Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Capital Inkasso OÜ hagi OÜ Tarbus Kinnisvara vastu 38 788 euro 10 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2017 otsus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
6524 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Tarbus Kinnisvara kassatsioonkaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Capital Inkasso OÜ esindajad vandeadvokaadid Merilin Ojasaar ja Anneli Aab Kostja OÜ Tarbus Kinnisvara esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova
Asja läbivaatamise kuupäev
28. august 2017, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-40856 osas, millega ringkonnakohus rahuldas hageja põhinõude 20 234 eurot 40 senti ületavas ulatuses, samuti 20 234 eurot 40 senti ületavalt põhinõudelt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-40856 on jõustunud osas, millega hageja põhinõue rahuldati 20 234 euro 40 sendi ulatuses, samuti osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2428 euro 13 sendi ulatuses ning alates 2. septembrist 2013 viivis 0,08% tasumata põhinõude summast (20 234 eurot 40 senti) päevas kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
1.Capital Inkasso OÜ (hageja) esitas 2. aprillil 2013 Harju Maakohtule hagi OÜ Tarbus Kinnisvara (kostja) vastu põhivõla 38 788 eurot 10 senti ja viivise väljamõistmiseks.
2-13-40856
Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid kostja (tellija) ja AS Basic Ehitus (töövõtja)
8.oktoobril 2012 töövõtulepingu TV/BE bussihooldusruumide rekonstrueerimiseks asukohaga Pihtla tee 20, Kuressaare, Saaremaa (töövõtuleping või leping). 5. aprillil 2013 ütles kostja töövõtulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) §le 655 tuginedes üles põhjusel, et töövõtja jättis töö kokkulepitud ajaks tegemata. Töövõtja esitas kostjale tehtud tööde eest 28. veebruaril 2013 arve nr 30020, mille järgi tuli tasuda 38 088 eurot, ent millest kostja on jätnud tasumata 17 640 eurot.
30.aprillil 2013 esitas töövõtja kostjale veel järgmised arved: nr 30030 suuruses 15 296 eurot 40 senti; nr 30031 suuruses 18 866 eurot 25 senti; nr 30032 suuruses 5851 eurot 70 senti; nr 30033 suuruses 1625 eurot 95 senti; nr 3004 suuruses 1836 eurot 20 senti. Kõikide 30. aprillil 2013 esitatud arvete maksetähtpäev oli 21. mai 2013. Selleks kuupäevaks kostja arveid ei tasunud.
10.juunil 2013 sõlmisid töövõtja ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega töövõtja loovutas hagejale lepingust ja selle lisadest, samuti lepinguga seotud aktidest, arvetest jt dokumentidest tulenevad nõuded kostja vastu. Sama kuupäeva teatisega teavitas töövõtja kostjat nõude loovutamisest.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. Kostja on seisukohal, et töövõtja ei teinud lepingus ettenähtud töid kvaliteetselt ja jättis osa töid kokkulepitud ajaks lõpetamata. Kostja esitas töövõtjale korduvalt pretensioone töö kvaliteedi ja selle tegemise tähtaegsuse kohta. Samuti pöördus kostja korduvalt töövõtja poole, et viimane esitaks töövõtulepingulise suhte lõpetamiseks VÕS § 655 tähenduses korrektse nõude ühes rahalise arvestusega. Töövõtja sellist nõuet ei esitanud, vaid loovutas väidetava nõude kolmandale isikule.
3.Harju Maakohus rahuldas 29. aprilli 2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 12 066 eurot 45 senti, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 1447 eurot 97 senti ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni lepingus sätestatud määras 0,08% tasumata summast päevas. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et kostja ja töövõtja sõlmisid hagis väidetud töövõtulepingu ning kostja ütles selle 5. aprillil 2013 üles. Poolte esindajate koosolekute protokollid tõendavad, et töövõtja tegi ebakvaliteetset tööd ja rikkus kokkulepitud tähtaegu. Kuna pooled vaidlesid selle üle, kas töövõtja on saanud tasu kogu tehtud töö eest, määras kohus ehitusekspertiisi. Eksperdi arvamuse kohaselt on
5.aprilli 2013 seisuga hinnapakkumises 12 111/3, tehtud tööde aktides ja lisatööde aktides esitatud ehitustööde üldine maksumuslik valmidusaste 45% (117 354 eurot) ning tegemata ehitustööde osakaal 55% (145 210 eurot). Maakohus leidis, et tehtud tööde käibemaksuga maksumus on 140 825 eurot. Maakohus märkis, et pooled ei vaidle selle üle, et tellija tasus töövõtjale tööde eest koos käibemaksuga kokku 128 785 eurot 55 senti. Järelikult oli töövõtjal kohtu hinnangul õigus täiendavale tasule 12 066 eurot 45 senti (s.o 140 825 – 128 758,55), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tuginedes VÕS § 167 lgle 3 ja § 113 lgle 1 ning töövõtulepingu ple 9.3, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja ka hagiavalduse esitamise päeva seisuga viivise 1447 eurot 97 senti ja alates 2. septembrist 2013 viivise 0,08% tasumata põhinõude summast päevas kuni nõude täieliku rahuldamiseni.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata, ning teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendav põhivõlgnevus 13 992 eurot 95 senti, täiendav viivis 1679 eurot 16 senti põhivõlgnevuselt hagi esitamise seisuga ning viivis põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni määras 0,08% päevas. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 2(6)
2-13-40856
5.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse osas, ning vastavalt ka põhivõlgnevuselt arvestatud viivise osas. Kostja leidis, et hagi on põhinõude osas põhjendatud 5000 euro ulatuses. Hageja vaidles kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Ringkonnakohus tühistas 12. jaanuari 2017 otsusega maakohtu otsuse menetlusnormide rikkumise tõttu hagi rahuldamata jätmise osas osaliselt ning tegi uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 26 059 eurot 40 senti, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3127 eurot 13 senti ning alates 2. septembrist 2013 viivise 0,08% tasumata põhinõude summast päevas kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Apellatsioonkaebus rahuldati, vastuapellatsioonkaebus jäi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on hagi lahendades lähtunud õigesti eksperdi arvamusest, mille kohaselt on tehtud tööde aktides ja lisatööde aktides esitatud ehitustööde üldine maksumuslik valmidusaste 45% (117 354 eurot) ja tehtud ehitustööde maksumus on koos käibemaksuga 140 825 eurot. Siiski tuleb asja lahendamisel arvestada ka teisi tõendeid. Hageja esitatust nähtub, et kostja on tasunud tööde eest 114 765 eurot ning kostja ei ole tõendanud, et ta oleks maksnud rohkem. Seega tuleb ekspertiisiakti ja hageja esitatud tõendite põhjal lugeda tõendatuks, et hagejal on õigus täiendavale tasule 26 059 eurot 40 senti (s.o 140 825 – 114 765,60). Seega tuleb lisaks maakohtu välja mõistetud 12 066 eurole 45 sendile mõista kostjalt hageja kasuks välja veel 13 992 eurot 95 senti (s.o 26 059,40 – 12 066,45). Põhinõude suuremas osas rahuldamise tõttu tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja ka täiendav viivis 1679 eurot 16 senti (s.o 3127,13 – 1447,97) hagi esitamise seisuga.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja on esitanud ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub muuta otsust selliselt, et rahuldada hagi põhivõla osas 20 234 euro 40 sendi ulatuses. Kohtud on lähtunud eksperdi selgitusest, mille kohaselt oli ehitise kogumaksumus 315 077 eurot. Töövõtulepingu p 8.1 kohaselt oli aga lepingu hinnaks 250 000 eurot, millele lisandus käibemaks, seega kokku 300 000 eurot. Kohtud ei põhjendanud, miks nad lähtusid ehitise kogumaksumuse määramisel eksperdiarvamuses sisalduvast 315 077 eurost. Ka eksperdiarvamuses endas ei ole nimetatud summa kujunemine jälgitav. Tõenäoliselt on ekspert võtnud arvesse hilisema töövõtja AS Tesman tehtud ehitustöö maksumust. Ehitise hilisem tegelik maksumus ei ole aga oluline, vaid lähtuda oleks tulnud poolte vahel lepingus kokku lepitud maksumusest. Arvestades, et eksperdi hinnangul oli ehitustööde üldine maksumuslik valmidusaste 45% ja tegemata ehitustööde osakaal 55%, on töövõtja tehtud ehitustööde maksumus ühes käibemaksuga kokku 135 000 eurot (45% 300 000 eurost). Kostja ei vaidlusta ringkonnakohtu tuvastatut, et kostja on hagejale tasunud kokku 114 765 eurot 60 senti (sh käibemaks). Järelikult on hageja põhinõue põhjendatud 20 234 euro 40 sendi ulatuses (s.o 135 000 – 114 765,60).
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu lahend muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3(6)
2-13-40856
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 669 lg 1 p 5 alusel tühistada osas, millega kohus rahuldas hageja põhinõude 20 234 eurot 40 senti ületavas ulatuses, samuti 20 234 eurot 40 senti ületavalt põhinõudelt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Tühistatud osas tuleb saata asi TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 688 lg 1 järgi kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega ringkonnakohus hageja põhinõude 20 234 euro 40 sendi ulatuses ja sellelt põhinõude summalt arvestatud viivisenõude rahuldas. Põhinõude summalt 20 234 eurot 40 senti töövõtulepingus kokku lepitud määra alusel arvestatud sissenõutavaks muutnud viivis oli hagi esitamise seisuga (st perioodi
5.aprillist 2013 kuni 1. septembrini 2013 eest) kokku 2428 eurot 13 senti (s.o 20 234,40 * 0,08 % * 150). Käesolevas lõigus märgitud osas on ringkonnakohtu otsus jõustunud.
10.Asjas on tuvastatud mh järgmised olulised asjaolud, mille üle pooled kassatsiooniastmes ei vaidle: 8. oktoobril 2012 sõlmisid kostja ja töövõtja töövõtulepingu bussihooldusruumide rekonstrueerimiseks asukohaga Pihtla tee 20, Kuressaare, Saaremaa; töövõtuleping on kostja 5. aprilli 2013 ülesütlemisavalduse alusel ennetähtaegselt lõppenud; lepingu lõppemise ajal oli lepingujärgsete ehitustööde üldine maksumuslik valmimisaste 45% ja tegemata ehitustööde osakaal 55%; kostja on hagejale lepingujärgsete tööde eest seni tasunud kokku 114 765 eurot 60 senti (sh käibemaks); 10. juunil 2013 on töövõtja loovutanud kostja vastu töövõtulepingust tulenevad nõuded hagejale.
11.Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Kolleegium märgib, et tellijal on võimalik töövõtulepingust taganeda või see VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelda. VÕS § 655 lg 1 alusel võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda, sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Kolleegium on varem korduvalt leidnud, et töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed. Töövõtulepingust taganemise korral on võimalik nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist (VÕS § 189 lgd 1 ja 2), kuid ülesütlemisel seevastu kokkulepitud tasu, millest on vajadusel tehtud mahaarvamised (vt Riigikohtu 20. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7916, pd 12 ja 13 koos seal viidatud varasema praktikaga). Maakohus on praeguses asjas leidnud, et kuna töövõtuleping on üles öeldud töövõtja lepingurikkumiste tõttu, ei ole VÕS § 655 lg 1 sama paragrahvi teisest lõikest lähtuvalt kohaldatav. Ringkonnakohus ei ole asunud selles aspektis maakohtust erinevale seisukohale ning ka kolleegium ei näe selleks kassatsioonkaebuse põhjal alust. Kuivõrd töövõtja oli töövõtulepingut oluliselt rikkunud, mis andis tellijale (kostjale) õiguse lepingust taganeda, kohalduvad asjas lepingust taganemise üldsätted (vt ka Riigikohtu 21. septembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 12).
12.Asjas tuvastatust lähtudes tuleb kolleegiumi hinnangul praegusel juhul käsitleda hageja põhinõuet kui nõuet töövõtulepingu alusel kostjale üleantu väärtuse hüvitamiseks. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastamise võimatuse korral 4(6)
2-13-40856
saab VÕS § 189 lg 2 järgi nõuda üleantu väärtuse hüvitamist. Juhul kui üleantu hind on lepingus määratud, tuleb see VÕS § 189 lg 3 alusel lugeda sama paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Hageja on nõude esitamisel lähtunud tehtud tööde eest väidetavalt kokku lepitud tasust ning apellatsiooniastmes ongi pooled vaielnud eelkõige selle üle, kas ja millises ulatuses on töövõtjal jäänud saamata tasu lepingu lõppemise hetkeks tehtud tööde eest. Ka kassatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja ringkonnakohtu järeldust, et kuivõrd tööde valmimisprotsendiks saab lugeda 45%, oli töövõtjal õigus vastavale osale kogu töö eest kokkulepitud tasust. Riigikohus on seotud kassatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 688 lg 1).
13.Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on rikkunud (20 234 eurot 40 senti ületavas ulatuses) põhinõude ja sellega seotud viivisenõude rahuldamisel kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8, § 654 lgd 4 ja 5), kui jättis vastamata kostja apellatsioonkaebuse väidetele tööde kogumaksumust puudutavate järelduste ebaõigsuse kohta. Nõude lahendamiseks tuli kohtutel VÕS § 189 lgtest 2 ja 3 lähtudes mh kindlaks teha lepingu alusel hagejale üleantu väärus, arvestades lepingus määratud hinda.
13.1.Maakohus on hagi rahuldamisel lähtunud eksperdiarvamuses märgitud tööde kogumaksumusest 262 564 eurot, koos käibemaksuga 315 077 eurot. Samas ei nähtu maakohtu otsuse põhjendustest, miks tuleb asja lahendamisel aluseks võtta eksperdiarvamuses märgitud kogumaksumus, samuti ei ole maakohus võtnud vastuolus TsMS § 442 lgga 8 seisukohta tööde kogumaksumust puudutavate poolte väidete ja teiste tõendite kohta. Apellatsioonkaebuses (vastuapellatsioonkaebuses) on kostja pidanud eksperdiarvamuses märgitud kogumaksumusest lähtumist ekslikuks, kuna sõlmitud töövõtulepingu järgi oli kogumaksumuseks 250 000 eurot, koos käibemaksuga 300 000 eurot (V kd, tl 12). Kolleegium leiab, et eelmärgitut arvestades pidi ringkonnakohus TsMS § 654 lg 5 järgi võtma kostja kõnealuse väite kohta põhjendatud seisukoha, hinnates esitatud tõendeid ja tuvastades asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Seda ringkonnakohus ei teinud. Ringkonnakohus on otsuse ps 46 vaid märkinud, et maakohus on õigesti lähtunud eksperdiarvamusest, mille kohaselt on tööde aktides ja lisatööde aktides esitatud ehitustööde üldine maksumuslik valmidusaste 45% (117 354 eurot) ja tehtud ehitustööde maksumus on 140 825 eurot käibemaksuga. Kolleegiumi hinnangul võis see rikkumine kaasa tuua ebaõige lahendi.
14.Kolleegium märgib, et kuivõrd pooled on vaielnud mh lisatööde (s.o algse töövõtulepinguga hõlmamata tööde) tegemise üle, ei ole välistatud, et ekspert on arvestanud tööde kogumaksumuse leidmisel ka töövõtja tehtud lisatöödega ulatuses, milles ekspert on pidanud lisatöid põhjendatuks. Kolleegium rõhutab, et eksperdi hinnang võimaldab kohtul üksnes järeldada, kas mingi väidetav lisatöö pidi ehitustehniliselt sisalduma juba algses hinnapakkumises, kas see töö oli ehituslikult vajalik vms. See, kas tegemist on lisatööga ja kui palju väidetav lisatöö lepingu alusel hagejale üleantu väärtust või töövõtulepingu hinda mõjutas või on vähemalt osaliselt tegemist töödega, mille kohta pooltel kokkulepe puudus, on eelkõige poolte kokkulepete tõlgendamine ja VÕS § 639 kohaldamine. Selliste küsimuste üle ei saanud seega siduvalt otsustada ehitustehniline ekspert, vaid kohus. Kohtuotsused vastavat analüüsi praegusel juhul aga ei sisalda.
15.Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel võtta põhjendatud seisukoht töövõtja poolt lepingu alusel tehtud tööde väärtuse kohta ning otsustada poolte väidete ja tõendite alusel põhinõude rahuldamise üle 20 234 eurot 40 senti ületavas ulatuses, samuti viivise täiendava väljamõistmise üle.
16.Kolleegium märgib, et TsMS § 654 lg 22 järgi peab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmisel ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist nähtuma kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus. TsMS § 654 5(6)
2-13-40856
lgs 22 sätestatu ei muuda samas olematuks TsMS § 442 lgst 5 ja § 654 lgst 1 tulenevat nõuet, et maakohtu lahendi muutmine (sh osaline tühistamine) peab olema selgelt näha ringkonnakohtu lahendi resolutsioonist (vt ka Riigikohtu 3. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-14, p 10). Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus väljaspool terviktekstina esitatud maakohtu otsuse resolutsiooni otsustanud, et maakohtu otsus jääb muutmata osas, milles põhinõue 12 066 euro 45 sendi ulatuses ja sellelt summalt arvestatud viivise nõue rahuldati. See järeldus on võimalik teha vaid ringkonnakohtu otsuses esitatud põhjenduste alusel. Kolleegium jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et selguse huvides oleks vajalik, et ringkonnakohus enne maakohtu otsuse resolutsiooni tervikteksti esitamist võtaks eraldi seisukoha kõikides nendes punktides, milles ta maakohtu otsust muudab (sh osaliselt tühistab) või muutmata jätab (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 24).
17.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
18.Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kostja 17. mai 2017 avalduses märgitud arvelduskontole.
Villu Kõve (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Henn Jõks (allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tampuu (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.