Määruse tegemise aeg ja koht 14.08.2018, Tallinn Kohtukoosseis
Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv
Kohtuasi
XX ja YY kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 12.09.2017 otsusele täiteasjades nr 027/2017/2 ja 027/2017/3
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX ja YY määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlgnik) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad Avaldaja (võlgnik) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldajate lepinguline esindaja Reet Vokk Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Puudutatud isik (sissenõudja) Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703), lepinguline esindaja Kadri Uus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 28.02.2018 määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud XX ja YY kanda.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses 1(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-14208 sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja kaebuse sisu
1.XX (avaldaja I) ja YY (avaldaja II) esitasid 22.09.2017 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (kohtutäitur; täitur) 12.09.2017 otsusele täiteasjades nr 027/2017/2 ja 027/2017/3 ning taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
2.Kaebuse kohaselt on kohtutäitur alustanud avaldajate suhtes täitemenetlused täiteasjades nr 027/2017/2 ja 027/2017/3 Hüpoteeklaen AS täitmisavalduse ja Tallinna notar Ain Ainsoni 24.04.2015 tõestatud kokkuleppe alusel hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kohta ja hüpoteegi seadmise kohta. 06.02.2017 arestis kohtutäitur avaldajatele kuuluva Harjumaal Viimsi vallas Randvere külas XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) ja määras hinnaks 80 000 eurot. Esimene enampakkumine nurjus ja kohtutäitur hindas vara ümber, määrates kinnisasja hinnaks 75 000 eurot. Kinnisasjale kuulutati välja kordusenampakkumine alginnaga 75 000 eurot. Avaldaja II tasus 08.08.2017 tagatisraha 7500 eurot. 10.08.2017-17.08.2017 toimus kordusenampakkumine, mille tulemusena tegi kõrgeima pakkumise avaldaja II summas 93 000 eurot. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 93 lg-st 2 tuleneb, et kui ostjaks olnuks võlgnik ehk siis avaldaja II, tulnuks võlgnikul tasuda ostusumma koheselt (s.o 18.08.2017). 18.08.2017 edastas avaldaja II kohtutäiturile kokkuleppe, mille alusel loovutas ostja õigused kolmandale isikule CC-le. Kohtutäituri assistent teavitas 21.08.2017 telefoni teel, et kohtutäitur ei aktsepteeri ostja õiguste loovutamist kolmandale isikule. 22.08.2017 teavitas kohtutäitur e-kirja teel: „Võlgnikul on kohustus tasuda kogu ostusumma enampakkumise lõppemisel. Olete teinud küll loovutamise lepingu, kuid võlgniku õigused/kohustused jäävad kestma. Olen eelnevalt selgitanud, et kuivõrd võlgnikul on kohustus ostuhind tasuda koheselt enampakkumise lõppemisel ning antud toiming on tegemata, küsisime sissenõudja seisukohta antud olukorrale. Sissenõudja on nõus ootama 15 päeva ostuhinna tasumisega, kuid mitte rohkem. Samuti soovib sissenõudja kinnitust, et ostja on teinud taotluse panka laenu saamiseks ja et laen ikka väljastatakse. Sellest tulenevalt on võlgnikule/isik kellele loovutati õigused antud aega 15 päeva nõude tasumiseks (s.o kuni 02.09.2017). Kui selleks kuupäevaks ei ole kogu ostusummat tasutud kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks ning tagatisrahasid võlgnikule ei tagastata.“ Eeltoodud kohtutäituri kirjast nähtub, et kohtutäitur loovutusega ei arvesta. Selline kohtutäituri tegevus ei vasta täitemenetluse seadustikule. Avaldajad esitasid kohtutäiturile kaebuse, millega vaidlustasid kohtutäituri tegevuse soovis enampakkumisel ostja õiguste loovutamist mitte arvestada. Avaldajad leidsid, et kohtutäituril puudub seadusest tulenev alus ostja õiguste üleandmist mitte arvesse võtta. TMS § 91 sätestab ainult ühe piirangu, et loovutus peab toimuma enne ostuhinna tasumise kohustuse möödumist. Avaldaja II kui osaleja on ostja õigused loovutanud teisele isikule, enne temal ostuhinna tasumise kohustuse möödumist.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-14208 Puudub mistahes mõistlik põhjendus mitte lubada ostjal hinda tasuda ja võlgnike vara omandada. Selline tegevus rikub võlgnike huve saada nende vara realiseerimisel maksimaalselt kõrget hinda ja selle arvel tasuda tekkinud võlga. Kohtutäituri 12.09.2017 otsuse punktist 4.1 nähtub, et ostuhinna tasumise tähtaeg saabus 05.09.2017. Sellest hoolimata saatis kohtutäitur 04.09.2017 avaldajale II e-kirja, milles teatab, et enampakkumine on nurjunud ostuhinna tasumisest keeldumise tõttu. Enampakkumine on katkestatud. Avaldaja II märgib, et ta ei ole keeldunud ostuhinda tasumast, vaid on ostja õigused loovutanud. Kui tasumise tähtaeg oli 05.09.2017, siis ei olnud 04.09.2017 ostuhinna tasumise tähtaeg veel saabunud ja kohtutäituril puudus alus katkestada enampakkumist. Puudutatud isikute seisukohad
3.Kohtutäitur ei esitanud maakohtule kaebuse osas oma seisukohta.
4.Sissenõudja hinnangul on kohtutäitur käitunud TMS § 100 kohaselt, mistõttu palus sissenõudja jätta kaebuse käiguta. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 28.02.2018 määruse resolutsiooniga avaldajate kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri menetluskulud jättis maakohus tema enda kanda ning kõik ülejäänud menetluskulud jättis solidaarselt avaldajate kanda. Maakohus tühistas praeguses tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõud.
6.Määruse põhjenduste kohaselt on avaldajad tuginenud kaebuses kohtutäituri otsusele peamiselt kahele väitele – esiteks sellele, et kohtutäitur ei aktsepteerinud õiguste loovutamist (ostja õiguste üleandmist) ja teiseks sellele, et kohtutäitur kuulutas enampakkumise nurjunuks ostuhinna tasumisest keeldumise tõttu enne, kui (pikendatud) tasumise tähtaeg saabus. Kohtutäiturile esitatud kaebusest nähtuvalt ei ole avaldajad vaidlustanud asjaolu, et kohtutäitur kuulutas enampakkumise nurjunuks ostuhinna tasumisest keeldumise tõttu enne, kui (pikendatud) tasumise tähtaeg saabus (kohtutäitur viitab enda 22.08.2017 e-kirjas ja ka kaebajad ise viitavad kaebuses tasumise tähtajale 02.09.2017, kuid kohtutäituri otsuses on ekslikult märgitud kuupäevaks 05.09.2017). Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TMS § 218 lgst 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-st 3, ei selgitanud kohus välja selle asjaoluga seonduvat ning jättis kaebuse selles osas läbi vaatamata, kuivõrd selle küsimuse osas on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Siiski märkis maakohus, et tõenditest nähtuvalt saabus kohustuse täitmise tähtaeg 02.09.2017 ning asjas ei ole väidetud ega leidnud tõendamist, et avaldajad (võlgnikud) või CC oleks selleks kuupäevaks kogu ostuhinna tasunud. Seega luges kohtutäitur 04.09.2017 enampakkumise õigesti nurjunuks. Kohtutäiturile esitatud kaebusest nähtuvalt vaidlustasid avaldajad täiturile esitatud kaebuses kohtutäituri tegevuse osas, milles kohtutäitur väidetavalt ei aktsepteerinud õiguste loovutamist (ostja õiguste üleandmist). TMS § 91 lg-st 3 tulenevalt on parima pakkuja õigused ja kohustused loovutatavad ning avaldus õiguste ja kohustuste loovutamise kohta tuleb esitada kohtutäiturile
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-14208 ostuhinna tasumise tähtaja jooksul. TMS § 93 lg 21 kohaselt on võlgnikust parimal pakkujal kohustus tasuda kogu ostuhind enampakkumisele järgneval tööpäeval. Kohtutäitur on enda otsuses tuvastanud, et loovutusest on teda teavitatud tähtaegselt ja sellest tulenevalt ta aktsepteeris parima pakkuja õiguste ja kohustuste loovutamist CC-le. TMS § 91 lg 3 kohaselt lähevad õigused ja kohustused nende omandajale loovutusega üle sellises mahus nagu need tekkisid parimal pakkujal. Kui parimaks pakkujaks on võlgnik, siis lähevad tema õigused üle sellisena nagu need võlgnikul parima pakkumise tegemisega tekkisid ja õiguste ning kohustuste maht ei muutu (kuigi õigused omandab isik, kes ei ole ise võlgnik). TMS § 93 lg 21 kohaselt on võlgnikust parimal pakkujal kohustus tasuda kogu ostuhind enampakkumisele järgneval tööpäeval. Sama kohustus kehtis ka loovutuse saaja CC suhtes. Kohtutäitur on enda 22.08.2017 e-kirjas võlgnikke teavitanud, et sissenõudja oli nõus tähtaega pikendama 15 päeva võrra ehk ostuhinna tasumise tähtaeg saabus 02.09.2017. TMS § 99 lg 1 p-s 3 on sätestatud, et kohtutäitur kuulutab enampakkumise nurjunuks, kui parim pakkuja ei tasu ostuhinda ettenähtud ajaks. Kohtutäitur tuvastas, et võlgnikud ega loovutuse saaja ei tasunud täiendava tähtaja jooksul (st hiljemalt 02.09.2017) kohtutäituri arvelduskontole ostusummat, mistõttu ta luges enampakkumise TMS § 99 lg 1 p 3 alusel õigesti nurjunuks. Kohtule ei ole esitatud ühtki väidet, mis seda järeldust muudaks (näiteks väiteid ja tõendeid selle kohta nagu oleks loovutuse saaja ostuhinna õigeaegselt, st hiljemalt 02.09.2017 tasunud). Ostusumma tähtajaks tasumata jätmisel peab kohtutäitur tema valduses oleva enampakkumise tagatisraha või ostuhinna osa tasuma Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja arvelduskontole (TMS § 100 lg 4), millise ülekande teostas kohtutäitur 05.09.2017. Seega tegutses kohtutäitur õiguspäraselt. Määruskaebus
7.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses paluvad avaldajad maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada avaldajate kaebus kohtutäituri 12.09.2017 otsuse peale. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta kohtutäituri kanda.
7.1.Avaldajad leiavad, et kohus asus vääralt seisukohale, et avaldajad ei ole järginud kohtuvälist menetluse korda enampakkumise nurjunuks kuulutamise vaidlustamisel. Avaldajad ei saanudki käesoleva avalduse esemeks oleva kaebusega vaidlustada enampakkumise nurjunuks kuulutamist, kuna kaebus esitamise ajal ei olnud enampakkumine nurjunud ja kohtutäitur ei olnud veel teinud vastavasisulist akti. Asjaolu, et enampakkumist ei olnud nurjunuks kuulutatud, nähtub ka kohtutäituri 22.08.2017 e-kirjast, milles kohtutäitur märgib, et enampakkumine nurjub alles siis, kui ostuhinda ei tasuta. Kuna avaldajad ei ole vaidlustanud ega ole saanudki vaidlustada enampakkumise nurjunuks kuulutamist, siis jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et avaldajate selles osas esitatud argumente ei arvestata. Kohus on valesti tõlgendanud avaldajate kaebuses esitatud asjaolusid, sest avaldajad ei rääkinud enampakkumise nurjumisest, vaid enampakkumise katkestamisest. Selles osas tuli kohtul anda hinnang kohtutäituri tegevusele. Avaldajad märgivad, et nad on kohtutäituri tegevust TMS § 217 kohaselt vaidlustanud ja esitanud kaebuse 04.09.2017 enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktile ja 05.09.2017 otsusele 10.08.2017-17.08.2017 toimunud enampakkumise tühistamise kohta ja vara uuele
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-14208 enampakkumisele panemise kohta ning avaldaja II tasutud tagatisraha tagastamata jätmise kohta, lisatasu võtmise kohta tagatisrahast ning ülejäänud summa (7230 eurot) kandmise kohta Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kojale. Kõik eeltoodud tegevused on vaidlustatud alates ajast, mil avaldajad oma õiguste rikkumisest teada said. Kohtutäitur võttis kaebuse menetlusse, kuid jättis selle läbivaatamata seoses asjaoluga, et kohus peatas täitemenetluse käesoleva avalduses tehtava lahendi jõustumiseni.
7.2.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme sellega, et analüüsis ja andis hinnangu kohtutäituri tegevusele, mida ei ole vaidlustatud. Nimelt käsitles maakohus määruse punktides 32–34 ostja poolt ostuhinna tasumisega seonduvaid asjaolusid ja sellega seoses kohtutäituri tegevuse seaduslikkust. Avaldajad ei ole selliseid asjaolusid käesoleva kaebusega vaidlustanud, mistõttu puudus maakohtul igasugune põhjendatus asuda neid küsimusi lahkama ja selles osas otsustusi tegema. Avaldajad ei ole saanud nendes asjaoludes oma seisukohti avaldada.
7.3.Avaldajad juhivad tähelepanu sellele, et maakohus asus seisukohale, et ostja õigused on CC-le üle läinud. Seetõttu võib avaldajatel üldse puududa kaebeõigus. Kohtumäärus on oma sisult vastuoluline ja jääb arusaamtuks, kelle kaebust ja millises osas kohus läbi vaatas.
7.4.Avaldajad esitasid kaebuse kohtutäituri tegevusele selles, et kohtutäitur ei arvestanud ostja õiguste üleminekuga CC-le. Kohtutäitur jättis oma otsusega avaldajate kaebuse rahuldamata. Kohus aga leidis, et kohtutäituri 22.08.2017 e-kirjast nähtub, et täitur aktsepteeris CC-le tehtud õiguste ja kohustuste loovutust ja käsitles teda ostjana, asudes sellega sisuliselt seisukohale, et ostja õigused läksid CC-le üle. Seega tulnuks avaldajate kaebus rahuldada, mitte asuda lisama kaebusele asjaolusid, mida ei ole vaidlustatud ja sellega seoses teha määrust, millega sai jätta avaldajate kaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
8.Võlgnik ja sissenõudja määruskaebuse rahuldamata.
paluvad
määruskaebusele
esitatud
seisukohas
jätta
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10.Ringkonnakohtu nõudel esitas kohtutäitur tema poolt 22.08.2017 saadetud e-kirja avaldajatele, CC-le ja sissenõudjale ning selle kirja lisaks oleva CC avalduse kinnisasja omandamiseks ning avaldajate 24.08.2017 kaebuse kohtutäituri tegevusele. Määruse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 28.02.2018 määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-14208
12.Maakohus on vaidlustatud määruse põhjendavas osas (p-s 29) märkinud, et võlgnikud ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses vaidlustanud asjaolu, et kohtutäitur kuulutas enampakkumise nurjunuks ostuhinna tasumisest keeldumise tõttu enne (pikendatud) tasumise tähtaja lõppemist. Sellest lähtudes ning TMS § 218 lg-st 1 ja TsMS § 371 lg 1 p-st 3 juhindudes, märkis maakohus, et ei selgita välja nimetatud asjaoluga seonduvat ning jätab kaebuse selles osas läbi vaatamata, kuivõrd läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus.
12.1.Maakohus on kolleegiumi hinnangul õigesti tuvastanud, et enampakkumise väidetavalt ebaõigele nurjunuks kuulutamisele ei ole avaldajad selles kaebuses, mille täitur lahendas 12.09.2017 otsusega, tuginenud. Kõnealuse kaebuse esitamise ajaks (24.08.2017) ei olnud kohtutäitur enampakkumist ka nurjunuks kuulutanud. Järelikult ei saanud täituri 12.09.2017 otsus enampakkumise nurjunuks kuulutamist käsitleda. Sellest johtuvalt on õige maakohtu seisukoht, et enampakkumise ebaõiget nurjunuks kuulutamist puudutavaid väiteid ei olnud vaja täituri 12.09.2017 otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel hinnata. Ringkonnakohtu arvates ei ole aga õiged maakohtu põhjendused, mille kohaselt tuleb kaebus jätta seetõttu osaliselt läbi vaatamata. Kohtule esitatud kaebuses on avaldajad taotlenud täituri 12.09.2017 otsuse tühistamist ning kaebuse eset ei saa kolleegiumi arvates maakohtu märgitud viisil osadeks jagada. Kaebuse läbi vaatamata jätmist puudutavad põhjendused tuleb eelmärgitut arvestades maakohtu määrusest välja jätta.
12.2.Kolleegium lisab, et maakohus oleks TsMS § 463 lg-st 2 ja § 442 lg-st 5 tulenevalt pidanud avaldajate kaebuse osalise läbivaatamata jätmise korral märkima seda selgelt ka määruse resolutsioonis. Maakohus ei ole seda teinud. Samas, kuna kaebuse osaliseks läbi vaatamata jätmiseks alust ei olnud, ei oma see minetus kokkuvõttes tähtsus.
13.Eelmärgitu ei muuda kolleegiumi arvates ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust, mille kohaselt tuleb avaldajate kaebus jätta rahuldamata. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse muude põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
Järgnevalt vastab ringkonnakohus lühidalt määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele.
14.1.Ringkonnakohus määruskaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega menetlusnormide olulist rikkumist, sh kaebuse piiridest väljumist, asja materjalide põhjal ei tuvastanud. Kohtutäiturile 24.08.2017 esitatud kaebusest nähtuvalt vaidlustaid avaldajad kohtutäituri tegevuse selles, et täitur väidetavalt ei arvestanud ostja õiguste üleminekuga CCle. Muudes küsimustes on avaldajad määruskaebuse kohaselt esitanud eraldi kaebused kohtutäituri tegevusele. Seega on maakohus käesolevas asjas põhjendatult kontrollinud kohtutäituri tegevust mh osas, mis puudutab ostuhinna tasumisega seonduvaid asjaolusid.
14.2.Kolleegiumi hinnangul leiavad avaldajad ekslikult, et kohtutäitur ei aktsepteerinud ostja õiguste üleminekut. Ringkonnakohus nõustub asja materjalide põhjal maakohtu järeldusega, et kohtutäituri otsusest nähtuvalt aktsepteeris täitur loovutustehingut, kuid oli seisukohal, et CCle laienevad kinnisasja omandamisel võlgnikule seadusega ettenähtud õigused ja kohustused. Sisuline erimeelsus avaldajate ja kohtutäituri vahel on eelkõige selles, kas avaldajate õigused
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-14208 ja kohustused läksid loovutamisel üle samas mahus, nagu olid need avaldajal II (võlgnikul) enampakkumisel parima pakkujana, st ostuhind tuli tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval ja selle tähtaja pikendamise korral 15 päeva jooksul arvates enampakkumisele järgevast tööpäevast.
14.3.TMS § 93 lg-s 6 on sätestatud, et ostja taotlusel pikendab kohtutäitur TMS § 93 lg-s 2 sätestatud ostuhinna tasumise tähtaega täiendavalt 15 päeva võrra. TMS § 931 reguleerib ostuhinna tasumist laenuga, kuid viidatud paragrahvi lõige 3 järgi ei saa ostuhinna laenuga tasumist taotleda võlgnik. Ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt, et TMS § 91 lg-st 3 järelduvalt on parima pakkuja õigused ja kohustused loovutatavad ja avaldus õiguste ja kohustuste loovutamise kohta tuleb esitada kohtutäiturile ostuhinna tasumise tähtaja jooksul. Õigused ja kohustused saavad minna nende omandajale loovutusega üle sellises mahus, nagu need tekkisid parimal pakkujal. Kuivõrd võlgnik ei saa TMS § 931 lg-st 3 tulenevalt ostuhinna tasumist laenuga taotleda, siis ei saanud võlgnik sellist õigust loovutusega ka üle anda. Seega oli kohtutäituril praegusel juhul võimalik pikendada ostuhinna tasumise tähtaega üksnes 15 päeva võrra, mis oli ka TMS § 93 lg 21 ja lg 6 järgne maksimaalne tähtaeg alates enampakkumise lõppemisest. TMS § 93 lg 6 ei võimalda ostuhinna tasumise tähtaega korduvalt pikendada.
14.4.Asjaolu, et kohtutäitur märkis 12.09.2017 otsuses ekslikult ostuhinna tasumise tähtajana 05.09.2017, ei ole käesolevas asjas määrava tähtsusega. Seda enam, et vaidlustatud 12.09.2017 otsus on tehtud pärast ostuhinna tasumise tähtaega ja avaldajad said kuni selle otsuse kättesaamiseni lähtuda üksnes kohtutäituri poolt 22.08.2017 e-kirjas esitatud infost, mille järgi oli ostuhinna tasumise tähtaeg 02.09.2017. Kolleegium märgib, et 02.09.2017 oli küll puhkepäev (laupäev), kuid avaldajate väidetest ega asja materjalidest ei nähtu, et ostuhind oleks tasutud sellele järgneval esimesel tööpäeval (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8).
14.5.Kolleegium ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et olukorras, kus kohtutäitur aktsepteeris loovutustehingut, oleks ta pidanud avaldajate kaebuse rahuldama. Nii avaldajate kaebusest kui ka CC avaldusest nähtus soov tasuda kinnisasja ostuhind tähtaja jooksul, mida seadus praegustel asjaoludel ei võimalda. Kohtutäitur on seega põhjendatult jätnud avaldajate kaebuse rahuldamata, jäädes oma otsuses eelnevalt 22.08.2017 e-kirjas avaldatu juurde ja selgitades ostuhinna tasumise tähtajaga seonduvaid asjaolusid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud avaldajate kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Asja materjalidest nähtuvalt puuduvad sissenõudjal TsMS § 174
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-14208 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi hüvitatavad menetluskulud. Seetõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Ele Liiv
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.