Capital Inkasso OÜ hagi OÜ Tarbus Kinnisvara vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Capital Inkasso OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
19 758 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Capital Inkasso OÜ (registrikood 11553825), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Merilin Ojasaar ja Anneli Aab Kostja: OÜ Tarbus Kinnisvara (registrikood 10983707), lepinguline esindaja Harland Paas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2016 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi põhivõla 5825 eurot, viivise sellelt summalt hagiavalduse esitamise seisuga 479 eurot 98 senti ja alates 02. septembrist 2013 viivise 0,08 % päevas tasumata põhivõla summalt (5825 eurot) väljamõistmiseks.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista OÜ-lt Tarbus Kinnisvara täiendavalt välja Capital Inkasso OÜ kasuks põhivõlg 5825 eurot, viivis sellelt summalt hagiavalduse esitamise seisuga 479 eurot 98 senti ja alates 02. septembrist 2013 viivis 0,08 % päevas tasumata põhivõla summalt (5825 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.
5.2 Mõista OÜ-lt Tarbus Kinnisvara välja Capital Inkasso OÜ kasuks põhivõlg 20 234 eurot 40 senti, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2428 eurot 13 senti ja alates 02. septembrist 2013 viivis 0,08 % päevas tasumata põhivõla summalt (20 234 eurot 40 senti) kuni põhivõla tasumiseni. 5.3 Mõista OÜ-lt Tarbus Kinnisvara täiendavalt välja Capital Inkasso OÜ kasuks põhivõlg 5825 eurot, viivis sellelt summalt hagiavalduse esitamise seisuga 479 eurot 98 senti ja alates 02. septembrist 2013 viivis 0,08 % päevas tasumata põhivõla summalt (5825 eurot) kuni põhivõla tasumiseni. 5.4 Menetluskulud maakohtus jätta kulusid kandnud poole enda kanda. 5.5 Poolte menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus jätta 10 % ulatuses Capital Inkasso OÜ kanda ja 90 % ulatuses OÜ Tarbus Kinnisvara kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Capital Inkasso OÜ (hageja) esitas 02.09.2013 Harju Maakohtule hagi OÜ Tarbus Kinnisvara (kostja) vastu. Hageja täpsustas hagiavaldust 10.02.2016 ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 38 788,10 eurot, viivised hagi esitamise seisuga summas 4245,15 eurot ja viivised TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,08% tasumata summalt päevas.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid kostja (tellija) ja AS Basic Ehitus (töövõtja) 08.10.2012 töövõtulepingu TV/BE bussihooldusruumide rekonstrueerimiseks asukohaga Pihtla tee 20, Kuressaare, Saaremaa. 05.04.2013 ütles kostja töövõtulepingu VÕS §-le 655 tuginedes üles põhjusel, et töövõtja jättis töö kokkulepitud ajaks tegemata. Töövõtja esitas kostjale tehtud tööde eest 28.02.2013 arve nr 30020, mille järgi tuli tasuda 38 088 eurot, ent millest kostja on jätnud tasumata 17 640 eurot. 30.04.2013 esitas töövõtja kostjale veel järgmised arved: nr 30030 suuruses 15 296,40 eurot ja nr 30032 suuruses 5851,70 eurot. 30.04.2013 esitatud arvete maksetähtpäev oli 21.05.2013. Selleks kuupäevaks kostja arveid ei tasunud.
3.10.06.2013 sõlmisid töövõtja ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega töövõtja loovutas hagejale lepingust ja selle lisadest, samuti lepinguga seotud aktidest, arvetest jt dokumentidest tulenevad nõuded kostja vastu. Sama kuupäeva teatisega teavitas töövõtja kostjat nõude loovutamisest. Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. Töövõtja ei teinud lepingus ettenähtud töid kvaliteetselt ja jättis osa töid kokkulepitud ajaks lõpetamata. Kostja esitas töövõtjale korduvalt pretensioone töö kvaliteedi ja selle tegemise tähtaegsuse kohta. Samuti pöördus kostja korduvalt töövõtja poole, et viimane esitaks töövõtulepingulise suhte lõpetamiseks VÕS § 655 tähenduses korrektse nõude ühes rahalise arvestusega. Töövõtja sellist nõuet ei esitanud, vaid loovutas väidetava nõude kolmandale isikule. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 29.04.2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 12 066,45 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 1447,97 eurot ning TsMS § 367 alusel viivise põhinõudelt hagi esitamisest 02.09.2013 kuni põhinõude rahuldamiseni lepingus sätestatud määras 0,08% tasumata summast päevas. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
6.Maakohus tuvastas, et kostja ja töövõtja sõlmisid hagis väidetud töövõtulepingu ning kostja ütles selle 05.04.2013 üles. Poolte esindajate koosolekute protokollid tõendavad, et töövõtja tegi ebakvaliteetset tööd ja rikkus kokkulepitud tähtaegu. Kuna pooled vaidlesid selle üle, kas töövõtja on saanud tasu kogu tehtud töö eest, määras kohus ehitusekspertiisi. Eksperdi arvamuse kohaselt on 05.04.2013 seisuga hinnapakkumises 12 111/3, tehtud tööde aktides ja lisatööde aktides esitatud ehitustööde üldine maksumuslik valmidusaste 45% (117 354 eurot) ning tegemata ehitustööde osakaal 55% (145 210 eurot). Tehtud tööde käibemaksuga maksumus on 140 825 eurot. Maakohus märkis, et pooled ei vaidle selle üle, et tellija tasus töövõtjale tööde eest koos käibemaksuga kokku 128 785,55 eurot. Järelikult oli töövõtjal kohtu hinnangul õigus täiendavale tasule 12 066,45 eurot (s.o 140 825 128 758,55), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tuginedes VÕS § 167 lg-le 3 ja § 113 lg-le 1 ning töövõtulepingu p-le 9.3, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja ka hagiavalduse esitamise päeva seisuga viivise 1447,97 eurot (perioodi 05.04.2013 – 01.09.2013 eest) ja alates 02.09.2013 viivise 0,08% tasumata põhinõude summast päevas kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Hageja apellatsioonkaebus
7.01.06.2016 esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata, ning teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendav põhivõlgnevus 13 992,95 eurot, täiendav viivis 1679,16 eurot põhivõlgnevuselt hagi esitamise seisuga ning viivis põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni määras 0,08% päevas.
8.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta maakohtu otsus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti, jätnud põhjendamata, miks ta hageja väidete ja tõenditega ei nõustu. Ekslik ja motiveerimata on maakohtu seisukoht, et vaidlus puudub selles, et tellija tasus töövõtjale tööde eest kokku käibemaksuga 128 758,55 eurot. Kohus ei ole viidanud, kus pooled on vastava asjaolu omaks võtnud või millised kohtutoimikus olevad tõendid sellist järeldust kinnitaks. Hageja, viidates tõenditele, selgitas
oma 14.04.2016 esitatud lõplike seisukohtade punktis 2.2, et vaidlus puudub selles, et töövõtja on tasunud tellijale lepingu alusel tööde eest kokku käibemaksuga 114 765,60 eurot. Ka kostja ei ole maakohtu menetluses vaidlustanud hagiavalduses sisalduvaid väiteid kostja ja töövõtja vaheliste arvelduste ning võlgnevuses olevate arvete suuruse kohta, mistõttu on kostja hageja poolt esitatud faktilised asjaolud TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaks võtnud. Poolte vahel oli maakohtus vaidlus üksnes selle üle, kas võlgnevuses olevatel arvetel kajastatud tööde eest tasu küsimine oli õigustatud. Pooled ei vaielnud selle üle, et hagiavalduses nimetatud arvete ulatuses oli kostjal võlgnevus. Kui lähtuda õigetest faktilistest asjaoludest, siis on ekspertarvamusega tõendatud, et töövõtjal oli õigus täiendavale tasule 26 059,40 eurot (140 825 – 114 765,60) ning kohus oleks pidanud vähemalt nimetatud summas hagi rahuldama. Seega tuleb hageja kasuks välja mõista täiendavalt 13 992,95 (s.o 26 059,40 – 12 066,45) eurot. Kuna kohus on eksinud põhinõude suurusega, siis on ekslik ka kostjalt väljamõistetud viiviste suurus.
9.Maakohtu poolt menetluskulude poolte enda kanda jätmine ei ole põhjendatud. Esiteks on ekslik kohtu seisukoht, et hagi rahuldati 28% ulatuses. Hageja põhinõue kohtuotsuse tegemise seisuga oli summas 38 778,10 eurot, mis tähendab, et kohus rahuldas hagi 31% ulatuses. Juhul, kui kostjalt mõistetakse välja ka maakohtu poolt ekslikult välja mõistmata jäänud summa, st kokku mõistetakse välja 26 059,40 eurot, on hagi rahuldatud ca 67% ulatuses. Teiseks ei saa ühelgi juhul pidada õiglaseks jätta menetluskulud poolte enda kanda. Seda põhjusel, et hageja menetluskulud olid kostja omadest korduvalt suuremad tingituna nõude esitaja suuremast põhjendamise ja tõendamiskoormisest. Hageja on teinud kostjale korduvalt pakkumisi lõpetada vaidlus kokkuleppel. Juba menetluse alguses tegi hageja pakkumise leppida kokku summas 35 000 eurot. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda. Kostja vastuapellatsioonkaebus
10.17.06.2016 esitas kostja vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse osas, ning vastavalt ka põhivõlgnevuselt arvestatud viivise osas. Kostja leidis, et hagi on põhinõude osas põhjendatud 5000 euro ulatuses. Samuti vaidlustas kostja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Vastused kaebustele
11.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
12.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.01.2017 otsusega maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas osaliselt ning tegi uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 26 059,40 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3127,13 eurot ning alates 02.09.2013 viivise 0,08% tasumata põhinõude summast päevas kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Apellatsioonkaebus rahuldati, vastuapellatsioonkaebus jäi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu menetluskulude jaotuse muutmata ning ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
13.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus muuta otsust selliselt, et rahuldada hagi põhivõla osas 20 234,40 euro ulatuses.
14.Riigikohus tühistas 20.09.2017 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2017 otsuse osas, millega ringkonnakohus rahuldas hageja põhinõude 20 234,40 eurot ületavas ulatuses, samuti 20 234,40 eurot ületavalt põhinõudelt arvestatud viivise väljamõistmise osas ning
saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus märkis, et ringkonnakohtu otsus on jõustunud osas, millega hageja põhinõue rahuldati 20 234,40 euro ulatuses, samuti osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2428,13 euro ulatuses ning alates 02.09.2013 viivis 0,08% tasumata põhinõude summast (20 234,40 eurot) päevas kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Kostja palus kassatsioonkaebuses rahuldada hagi põhivõla osas 20 234,40 euro ulatuses. Kostja ei vaidlustanud vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Riigikohus saatis 20.09.2017 otsusega tsiviilasja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks osas, milles ringkonnakohus rahuldas hageja põhinõude 20 234,40 eurot ületavas ulatuses ja 20 234,40 eurot ületavalt põhinõudelt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Seega kontrollib ringkonnakohus käesolevas apellatsioonimenetluses hageja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsust osas, milles hageja põhinõue on jäänud 5825 euro (26 059,40 – 20 234,40) ulatuses ja sellelt arvestatava viivise osas rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi põhivõla 5825 eurot, viivise hagiavalduse esitamise seisuga 479,98 eurot ja alates 02.09.2013 viivise 0,08 % päevas tasumata põhivõlalt (5825 eurot) väljamõistmiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi (TsMS § 657 lg 1 p 2). Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et 08.10.2012 sõlmisid kostja ja töövõtja töövõtulepingu bussihooldusruumide rekonstrueerimiseks aadressil Pihtla tee 20, Kuressaare; töövõtuleping on kostja 05.04.2013 avalduse alusel ennetähtaegselt lõppenud; 10.06.2013 on töövõtja loovutanud kostja vastu töövõtulepingust tulenevad nõuded hagejale. Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2017 otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuses ei vaidlustanud kostja ringkonnakohtu tuvastatut, et kostja on töövõtjale tasunud 114 765,60 eurot (käibemaksuga).
18.Riigikohus on käesolevas asjas 20.09.2017 tehtud otsuses märkinud, et kuivõrd töövõtja oli töövõtulepingut oluliselt rikkunud, mis andis kostjale õiguse lepingust taganeda, kohalduvad asjas lepingust taganemise üldsätted ning hageja põhinõuet tuleb käsitleda kui nõuet töövõtulepingu alusel kostjale üleantu väärtuse hüvitamiseks (p-d 11 ja 12).
19.VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 189 lg 2 p 1 sätestab, et tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud. Vastavalt VÕS § 189 lg 3, kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks.
20.Ekspertarvamuse kohaselt oli ehitustööde üldine valmidusaste 45 %. Pooled vaidlevad käesolevas apellatsioonimenetluses, kas tehtud tööde eest hüvitise väljamõistmisel tuleb lähtuda eksperdiarvamuses märgitud tööde kogumaksumusest 262 564 eurot, koos käibemaksuga 315 077 eurot, või töövõtulepingus kokkulepitud lepingu hinnast 250 000 eurot, koos käibemaksuga 300 000 eurot.
21.Ekspertarvamusest nähtuvalt kuuluvad tööde kogumaksumuse hulka lisatöödena ka tugiseina ehitamise, suitsueemaldusluukide paigalduse ja suitsuluukide raamide paigalduse maksumus (III kd tl 24, IV kd tl 56). Ekspertarvamuse lisa 4 kohaselt on need tööd töövõtja poolt teostatud (III kd tl 58, 59).
22.VÕS § 639 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. 08.10.2012 töövõtulepingus ei ole eelarve siduvuse kohta kokkulepet, mistõttu tuleb eeldada, et lepingus kokkulepitud hind on siduv. See aga ei tähenda, et pooled ei võiks töövõtulepingut muuta ja leppida kokku lisatöödes.
23.Ekspertarvamuse kohaselt tulenes tugiseina ehitamise vajadus olemasoleva seina halvast ehitustehnilisest seisundist ning see on käsitletav lisatööna (III kd tl 17). Samuti ei olnud ekspertarvamuse kohaselt ehitusprojekti joonisel AR-02 „Katuseplaan“ ette nähtud suitsueemaldusluukide paigaldust (III kd tl 18). Sellest saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et töövõtulepingu lisaks olevas hinnapakkumises ei olnud nende töödega arvestatud ja töövõtja ei saanud lepingut sõlmides nende tööde tegemise vajadust ette näha.
24.Ringkonnakohtu arvates jõudsid lepingupooled lisatööde teostamise osas ka kokkuleppele. 21.11.2012 on töövõtja saatnud kostjale tugiseina osas pakkumise (I kd tl 22). 28.02.2013 on töövõtja esitanud kostjale tugiseina tööde kohta eraldiseisva akti, mille kohaselt on tugiseinaga seonduvate lisatööde eest tasumata osa 3040 eurot (lisandub käibemaks) (II kd tl 25). Lisatööde tasumata osa kohta on töövõtja esitanud kostjale 28.02.2013 arve nr 30020 (I kd tl 23), mille kostja on lisatööde osas 18.03.2013 tasunud (I kd tl 26). Kuna töövõtja esitas kostjale täiendava hinnapakkumise tugiseinaga seonduvate tööde kohta ning kostja on tugiseinaga seonduvate tööde eest maksnud, siis on tõendatud poolte kokkulepe tugiseinaga seotud lisatööde kohta. 25.10.2012 on kostja teatanud töövõtjale, et konstruktor on suitsuluugid ära unustanud ning palus nende paigaldusega arvestada (I kd tl 29). Töövõtja on esitanud kostjale teostatud tööde akti muuhulgas suitsuluukide raamide paigalduse kohta (I kd tl 32), samuti on töövõtja esitanud kostjale hinnapakkumise suitsuluukide paigalduse kohta (I kd tl 39). Ekspertarvamuse lisa 4 kohaselt on töövõtja suitsuluukidega seonduvad lisatööd (suitsuluukide raamide paigaldus ja suitsueemaldusluukide paigaldus) teostanud (III kd tl 59). Võttes arvesse, et kostja palus arvestada suitsuluukide paigaldusega ja töövõtja on need tööd teostanud, siis on tõendatud poolte kokkulepe suitsueemaldusluukide ja suitsuluukide raamide paigaldusega seonduvate lisatööde kohta.
25.Kolleegiumi hinnangul on õige asja lahendamisel aluseks võtta ekspertarvamus. Ekspertarvamuse lisast 4 nähtuvalt on ekspert tööde kogumaksumuse arvutamisel lähtunud lepingujärgsetest töödest ja lepingu hinnast. Ekspert on vähendanud töö hinda materjalide maksumuse arvelt ja lisanud sellele ülaltoodud lisatööde maksumuse (III kd tl 58-59). Ebaõige on kostja seisukoht, et ekspert tuletas ekspertarvamuses nimetatud summa hilisema töövõtja AS Tesman teostatud ehitustöö maksumusest. Sellist järeldust ei saa ekspertiisist teha. Ekspert on märkinud, et AS Tesman poolt teostatud ehitustööd ei kattu oma sisult ja mahult AS Basic Ehitus poolt teostatud ehitustöödega (III kd tl 25). Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud lähtuda töövõtulepingus märgitud lepingu maksumusest, kuna selles ei kajastu poolte vahel hiljem kokkulepitud lisatööd.
26.Tööde kogumaksumusest 315 077 eurot (käibemaksuga) on 45 % 141 784,65 eurot. Hageja on oma nõudes lähtunud summast 140 825 eurot, mistõttu lähtub ka kohus sellest. Kuna kostja on tasunud tööde eest 114 765,60 eurot ja kostjalt on jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud põhivõlg 20 234,40 eurot, siis tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista põhivõlg 5825 eurot. Alusetu on kostja 10.08.2018 menetlusdokumendis esitatud seisukoht, et põhjendatud ei ole kostjalt käibemaksu väljamõistmine. Lepingupoolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt sisaldab lepingu hind käibemaksu, mistõttu tuleb VÕS § 189 lg 2 sätestatud hüvitise väljamõistmisel lähtuda käibemaksuga summast.
27.Töövõtulepingu punktis 9.3 on lepitud kokku viivises 0,08 % päevas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja on hagiavalduses arvestanud põhinõude erinevatelt osadelt viivist erinevatest kuupäevadest. Osalt summalt on hageja arvestanud viivist erinevatest 2013.a märtsi kuupäevadest ning osalt summalt alates 22.05.2013. Viimasel juhul on hageja teatanud oma nõudest arvete esitamisega 30.04.2013, maksetähtajaga 21.05.2013. Arvestades väljamõistetud põhivõla suurust, millelt on arvestatud viivist alates 05.04.2013 ja lähtudes VÕS § 113 lg 2 ning hageja poolt antud maksetähtajast, on põhjendatud järelejäänud (vaidluse all olevalt) põhivõlalt arvestada viivist alates 22.05.2013. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,08 % päevas põhivõlalt (5825 eurot) hagi esitamise seisuga (st perioodi 22.05.2013 – 01.09.2013 eest) summas 479,98 eurot, lisaks TsMS § 367 alusel viivis 0,08 % päevas alates 02.09.2013 kuni põhinõude tasumiseni. Kostja on palunud 10.08.2018 menetlusdokumendis jätta temalt viivis välja mõistmata. Kolleegium on seisukohal, et kostja ei ole esile toonud seaduses sätestatud aluseid, mis võimaldaks viivisenõude jätta rahuldamata. Kuna kostja on tasumisega viivitanud, siis on hagejal õigus nõuda viivist.
28.Ringkonnakohtu arvates puudub alus muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas algselt hagi põhivõla 44 116,50 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Kostjalt mõistetakse kokku välja põhivõlg 26 059,40 eurot ja viivis sellelt summalt. Seega on põhjendatud jätta poolte menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul alust TsMS § 163 lg 2 järgi maakohtu menetluskulude kostja kanda jätmiseks. Hageja apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Kostja vastuapellatsioonkaebus on Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2017 otsusega jäetud rahuldamata. Sellest tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks jätta ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulud 10 % ulatuses hageja kanda ning 90 % ulatuses kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.