J.E.E. hagi E.K. OÜ vastu töösuhte tuvastamiseks, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise ja puhkusetasu saamiseks ning tööandja poolt kohustuste rikkumise, sh diskrimineerimise tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
5898 eurot 77 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J.E.E.; isikukood XXX; elukoht XXX. Kostja: E.K. OÜ; registrikood XXX; asukoht XXX. Kostja lepingulised esindajad: Siiri Verrev (e-post [email protected]) ja Juri Sulin (e-post [email protected])
Menetlus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt J.E.E. hagi E.K. OÜ vastu töösuhte tuvastamiseks, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise ja puhkusetasu saamiseks ning tööandja poolt kohustuste rikkumise, sh diskrimineerimise tuvastamiseks.
2.Tuvastada, et J.E.E. ja E.K. OÜ vahel oli töösuhe 27. juulist 2016 kuni 17. veebruarini 2017.
3.Tuvastada, et E.K. OÜ 17. veebruaril 2017 tehtud töölepingu ülesütlemine on tühine.
4.Lõpetada poolte tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 17. veebruarist 2017.
5.Mõista E.K. OÜ-lt J.E.E. kasuks välja 2398 eurot 77 senti (sh puhkusehüvitis 641 eurot 47 senti ja TLS § 109 lg 1 järgne hüvitis 1757 euro 30 senti). Tegemist on brutosummaga, millelt tööandja peab kinni pidama seaduses ette nähtud maksud ja maksed.
6.Jätta rahuldamata J.E.E. hagi E.K. OÜ vastu tööandja poolt kohustuste rikkumise, sh diskrimineerimise tuvastamiseks.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8.Toimetada otsus kätte pooltele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.J.E.E. (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile E.K. OÜ (kostja) vastu avalduse. Hageja palus tuvastada, et poolte vahel oli töösuhe 27. juulist 2016 kuni 17. veebruarini 2017, kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetada tööleping töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 4117,5 eurot ja puhkusehüvitis 746,18 eurot ning tuvastada, et kostja on rikkunud TLS § 28 lg 2 p 11 koostoimes § 91 lg 2 p-ga 1 (diskrimineerimine). Avalduse kohaselt on avaldaja inglise keele õpetaja. Kostja tegi hagejale 26. juulil 2016 e-kirjaga ettepaneku asuda õpetama inglise keelt. Hiljem tegi kostja ettepaneku asuda koolitama meeskonda, arendama õppekavasid, looma internetipõhiseid õppimisvõimalusi ja laiendama turundust. Algselt oli töötasuks kokku lepitud 10 eurot tunnis, alates 21. novembrist oli töötasu 15 eurot tunnis. Hageja töötas keskmiselt 20 tundi nädalas. Poolte õigussuhe vastab töölepingu tunnustele. Tööandja esindaja rikkus hageja isiklikke õigusi, koheldes hagejat ja tema perekonda lugupidamatult ja häbistavalt ning sekkus lubamatult hageja eraellu. Ta tegi hagejale järjekindlalt seksuaalse tähendusega ettepanekuid, süüdistas alusetult suhetes nooremate naiskolleegidega ning ahistas pidevalt Facebooki kaudu ja e-kirjadega. 17. veebruaril 2017 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatati töösuhte lõpetamisest hagejaga, mida saab käsitleda erakorralise ülesütlemisavaldusena. Ülesütlemiseks alust ei olnud.
2.Kostja vaidles avaldusele vastu. Kostja leidis, et pooltel töösuhet ei olnud. Hagejal oli hoopis õigussuhe MTÜ-ga E.K., kellega hagejal oli sõlmitud leping vabatahtliku töö tegemiseks. Kostja juhatuse liige on ka MTÜ E.K. juhatuse liige. Isegi kui lepingu pooleks oleks kostja, ei ole tegemist töölepinguga. Vabatahtliku töö leping vastab käsunduslepingu tunnustele. Isegi kui tegemist oleks olnud töösuhtega, olnuks kostjal alus tööleping üles öelda. Hageja diskrimineerimisega seonduv nõue on arusaamatu.
3.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 19. aprilli 2017. a otsusega nr XXX hageja avalduse osaliselt ja tuvastas, et pooltel oli töösuhe 27. juulist 2016 kuni 17. veebruarini 2017 ja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. 2/6
Töövaidluskomisjon lõpetas töölepingu 17. veebruarist 2017. a, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 1757,3 eurot ja puhkusehüvitise 641,47 eurot. Töövaidluskomisjon tuvastas, et kostja on hagejat kohelnud diskrimineerivalt. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis hageja nõude rahuldamata osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista hüvitised töövaidluskomisjoni väljamõistetust suuremas summas.
4.Kostja esitas 25. mail 2017 Tartu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul töövaidlus läbi vaadata. Täiendavalt töövaidluskomisjonis esitatud väidetele tõi kostja välja, et hageja jättis 17. novembril läbi viimata keeleõppe loengu. Hageja käitus ebaviisakalt
18.detsembril 2016 toimunud MTÜ jõulupeol, 16. veebruaril 2017 toimunud tööalasel koosviibimisel restoranis ning järgmisel päeval kostja turundusspetsialistiga suheldes. Seetõttu oleks töösuhte olemasolu korral olnud TLS § 88 lg 1 p-des 3, 4 ja 6 toodud alused töölepingu ülesütlemiseks. Hagejale saadetud e-kirjades märgitud töötasu oli mõeldud tegelikult tasaarvestamaks hageja Edinburghi reisi kulusid, mida kandis MTÜ.
5.12. oktoobri 2017. a menetlusdokumendis täpsustas hageja, et tema nõuded jäävad samaks töövaidluskomisjonile esitatud nõuetega, arvestades töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamata osa. Hageja ei soovi, et kohus tuvastaks diskrimineerimise osana seksuaalset ahistamist.
KOHTU SEISUKOHT
6.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 näeb ette, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. ITVS § 24 lg 4 kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud osas, milles töövaidluskomisjon jättis osaliselt rahuldamata hageja nõude TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise ja puhkusehüvitise saamiseks. Kohus menetleb hageja nõudeid osas, milles töövaidluskomisjon need rahuldas, st nõudeid tuvastada, et poolte vahel oli töösuhe 27. juulist 2016 kuni 17. veebruarini 2017, tuvastada, et kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 1757,3 eurot ja puhkusehüvitis 641,47 eurot ning tuvastada, et kostja on rikkunud TLS § 28 lg 2 p 11 koostoimes § 91 lg 2 p-ga 1 (diskrimineerimine).
7.Kohus käsitleb esmalt küsimust sellest, kas pooltel oli töösuhe. Kostja esmane vastuväide töösuhte olemasolule on see, et hagejal oli sõlmitud leping teise isikuga MTÜ-ga E.K.. Kohus leiab, et töövaidluskomisjonile ja kohtule esitatud e-kirjade, töövaidluskomisjonis ära kuulatud tunnistaja K.S. ütlustega ja kohtule esitatud I.N. kirjalike ütlustega. E-kirjadest nähtub, et kogu õppetööga seonduv suhtlus hagejaga on toimunud kostja nime alt. Selgelt on kostja juhatuse liige tunnistanud pooltel lepingu olemasolu 8. märtsi 2017. a e-kirjas (tl 132). Nii K.S. töövaidluskomisjoni istungil antud ütlustest kui ka kostja esitatud I.N. kirjalikud ütlustest (tl 50-52) nähtub samuti selgelt, et nad töötasid koos hagejaga kostja juures. Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka hageja ja MTÜ E.K. allkirjastatud vabatahtliku töö leping (tl 57-59). Kõigist asjas esitatud materjalidest nähtub, et suhtlus hagejaga on toimunud inglise keeles,
3/6
kuna ta eesti keelt ei oska. Seega on usutav hageja väide, et ta lepingust vähese eesti keele oskuse tõttu aru ei saanud. Hageja töö vabatahtliku iseloomu lükkab ümber ka asjaolu, et kostja maksis hagejale töötamise eest, mis nähtub poolte e-kirjadest (tvk tl 7-10) ning töövaidluskomisjonis ära kuulatud tunnistajate K.S. ja H.W.E. ütlustest.
8.Kuivõrd kohus eelnevalt tuvastas, et hageja tegi kostjale tööd raha eest tuleb TLS § 1 lg 2 kohaselt eeldada, et pooltel oli töösuhe, st kostja peab tõendama, et pooltel oli mingi muu suhe. Otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet, st millisel määral on töötaja vaidlusaluses suhtes allutatud tööandjale ehk teisisõnu, milline on vaadeldavas suhtes töötaja iseseisvuse määr. Just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut eelkõige teistest tsiviilõiguslikest lepingutest (vt Riigikohtu 14,. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-05, p 15). Kohus jätab tähelepanuta kostja 29. novembril 2017 esitatud taotlused tõendite kogumiseks, kuna need on esitatud pärast kohtu antud tähtaja möödumist ning arvestades asjaolu, et need olid esitatud, vaid 19 päeva enne kohtu määratud otsuse teatavaks tegemise aega, oleks nende menetlemine tinginud asja lahendamise edasilükkamise. Kostja tugineb seega enda väidete tõendamiseks selle kohta, et pooled olid sõlminud käsunduslepingu, sisuliselt üksnes eelmainitud hageja ja MTÜ E.K. allkirjastatud lepingule. Lähtudes eelmises punktis toodud põhjendustest, ei ole kohtu hinnangul vabatahtliku töö leping usaldusväärne tõend hageja lepinguliste kohustuste ja lepingu iseloomu kindlaksmääramisel. Seega ei ole kostja suutnud ümber lükata eeldust, et pooled olid sõlminud töölepingu. Vastupidiselt nähtub esitatud tõenditest, et pooltevahelises suhtes oli töösuhtele omane alluvussuhe, kuivõrd hageja pidi tundide andmisel järgima kostja juhiseid, mida anti edasi õppespetsialistide kaudu. See nähtub nii kostja juhatuse liikme 20. oktoobri 2016. a e-kirjast (tvk tl 16), K.S. ütlustest kui ka H.S. ja I.N. kirjalikest seletustest. Nimetatud tõenditest nähtub, et pooltel ei olnud lepingut mõne konkreetse loengu või tunni andmiseks, vaid hageja töötas kostja juures pidevalt ja andis tunde erinevatele õpilastele, kelle kostja talle määras. Seega on kohtu hinnangul hageja esimene nõue põhjendatud ning kohus tuvastab, et poolte vahel oli töösuhe.
9.Teiseks käsitleb kohus hageja nõuet tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. TLS § 104 lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemine tühine, kui selleks ei ole seadusest tulenevat alust või see ei vasta seaduse nõuetele. Kostja ütles töölepingu hagejaga üles
17.veebruari 2017. a e-kirjaga (tvk tl 20). Töölepingu ülesütlemisavaldus vastab seega TLS § 95 lg-s 1 sätestatud vorminõuetele. Ülesütlemisavalduses ei ole küll ülesütlemist põhjendatud, kuid see ei too TLS § 95 lg 3 kohaselt kaasa ülesütlemise tühisust.
10.Kostja on tuginenud ülesütlemise alusena järgmistele kostja rikkumistele: hageja jättis ära 17. novembril 2016 (kostja on ilmselt ekslikult märkinud aastaks 2017) toimuma pidanud keeleõppe loengu, hageja käitus ebaviisakalt 18. detsembril 2016 toimund jõulupeol ning 16. veebruaril 2017 restoranis toimunud tööalasel koosviibimisel ning käitus ebaviisakalt ja solvavalt 17. veebruaril 2017 kostja turundusspetsialisti I.N.. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kostja soovis hagejaga töölepingut üles öelda TLS § 88 lg 1 alusel töötajast tuleneval mõjuval põhjusel. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud I.N. ja H.S. kirjalikud ütlused.
11.I.N. kirjalike ütlustega (tl 50-52) on tõendatud, et hageja ei andnud 17. novembril 2016 keeletundi, mida ta töökohustusena andma pidi. Seda saab pidada töökohustuse rikkumiseks. Samas ei ole mitte igasugune töökohustuse rikkumine töölepingu ülesütlemise aluseks. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.
4/6
Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Praegusel juhul ei ole kostja välja toonud, et hagejat oleks eelnevalt hoiatatud. Tegemist ei ole kohtu hinnangul ka eriliselt raske rikkumisega, mis õigustaks töölepingu ülesütlemist ilma hoiatamata. Lisaks ei ole kostja järginud TLS § 88 lg-t 4, mille kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Väidetavast rikkumisest lepingu ülesütlemiseni möödus kolm kuud, mis nimetatud rikkumise puhul ületab mõistliku aja.
12.Ülejäänud kostja poolt väidetavalt töölepingu ülesütlemise aluseks olevate asjaolude kohta kinnitavad I.N. seletused tema ja hageja konflikti 17. veebruaril 2017. Samas ei saa kohtu hinnangul pidada seda, et hageja oli I.N. suheldes ebaviisakas, selliseks töölepingu rikkumiseks, mis annaks aluse tööleping üles öelda. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud, et ebaviisakas suhtumine teistesse töötajatesse võiks olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks, kuid selleks peab see toimuma korduvalt, häirima töötegemist ning töölepingu ülesütlemisele peab eelnema hoiatus. Nimetatud asjaolusid praeguses asjas tõendatud ei ole. 2016. a jõulupeo kohta sisaldavad I.N. ütlused üksnes teistelt kuuldut ning 16. veebruari 2017. a koosviibimise kohta ei sisaldu I.N. ütlustes midagi. H.S. kirjalikes ütlustes (tl 56) toodu ei seostu kuidagi kostja väidetud töölepingu ülesütlemise aluseks olevate asjaoludega.
13.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostja ei ole tõendanud asjaolude esinemist, mis andnuks alust hagejaga tööleping erakorraliselt üles öelda. Seda kinnitavad ka hageja
31.augustil 2017 kohtule esitatud tema ja kostja juhatuse liikme vahelisi Facebook’i vestlused ja kostja juhatuse liikme pärast töölepingu ülesütlemist hagejale saadetud ekirjad, millest võib järeldada, et hagejaga töölepingu ülesütlemine oli seotud tema ja kostja juhatuse liikme vaheliste isiklike suhetega. Seega rahuldab kohus hageja nõude ja tuvastab kostjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse. Kuna hageja taotles töölepingu lõpetamist, tuleb tööleping TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetada alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, st 17. veebruarist 2017.
14.Seoses töölepingu lõpetamisega TLS § 107 lg 2 alusel, tuleb kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 kohaselt välja mõista hüvitis. Kohus leiab, et poolte 17. novembri 2016. a e-kirjadega ning 11. septembri 2016. a Facebook’i vestlusega (tvk tl 7-11) on tõendatud, et kuni 17. novembrini 2016 oli hageja netotasuks kokku lepitud 10 eurot akadeemilise tunnis eest ja pärast seda 15 eurot ning hageja koormus oli keskmiselt 20 tundi nädalas. Sellest on lähtunud ka töövaidluskomisjon hüvitiste suuruse arvutamisel. Kostja on küll kohtule esitatud avalduses sellele vastu vaielnud, kuid ei ole esitanud omapoolset arvestust. Kohus leiab, et töövaidluskomisjoni otsuse p-s 37 toodud arvutuskäik vastab Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord nõuetele, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et hageja keskmine kuutasu oli 1171,53 eurot. Töövaidluskomisjon on hageja kasuks välja mõistnud hüvitise 1,5 keskmise kuutasu ulatuses Arvestades asjaolu, et see on üksnes pool TLS § 109 lg-s 1 sätestatud eelduslikust hüvitise suurusest ning pooled ei ole välja toonud täiendavaid asjaolusid, mis annaksid alust hüvitise suurust muuta, ei ole kohtu hinnangul alust hüvitist täiendavalt vähendada ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise brutosummas 1757,3 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka puhkusehüvitise kasutamata puhkuse eest. TLS § 71 kohaselt peab tööandja töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud põhipuhkuse rahas. Arvestades töösuhte kestust oli hagejal õigus 16,31
5/6
puhkusepäevale. Pooled ei ole välja toonud, et hageja oleks puhkust kasutanud. Arvestades eeltoodud põhjendusi loeb kohus hageja keskmiseks päevatasuks 39,33 eurot ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitise brutosummas 641,47 eurot. Kokku tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista 2398,77 eurot.
15.Hageja on esitanud kostja vastu ka tuvastusnõude, milles palub tuvastada kostjapoolse lepingurikkumise, sh diskrimineerimise, kuid on samas väljendanud, et ei soovi seejuures tugineda seksuaalsele ahistamisele. Kohus märgib, et hageja väljatoodud asjaolud ei mahu ühegi võrdse kohtlemise seaduses ja soolise võrdõiguslikkuse seaduses toodud diskrimineerimisjuhtumi alla, välja arvatud seksuaalne ahistamine. Seega tuleb hageja nõue diskrimineerimise tuvastamiseks jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt peab tuvastusnõude esitamiseks olema õiguslik huvi. Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb tema õiguslik huvi tuvastamaks, et kostja on oma kohustusi tööandjana muus osas rikkunud. Selline õiguslik huvi ei ole kohtule ka muudest hageja esitatud seisukohtadest äratuntav. Seega jätab kohus selle nõude tuvastushuvi puudumise tõttu rahuldamata.
16.Kohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtu hinnangul on selline jaotus põhjendatud arvestades asjaolu, et täpset hagi rahuldamise proportsiooni erinevate nõuete tõttu ei ole võimalik kindlaks määrata, ning poolte positsiooni õigussuhtes töötaja ja tööandjana. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.