Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-40856
Tsiviilasi
Capital Inkasso OÜ hagi OÜ Tarbus Kinnisvara vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. aprilli 2016. a otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik, tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Capital Inkasso OÜ apellatsioonkaebus (19 758 eurot) OÜ Tarbus Kinnisvara vastuapellatsioonkaebus (9977,78 eurot)
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Capital Inkasso OÜ (registrikood 11553825), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Valdmaa Kostja: OÜ Tarbus Kinnisvara (registrikood 10983707), lepinguline esindaja Harland Paas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. aprilli 2016. a otsus osaliselt hagi rahuldamise ulatust puudutavas osas. Teha tühistatud osas uus ostus, millega hagi osaliselt rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Tarbus Kinnisvara Capital Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevusena 26 059,40 eurot.
3.Välja mõista OÜ-lt Tarbus Kinnisvara Capital Inkasso OÜ kasuks hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3127,13 eurot ning alates 2. septembrist 2013. a viivis 0,08% päevas tasumata põhinõude summalt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada ning jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud Jätta maakohtu määratud esimese astme kohtu menetluse kulude jaotus muutumata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta OÜ Tarbus Kinnisvara kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Capital Inkasso OÜ (hageja) esitas 2. aprillil 2013. a Harju Maakohtule hagi OÜ Tarbus Kinnisvara (kostja) vastu töövõtulepingust tuleneva võla saamiseks. 10. veebruaril 2016. a täpsustas hageja hagi eset ja nõudis kostjalt arvete tasumata jätmisest tulenevat põhivõlgnevust 38 788,10 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 4245,15 eurot ning TsMS § 367 alusel viivist 0,08% tasumata summalt päevas põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja (tellija) ja AS Basic Ehitus (töövõtja) 8. oktoobril 2012. a töövõtulepingu TV/BE bussihooldusruumide rekonstrueerimiseks objektil, asukohaga Pihtla tee 20, Kuressaare, Saaremaa. Lepingupooled saavutasid kõikides olulistes lepingutingimustes kokkuleppe. Tellija allkirjastas samal päeval hinnapakkumise. Tellija esindaja MP saatis töövõtjale 8. oktoobril 2012. a e-kirja, milles viitas, et tal on probleeme lepingu allkirjastamisega, lubades saata allkirjastatud lepingu hiljem. Allkirjastatud leping jäi tellija poolt siiski töövõtjale edastamata.
3.Vastavalt lepingu punktile 6.1.3 pidi töövõtja alustama tööde teostamisega hiljemalt 22. oktoobril 2012. a eeldusel, et tellija on andnud talle objekti üle hiljemalt 4 päeva enne eeltoodud kuupäeva. Tellija hilines oluliselt objekti üleandmisega, mistõttu sai töövõtja alustada tööde teostamist üksnes osaliselt.
4.Tellija saatis töövõtjale tööde teostamise alustamise eelduseks oleva aluste teostusmõõdistuse alles 22. oktoobril 2012. a. Enne seda saatis tellija esindaja IP AS Basic Ehitus esindajale LK-le objekti sildile vajamineva info ning kohapealsete kontaktisikute andmed. Lepingujärgsete töödega alustati alles pärast 22. oktoobrit 2012. a, mis tingis omakorda ka teiste tähtaegade venimise. Lisaks oli töövõtja sunnitud mitmel korral tööd katkestama, kuna tellija teised lepingupartnerid ei suutnud õigeaegselt oma töödega, mis olid AS Basic Ehitus tööde jätkamise eelduseks, valmis jõuda. Nii oli Basic Ehitus AS sunnitud tööd peatama 13. novembril 2012. a, kuna tellija ei olnud kõiki betoonaluseid ette valmistanud, kuigi need oleksid pidanud olema ette valmistatud enne
22.oktoobrit 2012. a. Tööd olid sel põhjusel peatatud kuni 19. novembrini 2012. a.
5.Samuti tekkis olukord, kus tellija teine töövõtja lõhkus ära ühe hoone seina, mille pidi Basic Ehitus AS üles ehitama. Tegemist oli lisatööga, mis nihutas tööde valmimistähtaega edasi. Lisaks ei andnud tellija töövõtjale õigeaegselt üle tööde jätkamiseks vajalikku metallkarkassi, mille töövõtja sai kätte alles 18. detsembril 2012. a.
6.28. veebruaril 2013. a väljastas töövõtja tellijale teostatud tööde aktide 12_069 nr 6 ning 12_078 nr 3 alusel arve nr 30020 summas 38 088 eurot. Tellija tasus arve osaliselt, tasumata on 17 640 eurot.
7.05. aprillil 2013. a ütles OÜ Tarbus Kinnisvara töövõtulepingu VÕS §-le 655 tuginedes üles põhjusel, et töövõtja jättis töö kokkulepitud tähtajaks tegemata.
30.aprillil 2013. a esitas töövõtja tellijale järgmised täiendavad arved teostatud, kuid tasumata tööde eest: 1) teostatud tööde akti 12_069 nr 7 alusel arve nr 30030 summas 15 296,40 eurot; 2) teostatud tööde akti 13_030 nr 1 (hinnapakkumine 13 030) alusel arve nr 30031 summas 18 866,25 eurot; 3) teostatud tööde akti 13_024 nr 1 (hinnapakkumine 13 030) alusel arve nr 30032 summas 5851,70 eurot; 4) teostatud tööde akti 13_031 nr 1 (hinnapakkumine 13 024/1) alusel arve nr 30033 summas 1625,95 eurot; 5) teostatud tööde akti 13_032 nr 1 (hinnapakkumine 13 032) alusel arve nr 30034 summas 1836,20 eurot. Kõikide eeltoodud arvete maksetähtaeg oli 21. mai 2013. a vastavalt lepingu punktile 8.3. Nimetatud kuupäevaks tellija arveid ei tasunud.
10.juunil 2013. a sõlmisid töövõtja ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega töövõtja loovutas hagejale lepingust ja selle lisadest, samuti lepinguga seonduvatest aktidest, arvetest jt dokumentidest tuleneva nõude kostja vastu. Sama kuupäeva teatisega teavitas töövõtja tellijat nõude loovutamisest.
Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnistanud.
11.Objekt anti töövõtjale üle varem, kui lepingus kokku lepitud tähtaeg. Töövõtja alustas tööd objektil 15. oktoobril 2012. a, betoonaluste ettevalmistus lõpetati 18. oktoobril 2012. a, kõik betoonalused ja pinnase tagasitäide olid valmis 15. novembril 2012. a. Töövõtja vabastas tööfrondi lõplikult ajavahemikul 13.-15. novembril 2012. a.
12.Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide tööde peatamisest 13.-19. novembril 2012. a, kui sellel perioodil oli võimalik tugiseina ehitada. Töövõtja esindaja LK kinnitas üheselt, et tugiseina ehitus ei takista projektijärgse töö tegemist ega muuda objekti vahe- ega lõpptähtaega. Töövõtja ei ole kordagi kogu ehitustegevuse jooksul suusõnaliselt ega kirjalikult tellijat hoiatanud ega teavitanud võimalikest töö katkestamisest ja ohust objekti valmimise tähtajale.
13.13. novembril 2012. a oli töövõtjal tellijale valmis kujul ette näidata ainult bürooseina vundament. Metallkarkass seisis alates 18. detsembrist 2012. a objektil ladustamata, kuid töövõtja poolt kinni katmata ja vihma käes kolm nädalat, mille tulemusel hakkas tuletõkkevärv konstruktsioonilt maha valguma. Basic Ehituse AS ei kätunud töövõtjana heaperemehelikult tema valdusesse antud tellija varaga, millega tekitas tellijale otsese varalise kahju ja lisakulu. Töövõtja asus konstruktsiooni monteerima alles 15. jaanuaril 2013. a.
14.Kostja on seisukohal, et töövõtja ei teinud lepingus ettenähtud tööd kvaliteetselt ja tähtaegselt. Tellija esitas töövõtjale korduvalt pretensioone töö kvaliteedi ja selle teostamise tähtaegsuse osas. Tellija pöördus korduvalt töövõtja poole, et viimane esitaks töövõtulepingulise suhte lõpetamiseks VÕS § 655 tähenduses tellijale korrektse nõude ühes rahalise arvestusega. Töövõtja sellist nõuet ei esitanud, vaid loovutas väidetava nõude kolmandale isikule. Maakohtu otsus
15.Harju Maakohus rahuldas 29. aprilli 2016. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 12 066,45 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 1447,97 eurot ning TsMS § 367 alusel viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni lepingus sätestatud määras 0,08 % tasumata summalt päevas. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda.
16.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudus vaidlus selles, et 08. oktoobril 2012. a sõlmiti hagis toodud töövõtuleping, mille tellija 05. aprillil 2013. a üles ütles. Lepingu ülesütlemist vaidlustatud ei ole. AS Basic Ehitus ebakvaliteetset tööd ja kokkulepitud tähtaegade rikkumisi tõendasid poolte esindajate koosolekute protokollid (nr
2/13.03.2013, nr 3/15.03.2013, nr 4/20.03.2013, nr 5/25.03.2013, nr 6/09.04.2013), kus on loetletud töövõtja tööd, mis ei vasta kvaliteedile ja kokkulepitud tähtaegade rikkumised. Töövõtja poolt ei ole ühelegi protokollile esitatud ühtegi vastuväidet.
17.Maakohtu hinnangul vaidlesid pooled selle üle, kas AS Basic Ehitus on saanud tasu kogu tehtud töö eest. Kuivõrd tellija ei ole töövõtja poolt koostatud teostatud tööde akte ja ehituspäevikut allkirjastanud, siis määras maakohus ehituseekspertiisi. Riiklikult tunnustatud eksperdi TR arvamuse kohaselt ei võimalda ehitustööde päevikus esitatud kirjed tuvastada konkreetsel ajavahemikul teostatud ehitustööde mahtu. Eksperdi arvamuse kohaselt hinnapakkumine 12 111/3 ei sisalda ehitustööde mahtusid ega ka vastavaid ühikhindasid, mistõttu puudub võimalus nimetatud hinnapakkumise alusel hinnata ehitustööde kokkulepitud mahtu ja vastavust turupõhistele hindadele.
18.Basic Ehitus AS poolt teostatud tööd seisuga 5. aprill 2013. a ei vasta eksperdi arvamuse kohaselt oma sisult ja mahult bussihooldusruumide rekonstrueerimiseks objektil, asukohaga Pihtla tee 20, Kuresaare, Saaremaa, hinnapakkumises 12 111/3, teostatud tööde aktides ja lisatööde aktides kajastatud ehitustöödega.
19.Eksperdi arvates saab lisatööna käsitleda 7. veebruari 2013. a lisatööde hinnapakkumises nr 13024/1 märgitud ehitustöid „suitsueemaldusluukide paigaldus“ käibemaksuta maksumusega 4876,40 eurot. Lisatööde hinnapakkumistes nr 13030, 13031 ja 10302 esitatud ehitustööd ei ole aktsepteeritavad lisatöödena, vaid sisalduvad vastava ehitise konstruktiivse osa ehitustööde teostamise tehnoloogias.
20.Eksperdi arvamuse kohaselt hinnapakkumises 12 111/3, teostatud tööde aktides ja lisatööde aktides esitatud ehitustööde üldine maksumuslik valmidusaste seisuga 5. aprill 2013. a on 45 % (117 354 eurot) ning teostamata ehitustööde osakaal 55 % (145 210 eurot). Teostatud ehitustööde käibemaksuta maksumus moodustas 117 354 eurot ja käibemaksuga 140 825 eurot. Vaidlus puudus selles, et tellija tasus töövõtjale tööde eest kokku käibemaksuga 128 758,55 eurot.
21.Kohus asus seisukohale, et ekspertarvamusega oli tõendatud, et töövõtjal on õigus täiendavale tasule 12 066,45 (140 825-128 758,55) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tuginedes VÕS § 167 lg-le 3 ja § 113 lg-le 1 ning lepingu punktile 9.3 mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks hagiavalduse esitamise päeva seisuga viivise 1447,97 eurot ja alates 2. septembrist 2013. a 0,08 % päevas tasumata põhinõude summalt kuni nõude täieliku rahuldamiseni.
22.Maakohus leidis, et kuna hagi rahuldamise ulatus (28 %) oli võrreldes nõude suurusega suhteliselt väike, ei olnud menetluskulude jaotamine proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega põhjendatud ja maakohus pidas õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus
23.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata, ning teha selles osas asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendav põhivõlgnevus 13 992,95 eurot, täiendav viivis 1679,16 eurot põhivõlgnevuselt hagi esitamise seisuga ning viivis põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni määras 0,08% päevas. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
24.Hageja on seisukohal, et maakohtu otsus ei vasta TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud nõuetele, sest see ei ole osaliselt põhjendatud ega seaduslik. Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti, jätnud põhjendamata, miks ta hageja väidete ja tõenditega ei nõustu ning seetõttu tuvastanud asjaolusid valesti või ebapiisavalt. Maakohus ei ole kõiki asjaolusid usaldusväärselt ja piisava selgusega tuvastanud. Kohtu järeldused on ulatuslikus osas nii
faktiliselt kui õiguslikult motiveerimata. Kohus on järelduste tegemisel tuginenud üksnes kostja paljasõnalistele väidetele.
25.Ekslik ja motiveerimata on maakohtu seisukoht, et vaidlus puudub selles, et tellija tasus töövõtjale tööde eest kokku käibemaksuga 128 758,55 eurot. Kohus ei ole viidanud, kus pooled on vastava asjaolu omaks võtnud või millised kohtutoimikus olevad tõendid sellist järeldust kinnitaks. Hageja, viidates tõenditele, selgitas oma 14. aprillil 2016. a esitatud lõplike seisukohtade punktis 2.2, et vaidlus puudub selles, et töövõtja on tasunud tellijale lepingu alusel tööde eest kokku käibemaksuga 114 765,60 eurot. Ka kostja ei ole maakohtu menetluses vaidlustanud hagiavalduses sisalduvaid väiteid kostja ja töövõtja vaheliste arvelduste ning võlgnevuses olevate arvete suuruse kohta, mistõttu on kostja hageja poolt esitatud faktilised asjaolud TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaks võtnud. Poolte vahel oli maakohtus vaidlus üksnes selle üle, kas võlgnevuses olevatel arvetel kajastatud tööde eest tasu küsimine oli õigustatud. Pooled ei vaielnud selle üle, et hagiavalduses nimetatud arvete ulatuses oli kostjal võlgnevus.
26.Kui lähtuda õigetest faktilistest asjaoludest, siis on ekspertarvamusega tõendatud, et töövõtjal oli õigus täiendavale tasule 26 059,40 eurot (140 825 – 114 765,60) ning kohus oleks pidanud vähemalt nimetatud summas hagi rahuldama. Kuna kohus on tuvastanud õigesti, et hageja on õigustatud nõudma esitama (st nõue on kehtivalt hagejale loovutatud), tuleb hageja kasuks välja mõista täiendavalt 13 992,95 (s.o 26 059,40 – 12 066,45) eurot.
27.Kuna kohus on eksinud põhinõude suurusega, siis on ekslik ka kostjalt väljamõistetud viiviste suurus. Kuna hagi kuulub rahuldamisele summas 26 059,40 eurot, siis oleks kohus pidanud kostjalt välja mõistma hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3127,28 eurot (26 059,40 x 0,08 / 100 x 150) ning ka peale hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise arvestatuna summalt 26 059,40 eurot.
28.Kuigi hageja ei nõustu kohtuga selles, et hagejal on õigus nõuda viivist alates 5. aprillist 2013. a, kuna kostjal tekkis arvete osas võlgnevus enne nimetatud kuupäeva, siis menetlusökonoomia kaalutlustel ei vaidlusta hageja maakohtu seisukohta.
29.Maakohtu poolt menetluskulude poolte enda kanda jätmine ei ole põhjendatud. Esiteks on ekslik kohtu seisukoht, et hagi rahuldati 28% ulatuses. Hageja poolt 10. veebruaril 2016. a esitatud nõude täpsustuse kohaselt vähendas hageja põhinõuet 38 788,10 euroni, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise nõuet 4245,15 euroni ning põhinõuet VÕS § 655 lg 1 alusel esitatud kokkulepitud tasunõude võrra, s.o summas 10 916 eurot (st hageja vähendas oma nõude 0 euroni). Seega oli hageja põhinõue kohtuotsuse tegemise seisuga summas 38 778,10 eurot, mis tähendab, et kohus rahuldas hagi 31% ulatuses. Juhul kui kostjalt mõistetakse välja ka maakohtu poolt ekslikult välja mõistmata jäänud summa, st kokku mõistetakse välja 26 059,40 eurot, on hagi rahuldatud ca 67% ulatuses. Teiseks ei saa ühelgi juhul pidada õiglaseks jätta menetluskulud poolte enda kanda. Seda põhjusel, et hageja menetluskulud olid kostja omadest korduvalt suuremad tingituna nõude esitaja suuremast põhjendamise ja tõendamiskoormisest. Lisaks õigusabikuludele on hageja kandnud menetluses kohtukulusid kokku 3716 eurot.
30.TsMS § 163 lg 2 näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja on teinud kostjale korduvalt pakkumisi lõpetada vaidlus kokkuleppel. Juba menetluse alguses tegi hageja pakkumise leppida kokkukompromissi summas 35 000 eurot (vt 17.12.2013 protokolli lk 2. Eeldusel, et hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb kostjal tasuda hagejale kokku ca 48 000 eurot. Sellisel juhul on hagi rahuldatud hageja poolt pakutud kompromissiga sarnases ulatuses ning menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda.
Kostja vastuapellatsioonkaebus
31.Kostja palub vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse osas ja vastavalt sellelt arvestatud viivise osas. Kostja leiab, et hagi on põhjendatud põhivõla osas 5000 eurot. Samuti vaidlustab kostja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas.
32.Kostja on seisukohal, et maakohtu järeldused ei ole kooskõlas toimikus olevate tõenditega. Kostja nõustub maakohtu seisukohaga selles, kuna töölepingu ülesütlemist ei ole vaidlustatud, töövõtuleping on üles öeldud töövõtja poolsete lepingu rikkumiste tõttu, ei ole VÕS § 655 lg 1 kohaldatav ja hageja nõue saamata jäänud kasumiosa 10 916 eurot ja sellelt arvestatud viivise saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Selles osas ei ole ka hageja maakohtu seisukohta oma apellatsioonis vaidlustanud.
33.Kostja on endiselt seisukohal, et poolte vahel lähtuvalt esitatud tõenditest ei saa olla vaidlust mh selles, et hagiavalduses nimetatud ja tellija poolt tasumata või osaliselt tasutud arved nr 30020, 30030, 30031, 30032, 30033 ja 30034 kannavad kõik ühte koostamise kuupäeva (30. aprill 2013. a), s.t arved koostatud pärast lepingu tellija poolset ülesütlemist, et teostatud tööde aktid 12_069 nr 7 (28.02.2013), 12_078 nr 3 (28.02.2013) ja 12_069 nr 7 (30.04.2013) on tellija esindaja poolt allkirjastamata, et AS Basic Ehitus eksperdile esitatud vaidlusaluse objekti ehituspäevikus puuduvad tellija esindaja allkirjad.
34.Maakohus märkis otsuses õigesti, et vaidluse lahendamiseks on vaja selgitada, kas AS Basic Ehitus on saanud tasu kogu tehtud töö eest või on jäänud osa töövõtja tehtud ja tellija poolt vastuvõetud töödest tasustamata. Kostja ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et ekspertarvamusega on tõendatud, et töövõtjal on õigus täiendavale tasule summas 12 066,45 eurot. Kostja 19. detsembril 2013. a esitatud taotluses ehitusekspertiisi määramiseks sisaldub kostja arvestus AS Basic Ehitus poolt tehtud ja tellija poolt akteeritud (aktsepteeritud) tööde kohta. Selle arvestuse kohaselt teostas AS Basic Ehitus objekti ehitustöid 43% ulatuses, summas 107 298,79 eurot (käibemaksuga 128 758,55 eurot).
35.Eksperdi arvamuse kohaselt oli ehitustööde üldine maksumuslik valmidusaste oli 45% (117 354 eurot, käibemaksuga 140 825 eurot) ning teostamata ehitustööde osakaal 55% (145 210 eurot, käibemaksuga 174 252 eurot). Erinevus kostja kui tellija ja eksperdi esitatud arvestustes tuleneb eelkõige asjaolust, et kostja arvestuse aluseks on võetud töövõtja AS Basic Ehitus objekti kogumaksumusena esitatud 250 000 eurot, eksperdi arvutustes on objekti kogumaksumuseks 315 077 eurot. Lisaks on kõnealustes arvestustes 2%-line erinevus ehitustööde üldises maksumuslikus valmidusastmes – tellija arvestuses 43% ja eksperdi arvestuses 45%.
36.Võttes arvesse asjaolu, et AS Basic Ehitus ise esitas objektile hinnapakkumise ehitustööde teostamiseks kogumaksumusega 250 000 eurot, siis on õige selles osas eelistada kostja arvestust eksperdi omale. Asjaolu, et ehituse tegelik maksumus kujunes kõrgemaks AS Basic Ehitus hinnapakkumises sisalduvast (250 000 eurot), tuleneb otseselt töövõtja ebakvaliteetsest tööst, mistõttu oli kostja tellijana sunnitud töövõtulepingu üles ütlema ja uue töövõtjaga ehitustööd lõpetama. Kui lugeda õigeks eksperdi arvamuses väljendatud ehitustööde maksumuslik valmidusaste 45% ulatuses (millega kostja ka nõustub), siis moodustab AS Basic Ehitus saamata tasu kokku 5000 eurot (2% 250 000-st eurost). Selles ulatuses tunnistab kostja hagi.
37.Kostja ei nõustu menetluskulude jaotamisega. Kostja leiab, et kuivõrd maakohus ise märkis, et hagi rahuldamise ulatus võrreldes nõude suurusega on suhteline väike, siis sellest tulenevalt oleks kohus TsMS § 163 lg 1 alusel pidanud kohaldama menetluskulu võrdelist jaotamist. Seda enam johtuvalt asjaolust, et hageja menetluskulu on kostja omast kordades suurem.
Vastused kaebustele
38.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
39.Hageja palus jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
40.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu hagi rahuldamise ulatuse osas tühistada. Kolleegium saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
41.Kolleegium määratleb esmalt vaidluse raamid (I) ning lahendab seejärel apellatsioonkaebused (II) ja määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (III). I
42.Maakohus on hagi osaliselt rahuldanud ja mõistnud kostjalt põhivõlgnevusena välja 12 066, 45 eurot ning hagi esitamise seisuga seissenõutavaks muutnud viivise 1447,97 eurot ja sealt edasi TsMS § 367 alusel viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni lepingus sätestatud määras 0,08% tasumata summalt päevas. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda. Maakohus on lähtnud otsuse tegemisel kohtu määratud ekspertiisi tulemustest.
43.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes endiselt selle üle, millises ulatuses tuleks hagi rahuldada. Hageja on apellatsiooniastmes seisukohal, et hagi tuleks rahuldada põhinõude osas vähemalt 26 059,40 euro ulatuses, kostja aga leiab, et põhinõuet ei ole alust rahuldada suuremas summas kui 5000 eurot. Põhinõude suuruse osas valitseva erimeelsuse tõttu on pooled eri meelt ka viivise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. II
44.Ringkonnakohus jagab hageja seisukohta, et maakohus on hagi rahuldamise ulatuses eksinud. Kolleegium nõustub hagejaga, et tsiviilasjas esile toodud asjaolud ja kogutud tõendid võimaldavad hagi rahuldada hageja poolt apellatsioonkaebuses märgitud ulatuses.
45.Tegemist on töövõtulepingust kerkinud vaidlusega. Seepärast tuleb juhinduda VÕS § 635 lg-st 1, mille järgi kohustub töövõtulepinguga töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Seega on maakohus õigesti lähtunud sellest, et vaidluse lahendamisel omab olulist kaalu tellija ja töövõtja kohustuste sisu ja nende täitmise tuvastamine.
46.Kolleegium on maakohtuga ühte meelt selles, et vaidluse lahendamisel oluliste asjaolude väljaselgitamisel tuleb lähtuda võimalikus ulatuses kohtu määratud ekspertiisi tulemustest. Eelkõige puudutab see tehtud tööde ja nende valmidusastme tuvastamist, kuna poolte esitatud väited ja andmed tehtud tööde ja nende valmidusastme kohta on olnud menetlust läbivalt vastuolulised. Kohtuliku ekspertiisi tulemuste tõendina eelistamine on TsMS § 442 lg-t 8 silmas pidades põhjendatud sellega, et kohtuliku ekspertiisi läbiviinud ekspert on valdkonna asjatundja, on pälvinud riikliku tunnustuse, on pooltest sõltumatu ning seotud teadvalt vale arvamuse andmise eest ettenähtud sanktsioonidega (TsMS § 303 lg 5). Kostja kahtlused kohtulikus ekspertiisis tööde valmidusastme osas toodud seisukohtade paikapidavuse osas ning seisukoht, et lähtuda tuleks selles osas siiski pigem
kostja arvestustest, ei ole põhjendatud. Maakohus on ekspertiisi määramisel arvestanud poolte küsimusi ning ekspert ei ole jätnud ühtegi kohtu esitatud küsimust vastamata. Eeltoodut silmas pidades on maakohus õigesti lähtunud eksperdi arvamusest (III kd, tl 24, 58-59), mille kohaselt on teostatud tööde aktides ja lisatööde aktides esitatud ehitustööde üldine maksumuslik valmidusaste 45% (117 354 eurot) ja teostatud ehitustööde maksumus moodustab 140 825 eurot käibemaksuga.
47.Tööde eest kostja poolt tasutud summa tuvastamisel tuleb aga nõustuda hageja seisukohaga, et vaatamata ekspertiisi läbiviimisele, ei saa jätta arvesse võtmata teisi võlgnevuse kujunemist puudutavaid tõendeid. Nii on hageja menetluses läbivalt väitnud, et tellija tasus töövõtjale teostatud tööde eest kokku 114 765,60 eurot käibemaksuga ja selle summa kujunemist on hageja selgitanud erinevates menetlusdokumentides, sh hageja
14.aprilli 2016. a lõplikes seisukohtades (IV kd, tl 140) ja tõendanud hagi lisaks olevate arvete ja teostatud tööde aktidega (I kd, tl 1-65). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja arvutuskäik arusaadav ning selle järgi on kostja tasunud hagejale enne akti nr 12_069 nr 6 (I kd, tl 24, vt eelnevalt akrediteeritud tööd kokku) esitamist 94 317,60 eurot (käibemaksuga) ning aktide 12_069 nr 6 ja 12_078 nr 3 alusel väljastatud arve nr 30020 (I kd, tl 23) alusel 20 448 eurot (I kd, tl 26-27) ehk kokku 114 765,60 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teostatud tööde eest töövõtjale tasunud rohkem. Maakohtu järeldus, et kostja on tasunud hagejale 128 758,55 eurot ja hageja on sellise summa tasumise omaks võtnud, ei põhine asjas esitatud tõenditel. Võlgnetava summa kohta ei saa teha järeldusi üksnes hagile lisatud teostatud tööde akti nr 12_069 nr 7 (I kd, tl 31) põhjal ega kostja ekspertiisi määramise taotluse (II kd, tl 113-115) alusel, kuivõrd mõlemast dokumendist nähtub üksnes akteeritud ja akteerimata tööde maksumus mitte tööde eest tasumine. Kostja poolt tööde eest tasumise ulatuse kohta ei saa teha järeldusi ka vastuapellatsioonkaebuses toodud kostja raamatupidamisprogrammi väljavõtte (V kd, tl 25) alusel, kuna väidetavasse raamatupidamisprogrammi kostja enda märgitud arvestus ei tõenda hagejale raha maksmist. Teiste sõnadega – tõend, mis tugineb üksnes kostja enda väidetel, ei saa kostja väidet kinnitada.
48.Kuna kostja poolt tööde eest rohkem kui 114 765,60 eurot tasumise kohta ei ole tõendeid esitatud, tuleb lugeda ekspertiisi akti (III kd, tl 24, 58-59) ja hageja esitatud tõendite (I kd, tl 26-27) koostoime alusel tõendatuks, et hagejal on õigus tasule 26 059,40 (140 825 – 114 765,60) eurot. Seega tuleb lisaks maakohtu väljamõistetud 12 066,45 eurole mõistja kostjalt täiendavalt hageja kasuks välja 13 992,95 (26 059,40 – 12 066,45) eurot.
49.Tuginedes VÕS § 167 lg-le 3 ja § 113 lg-le 1 ning poolte vahelise lepingu p-le 9.3 mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise päeva seisuga põhinõudelt (12 066,45 eurot) viivise 1447,97 eurot ja alates 2. septembrist 2013. a 0,08 % päevas tasumata põhinõude summalt kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 26 059,40 euro ulatuses, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise seisuga (s.o perioodi eest 5. aprillist 2013. a kuni 1. septembrini 2013. a) sissenõutavaks muutunud viivis 3127,13 eurot (26 059,40 x 0,08 % x 150) ning alates 2. septembrist 2013. a 0,08 % päevas tasumata põhinõude summalt kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Eeltoodud põhjustel tuleb hageja kasuks mõista kostjalt välja täiendav viivis 1679,16 eurot (3127,13 – 1447,97) hagi esitamise seisuga ning alates hagi esitamisest 0,08% päevas arvestades tasumata põhinõude summat. III
50.Vaatamata maakohtu otsuse osalisele tühistamisele ei näe kolleegium põhjust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust, sest TsMS § 163 lg 1 järgi võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud poolte endi kanda olenemata sellest,
milline on hagi rahuldamise ulatus. Kuna hagi kuulub ka ringkonnakohtu otsuse järgi jätkuvalt osaliselt rahuldamisele, on maakohtu otsus selles osas põhimõtteliselt õige.
51.Apellatsioonkaebuse rahuldamise ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
52.Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, selgitab ringkonnakohus, et vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult ringkonnakohtu otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates ringkonnakohut otsuse jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Iko Nõmm Margo Klaar Tühistatud osaliselt Riigikohtu 20.09.2017 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-40856 osas, millega ringkonnakohus rahuldas hageja põhinõude 20 234 eurot 40 senti ületavas ulatuses, samuti 20 234 eurot 40 senti ületavalt põhinõudelt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-40856 on jõustunud osas, millega hageja põhinõue rahuldati 20 234 euro 40 sendi ulatuses, samuti osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2428 euro 13 sendi ulatuses ning alates 2. septembrist 2013 viivis 0,08% tasumata põhinõude summast (20 234 eurot 40 senti) päevas kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.