77 senti (bruto) (sh puhkusehüvitis 641 eurot 47 senti ja TLS § 109 lg 1 järgne hüvitis 1757 euro 30 senti). Kohus leidis, et töövaidluskomisjonile ja kohtule esitatud e-kirjade, töövaidluskomisjonis ära kuulatud tunnistaja K.S. ütlustega ja kohtule esitatud I.N. kirjalike ütlustega on tõendatud, et poolte vahel oli töösuhe. E-kirjadest nähtub, et kogu õppetööga seonduv suhtlus hagejaga on toimunud kostja nime alt. Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka hageja ja MTÜ X. (Maakohtu lahendis ekslikult märgitud MTÜ X. ) allkirjastatud vabatahtliku töö leping (I kd, tl 57-59). Kõigist asjas esitatud materjalidest nähtub, et suhtlus hagejaga on toimunud inglise keeles, kuna ta eesti keelt ei oska. Seega on usutav hageja väide, et ta lepingust vähese eesti keele oskuse tõttu aru ei saanud. Hageja töö vabatahtliku iseloomu lükkab ümber ka asjaolu, et kostja maksis hagejale töötamise eest, mis nähtub poolte e-kirjadest (tvk tl 7-10) ning töövaidluskomisjonis ära kuulatud tunnistajate K.S. ja H.E. ütlustest. Kohus jättis tähelepanuta kostja 29. novembril 2017 esitatud taotlused tõendite kogumiseks, kuna need on esitatud pärast kohtu antud tähtaja möödumist. Kostja ei ole suutnud ümber lükata eeldust, et pooled olid sõlminud töölepingu. Vastupidiselt nähtub esitatud tõenditest, et pooltevahelises suhtes oli töösuhtele omane alluvussuhe, kuivõrd hageja pidi tundide andmisel järgima kostja juhiseid, mida anti edasi õppespetsialistide kaudu. See nähtub nii kostja juhatuse liikme
20.oktoobri 2016 e-kirjast (tvk tl 16), K.S. ütlustest kui ka H.S. ja I.N. kirjalikest seletustest. Eeltoodule tuginedes tuvastas kohus, et poolte vahel oli töösuhe. Kostja ütles töölepingu hagejaga üles 17. veebruari 2017 e-kirjaga (tvk tl 20). Töölepingu ülesütlemisavaldus vastab seega TLS § 95 lg-s 1 sätestatud vorminõuetele. Ülesütlemisavalduses ei ole küll ülesütlemist põhjendatud, kuid see ei too TLS § 95 lg 3 kohaselt kaasa ülesütlemise tühisust. Kostja tugines ülesütlemise alusena järgmistele kostja rikkumistele: hageja jättis ära 17. novembril 2016 (kostja on ilmselt ekslikult märkinud aastaks 2017) toimuma pidanud keeleõppe loengu, hageja käitus ebaviisakalt 18. detsembril 2016 toimund jõulupeol ning 16. veebruaril 2017 restoranis toimunud tööalasel koosviibimisel ning käitus ebaviisakalt ja solvavalt 17. veebruaril 2017 kostja turundusspetsialisti I.N. ga. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kostja soovis hagejaga töölepingut üles öelda TLS § 88 lg 1 alusel töötajast tuleneval mõjuval põhjusel. I.N. kirjalike ütlustega (I kd, tl 50-52) on tõendatud, et hageja ei andnud 17. novembril 2016 keeletundi, mida ta töökohustusena andma pidi. Seda saab pidada töökohustuse rikkumiseks. Samas ei ole mitte igasugune töökohustuse rikkumine töölepingu ülesütlemise aluseks. Praegusel juhul ei ole kostja välja toonud, et hagejat oleks eelnevalt hoiatatud (TLS § 88 lg 3). Tegemist ei ole kohtu hinnangul ka eriliselt raske rikkumisega, mis õigustaks töölepingu ülesütlemist ilma hoiatamata. Lisaks ei ole kostja järginud TLS § 88 lg-t 4, mille kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust

teada sai või pidi teada saama. Väidetavast rikkumisest lepingu ülesütlemiseni möödus kolm kuud, mis nimetatud rikkumise puhul ületab mõistliku aja. Ülejäänud kostja poolt väidetavalt töölepingu ülesütlemise aluseks olevate asjaolude kohta kinnitavad I. N seletused tema ja hageja konflikti 17. veebruaril 2017. Kohtu hinnangul ei andnud ebaviisakas käitumine praegusel juhul alust töölepingu ülesütlemiseks. Ebaviisakus teiste töötajate suhtes võiks olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks, kuid selleks peab see toimuma korduvalt, häirima töötegemist ning töölepingu ülesütlemisele peab eelnema hoiatus. Nimetatud asjaolusid praeguses asjas tõendatud ei ole. 2016. a jõulupeo kohta sisaldavad I. N ütlused üksnes teistelt kuuldut ning 16. veebruari 2017 koosviibimise kohta ei sisaldu I. N ütlustes midagi. H.S. kirjalikes ütlustes (I kd, tl 56) toodu ei seostu kuidagi kostja väidetud töölepingu ülesütlemise aluseks olevate asjaoludega. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud asjaolude esinemist, mis andnuks alust hagejaga tööleping erakorraliselt üles öelda. Seda kinnitavad ka hageja 31. augustil 2017 kohtule esitatud tema ja kostja juhatuse liikme vahelisi Facebooki vestlused ja kostja juhatuse liikme pärast töölepingu ülesütlemist hagejale saadetud e-kirjad, millest võib järeldada, et hagejaga töölepingu ülesütlemine oli seotud tema ja kostja juhatuse liikme vaheliste isiklike suhetega. Seega on kostjapoolne töölepingu ülesütlemine tühine. Kuna hageja taotles töölepingu lõpetamist, tuleb tööleping TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetada alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, st 17. veebruarist 2017. Seoses töölepingu lõpetamisega TLS § 107 lg 2 alusel, tuleb kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 kohaselt välja mõista hüvitis. Kohus leidis, et poolte 17. novembri 2016 e-kirjadega ning

11.septembri 2016 Facebooki vestlusega (tvk tl 7-11) on tõendatud, et kuni 17. novembrini 2016 oli hageja netotasuks kokku lepitud 10 eurot akadeemilise tunni eest ja pärast seda 15 eurot ning hageja koormus oli keskmiselt 20 tundi nädalas. Sellest on lähtunud ka töövaidluskomisjon hüvitiste suuruse arvutamisel. Kostja on küll kohtule esitatud avalduses sellele vastu vaielnud, kuid ei ole esitanud omapoolset arvestust. Kohus leidis, et töövaidluskomisjoni otsuse p-s 37 toodud arvutuskäik vastab Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määrusega kehtestatule, mistõttu luges kohus tuvastatuks, et hageja keskmine kuutasu oli 1171,53 eurot. Töövaidluskomisjon on hageja kasuks välja mõistnud hüvitise 1,5 keskmise kuutasu ulatuses. Kohus ei pidanud põhjendatuks hüvitist veelgi vähendada ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise brutosummas 1757,3 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka puhkusehüvitise kasutamata puhkuse eest. Arvestades töösuhte kestust oli hagejal õigus 16,31 puhkusepäevale. Pooled ei ole välja toonud, et hageja oleks puhkust kasutanud. Kohus luges hageja keskmiseks päevatasuks 39,33 eurot ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitise brutosummas 641,47 eurot. Kokku mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 2398,77 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja esitatud tuvastusnõude tuvastamaks kostja poolne lepingurikkumine, sh diskrimineerimine. Hageja väljatoodud asjaolud ei mahu ühegi võrdse kohtlemise seaduses ja soolise võrdõiguslikkuse seaduses toodud diskrimineerimisjuhtumi alla, v.a seksuaalne ahistamine. Hageja väljendas otsesõnu, et ei soovi tugineda seksuaalsele ahistamisele. Seega tuleb hageja nõue diskrimineerimise tuvastamiseks jätta rahuldamata. Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb tema õiguslik huvi tuvastamaks, et kostja on oma kohustusi tööandjana muus osas rikkunud. Selline õiguslik huvi ei ole kohtule ka muudest hageja esitatud seisukohtadest äratuntav. Kohus jättis nimetatud nõude tuvastushuvi puudumise tõttu rahuldamata. Kohus jättis hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas, ning teha uus otsus, millega tuvastada hageja nõuete alusetus ning jätta kõik hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja hinnangul ei ole kohus õigesti hinnanud hageja esitatud tõendeid. Kostjal puudub hagejaga õigussuhe ning hagejal oli võlaõiguslik leping sõlmitud MTÜ X. . Hageja ja kostja vahel ei olnud töösuhet. Kostja enda soov oli olla maksimaalselt vaba oma töövahendite, -aja ja –viisi valikul, st teha tööd kui käsundisaaja ning mitte kui töötaja. Kohus on ühekülgselt hinnanud e-kirjavahetust poolte vahel. Tegemist oli vaid pakkumisega kompenseerida vabatahtliku tööga seotud kulusid MTÜ X. poolt, mitte aga kostja poolt. Kostjal ja MTÜ X. l on seaduslikuks esindajaks üks ja sama isik. Hageja ja MTÜ X. vahel oli käsundusleping, kuna eesmärk oli reguleerida konkreetsete ülesannete täitmist, mille eest maksti ka tasu. Pelgalt teiste töötajate ütluste pinnalt, kes töötasidki kostja juures töölepingu alusel, ei saa kindlaks teha, et ka hagejal oli tööleping. Isegi kui poolte vahel olnuks töösuhe, siis andnuks hageja käitumine muu hulgas põhjuse töölepingu lõpetamiseks. Maakohus jättis hindamata hageja enda poolt toime pandud käitumise kostja suhtes. Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, et kõik väljatrükid e-kirjavahetusest oleksid adekvaatsed, st välistatud oleks nende kunstlik loomine. Väljatrükke ei saa käsitleda tõenditena, sest nende usaldusväärsus ei ole piisav. Antud tsiviilasjas tuleks tõendeid hinnata kohtuistungit pidades.
8.Hageja (vastustaja) vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja juhib tähelepanu, et kostja on ise oma tegude ja sõnadega kinnitanud töösuhte olemasolu, s.o töö pakkumisega, töösuhte lõpetamisega ja ka enda poolt esitatud tõenditega, millest nähtub, et hagejalt eeldati kooli töö- ja õppekorralduse järgimist. Hageja esitas Facebooki vestlused kuvatõmmistena, kuna sellisel viisil ei ole võimalik materjalidega manipuleerida. Tõendite esitamise/kogumise osas esimese astme kohtule etteheidete esitamine on otsitud põhjendus.

RINGKONNAKOHTU LAHEND

9.Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on igakülgselt seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.
10.Maakohus on ammendavalt käsitlenud küsimust pooltevahelise õigussuhte olemusest, jõudes põhjendatult järeldusele, et tegemist oli töösuhtega (töölepinguga) koos kõigi sellele omaste tunnustega. Apellatsioonkaebusest ei nähtu põhistusi (TsMS § 633 lg 3), mis annaksid alust kahelda maakohtu poolt tuvastatud asjaolude ja tõenditele antud hinnangute õigsuses. Puudub alus heita maakohtule ette kohtuotsuse ebapiisavat põhjendamist, tõendite ebaõiget hindamist või muid menetluslikke rikkumisi, samuti materiaalõigusnormi väära kohaldamist. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohtadega õigusnormide kohaldamisel ja tõendite hindamisel,

kuid ainuüksi see asjaolu ei tähenda, et maakohus oleks eksinud menetlusnormide või materiaalõigusnormide sisustamisel.

11.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses toodud etteheide, justkui oleks maakohus jätnud hindamata hageja enda käitumise kostja kui tööandja suhtes. Maakohus on käsitlenud hageja (töötaja) käitumist oma otsuse punktides 10 – 13, andes sellele oma hinnangu. Nõustuda ei saa ka apellandi väidetega, nagu ei oleks e-kirjavahetuste või suhtlusportaalide väljatrükid käsitatavad tsiviilkohtumenetluses tõenditena. Samuti ei tulnud maakohtul asuda omal algatusel kontrollima, kas mingi osa väljatrükkidest võis olla võltsitud. Kostja ei esitanud maakohtus elektroonilise suhtluse väljatrükkide osas võltsituse vastuväidet (TsMS § 277 lg 1), märkides oma 20.11.2017. a menetlusdokumendis üksnes seda, et sotsiaalmeediaportaali väljavõtetest ei nähtu, kas need on esitatud järjestikuse vestlusena või üksnes pisteliselt. Hageja esitas väljatrükid maakohtule 31.08.2017. a (I kd tl 74-157), kostja lepinguline esindaja on maakohtule vastanud 09.10.2017, et ei vaidle kirjavahetuse esitamisele inglise keeles, ilma seda eesti keelde tõlkimata. Vaatamata märkimisväärsele lehekülgede arvule on tegemist põhiliselt lühisõnumitega ning kogu materjaliga tutvumiseks ei pidanuks inglise keelt keskmisel tasemel valdaval isikul kuluma enam kui 2 tundi. Seega ei ole alust maakohtule ette heita kostjale oma seisukohtade avaldamiseks liiga lühikese tähtaja andmist.
12.Ehkki apellant (kostja) soovis asja läbivaatamist ringkonnakohtu istungil, ei ilmunud apellant ringkonnakohtu 28. augusti 2018. a istungile, millest informeeris ringkonnakohut telefoni teel. Kostja on ringkonnakohtule ka teatanud, et sisuliselt on pooled lahendanud vaidluse omavahelisel kokkuleppel ning kostja on hageja pangakontole tasunud kolme osamaksega 2050 eurot. Seega sisuliselt on kostja hageja nõude juba täitnud (maakohtu otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja brutosummana 2398,77 eurot, millelt tööandjal tuli kinni pidada seaduses ette nähtud maksud ja maksed). Kirjalik kompromiss jäi pooltel sõlmimata, kuna kostja ei saanud hagejaga enam kontakti.
13.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

ringkonnakohtus

kantud

Ringkonnakohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei kandnud vastustaja (hageja) apellatsiooniastmes menetluskulusid. Vastustaja on apellatsioonkaebusele vastanud isiklikult, mistõttu saab eeldada, et ta ei kandnud kulutusi õigusabile.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.07.20262-25-8343/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja