Siim Ausmehe (Ausmees) kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 11.09.2017 otsusele täiteasjas nr 170/2017/1315
Tsiviilasja number
2-17-13565
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Siim Ausmees – isikukood: XXX; elukoht: XXX Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg – e-post: [email protected] Puudutatud isik: Põlva kohtutäitur Aive Kolsar – büroo asukoht: Aasa 5, Põlva linn, Põlvamaa, 63304; e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Siim Ausmehe (Ausmees) kaebus kohtutäitur Aive Kolsari XX.XX.XXXX otsusele täiteasjas nr 170/2017/1315.
2.Tühistada käesolevas kohtuasjas tehtud kohtulahendi jõustumisel Tartu Maakohtu 14.09.2017 määrus esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse nr 170/2017/1315 peatamiseks.
Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
4.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 1 ja lg 2).
Siim Ausmees esitas 12.09.2017 kaebuse kohtutäituri otsuse peale täiteasjas nr 170/2017/1315. Avaldaja taotleb kohtutäitur Aive Kolsari XX.XX.XXXX. a otsuse tühistamist ja kohtutäituri kohustamist täiteasjas nr 170/2017/1315 täitemenetluse lõpetamiseks või alternatiivselt kohtutäituri kohustamist Siim Ausmehe 16.08.2017. a kaebuse uuesti läbi vaatamiseks. Lisaks esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada täitemenetlus täiteasjas nr 170/2017/1315 kuni käesolevas kohtuasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
Avalduse kohaselt on täiteasjas nr 170/2017/1315 täitemenetluse aluseks Harju Maakohtu 21.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21828, mille resolutsiooni p-ga 5 määrati, et Siim Ausmees peab Ulvi Eylantile maksma hüvitisena 5821,11 eurot. Avaldaja sai täitemenetlusest teada 16.08.2017, mil sai e-kirjaga kätte täituri poolt saadetud täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Kaebaja on seisukohal, et täitemenetluse aluseks oleva kohtulahendiga lahendati tuvastus-, mitte kohustamisnõue, mistõttu täiemenetluse alustamine lahendi alusel pole võimalik. Kaebaja esitas 16.08.2017 täituri tegevuse peale kaebuse, mille kohtutäitur Aive Kolsar jättis 11.09.2017. a otsusega rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt pole täitemenetluse alustamine võimalik olukorras, kus kohus on tuvastanud, et Siim Ausmees peab Ulvi Eylant’ile maksma hüvitisena 5821,11 eurot. Täitemenetluse alustamine eeldab, et kohus oleks kohustanud Siim Ausmees’i maksma Ulvi Eylantile hüvitisena 5821,11 eurot. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri otsuses märgituga, et kohtutäitur ei saa kontrollida kohtuotsuse sisu, vaid leiab, et kohtutäitur mitte üksnes ei saa, vaid peab enne täitemenetluse alustamist kontrollima, kas kohtuotsusega on lahendatud kohustamisnõue, mis on täitemenetluses täidetav. Olukorras, kus tegemist on tuvastusnõudega, pole täitemenetluse alustamine võimalik.
2.Tartu Maakohus rahuldas 14.09.2017. a määrusega Siim Ausmehe taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatas Põlva kohtutäitur Aive Kolsari menetluses oleva täitemenetluse nr 170/2017/1315 kuni antud tsiviilasjas otsuse jõustumiseni. 25.09.2017. a määrusega võttis kohus Siim Ausmehe kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari XX.XX.XXXX. a otsusele täiteasjas nr 170/2017/1315 menetlusse ja kohustas kohtutäiturit kaebusele vastama. Kohtutäitur Aive Kolsar on esitanud kaebusele vastuse 07.09.2018. a. Kohtutäitur on seisukohal, et kaebus tuleb TsMS lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata või kui kohus ei pea kaebuse läbivaatamata jätmist põhjendatuks, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtutäituri hinnangul ei ole kaebajal võimalik kaebusega kohtutäituri tegevuse peale saavutada soovitud eesmärki. Antud juhul on kaebuse esitajale kohaseks õiguskaitsevahendiks TMS § 221 alusel sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine. Täitemenetluses saab võlgnik tugineda täitedokumendi puudumisele, mitte vaidlustada täitedokumendis sisalduva kohustuse puudumist. Kui võlgnik leiab, et tal ei ole sissenõudja vastu kohustust või see on muul põhjusel ära langenud, siis selliseid vastuväiteid saab ta esitada hagimenetluses, mitte täitemenetluses. Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse alustamise tingimused olid täidetud ning seega oli kohtutäitur kohustatud täitemenetluse alustama ning menetluse läbi viima. Kohtutäitur on kohustatud võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis formaalselt vastavad täitedokumendile esitatavatele nõuetele. Harju Maakohtu 21.11.2016. a otsus on täitedokument ning oli täitmisavalduse esitamise ajaks jõustunud. Seega olid täidetud formaalsed eeldused täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäitur ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et vaidlusaluse Harju Maakohtu otsusega ei ole kohus kaebuse esitajat kohustanud kohtuotsuses nimetatud rahasummat tasuma. Kohtutäitur on seisukohal, et sõnadega “määrata”, “peab” ja “maksma” on selgelt väljendatud kohtu otsustus, millega kaebuse esitajal on rahaline kohustus sissenõudja ees. Kohtutäitur ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid ning ei saa kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu, seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on kirjas otsuses.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et Siim Ausmehe kaebus kohtutäitur Aive Kolsari XX.XX.XXXX a. otsusele täiteasjas nr 170/2017/1315 tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri XX.XX.XXXX. a otsuse, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja taotluse viivitamatult täiteasjas nr 170/2017/1315 täitemenetluse peatamiseks ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 7 alusel täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja hinnangul on täitemenetlus alustatud põhjendamatult, kuna Harju Maakohtu 21.11.2016 a. otsus tsiviilasjas nr 2-14-21828 pole täitedokumendiks. Vaidlus puudub selles, et täitemenetluse 170/2017/1315 aluseks on Harju Maakohtu 21.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21828, mis on jõustunud 28.04.2017. Avaldaja leiab, et täitemenetluse aluseks oleva kohtuotsuse resolutsiooni p 5 alusel ei saanud kohtutäitur täitemenetlust alustada, kuna resolutsiooni p-ga 5 lahendas kohus tuvastusnõude, mitte ei kohustanud Siim Ausmeest tasuma Ulvi Eylantile hüvitisena 5821,11 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul kontrollida, kas olid täidetud täitemenetluse alustamise tingimused.
4.TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi vormikohase sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks muuhulgas ka jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kuivõrd vaidlus puudub selles, et täitedokumendiks on jõustund vormikohane kohtuotsus, tuleb hinnata, kas täitedokumendi sisu oli täitemenetluse alustamiseks selge. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (Riigikohtu 16.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13207, p 11; 16.10.2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02, p 8). TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit (Riigikohtu 16.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-14, p 10; 23.05.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-12, p 9; 16.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11). Harju Maakohtu 21.11.2016. a otsuse tsiviilasjas 2-14-21828 resolutsiooni p 5 on sõnastatud järgmiselt: määrata, et Siim Ausmees peab Ulvi Eylantile maksma hüvitisena 5821,11 eurot. Kohtu hinnangul on täitedokumendiks oleva otsuse resolutsiooni vaidlusalune punkt üheselt mõistetav. Resolutsiooni p-st 5 nähtub nii kohustatud kui õigustatud isik, kohustuse sisu kui ka tasumisele kuuluv summa. Avaldaja hinnangul tuleneb ainuüksi sõnast „määrata“ järeldada, et tegemist on pelgalt tuvastamisnõude lahendamisega, mistõttu tasumiskohustus puudub. Kohtu hinnangul oleks niisugune tuvastamisnõue sisutu.
5.Kohus ei nõustu avalduses märgituga, et kohtutäituril oli kohustus kontrollida, kas kohtuotsusega on lahendatud täitemenetluses täidetav kohustamisnõue. Eespool märgitud formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur hakata analüüsima ja tuvastama, missuguse nõude täitedokumendina esitatud kohtuotsuses kohus on lahendanud. Näiteks on Riigikohus märkinud, et kohtutäitur ei saa hakata tuvastama, missuguses ulatuses on solidaarvõlgnikud kohustuse täitnud (Riigikohtu 20.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-51896, p
18.3) ega kontrollida nõudeõiguse olemasolu (Riigikohtu 06.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-176743, p 16). Kohtutäitur peab lähtuma vaid otsuse resolutsioonist ega pea otsima täiendavaid selgitusi ega põhjendusi otsuse põhjendavast osast (Riigikohtu 25.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 215-12837, p 12).
6.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtutäitur on Siim Ausmehe suhtes täitemenetluse alustanud nõuetekohase täitedokumendi alusel õiguspäraselt ning kohtutäituri XX.XX.XXXX otsuse tühistamiseks puudub alus. Avaldaja ei saavutaks oma eesmärki täitemenetluse lõpetamiseks ka juhul, kui kohus rahuldaks avaldaja alternatiivse nõude kohustada kohtutäiturit Siim Ausmehe 16.08.2017 kaebust uuesti läbi vaatama, kuna ka uuel läbivaatamisel puudub kohtutäituril põhjus täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kuivõrd kohus jätab kaebuse rahuldamata, tühistab kohus ka esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse nr 170/2017/1315 peatamise. Kohus selgitab, et avaldajal on oma eesmärgi saavutamiseks eelkõige võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 järgi, kui avaldaja hinnangul esinevad alused sellise hagi rahuldamiseks või TsMS § 368 lg 2 alusel tuvastushagi. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohtutäitur ei ole esitanud hüvitamisele kuuluvate menetluskulude nimekirja ega taotle menetluskulude hüvitamist. Kaebuse rahuldamata jätmist arvestades tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.