Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

juures pidid ühtlasi tema vahe mõistus ja elukogemus märku andma, et ettevalmistamisel on tõenäoliselt pettus.“ d) „Kas ausa ettevõtja ja eetilise poliitiku või mõlemana korraga oleks pidanud Xxx igal juhul lõpetama ärisuhted xxx, mis siis, et tegu on peretuttavaga. Aga mitte andma oma panust skeemi laienemisse.“ Osundatud artiklis on Äripäev AS avaldanud Xxxkohta alljärgnevad ebaõiged faktiväited: - Xxxon käitunud kui korruptant (eeltoodud tekstilõikudes a ja b). - Xxxoli pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni (xxx avaldatud artikli pealkirjas ja eeltoodud tekstilõikudes c ja d). Nimetatud faktiväited on ebaõiged. Hageja ei ole käitunud nagu korruptant. Hageja ei olnud pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Juhul, kui kohus leiab, et tegemist ei ole faktiväidetega, palub hageja kohtul eelnimetatud väiteid käsitleda väärtushinnangutena. Nimetatud väited on väärtushinnangutena ebakohased. Hageja ei ole käitunud viisil, mida võiks hinnata korruptiivseks. Hageja ei ole käitunud viisil, millest võiks järeldada, et ta oli pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Leiab, et käesolevas tsiviilasjas lasub kostjal tõendamiskoormis, et avaldatud faktiväited vastavad tegelikkusele. Kostjal lasub kohustus tõendada, et Xxxon käitunud kui korruptant ja Xxxoli pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Ka juhul, kui kohus peab avaldatud väiteid väärtushinnanguteks, lasub tõendamiskoormis käesolevas tsiviilasjas kostjal. Lisaks lasub tõendamiskoormis kostjal ka üldisest tsiviilkohtumenetluslikust tõendamiskoormise jaotusest tulenevalt, kuna hageja ei saa tõendada negatiivset. Kostja on tõlgendanud asjaolusid teadlikult kallutatult, mis võimaldab kujutada hagejat negatiivselt. Selline käitumine leidis kostja poolt aset järjepidevalt kahe nädala jooksul ning oli isikuliselt suunatud hageja vastu. Lisaks levitas kostja peatoimetaja asetäitja xxx samu ebaõigeid faktiväiteid ka teistes meediakanalites nagu näiteks xxx ERR-i hallatavas Vikerraadios. Seega oli kostja poolt hageja õiguste rikkumise märkimisväärselt intensiivne. Kostja kujutas hagejat negatiivselt järjepidevalt kahe nädala pikkuse perioodi jooksul, kinnistades sellega avalikkusele negatiivset kujutist hagejast. Hagi põhinõudena taotleb Xxxkõnealuste faktiväidete ümberlükkamist kostja poolt samasel viisil nagu kostja need xxx avaldas. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks õiglane rahasumma tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Arvestades kostja tegevust hageja osas ebaõigete faktiväidete esitamisel, palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks preventiivne kahjuhüvitis. Hagi alternatiivse nõudena juhuks, kui kohus peab punktis 5 nimetatud väiteid väärtushinnanguteks, palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks õiglane rahasumma tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seejuures ka preventiivne kahjuhüvitis.. Hageja taotleb põhinõudena alljärgnevat: 1.Kohustada kostjat avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teises ajalehe „Äripäev“ paberkandjal väljaande teisel leheküljel teade järgmistel tingimustel: a. Teade tuleb avaldada mahus 3⁄4 „Äripäev“ teise lehekülje pindalast; b. Teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta, kommentaarideta vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga:

ÄRIPÄEV AVALDAS XXXKOHTA VALEANDMEID.

Äripäev avaldas xxxartikli pealkirjaga „Korruptsioonivastane Xxx abistas skeemipunujaid“, milles avaldati Xxxkohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Äripäev AS, et: Xxxei ole käitunud nagu korruptant. Xxxei olnud pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni.

ÄRIPÄEV AVALDAS XXXKOHTA VALEANDMEID.

Äripäev avaldas xxxartikli pealkirjaga „Korruptsioonivastane Xxx abistas skeemipunujaid“, milles avaldati Xxxkohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Äripäev AS, et: Xxxei ole käitunud nagu korruptant. Xxxei olnud pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni.

Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja on avaldanud ajalehes „Äripäev“ xxxilmunud toimetuse juhtkirjaga „Korruptsioonivastane Xxx abistas skeemipunujaid“. Selles artiklis avaldati muuhulgas järgmised avaldused, mis on hagiavalduse esemeks: a) „Ennast korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Xxxpole ise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib.“ b) „Toimetuse arvates on end korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Xxxkäitunud liiga sarnaselt nendega (sellisena on see avaldatud tegelikkuses), kelle vastu ta protestib. Xxx ühe juhtpoliitiku roll arvatavate maksupetturite skeemis paistab olevat sisulisem, kui Xxx tunnistab.“ c) „Nüüd pisendab Xxx oma osa läbirääkimistel. Tema väitel viis ta lihtsalt inimesed kokku ja saatis esimese tutvustava e-kirja. Toimetusele teadaolevalt osales Xxx esiotsa aktiivsemalt, hiljem ühe kirjasaajana läbirääkimistel. Kogu protsessi juures pidid tema vahe mõistus ja elukogemus kindlasti märku andma, et ettevalmistamisel oli tõenäoliselt pettus.“ d) „Ausa ettevõtja või eetilise poliitiku või mõlemana korraga oleks Xxx pidanud lõpetama ärisuhted xxx, mis siis, et tegu on peretuttavaga. Selle asemel andis ta panuse skeemi laienemisse.“ Kostja leiab, et antud juhul on kõigi eelpool märgitud avalduste puhul tegemist osaliselt või täielikult väärtushinnangutega:

- Avaldus a) puhul on kostja avaldanud hinnangu, et hageja paigutab ennast korruptsioonivastase võitluse esiliinile ning ta ei ole hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib. Esimene lause osa viitab hageja viimasele valimiskampaaniale, mille sisuks oli korruptsioonivastasus. Teine lause osa viitab kostja toimetuse arvamusele, et ilmsiks tulnud asjaolude pinnalt on põhjendatud arvata, et hageja käitumine sarnaneb kritiseeritavate omaga. - Avaldus b) puhul on kostja täiendavalt lisanud, et hageja käitub „liiga sarnaselt“ neile, kelle vastu protestib. - Avaldus c) on hinnang järgnevas osas: „Kogu protsessi juures pidid tema vahe mõistus ja elukogemus kindlasti märku andma, et ettevalmistamisel oli tõenäoliselt pettus“ ning - Avaldus d) osas, mis puudutab soovitust ja hinnangut hageja käitumisele: „Ausa ettevõtja või eetilise poliitiku või mõlemana korraga oleks Xxx pidanud lõpetama ärisuhted xxxa, mis siis, et tegu on peretuttavaga. Selle asemel andis ta panuse skeemi laienemisse“. Mõlema puhul on tegemist toimetuse hinnangu ja soovitusega ning ühelgi juhul ei ole võimalik kvalifitseerida neid avaldusi faktiväiteks, mille tõesust saaks hinnata jah-ei skaalal kohtumenetluse raames. Johtuvalt ei ole võimalik vaadelda avaldusi a, b, c, d faktiväidetena üheski osas, v.a. avalduse c osa: „Nüüd pisendab Xxx oma osa läbirääkimistel. Tema väitel viis ta lihtsalt inimesed kokku ja saatis esimese tutvustava e-kirja. Toimetusele teadaolevalt osales Xxx esiotsa aktiivsemalt, hiljem ühe kirjasaajana läbirääkimistel.“ Olulise põhimõttena rõhutab kostja, et vaidlusaluse artikli näol on tegemist juhtkirjaga s.o. toimetuse kollektiivse arvamusega konkreetse päeva ajalehe uudislugudest või ühest neist. Avaldus b sisaldab isegi selgesõnaliselt kvalifikaatorit „Toimetuse arvates [...]“. See täiend kvalifitseerib avaldatu vääramatult hinnanguga – ei ole võimalik tõendada, kas miski oli juhtkirja avaldamise hetkel kostja toimetuse arvates nii või teisiti või natuke mõlemat. Selline täiend tähendab alati, et järgnev kajastab ajakirjaniku veendumust ja subjektiivset hinnangut või tõlgendust millelegi ja/või kellelegi. Seega on toimetuse arvamusartiklis, s.o. ajalehe juhtkirjas, üldiselt alati tegemist järelduste ja hinnangutega, mille aluseks on ajalehes avaldatud artiklid ja uudislood. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Väärtusotsustusi ei saa ega pea tõendama, kuid need ei või olla spekuleerivad, neil peab olema üldine objektiivne faktiline baas, millest erinevad inimesed võivad teha erinevaid järeldusi ehk väärtusotsustusi. Lisaks peab väärtusotsustuse väljaütleja olema kantud heast usust ning hinnangu vorm ei tohi kalduda vulgaarsustesse, teadlikku solvamisse või inimväärikuse alandamisse. Avaliku elu tegelase, eriti veel tipp-poliitiku puhul ei ole üldreeglina ükski hinnang põhjendamatu, sest sellise isiku taluvuspiir on kõrge ning seda eriti valdkondades, mis on seotud tema avaliku tegevusega. Avaliku elu tegelase puhul võib hinnang olla põhjendamatu eelkõige juhul, kui vaatluse all on tema eraelu või on tegu avaldusega, mille ainsaks eesmärgiks on solvata. Kostja eesmärgiks ega ka tema tegevuse tulemiks ei ole kindlasti hageja solvamine. Antud tsiviilasjas on kostja loonud hagejast paratamatult kuvandi, kuid see ei ületa ühelgi juhul tipp-poliitiku taluvuspiiri. Nimelt, Eesti tipp-poliitikuna, kelle valimiskampaania loosungiks on võitlus korruptsiooniga, asudes osalema läbirääkimistes või ärilistes ettevõtmistes maksupettuse skandaali keskmes olevate isikutega, peab taluma ka ajakirjanduse põhjendatud huvi enda tegevuse vastu ja seda eriti juhul, kui tema tegevus on puutes tema valimiskampaania loosungitega. Hageja enda sõnad on avaldatud 11.07.2014 artiklis, milles muuhulgas on sedastatud, et ta viis inimesed kokku; võttis (või tema ettevõte võttis) Xxxettevõttelt laenu; pidi saama konsultatsioonitasu Aserbaidžaani kütusäri õnnestumisel; küsis kirjavahetuse hindade ja logistika kohta. Tänaseks on xxx ja xxx kütuseäri skeemiga toimumas kriminaalmenetlus tosina isiku suhtes. Hageja etteheideteks on nii eelviidatud hinnangud seoses „sarnasusega korruptsiooniga“ kui ka „roll

skeemis“ ning „panus skeemi laienemisesse“. Kostja leiab, et selliste hinnangute andmine oli lubatud ning kostja on avaldanud ainult põhjendatud väärtushinnanguid. Õigusvastaseks ei loeta selliseid avaldusi, mille puhul avaldaja tõendab, et andmed vastavad tegelikkusele; et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma; kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Hageja poolt etteheidetav tuleneb hageja enda tegelikkuses toimunud kirjavahetusest ning selles tehtavatest järeldustest. Kostja rõhutab, et kirjavahetus on avaldatud täpselt sellisena nagu see tegelikkuses toimus. Sellest johtuvalt on avaldatud näiteks, et „Nüüd pisendab Xxx oma osa läbirääkimistel. Tema väitel viis ta lihtsalt inimesed kokku ja saatis esimese tutvustava e-kirja. Toimetusele teadaolevalt osales Xxx esiotsa aktiivsemalt, hiljem ühe kirjasaajana läbirääkimistel.“ (avaldus c), kuid see on enam kui tõene väide, sest hageja tõepoolest avaldas, et tema vaid tutvustas isikuid, kuid e-kirjavahetusest tuleneb tema palju laiem roll – lõppedes sellega, et hageja oli kirjavahetuse pooleks ka tehingu detailide ja lepinguprojekti vahetamisel. Just olemasolevate tõendite põhjal avaldas kostja ka teised avaldused seoses hageja panusega skeemi laienemisesse ning hageja teadma pidamisele skeemi olemusest. Kahju hüvitamise nõude aluseks on hagejale ebakohaste hinnangutega või ebaõigete faktiväidete avaldamise kaudu kahju tekitamine. Kostja on põhjendanud, miks ei olnud ükski avaldatud hinnang ebakohane ega ebaõige. Kui kohus peaks jõudma vastupidisele järeldusele ning tuvastaks hinnangute avaldamise põhjendamatuse või kohustaks kostjat faktiväited ümber lükkama, ei ole lisaks mittevaralise kahju nõude rahuldamine põhjendatud. Hageja väited selle kohta, et anonüümsed kommentaarid kahjustasid hagejaga seotud organisatsioonide ja ühingute mainet, ei ole tõsiseltvõetav. Antud juhul on hageja näol tegemist tipp-poliitikuga, kellel ei ole saanud tekkida mistahes mittevaralist kahju. Lisada tuleb, et kui hagejal oleks olnud nõnda suur hingeline valu ja suured kannatused, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist, oleks hageja pidanud nõustuma ka kostja kohtuvälise kompromissi pakkumisega avaldada hagejaga intervjuu, milles viimane oleks saanud selgitada enda tegevuse tagamaid. Hageja seda ei soovinud. Isegi juhul, kui kohus kvalifitseeriks avaldatu faktiväideteks ning leiaks, et need on ebaõiged ning kohustaks kostjat need ümber lükkama, ei oleks põhjendatud ümberlükkamise avaldamine Äripäeva paberväljaande esilehel ja 4. lehel ja võrgus ülemisel järjekohal. Kostja jääb enda seisukoha juurde, et tulenevalt toimetusvabaduse austamise põhimõttest, tuleks kohtuotsuses hagi rahuldamisel määrata, et andmed avaldatakse samas meediaväljaandes. Juhul, kui kohus leiaks, et vaidlusalused avaldused on tõesti ebaõigeteks faktiväideteks (mis on äärmiselt usutamatu, sest ilmselgelt on tegemist arvamustega toimunu kohta), ei ole põhjendatud selle väite ümberlükkamine viisil, mida nõutab hageja. Kostja selgitab, et selleks, et lükata ümber mistahes avaldust „samal viisil ja kohas“ peab see avaldus olemas selles kohas ja sellel viisil avaldatud. Juhul, kui mistahes ebaõige faktiväide oleks olnud avaldatud võrguversioonis esiuudisena 11 tundi järjest, siis tuleks see ka sellisena ümber lükata. Antud juhul see nii ei olnud. Esiteks, hageja nõue, et avaldus avaldatakse veebiväljaandes selliselt, et see on esimene artikkel terve tööpäeva jooksul kell 8:00 kuni 19:00 eirab „samal viisil“ avaldamise põhimõtet – sest algne artikkel „liikus“ võrguväljaandes allapoole olenevalt sellest, mida rohkem loeti või mida täiendavalt avaldati. Seega ei ole põhjendatud hageja nõuded veebiväljaandes ümberlükkava teksti paigutuse ja kellaaja osas. Teiseks, nii paberväljaande kui võrguväljaande artikli puhul soovib hageja määrata kindlaks fondi, selle värvi ja muud kujundusvõtted. See ei ole õigustatud. Artikli pealkirja, teksti kujunduse osas on kostjal vaba voli muuta enda

veebiportaali näiteks täielikult ning seda, milline näeb välja kostja veebileht kohtuotsuse jõustumise ajal (kas on roosa tekst vmt.), ei ole võimalik hagejal kostjale ette kirjutada. Kolmandaks, ei nõustu kostja ühelgi juhul hageja nõudega nr 2 osas, milles soovib hageja keelata ümberlükkava teksti kommenteerimise. Algne artikkel oli kommenteeritav, seega peab seda selgelt olema ka „samal viisil ja samas kohas“ avaldatav ümberlükkav avaldus. Taotleb jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused ja järeldus

avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub (RKTKo nr 3-2-1-16105). Väljendid " pole ise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib ", "on käitunud liiga sarnaselt nendega, kelle vastu ta protestib ", „roll arvatavate maksupetturite skeemis paistab olevat sisulisem“ ja „Ausa ettevõtja või eetilise poliitiku või mõlemana korraga oleks Xxx pidanud lõpetama ärisuhted Xxx“ ei ole esitatud omaette, vaid seonduvalt hageja isikuga ja koos teiste kaudsete asjaoludega, millest mõistlikult võib järeldada fakte, mis käivad hageja kohta. Hageja on seisukohal, et Äripäev AS-i poolt xxxartiklites pealkirjaga „Korruptsioonivastane Xxx abistas skeemipunujaid“ on avaldatud kokkuvõtvalt kaks väidet: 1. Xxxon käitunud nagu korruptant; ja 2. Xxxoli pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Kostja väitel ei ole artiklis sellist sõnastust esinenud ja see on vaid hageja vaba tõlgendus. Riigikohtu seisukohast lähtuvalt võivad VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust (RKTKo nr 3-2-1-24-15). Kohtul tuleb tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Tõendamaks, et tema poolt esitatud kaks kaudset faktiväidet mõistlikult võttes järelduvad avaldatud artikli sisust, on hageja kohtule tõendina esitanud xxx kirjaliku arvamuse (tl 40-47 II kd). xxx on eesti keele PhD, TLÜ rakenduslingvistika professor, Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige, tekstialalüüsi ainete lektor alates 1992, õiguskeele ja – tõlgenduse ainete lektor alates 1995. Kostja vastuväidete kohaselt on nimetatud tõend asjakohatu, sest ekspert ei saa anda hinnangut Äripäeva mõistliku lugeja eest ning tegemist ei ole nõuetekohase ekspertiisiga. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, tegemist ei ole ekspertiisiga ja ekspertarvamusega, vaid TsMS §-s 272 lg 2 nimetatud dokumentaalse tõendiga so menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamusega. Keeleteadlasena kuulub xxx tegelusvaldkonda ka tekstianalüüs, mistõttu ta kindlasti omab eriteadmisi, et tuvastada, mis teatud tekstist mõistlikult võttes järeldub. Kohtu arvates ajalehe Äripäev mõistliku lugeja arvamust ei ole võimalik ega vajalik eraldi välja selgitada.

xxx, analüüsis xxx avaldatud Äripäeva artikleid „Korruptsioonivastane Xxx abistas skeemipunujaid“ jj ning seejuures vastas hageja küsimustele. Küsimus 1. Kas tekstilõikudest („Ennast korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Xxxpole ise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib.“; “Toimetuse arvates pole end korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Xxxise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib.“; “Toimetuse arvates on end korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Xxxise käitunud liiga sarnaselt nendega, kelle vastu ta protestib.“) või artiklist tervikuna saab vabalt eesti keelt valdav mõistlik isik aru, et Xxxon käitunud nagu korruptant ? Vastus: Tekst ei luba küsitud lausetele anda ühest tõlgendust. Tõlgendusvõimalusi on kaks: 1.Xxxon käitunud nagu korruptsiooni subjekt ehk korruptant. 2.XxxXxxil ei ole sisemisi (moraalseid?) tõkkeid käituda nagu korruptsiooni subjekt ehk korruptant. Mõlema tõlgendusega implitseeritakse lugejale artikli teemaks võetud isiku ühiskondlikult taunitav omadus. Seejuures on implikatsioon artiklitervikus demagoogiline, sest kogu artikli piires ei ole teemaisikule omistatud ühtki ametipositsiooni, millega korruptsioonivihjet saaks seostada (tl 40-44 II kd).

Küsimus 2: Kas tekstilõikudest ( Pealkiri: „Korruptsioonivastane Xxx abistas skeemipunujaid“ ; „Nüüd pisendab Xxx oma osa läbirääkimistel. Tema väitel piirdus asi lihtsalt inimeste kokkuviimise ja esimese tutvustava e-kirja saatmisega. Samas toimetusele teadaolevalt osales Xxx esiotsa aktiivsemalt, hiljem lihtsalt kirjasaajana läbirääkimiste juures. Kogu selle protsessi juures pidid ühtlasi tema vahe mõistus ja elukogemus märku andma, et ettevalmistamisel on tõenäoliselt pettus.“; „Kas ausa ettevõtja ja eetilise poliitiku või mõlemaga korraga oleks pidanud Xxx igal juhul lõpetama ärisuhted Xxx, mis siis, et tegu on peretuttavaga. Aga mitte andma oma panust skeemi laienemisse.”) või artiklitest tervikuna saab vabalt eesti keelt valdav mõistlik isik aru, et: Xxxon pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni? Vastus : Xxxon kujutatud mingi tekstis nimetatud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis ja tal on seos selle protsessiga (st kavandamisega) algusest lõpuni. Kohus peab oluliseks viidata vastuse ühele kommentaarile: „Olen eespool juba analüüsinud pealkirja (küsimus 1) ja sõnumi usaldusväärsuse võimendamist toimetusele viitamise abil. Antud juhul esitatakse sõnum toimetuse nimel kui fakt: toimetusele teadaolevalt tähendab, et lõigu väited on toimetusele kui sõnumi avaldajale teada, mis on tavapärane viis kinnitada sõnastatud sisu faktipõhisust: toimetus saab avaldatud sisu dokumentaalselt tõestada, kuid tõendeid allikakaitse tõttu ei avaldata. Küsimus 3 : Kuidas mõjutavad küsimustes 1 ja 2 nimetatud väidete mõju lugejale alljärgnevad artiklid: a) xxx artikkel ajalehes Äripäev pealkirjaga „Xxxi salajased ärihuvid; b) xxx artikkel ajaleht Äripäev online-versioonis pealkirjaga „Xxx– maksuskeemitajate äripartner “; c) xxxartikkel ajalehes Äripäev pealkirjaga „Xxx: vahendasin kontakte“ ; d) xxxartikkel ajaleht Äripäev online-versioonis pealkirjaga „Xxx: vahendasin kontakte“; e) xxx artikkel ajaleht Äripäev online-versioonis pealkirjaga „Loe Xxxi kirjavahetust aseri kütuseärikatega“ ; g) xxx artikkel ajalehes Äripäev pealkirjaga „Xxx aitas skeemitajaid“ ; h) xxx Xxxarvamusartikkel ajaleht Äripäev online-versioonis pealkirjaga „Poliitik Xxxi teine pale“; i) xxx Xxxarvamusartikkel ajalehes Äripäev pealkirjaga „Poliitik Xxxi teine pale“ ; j) xx ajaleht Äripäev peatoimetaja asetäitja xxx kommentaar Vikerraadios pealkirjaga „xxxpoliitik Xxxi teine pale“. Vastus : Äripäeva regulaarset lugejat mõjutavad kõik küsimusse 3 lisatud artiklid ja seal kujunenud diskursust võimendab selle ulatumine muudesse meediakanalitesse, eriti selles osas, mis on nimeliselt seostatavad Äripäevaga, nii et meediatekstid suunavad selle meediaväljaande juurde ka neid, kes tavaliselt Äripäeva ei jälgi. xxx on vastust kommenteerinud järgmiselt: Nii kujuneb igal juhul (a) aine ja mõtteviisi kaudu seotud diskursus, kus ühelt poolt on teemaks Xxxi isik ja teiselt poolt äriskeemid, pettused ja isegi nendega seotud kohtuasjad. Samas kujundatakse (b) hüperlinkide abil peale sisulise diskursuse ka formaalselt seotud diskursus, mis suunab neidki lugejaid, kes on juhuslikult sattunud ühele artiklile (minu näites siis põhiartiklile, mida oma vastustes olen analüüsinud ka autentses online-versioonis). Nimelt võimendab Xxxkorruptsiooni, maksupetturitega ja äriskeemidega seostatavat diskursust kui temaatiliselt seotud tekstikogumit eriti tugevasti XxxVikerraadio päevakommentaar xxx (küsimus 3-i). Suuline tekst oleks suhteliselt kaduv, kuid saated on järelkuulatavad ning kõnealune saade on samal päeva avaldatud ERR-portaalis kui arvamusartikkel koos autori foto ja ning temale positsioonile viitava tiitliga (foto allkiri: Xxxon Äripäeva peatoimetaja asetäitja. (Foto: Äripäev))  need ERRi kaks allikat on juba märksa laiema adressaadiga kanalid kui Äripäev.

Mainin ka seda, et küsimuses 3 esitatud pealkirjade kooslust peab Eesti Keele Instituudi tõenäosuspõhine emotsioonidetektor tundetoonilt negatiivseks. Negatiivselt mõjutavaks võib kvalitatiivsel analüüsil pidada ühendeid „salajased ärihuvid“ ja „maksuskeemitajate äripartner“ ning kasutatud sõnu „maksuskeemitaja“, „kütuseärikas“ ja „skeemitaja“. Kõik need on negatiivse konnotatiivse tähendusega ehk negatiivse lisatähendusega ja esitatud pealkirjades seostuvana Xxxi nimega. Pealkirjad on kõige enam mõjutav kooslus, sest neid loetakse lugemisväärseid meediatekste otsides nii paberlehes kui ka online ka siis, kui artiklit ennast tegelikult ei loeta. Pooled ei vaidle selle üle, et Xxxpuhul ei ole tegemist ametiisikuga.

Kostja on seisukohal, et kui ka osaliselt on avaldatu kvalifitseeritav faktiväidetena, vastavad avaldatud andmed tõele ning tõese informatsiooni ja andmete avaldamine ei ole õigusvastane. Avaldatu tuleneb hageja enda tegelikkuses toimunud kirjavahetusest ja sellest tehtud järeldustest ning kostja viitab tõenditena 15.07.2014 tema poolt onlineversioonis avaldatud kirjavahetusele (tl 24-27 I kd). Avaldaja on teatanud, et avaldab Xxxja Xxxsuhtlusest aseritega osa. Menetluse käigus kostja tõendeid mingi täiendava ja avaldamata osa kohta esitanud ei ole. Seetõttu saab kohus hinnata kostja väidete (Xxxkütuseäri skeemi kavandajana selle algusest lõpuni) vastavust tegelikkusele vaid avaldatud kirjavahetuse põhjal. Kohus nõustub hageja seisukohtadega e-kirjavahetuse osas, millest tulenevalt nähtub sellest, et Xxxei olnud tehingu algataja kuna ei pöördunud initsiaatorina kellegi poole. Tema poole pöördus 20.06.2012 xxx. Hageja ei võtnud pakkumist vastu, vaid 22.06.2012 on Xxxe-kirjas edastanud „täiendavad küsimused potentsiaalselt ostjalt“. Kostja väide nagu oleks hageja kasutanud erialast sõnavara, on asjakohatu, sest kirjast nähtub üheselt, et küsimused on koostanud kolmas isik. Järgmisel päeval teatab Xxx oma kirjas, et seda ei ole võimalik enam osta, kuid teeb teise pakkumise samale tootele. Vastusena sellele Xxx viib kokku Xxxi ja Xxx, viidates viimasele kui inimesele, kes tegeleb õlitoodetega. Enda kohta Xxxseda väidet ei kasutanud, tehtud ettepanekuid vastu ei võtnud ja tehingu tingimuste üle ei arutlenud. Äripäevas avaldatud kirjavahetusest nähtub, et Xxxon omalt poolt edastanud vaid kaks e-kirja, kus ühes edastab potentsiaalse ostja küsimused ning teises teatab, et suunas küsimused edasi Xxxle, kes antud teemaga tegeleb. Ülejäänud kirjad on saadetud mitmele inimesele ning Xxxon kontaktide vahendajana olnud e-kirjavahetuse „koopias“ ning pole ise aktiivselt kirjavahetust pidanud. Kohtu hinnangul nähtub e-kirjavahetusest, et Xxxei kavandanud kütuseäri skeemi, vaid vahendas müüjale potentsiaalse ostja. Ainuke ettepanek, mille Xxxtegi, oli suunatud müüja ja potentsiaalse ostja otsesuhtluse

loomisele, mis ka teoks sai. Skeemi kavandaja on mõistliku inimese arusaama järgi keegi, kes skeemi planeerib ja seda enda kontrolli all hoiab. E-kirjavahetusest nähtub, et Xxxtegevus sellele ei vastanud. Intervjuus Äripäevale on Xxxka ise kinnitanud, et tema roll piirdus vaid kontaktide vahetamisega. Äripäev osundas artiklites, et “toimetusele teadaolevalt osales Xxx esiotsa aktiivsemalt, hiljem lihtsalt ühe kirjasaajana läbirääkimiste juures”. Kohus toetab hageja seisukohta, mille kohaselt potentsiaalse ostja esimese sissejuhatava küsimuse vahendamist ei saa pidada “esiotsa aktiivsemaks osalemiseks”, samuti ei ole kohane pidada lihtsalt kirjasaajana läbirääkimiste juures olemist kavandamiseks. Asjaolu, et Xxxoleks tehingu teokssaamisel teeninud konsultatsioonitasu ei muuda teda kavandajaks. Tasu oleks pidanud olema kontaktide vahendamise eest, millele ta ka ise viitas ühes sellega, et samase teenuse osutamisega, s.t kontaktide vahendamisega, on xxx Xxxile kuuluv äriühing varemgi tulu teeninud.

Kostja on selgitanud, et ajakirjanikul tekkis artiklite raames kahtlus, kas on võimalik „ausalt“ soetada kütust 27 dollarit alla turuhinna ning tuginedes artiklite koostamisel kogutud infole leidis, et Xxxon käitunud liiga sarnaselt nendele, kelle vastu ta võitleb ehk liiga sarnaselt korruptandile. Ajakirjaniku artiklites väljendatud seisukoht kujunes Neste Eesti AS-i peadirektori xxx peetud kirjavahetuse pinnalt (tl 88 II kd). E-kirjas selgitas xxx, et ei pea reaalseks olukorda, kus tarnitakse kütust 27 dollarit alla turuhinna ning väga stabiilseks xxx nimetatud kanalit ei pidanud. Arvestades, et Xxxkütuseäriga ei tegele ega olnud ka kaalutud äris osaline, ei pidanudki ta teadma, kas antud juhul on pakutav hind realistlik või mitte. Kostja väide nagu oleks xxx e-kirja (tl 76 II kd) lausest „võimalik on saada originaalsertifikaat“ võimalik välja lugeda, et tegemist on ebaausa tehinguga, põhjendamata. Kütusele väljastatav originaal-sertifikaat tõendab kütuse nõuetele vastavust, seetõttu ei viita ta sugugi ebaausale tehingule, ehkki maksuameti hinnangul ei ole ta ka garantiiks, et kütuse liikumine oleks aus (tl 123 II kd). Eriteadmistega isik kütuseturu toimimises, xxx, vastuseks hageja küsimustele on esitanud kirjaliku arvamuse (tl 58, 71-76). Dokumendist nähtuvalt on xxx pärast esitatud materjalidega tutvumist jõudnud arvamusele, et tarnevalemi ja kauba üleandmise-vastuvõtmise mittekokkuleppimine, samuti maksetingimustest mitterääkimine ega ka põhjendamatult mahukas vahendustasude üle arutlemine ei viita ostjate plaanile viia ellu mingisugunegi makse optimeeriv skeem või suisa maksupettus. Artiklit ja kirjavahetust lugedes jääb mulje, et tegu on reaalsete huvitatud ostjatega, kuid müüjatel ei pruugi hetkel kaupa olla ning seda võidakse minna alles hankima ja otsima, paraku on selline teinekord ka tavapraktika. Äripäev on selgitanud, et Xxx„käitus liiga sarnaselt nendega, kelle vastu ta võitleb“, mis seisnes muuhulgas selles, et xxx ja Xxxon seotud ühe Eesti suurima maksupettuse skeemiga. Kostja on esitanud oma xxx artikli (tl 90-97 II kd), millega soovib tõendada, et juba sel ajal oli väljaanne teadlik Xxxja Xxxseotusest maksupettusega. Äripäeva artiklitest ei nähtu, et Xxxoleks olnud Xxxpoolt vahendatava ärisuhte osaliseks. Xxxise on Äripäevale selgitanud, et Xxxei ole tal üldse kokkupuudet. Kohtule ei ole selge, millisel eesmärgil on kostja nimetatud isiku esile toonud. Äripäev on teinud järelduse nagu oleks Xxxpidanud teadma, et sõlmitav tehing võib olla korruptiivne, sest isikud, kelle kontakte vahendati, on väidetavalt varem toime pannud korruptsiooni kuritegusid. Kuna hageja vahendas Xxxkontakte, siis Äripäeva hinnangul on Jürgen Järvik väidetavalt varem toime pannud korruptsiooni kuritegusid. Kohtul sellekohased andmed puuduvad. Samal ajal Äripäeva poolt lisatud artiklis (tl 14, 18 I kd) on kostja ise öelnud, et Äripäevale teadaolevalt xxx koos äri ajanud Xxx

kahtlustatavate hulka ei kuulu. On pidanud hämmastavaks ja õiglustunnet riivavaks prokuratuuri tegevust Xxxle kahtlustuse mitteesitamisel ning soovinud selle kohta prokuratuuri selgitust. Äripäeva xxx artiklist „Skeemimeister sai karmi süüdistuse“ nähtub, et Äripäev on pidevalt olnud teadlik asjaolust, et Xxxle kriminaalasjas süüdistust esitatud ei ole. Artikli kohaselt on ringkonnaprokurör Martin Tuulik selgitanud, et tõendid ei kinnita Xxxosalust maksukuriteo toimepanemisel ja seetõttu ei olnud alust talle süüdistuse esitamiseks. Eeltoodust tuleneb, et Äripäeva ajakirjanik on Xxx„süüdi mõistnud“ ja avaldanud hämmingut, et õiguskaitseorganid ei ole temaga ühel seisukohal. Xxx ei ole toime pannud korruptsiooni kuritegusid ja selgusetuks jääb väide kostja artiklis, et Xxxpidanuks xxx Xxx lõpetama kõik suhted sh perekondlikud. Kostja on tõendina esitanud Äripäeva artikli xxx, millega soovib tõendada, et lisaks eestlastele oli kirjavahetuses osaliseks ka Xxx, kes on väidetavalt seotud „ skandaalse Bakuu afääriga“. Et esitatud artikkel avaldati ligi kaks aastat pärast seda kui Xxxisikute kontakte vahendas, on tõend asjakohatu. Eelkäsitletust tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et ajalehe Äripäev xxxavaldatud artikli väited (Xxxkäitumisest korruptandina ja kütuseäri skeemi kavandajana selle algusest lõpuni) vastaksid tegelikkusele.

VÕS § 1047 lg 4 järgi võib hageja nõuda ebaõigete andmete avaldamise korral nende ümberlükkamist või paranduste avaldamist avaldamise eest vastutava isiku kulul. Kohus rahuldab hageja põhinõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. Kohus leiab, et kostja on avaldanud ebaõigeid andmeid xxxajalehe Äripäev artiklis pealkirjaga „Korruptsioonivastane Xxx abistas skeemipunujaid“. Sama artikkel sama kuupäevaga ilmus ka Äripäev online’s. Hageja oma nõudes ebaõigete andmete kostja poolt ümberlükkamiseks või paranduste avaldamiseks on esitanud konkreetsed tingimused avaldatava mahu, paigutuse, värvi, kirja suuruse ning veebilehel püsimise ajavahemiku osas. Kostja on seisukohal, et ümberlükkamine viisil, mida hageja nõuab ei ole põhjendatud ja ei austaks toimetusvabaduse põhimõtteid. Leiab, et hagi rahuldamisel tuleks määrata, et parandus avaldatakse samas meediaväljaandes ning viitab seejuures Riigikohtu lahendile 3-2-1-5-07. Tegelikkuses on Riigikohtu (RKTKo nr 3-2-1-5-07) seisukoht järgmine: Kolleegium leiab, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes. Seega kolleegium rõhutab ka asjaolu, et andmete ümberlükkamist saab nõuda eelkõige saamal viisil ja samas kohas. Ühtlasi on Riigikohus seisukohal, et ebaõigete andmete ümberlükkamise kohutuse panemine nende avaldajale on nii kannatanu efektiivse õiguste kaitse kui ka ajakirjandusvabaduse huvides. Kolleegium leiab, et tõepärase informatsiooni levitamise nõude tagamist ebaõigete andmete avaldajale nende ümberlükkamise kohustuse panemist, ei ole põhimõtteliselt võimalik käsitada ajakirjandusvabaduse piiranguna. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kohustada Äripäev AS-i oma kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teises ajalehe "Äripäev“ paberkandjal väljaandes, selle teisel leheküljel teade järgmise tekstiga: Äripäev avaldas Xxxkohta valeandmeid (pealkiri). Äripäev avaldas 14.07.2014.a. artikli pealkirjaga „Korruptsioonivastane Xxx abistas skeemipunujaid“, milles avaldati Xxxkohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Äripäev AS, et: I Xxxei ole käitunud nagu korruptant; II Xxxei olnud pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Kohustada Äripäev AS-i avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe päeva jooksul ajalehe “Äripäev” online-versiooni veebilehel www.aripaev.ee

esiuudisena tekst : Äripäev avaldas Xxxkohta valeandmeid (pealkiri). Äripäev avaldas xxx. artikli pealkirjaga „Korruptsioonivastane Xxx abistas skeemipunujaid“, milles avaldati Xxxkohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Äripäev AS, et: I Xxxei ole käitunud nagu korruptant; II Xxxei olnud pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Teated tuleb avaldada ilma kommentaaride, illustratsioonide vms lisamaterjalita. Kuna andmete ümberlükkamine peab toimuma ka samal viisil, kui xxxajalehes ilmunud artikkel „Korruptsioonivastane Xxx abistas skeemipunujaid“, tuleb Äripäev AS-il arvestada kohtu arvates „viisiga“ hõlmatavaid tingimusi: paigutus, värv, kirja suurus ja tüüp ning paiknemine. Seoses hageja esimese alternatiivse nõude rahuldamisega, ei käsitle kohus käesolevas otsuses hageja teist alternatiivset nõuet.

Hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Äripäev on seisukohal, et väidete avaldamine ei olnud õigusvastane, kuna Xxxon avaliku elu tegelane ja tipp-poliitik ning avaldatul oli mingigi faktiline baas. Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel. Kohus leiab, et kostja majanduslikust kaalutlusest lähtuv soov näha nimetatud asjaolude vahel seost ei ole kostja ebatõese kujutamise õigustuseks ei ajakirjandusliku ega avaliku huvi seisukohalt. Riigikohus on asunud seisukohale, et faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (RKTKo nr 3-2-1-83-10). Krista Kerge artikli analüüsis on kokkuvõtvalt lisanud, et ka Eesti Keele Instituudi väiksemahulise emotsioonidetektori järgi, mis ei arvesta irooniat ega tunne ära negatiivseid piltlikke sõnakasutusi on põhiartikli toon sõnastikupõhise analüüsi järgi vastuoluline (seejuures on artikli alguse kolm lõiku ja fookusse jääv lõpulõik negatiivse tundetooniga), usaldusväärsema tõenäosuspõhise analüüsi järgi aga valdavalt negatiivne. Nii võib kindel olla, et artikli lugejat mõjutatakse artikli pealkirjas eenduva teemaisiku suhtes negatiivselt või vähemalt kirjeldatakse tugeva negatiivse värvinguga, mis tekitab neutraalsete ja positiivsete tekstiosadega vastuolu (tl 47 II kd). Eeltoodud tõend täiendavalt kinnitab, et kostja artikli eesmärk oli XxxXxxist lugejale negatiivse kuvandi loomine. Kostja leiab, et ajakirjandusel ongi õigus luua ka negatiivseid seoseid ning kuvandit, mis võib olla ebameeldiv, negatiivne ning solvav. Seda juhul kui ajakirjandus on käitunud heauskselt ning eksisteerib üldine objektiivne faktiline baas. Kohus on eelnevalt andnud hinnangu, et objektiivne faktiline baas ei ole tõendamist leidnud, on vaid kostja soov näha teatud asjaolude vahel seost. Näiteks suuremad etteheited XxxXxxile tulenevad tema lävimisest „kurjategija ja maksupettur“ xxxXxx. Kostja ei ole tõendanud, et mainitud isik oleks toime pannud kuritegusid või oleks tegelenud suuremahulise maksupettusega. Xxxnõustub, et avaliku elu tegelasena on ta ise seadnud ennast üldsuse erilise tähelepanu alla ning kannab seega kõrgendatud talumiskohustust seoses tema au teotamisega. Kuid hageja ei pea kõrgendatult taluma ebaõigeid väiteid, mis ei ole ei otse ega kaudselt seotud tema poliitilise avaliku tegevusega. Isegi kõrgendatud

talumiskohustuse korral põhjustab kõnealuste hinnangute andmine rohkem hingelisi üleelamisi kui ajutine meeleolulangus. Riigikohus on leidnud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo nr 3-2-1-83-10). Hagejat kujutati kui hämarate ärisidemete otsijat ning (maksu) pettuslike skeemide planeerijat. Kelmus, maksupettus ja maksude tasumisest kõrvalehoidumine ning nimetatud tegude katsed on Eesti Vabariigis kuriteona karistatavad teod. Seega kujutatakse hagejat kurjategijana. Samuti kujutatakse hagejat kui korruptanti, mis on äärmiselt solvav, sõltumata isiku aktiivsusest avalikus elus. Keskmine lugeja mõistab korruptsiooni eelkõige altkäemaksu või pistise võtmisena või muu avaliku usalduse vastase teona. Seega on kostja süüdistused hageja suhtes väga raske ja tõsise iseloomuga ning faktiväidete avaldamisega kaasneva rikkumise laad ja raskus märkimisväärsed. Hageja leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes kaalub hageja õigus au ja hea nime kaitsele (sh õigus olla kujutatud üldsuse eest tõeselt ja kohaselt) ning privaatsusele üles võimaliku ajakirjandusliku ning avaliku huvi, mistõttu oli kostja poolt hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamine õigusvastane. Kohus nõustub hageja seisukohaga.

kujutades hagejat samadest asjaoludest johtuvalt negatiivselt. Kostja ei lõpetanud hageja kohta ebaõigete faktiväidete levitamist ka pärast hageja poolt omapoolsete selgituste andmist. Hageja kinnitas kõigi nimetatud faktiväidete ebaõigsust. Kostja ei põhjendanud hageja selgituste arvesse võtmata jätmist ning jätkuvalt tõlgendas asjaolusid teadlikult kallutatult. Kahe nädala pikkuse perioodi jooksul kostja kujutas hagejat negatiivselt järjepidevalt kinnistades sellega avalikkusele negatiivset kujutist hagejast. Seega kostja poolt hageja õiguste rikkumine oli märkimisväärselt intensiivne. - Kostja varasem käitumine. Äripäeva tegevus kõnesoleva temaatika käsitlemisel on riivanud põhjendamatult rohkemate isikute au ja head nime kui Xxxja Xxx. Kostja avaldas xxxartikli nagu oleks vandeadvokaadid Karl-Paavo Koch ja Tambet Mullari osalenud samuti maksupettuse skeemis. Tallinna Ringkonnakohus oma 17.12.2015 otsusega rahuldas Karl-Paavo Kochi ja Tambet Mullari hagi AS Äripäev vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava käitumise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks (tl 64-68 II kd). Kohus leiab, et Äripäev on artiklite avaldamisel teadlikult kasutanud demagoogiat, püüdes kunstlikult luua skandaali ja sellise käitumise huvi on majanduslik. - Preventiivne kahjuhüvitis ja kostja majandusnäitajad. VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebaõigete andmete avaldamisega isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Seega on mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk muuhulgas mõjutada ka kahju tekitajat hoiduma samalaadsest tegevusest. Riigikohus on avaldanud, et mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01). Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid, täidab ka preventsioonifunktsiooni. See ei tähenda aga, et kohus peaks preventsioonifunktsiooni arvestades mõistma kahju tekitajalt välja viimase saadud kasu, vaid et kohus võib VÕS § 134 lg-s 6 nimetatud deliktide puhul hüvitise väljamõistmisel arvestada täiendavate asjaoludega (RKTKo nr 3-2-1-18-13 p 29). - Kostja 2013 majandusaasta aruande (tl 36-64 II kd) kohaselt oli kostja müügitulu 2013 11 712 804 eurot ning kasum 1 088 035 eurot. Arvestades eeltoodud kostja tegevust ning kohtupraktikat au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitiste suuruse osas on alust arvata, et nö tavapärane hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ei mõjuta kostja majanduslikku seisu selliselt, et kostja hoiduks seetõttu edasiselt samasest tegevusest. Kostja on seisukohal, et hageja viidatud andmeid ei saa arvestada, kuivõrd hageja poolt lisatud majandusaasta aruanded kajastavad lisaks ajalehe Äripäev avaldamisele ka seminaride ja konverentside korraldamise ning kirjastustegevuse tulusid. Kohus leiab, et Äripäev on ühtne kaubamärk kuhu on koondunud kolm tegevust, mis toetavad teineteist ning suurendavad eeldatavalt teiste valdkondade kasumit. Seetõttu ei ole võimalik jagada Äripäeva majanduslikke näitajaid viisil nagu kostja on püüdnud väita. Kohus hinnanud eeltoodud asjaolusid ja arvestanud senist kohtupraktikat, kus isikuõiguse rikkumisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks on

tavapäraselt olnud 1000 – 5000 eurot leiab, et antud juhul on õiglane määrata hagejale tekitatud ülekohtu ja preventiivse kahjuhüvitise suuruseks 10 000 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.