Täitmine › Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

Kostja I hinnangul on müügileping on sõlmitud tagantjärgi, et vältida sõiduki arestimist ja võõrandamist kohtutäituri poolt. Hilisemale sõlmimisele viitab asjaolu, et leping on sõlmitud käsikirjas. Samuti ei ole tõendatud müügihinna tasumine kostjale II. Kostja II leiab, et hageja selgitus kahe erineva müügilepingu kohta on arusaamatu. Kostja II leiab, et selline müügitehingu vormistamine näitab, et tegemist ei ole korrektse tehinguga, kuna müügilepingud peavad olema sõlmitud kahes võrdses identses eksemplaris. Arusaamatu on ka see, miks on hageja käes kostjale II kuuluv müügilepingu eksemplar. Hageja selgitas hagis, et hinnaga eksemplar jääb müüjale st kostjale II. Müügilepingu tagantjärgi vormistamiseks annab kahtlust ka asjaolu, et hageja esitas esmakordselt kohtutäiturile taotluse vara arestist vabastamiseks 19.11.2017. Seega ei ole hageja üle ühe aasta vormistanud väidetava müügitehingu alusel omandatud vara oma nimele ega esitanud enam kui 1 aasta möödumist pärast väidetava ostu-müügilepingu sõlmimist täiturile ühtegi kaebust või pretensiooni, vaatamata asjaolule, et keelumärge oli seatud juba 2017 aasta märtsis. Hageja ei ole esitanud maksekorraldust võlgniku kontole raha ülekandmise kohta, Juhul, kui tasumine toimus sularahas puudub igasugune kinnitus, et kostja II võttis raha vastu. Kostja II on teadlik tema suhtes toimuvast täitemenetlusest ning seega sai tema eesmärgiks olla vaid kohtutäituri kontrolli alla vara sattumise vältimine.

tuleb kaebuses täiturile esitada kümne päeva jooksul alates ajast, mil toimingu tegemisest teada saadi s.t tulnuks hagejal esitada avaldus hiljemalt 30.03.2017, kuid hageja on esitanud 8 kuud hiljem. Hageja leiab, et kostja I viide TMS § 217 lõikele 1 ei ole asjakohane, kuna asja aresti alt vabastamine toimub TMS § 77 lõike 2 alusel avalduse esitamisega, mitte TMS § 217 alusel kaebuse esitamisega. Täitemenetluse seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt vabastab kohtutäitur kolmanda isiku avalduse alusel asja arestist, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja. Sama sätte kolmanda lõike järgi selgitab kohtutäitur kolmandale isikule vara arestist vabastamisest keeldumisel õigust esitada vara arestist vabastamise hagi. Vastavalt TMS § 222 lõikele 1 võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus nõustub hagejaga, et vara arestist vabastamise avalduse ja hagi esitamist ei reguleeri TMS § 217, vaid TMS § 77 lõige 2 ja TMS § 222 lg 1. Käesoleval juhul kohaldatavad sätted ei lõpeta hageja kohtutäiturile avalduse või kohtule hagi esitamise õigust 10 päevaga. Käesoleval juhul esitas hageja arestist asja vabastamise avalduse kohtutäiturile ja hagi kohtule täitemenetluse kestel. Seega esitas hageja kohtutäiturile avalduse ja kohtule hagi igal juhul õigeaegselt.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord järgi“ (määrus nr 19) § 7 lg 1 kohaselt tuleb sõiduki registriandmete muutmist taotleda 5 tööpäeva jooksul alates andmete muutumisest. Kohus nõustub hagejaga selles, et vallasasja s.t sõiduki omandi üleminekuks ei pidanud hageja sõiduki omanikku registris muutma. Samas leiab kohus, et kuivõrd hageja tegeleb kutsetegevusena sõidukite ostmise ja müügiga, siis ei ole usutav, et hageja ei olnud teadlik määruse nr 19 § 7 lõikest 1 tulenevast sõiduki üleminekul registriandmete muutmise kohustusest. Registrikanne oleks ka tõendanud, et hageja ja kostja II on kokku leppinud omandiõiguse üleminekus. Käesoleval hetkel registrikanne sellise kokkuleppe olemasolu hageja ja kostja II vahel ei kinnita. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et vallasasja müügilepingule seadus kohustuslikku vormi ei sätesta. Hageja väidetel vormistatakse 2 erinevat lepingut. Kohtu hinnangul omab asjas tähtsust hageja kinnitus, et omandas kostjalt II vaidlusaluse sõiduki 1100 euroga, mille hageja tasus kostjale II sularahas (t.lk 3, 59 pöördel). Kohus kohustas hagejat 08.05.2018 istungil (t.lk 57 pöördel) selgitama ja esitama tõendid selle kohta, kuidas ja millal müügilepingu eest tasumine toimus. Hageja ei selgitanud 29.05.2018 menetlusdokumendis, millal hageja kostjale II raha andis, küll aga märkis, et see toimus sularahas. Tasumist tõendavaid dokumente hageja ei esitanud. Müügilepingu punkti 9 järgi läheb omandiõigus müüjalt ostjale üle pärast müügilepingu allkirjastamist ja ostuhinna tasumist. Sõiduki eest tasumise korda leping ei käsitle. Kohus leiab, et kuivõrd müügilepingust ei nähtu ostuhinna eest tasumine sularahas ja hageja ei ole esitanud ka muid tõendeid, mis kinnitaks müügihinna eest tasumist, siis ei ole käesolevas asjas tuvastatud, et hageja oleks kostjale II sõiduki eest tasunud. Seega ei ole tõendamist leidnud, et müügilepingu punkti 9 kohaselt oleks omandiõigus hagejale üle läinud. Kohus leiab, et hageja esitatud sõiduki müügikuulutus (t.lk 56) ja hageja allkirjastamata raamatupidamislik aruanne (t.lk 84) ei tõenda vaidlusaluse sõiduki hagejale kuulumist, kuna kuulutusest ei nähtu sõiduki omanik ja aruandest selle koostamise aeg. Samuti on aruanne allkirjastamata. Kohus leiab, et asja lahendamisel ei oma tähtsust teise tsiviilasja protokollid (t.lk 75-78 pöördel) ja teistes täiteasjades esitatud dokumendid (t.lk 61-74), kuna käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole oluline hageja müügilepingute sõlmimise või arestist vabastamise avalduste esitamise praktika, vaid käesolevas tsiviilasjas sõiduki omandiõiguse ülemineku kokkuleppe olemasolu. Osundatust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäitur on arestinud sõiduki õiguspäraselt. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja omandiõigus tuvastamist leidnud. Seega tuleb hageja hagi sõiduki XXXX, registrimärgiga xxxx arestist vabastamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus

järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja I esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 4 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 98 eurot järgnevalt: 1) hagiavaldusega tutvumine ja seisukohtade kujundamine 30 minutit; 2) hagiavaldusele vastuse koostamine 2 tundi ja 30 minutit; 3) hageja 29.05.2018 vastusega tutvumine ja seisukohtade kujundamine 25 minutit; 4) vastuse koostamine kostja vastusele hagiavaldusele 45 minutit; 5) lõppseisukohtade koostamine 30 minutit. Hageja kostja I menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja I menetluskulud õigusabile on vajalikud ja põhjendatud. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja I kinnitas, et on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb kostjale I hüvitatava menetluskulu summa kindlaksmääramisel arvestada õigusabikulu käibemaksuta. Lepingulise esindaja tunnitasu 98 eurot tunnis vastab kostja I esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 441 eurot. Kostja I on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Kostja II kohtumenetluses ei osalenud ja seetõttu puuduvad kostjal II menetluskulud, mida hagejalt välja mõista. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli Kohtunik Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnkohtu 27.09.2019 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.