lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-1216/21

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-1216/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
937
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-1216

Määruse tegemise aeg ja koht

03.09.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Kohtuasi

XX kaebus kohtutäituri Rocki Alberti 15.01.2018 otsuse peale täiteasjas nr 176/2017/1796

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 08.02.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank Liising AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Puudutatud isik 1: kohtutäitur Rocki Albert Puudutatud isik 2: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248), lepingulised esindajad Silja Kichno, Jüri Puust Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX 24.01.2018 kaebus kohtutäituri tegevusele läbi vaatamata.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 08.02.2018 määrus.
3.Jätta rahuldamata Swedbank Liising AS taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.
4.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.Kohtutäitur Rocki Albert tegi 15.01.2018 otsuse, millega jättis avaldaja 23.12.2017 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 176/2017/1796 rahuldamata.
2.Avaldaja esitas 24.01.2018 kohtutäituri otsuse peale kaebuse Pärnu Maakohtule, milles palus tühistada kohtutäituri otsuse ja kustutada keelumärke. Kaebuse kohaselt seadis kohtutäitur Rocki Albert (kohtutäitur) ebaseaduslikult avaldajale kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr XXXXXXX) käsutamise keelumärke. Kohtutäituril on õigus kinnisasja arestida üksnes käimasoleva täitemenetluse raames. Täitemenetlus loetakse alanuks võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisega, kuid avaldajale ei toimetatud täitmisteadet kätte.
3.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur püüdis võlgnikule korduvalt täitmisteadet kätte toimetada. Kuna see ei õnnestunud, seadis ta avaldaja kinnisasjale käsutamise keelumärke TMS § 145 lg 4 alusel.
4.Swedbank Liising AS (sissenõudja) vaidles kaebusele vastu.
5.Maakohus rahuldas 08.02.2018 määrusega avalduse ja tühistas kohtutäituri 15.01.2018 otsuse ning kohustas kohtutäiturit esitama kinnistusosakonnale avalduse registriosasse nr 607432 kantud keelumärke, mis on sisse kantud kohtutäituri avalduse alusel, kustutamiseks. Menetluskulud jäeti kohtutäituri kanda.
6.Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Sissenõudja esitas 25.07.2018 ringkonnakohtule taotluse, milles palus maakohtu 08.02.2018 määruse tühistada ja jätta avaldaja kaebus kohtutäituri tegevusele läbi vaatamata või alternatiivselt jätta sissenõudja määruskaebus läbi vaatamata või alternatiivselt võtta vastu sissenõudja määruskaebusest loobumine. Sissenõudja selgitas, et kohtutäituri 30.05.2018 avalduse alusel on keelumärge 30.06.2018 kustutatud. Keelumärge kustutati, kuna 09.05.2018 kuulutati välja võlgniku pankrot. Menetluskulud palus sissenõudja jätta avaldaja kanda või alternatiivselt tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv või osa riigilõivust.
8.Avaldaja leidis, et sissenõudja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei ole põhjendatud, kuna kaebuse esitamise ja maakohtu määruse tegemise ajal ei esinenud sissenõudja taotluse aluseks olevaid asjaolusid. Avaldaja nõustus määruskaebuse läbi vaatamata jätmisega. Kohtutäitur nõustus sissenõudja taotlusega jätta avaldaja kaebus läbi vaatamata. Määruse põhjendused
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse esitaja (sissenõudja) avaldusega, leiab, et sissenõudja taotlus avaldaja kaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb rahuldada ja tsiviilasja menetlus TsMS § 659 ja § 423 lg 2 p 2 alusel lõpetada.
10.Lähtudes TsMS § 477 lg-st 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagimenetluses võib 2(3)

kohus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbi vaatamata mh juhul, kui hagiga ei ole taotletud eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on asunud seisukohale, et sama põhimõtet tuleb kohaldada ka hagita menetluses (Riigikohtu 03.10.2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 13; Riigikohtu 16.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 15).

11.Avaldaja esitas maakohtule kaebuse, mille eesmärgiks oli talle kuuluvale kinnisasjale seatud keelumärke kustutamine. Praeguseks on kohtutäituri avalduse alusel keelumärge kinnistusraamatust 01.06.2018 kustutatud. PankrS § 45 järgi pankroti väljakuulutamisega enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest lõpeb ja pärast pankroti väljakuulutamist ei ole kohtutäituril enam võimalik avaldaja vara arestida.
12.Eespool kirjeldatud menetluslikus olukorras on avaldaja saavutanud kohtutäiturile ja maakohtule esitatud avalduse eesmärgi. Seega on kolleegiumi hinnangul ära langenud avaldaja õiguslik huvi kohtutäituri 15.01.2018 otsuse tühistamise vastu.
13.TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 järgi on ka hagita asjas võimalik jätta avaldus läbi vaatamata, juhul kui esinevad selleks alused, sh pole avaldusega võimalik saavutada enam soovitud eesmärki (Riigikohtu 4.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-185-12, p 9; Riigikohtu 3.10.2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 13). Kohus peab omal algatusel kontrollima, kas menetluses oleval avaldusel on perspektiivi või mitte, sest vastasel juhul tekitaks menetluse jätkamine üksnes asjatuid kulutusi.
14.Arvestades käesolevas määruses eelnevalt toodut, tuleb ringkonnakohtu arvates avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata ning maakohtu lahend tühistada.
15.Kuna ringkonnakohus rahuldab sissenõudja esimese alternatiivse taotluse (avalduse läbi vaatamata jätmiseks), ei analüüsi kohus sissenõudja alternatiivseid taotlusi.
16.TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuna asjas ei tehtud sisulist lahendit ühegi isiku kasuks.
17.Hagi läbi vaatamata jätmisel tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel üldjuhul tasutud riigilõiv, kuid eeltoodud säte ei reguleeri riigilõivu tagastamist määruskaebuselt. Eeltoodu tõttu tuleb sissenõudja taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks jätta rahuldamata.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium