Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
04.07.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-58990
Tsiviilasi
XX (X) hagi AS-i Äripäev vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks või väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.04.2018 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Äripäev määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad v/adv-d Oliver Nääs ja Gretta Oltjer-Timberg Kostja AS Äripäev (registrikood 10145981), lepinguline esindaja v/adv Karmen Turk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 04.04.2018 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 11.08.2016 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.10.2017 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Riigikohus keeldus 05.02.2018 määrusega kassatsioonkaebuse menetlemisest ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Kohtud ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud.
kohtuga 20min; 27.03.2017 materjalide analüüs, töönõupidamine, seisukoha koostamine 2h 15min; 22.09.2017 materjalide analüüs, istungiks ettevalmistamine 1h 55min; istungiks ettevalmistumine, menetluskulude nimekirja koostamine, materjalide analüüs 2h 53min; 25.09.2017 istungiks ettevalmistumine ja osalemine 1h 43min; istungiks ettevalmistumine ja osalemine 2h 15min. Hageja palus välja mõista menetluskuludelt ka viivise. Hageja kinnitas, et kõik kulud on seotud käesoleva menetlusega.
3.Kostja leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud maksimaalselt summas 6225.30 eurot ajakuluga 54h 8min ning tunnitasuga 115 eurot. Kahe vandeadvokaadist lepingulise esindaja kulud ei ole põhjendatud. Hageja ei ole põhistanud vaidluse keerukust ega vajadust kahe esindaja kulude hüvitamiseks. Tegemist on tavapärase meediavaidlusega. Toimingute kirjeldusest ei selgu, milliseid tegevusi kumbki esindajatest teostas, seega puudub eeldus tunnitasu 130 eurot kohaldamiseks ja kohaldada tuleb 115 eurot. 01.08.2014-13.10.2014 õigusabile kulunud ajast 20h 5min on põhjendatud maksimaalselt 12h. Kuna hagi sisaldab õiguslikku analüüsi ja motiveeringut vaid 6lk ulatuses, on põhjendatud koostamise ajakulu maksimaalselt 7h. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et u 1lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsel esindajal kuluda aega u 40min kuni 1h, sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni loomisele. Hagi koostamise kõrvaltegevused on põhjendatud mitte rohkem kui 5h. Hagi tagamise menetluse ja tagaseljaotsusega seotud kulud (13.10.2014-30.12.2014) kokku 21h 47min on põhjendamatud, kuna taotlused jäid rahuldamata. 03.12.2014-26.11.2014 kulunud ajast on põhjendatud maksimaalselt 7h, kuna menetlusdokument sisaldab taotlust ca 3lk. Menetluskulude nimekirja koostamise kulu ei ole vastaspoole poolt hüvitatav. 21.12.2015-07.01.2015 kulunud ajast on põhjendatud maksimaalselt 12h. Põhjendatud ei ole menetluskulude nimekirja koostamise kulu. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 1h. Kohtuistungi kestvus protokolli kohaselt on 1h 40min. 01.02.2016 ajakulust on põhjendatud maksimaalselt 30min, kuna dokumendi koostamine ei ole keerukas ning dokument ise ei ole mahukas. 12.02.2016-15.02.2016 kulunud ajast 8h 26min on põhjendatud maksimaalselt 6h. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei ole põhjendatud. 17.02.2016-18.02.2016 kulunud ajast on põhjendatud maksimaalselt 38min. Kogu ajakulust on põhjendatud vaid menetluskulude nimekirja analüüs. Kui välja arvata 3h 20.09.2016, mis kulus apellatsioonkaebuse analüüsile, on ülejäänud tegevused 11.10.2016-07.11.2016 ringkonnakohtu menetluses seotud määruskaebemenetlustega, mis ei lõppenud hagejale positiivselt. Selliste menetluslike taotlustega seotud kulu on kokku 9h 16min ning Riigikohtu praktika kohaselt ei kuulu selliste taotlustega seonduvad kulud, mis ei leidnud hageja jaoks positiivset tulemust, vastaspoolelt väljanõudmisele. Ka siis, kui kohus vaatleks kulusid hüvitatavatena, on 11.10.201614.10.2016 kulunud ajast põhjendatud maksimaalselt 5h, kuna dokument sisaldab taotlust ca 4lk. 18.10.2016-07.11.2016 õigusabile kulunud ajast on põhjendatud maksimaalselt 1h. Kuna hageja lepinguliste esindajate näol on tegemist õigusteadmistega spetsialistidega, on võimatu, et kahe menetlusdokumendiga tutvumisele kulub märgitud aeg. Kõik tegevused Riigikohtus 05.01.2017-16.02.2017 on seotud määruskaebemenetlustega, mis ei lõppenud hagejale positiivselt. Seega ei ole tegemist hüvitavata ajakuluga. Ka juhul, kui kohus peaks lugema Riigikohtus tehtud kulud hüvitatavate hulka, siis on 05.01.2017-09.01.2017 tekkinud kulud 13h 19min põhjendatud maksimaalselt 10h ulatuses. Menetlusdokumentide analüüs seisukoha koostamise ajal peaks ajaliselt mahutuma dokumendi koostamise aega.
Seega ei ole määruskaebuste analüüsile kulunud aeg täies ulatuses põhjendatud. Menetlusdokument sisaldab taotlust ca 10lk. 16.02.2017 õigusabile kulunud 1h on põhjendamatu, kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 27.03.2017 kulunud ajaga seoses jääb arusaamatuks, millise seisukoha koostamisega on tegemist. E-toimiku süsteemist ei nähtu apellatsioonmenetluse all ühtegi sellist menetlusdokumenti.
4.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kliendilepingu kohaselt kohaldub õigusabile tunnihind sõltuvalt sellest, kes õigusabi osutab. Tunnihinnad kujunesid alljärgnevalt: advokaat – 115 eurot tunnis; vandeadvokaat 130 eurot tunnis ja partner 150 eurot tunnis. O.Nääsile omistati vandeadvokaadi kutsenimetus alates 10.02.2015 ning alates 2017.a aprillist on ta Advokaadibüroo LEXTAL partner. Vandeadvokaadile G.Oltjer-Timberg omistati kutsenimetus alates 19.09.2017. Sellega seoses on muutunud esindajate tunnihind menetluse kestel. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud erinevate tunnihindade kohaldamine. Hageja 25.09.2017 menetluskulude nimekirjale lisatud arvetel on kajastatud detailselt, milline advokaat on konkreetse toimingu teinud. Ainuke põhjendatud vastuväide on 15.02.2016 menetluskulude nimekirja koostamisele, milleks kulus hageja lepingulistel esindajatel 20min. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 04.04.2018 määrusega hageja avalduse osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 14 282.89 eurot koos viivisega. Avaldus jäi rahuldamata 3654.32 euro ulatuses.
6.Määruse põhjenduste kohaselt jõustus asjas kohtulahend 05.02.2018. Hageja 25.09.2017 ja 02.03.2018 avaldused vastavad TsMS § 176 lõigete 1 ja 5 nõuetele. Kohus viitas TsMS § 138 lõigetele 1 ja 2, § 143 punktile 2 ja § 144 punktile 1 ning TsMS § 175 lõigetele 1 ja 4, samuti § 477 lõigetele 7 ja 5. Kohus selgitas, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
7.Esmalt analüüsis kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt seisnevad hageja kohtukulud riigilõivus 500 eurot. Toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 375 eurot (t I kd lk 121), hagi tagamise taotluselt 50 eurot (samas lk 129) ning kohtu nõudmisel täiendavalt 75 eurot (samas lk 133). Seega on hageja kokku tasunud riigilõivu 500 eurot ning vastava kulu kandmine on tõendatud. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Toimikust nähtub, et hageja tasus Riigikohtule määruskaebuse esitamisel 70 eurot kautsjonit (t II kd lk 8). Riigikohus on nimetatud kautsjonist 20 eurot hagejale tagastanud ning 50 eurot arvanud riigituludesse. Kuivõrd Riigikohus jättis Tallinna Ringkonnakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 149 lõikest 11 ei kuulu see kulu kostja poolt hüvitamisele. Hageja on kandnud ka dokumentaalse tõendi saamise kulusid keeleeksperdi hinnangu hankimiseks kogusummas 2020 eurot. Arvestades esitatud ekspertarvamuse mahtu, sisu ning maksumust, samuti asjaolu, et kohus tugines otsuse tegemisel nimetatud tõendile, on tegemist põhjendatud ja vajalik ning see tuleb hagejale hüvitada.
8.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid, mille suuruseks on 15 347.98 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 125h 50min ulatuses
tunnihinnaga 115-140.61 eurot (käibemaksuta). Hagejat on läbivalt esindanud menetluses kaks advokaati. TsMS § 175 lõikes 3 on kohtutele pandud kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust. Vaidlus oli sisuliselt keskmise keerukusega. Menetlus läbis kaks kohtuastet, esitati mitmeid kirjalikke seisukohti ning läbiti mitu määruskaebemenetlust. Tõendite maht on tavapärane. Vaidluse ajaline kestvus oli keskmisest mõnevõrra pikem. Seega kokkuvõttes leidis kohus, et käesoleva vaidluse puhul on tegemist keskmise keerukusega vaidlusega TsMS § 175 lõike 3 tähenduses, mis ei tinginud hagejale vajadust ega põhjendust kasutada menetluses kahte advokaadist lepingulist esindajat. Seega ei olnud mitme lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud. Kohus hindas mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutusi põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumist lähtuvalt, samas ei aktsepteerinud kohus dubleerivaid toiminguid.
9.Tagaseljaotsuse tegemise taotluse koostamise toiming ei ole terves ulatuses põhjendatud ega vajalik. Maakohus jättis 07.01.2016 istungil hageja taotluse rahuldamata, märkides, et kohus pikendas kostja vastuse esitamise tähtaega, mistõttu oli see esitatud tähtaegselt. Seega luges kohus toimingu ajakulu 7h 31min ulatuses mittevajalikuks ja põhjendamatuks, mis rahalises vääringus moodustab 864.42 eurot (7h 31min x 115 eurot/h). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajatel on kulunud töönõupidamiseks 49min x 2. Tegemist on dubleeriva toiminguga, mis ei ole põhjendatud. Hageja esindajatel ei ole keelatud omavahel nõu pidada, kuid vastaspoolel on kohustus hüvitada üksnes ühe esindaja kulu, kuna kohus leidis ülal, et kahe esindaja kulude hüvitamine ei ole põhjendatud. Seega luges kohus toimingu ajakulu 49min ulatuses mittevajalikuks ja põhjendamatuks, mis rahalises vääringus moodustab 93.92 eurot (49min x 115 eurot/h). 14.04.2015 seisukoha ajakuluga seoses leidis kohus, et toimikust ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et hageja oleks nimetatud kuupäeval Riigikohtule määruskaebuse osas seisukoha esitanud, mistõttu luges kohus nimetatud kulu 45min ulatuses põhjendamatuks ja mittevajalikuks, mis rahalises vääringus moodustab 95.87 eurot (45min x 127,82 eurot/h). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal kulus 06.01.2016–07.01.2016 07.01.2016 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kokku 11h 50min. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis 1h 40 min ning sellises ulatuses luges kohus ka istungil osalemise ajakulu põhjendatuks. Istungiks valmistumise osas märkis kohus, et hageja esindaja on varasemalt (s.o 2015.a lõpupäevadel, vt arve nr 2015/12/146) juba 5h 47min ulatuses istungiks valmistunud ning kohus aktsepteeris nimetatud kulu. Seega oli hageja esindaja menetluse seisuga hästi kursis ning vahepealsel perioodil ei olnud tekkinud täiendavat valmistumisvajadust. Seega leidis kohus, et istungiks valmistumise ajakulu, mis on kajastatud arvel nr 2016/01/152, tuleb lugeda kogu ulatuses (s.o 11h 50min - 1h 40min = 10h 10min) mittevajalikuks ja põhjendamatuks. mis rahalises vääringus moodustab 1299.50 eurot (10h 10min x 127,82 eurot/h). 18.02.2016 kostja menetluskulude nimekirjale seisukoha koostamise toiminguga seoses leidis kohus, et toimikust ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et hageja oleks nimetatud kuupäeval kohtule seisukoha esitanud, mistõttu luges kohus nimetatud kulu 2h 7min min ulatuses põhjendamatuks ja mittevajalikuks, mis rahalises vääringus moodustab 270.55 eurot (2h 7min x 127.82 eurot/h). Menetluskulude nimekirjast
nähtub, et hageja esindajatel kulus määruskaebustele 09.01.2017 seisukoha koostamiseks kokku 13h 19min. Tutvunud kõnealuse menetlusdokumendi sisuga ning hinnates selle mahtu, leidis kohus, et nimetatud toimingu ajakulu on terves ulatuses põhjendatud vaatamata sellele, et selle koostamisest on samaaegselt osa võtnud mõlemad hageja esindajad. Nimetatud menetlusdokumendis on hageja esitanud seisukoha kahele kostja määruskaebusele. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et dokumendi koostamiseks oleks olnud põhjendatud kulutada vähem aega, kui seda hageja esindajad teinud on. Seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakuluga 2h 15min (arve nr 2017/04/096) leidis kohus, et tegemist on dubleeriva toiminguga, mis ei ole põhjendatud. Kohus leidis ülal, et kahe esindaja kulude hüvitamine ei ole põhjendatud. Kohus aktsepteeris vastuse koostamise arvel nr 2017/03/113 kajastatud ajakulu 11h 55min ulatuses. Seega luges kohus toimingu ajakulu 2h 15min ulatuses mittevajalikuks ja põhjendamatuks, mis rahalises vääringus moodustab 316.37 eurot (2h 15min x 140.61 eurot/h). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajatel kulus 22.09.2017-25.09.2017 Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2017 istungiks valmistumiseks ja sel osalemiseks kokku 8h 46min. Eelduslikult on tegemist kahe esindaja osalemisest tekkinud kuludega. Kohus arvestas eespool toodud põhjendustel vaid ühe esindaja kuludega. Istungiprotokollist nähtub, et istung kestis 1h 11min ning sellises ulatuses luges kohus ka istungil osalemise ajakulu põhjendatuks. Istungiks valmistumise osas märkis kohus, et hageja esindaja oli menetluse seisuga hästi kursis. Arvestades mõistlikku istungiks valmistumise ajakulu, istungi toimumise hetkeks toimikusse kogunenud asjakohaste materjalide mahtu ja olemust, istungi kestust, kulgu ja olemust ning mõistlikku ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks (sh seda, et hageja esindajad on varasemalt korduvalt vastava nimekirja koostanud ning seekordse nimekirja koostamiseks piisas eelmiste dokumentide täiendamisest), leidis kohus, et istungiks valmistumise ajakulu on põhjendatud 3h ulatuses. Seega tuleb istungiga seotud kulud lugeda mittevajalikuks ja põhjendamatuks 4h 35min (8h 46min - 4h 11min) ulatuses, mis rahalises vääringus moodustab 644.46 eurot (4h 35min x 140.61 eurot/h).
10.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindajate tunnitasumäärad on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud määradega.
11.Hageja lepingulise esindaja kulud on kokkuvõttes põhjendamatud 3585.09 euro ulatuses (864.42+93.92+95.87+1299.50+270.55+316.37+644.46). Kokku luges kohus hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks mahus 11 762.89 eurot (15 347.98 3585.09). Koos kohtukuludega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 14 282.89 eurot (11 762.89+500+2020), milline summa tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 3654.32 euro ulatuses.
12.Hageja on esitanud TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (14 282.89 eurot) viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Määruskaebus
13.20.04.2018 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud rohkem kui 5935.30 euro ulatuses (5535.30 eurot õigusabikulud; 400 eurot kohtukulud).
14.Seoses kohtukuludega leidis kostja, et põhjendamatu oli välja mõista hagi tagamise taotluselt makstud riigilõiv 50 eurot ja kautsjon 75 eurot, kuna hagi tagamise menetlus lõppes hagejale negatiivselt. Seega oli põhjendatud riigilõiv kokku 325+75=400 eurot. Kohus on ebaõigesti välja mõistnud ka asjatundja arvamusega seotud kulud, kuivõrd nende hüvitamist TsMS ette ei näe. Igal juhul ei saa pidada põhjendatuks 6lk arvamuse eest kulu 2020 eurot, maksimaalne põhjendatud kulu võiks olla 400 eurot.
15.Seoses õigusabikuludega leidis kostja, et maakohus ületas kulude hindamisel diskretsiooni piire. Hageja menetlustoimingutele kulunud aeg on osaliselt põhjendamatu ja ülepaisutatud ning kohus ei ole sellega arvestanud. Kohus ei ole arvestanud kostja vastuväiteid seoses 01.08.2014-13.10.2014, 01.02.2016, 11.02.2016-16.02.2016, 17.02.2016-18.02.2016, 05.01.2017-16.02.2017 ja 27.03.2017 tekkinud õigusabikuludega. Seoses 13.10.2014-30.12.2014 tekkinud kuludega on kohus jätnud tähelepanuta, et põhjendamatud ei ole mitte ainult tagaseljaotsuse taotlusega seotud kulutused, vaid ka hagi tagamise menetlusega seoses tehtud kulud, kuna ka see taotlus jäeti rahuldamata.
16.Täiendavalt esitas kostja järgmised vastuväited. 15.04.2015-11.01.2016 kulunud ajast 19h 32min on põhjendatud maksimaalselt 12h. Protokolli analüüsiks ja kirjavahetuseks on kulunud põhjendamatud 1h 29min. Kostja jäi seisukoha juurde, et istungiks ettevalmistumiseks on põhjendatud maksimaalselt 1h. 11.02.2016-16.02.2016 kulunud ajast 10h 6min on põhjendatud maksimaalselt 6h. Seoses ringkonnakohtu kuludega leidis kostja, et hüvitatavate kulude hulka kuulub vaid apellatsioonkaebuse analüüsile kulunud aeg 20.09.2016, kuid ka selles sisaldub kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlus, mis lõppastmes jäi rahuldamata. Seega on kaebuse analüüsi põhjendatud ajakuluks 1h. Kui kohus vaatleks kulusid hüvitatavatena, on alternatiivselt 11.10.2016-07.11.2016 põhjendatud ajakulu maksimaalselt 5h, mille osas jäi kostja oma varasemate seisukohtade juurde. 23.03.2017 ja 03.04.2017 toimingutele kulunud ajast on põhjendatud maksimaalselt 8h, arvestades, et asjaolud ja õiguslik positsioon oli esindajatele teada. 22.09.2017-25.09.2017 kulunud ajast on põhjendatud maksimaalselt 3h - 1h 11min istungikulu ja 2h ettevalmistumist istungiks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajakulu kokku 48h 8min tunnitasuga 115 eurot. Vastustaja seisukoht
17.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 04.04.2018 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib
ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusega on kostja vaidlustanud määrust osas, milles temalt mõisteti välja hageja menetluskulud suuremas summas kui 5935.30 eurot. Maakohtu määrusele ei ole edasi kaevatud osas, milles hageja menetluskulud jäid kulude põhjendamatuse tõttu osaliselt kindlaksmääramata, seega selles osas on määrus jõustunud. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.
20.Seoses kaebuse väidetega kohtukulude väljamõistmise osas märgib kolleegium, et kostja on ekslikult leidnud, et temalt on välja mõistetud kautsjon 75 eurot. Maakohtu määruse kohaselt leidis kohus, et kautsjon ei kuulu kostja poolt hüvitamisele. Samuti on kostja ekslikult leidnud, et hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv oli kokku 400 eurot. Nagu maakohus märkis, tuli hagejal tasuda riigilõivu kokku 450 eurot (s.o algselt tasutud 375 eurot + kohtu poolt 15.10.2014 määruses täiendavalt nõutud 75 eurot). Kostja ei vaidlusta, et hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv on TsMS-i kohaselt menetluskuluna hüvitatav. Rahuldamata jäänud taotlustega saab kohus TsMS § 169 lõike 3 järgi arvestada menetluskulude jaotamisel, aga sellekohast otsustust ei saa TsMS § 178 lõike 1 esimese lause kohaselt käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise staadiumis enam vaidlustada. Kolleegium ei nõustu ka kaebuse väitega, et asjatundja arvamuse saamisega seotud kulu ei ole TsMS-i järgi hüvitatav. Kaevatavas määruses on maakohus asjakohaselt viidanud TsMS § 143 punktile 2, mille kohaselt on mh dokumentaalse tõendi saamise kulud asja läbivaatamise kuludeks ja seeläbi TsMS § 138 lõigete 1 ja 2 järgi menetluskuludeks. Määrusest nähtuvalt on maakohus hinnanud vastava kulu põhjendatust ja vajalikkust ning oma seisukohta nõutavalt põhjendanud. Kuna kohus ei ole kulu hindamisel diskretsiooni piire rikkunud, puudub ringkonnakohtul alus alama astme kohtu otsustusse sekkuda.
21.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega hagejale osutatud õigusabi mahu osas. Maakohus on piisavalt detailselt põhjendanud, miks tuleb hageja esindamisel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks lugeda õigusabi kokku 97h 38min ulatuses. Nõustuda ei saa kaebuse väitega, et kohus ei ole kulude kindlaksmääramisel arvestanud kostja vastuväidetega. Kohus on analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes hageja esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust, arvestades sh kostja vastuväiteid ning vähendanud vastavalt väljamõistetavat menetluskulu. Kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ei pidanud maakohus kõigi tema jaoks põhjendatud toimingute osas detailsemalt märkima, miks taotletav ajakulu on kohtu hinnangul mõistlik, vaid märkis, et on kõnealuste toimingute osas nende põhjendatust ja vajalikkust toimiku materjalide (sh menetlusdokumentide sisu ja mahu) põhjal kontrollinud. Tuleb arvestada, et dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa hinnata tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
22.Sellest, et kaebuses on kostja lähtunud hageja põhjendatud õigusabikulude arvestamisel õigusabi tunnihinnast 115 eurot, saab järeldada, et kostja on vaidlustanud
maakohtu määrust ka kohtu kohaldatud tunnitasu osas. Samas ei ole kaebuses vastavas osas määruse vaidlustamist põhjendatud. Arvestades määruses toodut, et käesoleva vaidluse puhul oli tegemist keskmise keerukusega tsiviilasjaga, on põhjendatud maakohtu järeldus, et taotletav tunnitasumäär vahemikus 115-127.82 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumääradega. Osad toimingud olid osutatud küll ka tasumääraga 140.61 eurot, kuid need luges maakohus kõik põhjendamatuteks.
23.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.