2-14-58990/67 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

lahend.ee

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 14.10.2014 esitas Eerik-Niiles Kross (hageja) Harju Maakohtule hagi AS-i Äripäev (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks või väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Põhinõudena taotles hageja alljärgnevat: 1) Kohustada kostjat avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teises ajalehe „Äripäev“ paberkandjal väljaande teisel leheküljel teade järgmistel tingimustel: a. Teade tuleb avaldada mahus 3⁄4 „Äripäev“ teise lehekülje pindalast; b. Teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta, kommentaarideta vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga: ÄRIPÄEV AVALDAS EERIK-NIILES KROSSI KOHTA VALEANDMEID. Äripäev avaldas 14.07.2014.a artikli pealkirjaga „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“, milles avaldati Eerik-Niiles Krossi kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Äripäev AS, et: I Eerik-Niiles Kross ei ole käitunud nagu korruptant. II Eerik-Niiles Kross ei olnud pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. 2) Kohustada kostjat avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe päeva jooksul ajalehe „Äripäev“ online-versiooni veebilehel www.aripaev.ee teade järgmistel tingimustel: a. Teade tuleb avaldada ajalehe „Äripäev“ online-versiooni veebilehel www.aripaev.ee esiuudisena ja püsima esiuudisena vähemalt 8 tunni jooksul järjest kostja poolt valitud ajal ajavahemikul 8.00-19.00; b. Teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta ja „Äripäev“ online-versiooni või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga: ÄRIPÄEV AVALDAS EERIK-NIILES KROSSI KOHTA VALEANDMEID. Äripäev avaldas 14.07.2014.a artikli pealkirjaga „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“, milles avaldati Eerik-Niiles Krossi kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Äripäev AS, et: I Eerik-Niiles Kross ei ole käitunud nagu korruptant. II Eerik-Niiles Kross ei olnud pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. 3) Mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane rahasumma hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Juhul, kui kohus leiab, et kostja on hageja kohta avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid, palus hageja alternatiivnõudena: 1) Tuvastada Äripäev AS-i poolt 14.07.2014.a avaldatud järgnevate väärtushinnangute avaldamise õigusvastasus: I Eerik-Niiles Kross on käitunud nagu korruptant.

II Eerik-Niiles Kross oli pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. 2) Mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane rahasumma hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. 3) Jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt avaldati hageja, kes on tulenevalt oma poliitilisest tegevusest avaliku elu tegelane, kohta Äripäevas 14.07.2014 artikkel pealkirjaga „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“. Sama artikkel sama pealkirjaga ilmus ka Äripäev online’is 14.07.2014 hommikul kell 08:12. Äripäev ja Äripäev online’is avaldatud artikkel sisaldas muuhulgas järgnevaid tekstilõike: a) „Ennast korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Eerik-Niiles Kross pole ise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protesteerib.“ b) “Toimetuse arvates pole end korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Eerik-Niiles Kross ise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protesteerib.” c) „Nüüd pisendab Kross oma osa läbirääkimistel. Tema väitel piirdus asi lihtsalt inimeste kokkuviimise ja esimese tutvustava e-kirja saatmisega. Samas toimetusele teadaolevalt osales Kross esiotsa aktiivsemalt, hiljem lihtsalt kirjasaajana läbirääkimiste juures. Kogu selle protsessi juures pidid ühtlasi tema vahe mõistus ja elukogemus märku andma, et ettevalmistamisel on tõenäoliselt pettus.“ d) „Kas ausa ettevõtja ja eetilise poliitiku või mõlemana korraga oleks pidanud Kross igal juhul lõpetama ärisuhted Jga, mis siis, et tegu on peretuttavaga. Aga mitte andma oma panust skeemi laienemisse.“ Osundatud artiklis on Äripäev AS avaldanud Eerik-Niiles Krossi kohta alljärgnevad ebaõiged faktiväited: - Eerik-Niiles Kross on käitunud kui korruptant (eeltoodud tekstilõikudes a ja b). - Eerik-Niiles Kross oli pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni (14.07.2014 avaldatud artikli pealkirjas ja eeltoodud tekstilõikudes c ja d). Nimetatud faktiväited on ebaõiged. Hageja ei ole käitunud nagu korruptant. Hageja ei olnud pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Juhul, kui kohus leiab, et tegemist ei ole faktiväidetega, palub hageja kohtul eelnimetatud väiteid käsitleda väärtushinnangutena. Nimetatud väited on väärtushinnangutena ebakohased. Hageja ei ole käitunud viisil, mida võiks hinnata korruptiivseks. Hageja ei ole käitunud viisil, millest võiks järeldada, et ta oli pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Käesolevas tsiviilasjas lasub kostjal tõendamiskoormis, et avaldatud faktiväited vastavad tegelikkusele. Kostjal lasub kohustus tõendada, et hageja on käitunud kui korruptant ja hageja oli pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Ka juhul, kui kohus peab avaldatud väiteid väärtushinnanguteks, lasub tõendamiskoormis käesolevas asjas kostjal. Lisaks lasub tõendamiskoormis kostjal ka üldisest tsiviilkohtumenetluslikust tõendamiskoormise jaotusest tulenevalt, kuna hageja ei saa tõendada negatiivset. Kostja on tõlgendanud asjaolusid teadlikult kallutatult, mis võimaldab kujutada hagejat negatiivselt. Selline käitumine leidis kostja poolt aset järjepidevalt kahe nädala jooksul ning oli isikuliselt suunatud hageja vastu. Lisaks levitas kostja peatoimetaja asetäitja AH samu ebaõigeid faktiväiteid ka teistes meediakanalites nagu näiteks 22.07.2014 ERR-i hallatavas Vikerraadios. Seega oli kostja poolt hageja õiguste rikkumine märkimisväärselt intensiivne. Kostja kujutas hagejat negatiivselt järjepidevalt kahe nädala pikkuse perioodi jooksul, kinnistades sellega avalikkusele negatiivset kujutist hagejast. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et kõigi ajalehes „Äripäev“ 14.07.2014 ilmunud toimetuse juhtkirjas „Korruptsioonivastane Kross

abistas skeemipunujaid“ avaldatud ja hagiavalduse esemeks olevate avalduste a)-d) puhul on tegemist osaliselt või täielikult väärtushinnangutega. Avaldus a) puhul on kostja avaldanud hinnangu, et hageja paigutab ennast korruptsioonivastase võitluse esiliinile ning ta ei ole hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib. Esimene lause osa viitab hageja viimasele valimiskampaaniale, mille sisuks oli korruptsioonivastasus. Teine lause osa viitab kostja toimetuse arvamusele, et ilmsiks tulnud asjaolude pinnalt on põhjendatud arvata, et hageja käitumine sarnaneb kritiseeritavate omaga. Avaldus b) puhul on kostja täiendavalt lisanud, et hageja käitub „liiga sarnaselt“ neile, kelle vastu protestib. Avaldus c) on hinnang järgnevas osas: „Kogu protsessi juures pidid tema vahe mõistus ja elukogemus kindlasti märku andma, et ettevalmistamisel oli tõenäoliselt pettus“ ning avaldus d) osas, mis puudutab soovitust ja hinnangut hageja käitumisele: „Ausa ettevõtja või eetilise poliitiku või mõlemana korraga oleks Kross pidanud lõpetama ärisuhted J-ga, mis siis, et tegu on peretuttavaga. Selle asemel andis ta panuse skeemi laienemisse“. Mõlema puhul on tegemist toimetuse hinnangu ja soovitusega ning ühelgi juhul ei ole võimalik kvalifitseerida neid avaldusi faktiväiteks, mille tõesust saaks hinnata jah-ei skaalal kohtumenetluse raames. Avaldusi a, b, c, d ei ole võimalik vaadelda faktiväidetena üheski osas, v.a. avalduse c osa: „Nüüd pisendab Kross oma osa läbirääkimistel. Tema väitel viis ta lihtsalt inimesed kokku ja saatis esimese tutvustava ekirja. Toimetusele teadaolevalt osales Kross esiotsa aktiivsemalt, hiljem ühe kirjasaajana läbirääkimistel“. Kostja rõhutab olulise põhimõttena, et vaidlusaluse artikli näol on tegemist juhtkirjaga, s.o. toimetuse kollektiivse arvamusega konkreetse päeva ajalehe uudislugudest või ühest neist. Avaldus b sisaldab isegi selgesõnaliselt kvalifikaatorit „Toimetuse arvates [...]“. See täiend kvalifitseerib avaldatu vääramatult hinnanguga – ei ole võimalik tõendada, kas miski oli juhtkirja avaldamise hetkel kostja toimetuse arvates nii või teisiti või natuke mõlemat. Selline täiend tähendab alati, et järgnev kajastab ajakirjaniku veendumust ja subjektiivset hinnangut või tõlgendust millelegi ja/või kellelegi. Kostja märkis, et avaliku elu tegelase puhul võib hinnang olla põhjendamatu eelkõige juhul, kui vaatluse all on tema eraelu või on tegu avaldusega, mille ainsaks eesmärgiks on solvata. Kostja eesmärgiks ega ka tema tegevuse tulemiks ei ole kindlasti hageja solvamine. Antud tsiviilasjas on kostja loonud hagejast paratamatult kuvandi, kuid see ei ületa ühelgi juhul tipppoliitiku taluvuspiiri. Nimelt, Eesti tipp-poliitikuna, kelle valimiskampaania loosungiks on võitlus korruptsiooniga, asudes osalema läbirääkimistes või ärilistes ettevõtmistes maksupettuse skandaali keskmes olevate isikutega, peab taluma ka ajakirjanduse põhjendatud huvi enda tegevuse vastu ja seda eriti juhul, kui tema tegevus on puutes tema valimiskampaania loosungitega. Hageja enda sõnad on avaldatud 11.07.2014 artiklis, milles muuhulgas on sedastatud, et ta viis inimesed kokku; võttis (või tema ettevõte võttis) JJ ettevõttelt laenu; pidi saama konsultatsioonitasu Aserbaidžaani kütuseäri õnnestumisel; küsis kirjavahetuse hindade ja logistika kohta. Tänaseks on J ja K kütuseäri skeemiga toimumas kriminaalmenetlus tosina isiku suhtes. Hageja etteheideteks on nii eelviidatud hinnangud seoses „sarnasusega korruptsiooniga“ kui ka „roll skeemis“ ning „panus skeemi laienemisesse“. Kostja leiab, et selliste hinnangute andmine oli lubatud ning kostja on avaldanud ainult põhjendatud väärtushinnanguid. Hageja poolt etteheidetav tuleneb hageja enda tegelikkuses toimunud kirjavahetusest ning selles tehtavatest järeldustest. Kirjavahetus on avaldatud täpselt sellisena nagu see tegelikkuses toimus. Sellest johtuvalt on avaldatud näiteks, et „Nüüd pisendab Kross oma osa läbirääkimistel. Tema väitel viis ta lihtsalt inimesed kokku ja saatis esimese tutvustava e-kirja. Toimetusele teadaolevalt osales Kross esiotsa aktiivsemalt, hiljem ühe kirjasaajana läbirääkimistel.“ (avaldus c), kuid see on enam kui tõene väide, sest hageja tõepoolest avaldas, et tema vaid tutvustas isikuid, kuid e-kirjavahetusest tuleneb tema palju laiem roll –

lõppedes sellega, et hageja oli kirjavahetuse pooleks ka tehingu detailide ja lepinguprojekti vahetamisel. Just olemasolevate tõendite põhjal avaldas kostja ka teised avaldused seoses hageja panusega skeemi laienemisesse ning hageja teadma pidamisele skeemi olemusest. Kostja on põhjendanud, miks ei olnud ükski avaldatud hinnang ebakohane ega ebaõige. Kui kohus peaks jõudma vastupidisele järeldusele ning tuvastama hinnangute avaldamise põhjendamatuse või kohustama kostjat faktiväited ümber lükkama, ei ole lisaks mittevaralise kahju nõude rahuldamine põhjendatud. Hageja väited, et anonüümsed kommentaarid kahjustasid hagejaga seotud organisatsioonide ja ühingute mainet, ei ole tõsiseltvõetavad. Isegi juhul, kui kohus kvalifitseeriks avaldatu faktiväideteks ning leiaks, et need on ebaõiged ning kohustaks kostjat need ümber lükkama, ei oleks põhjendatud ümberlükkamise avaldamine Äripäeva paberväljaande esilehel ja 4. lehel ja võrgus ülemisel järjekohal. Tulenevalt toimetusvabaduse austamise põhimõttest tuleks hagi rahuldamisel määrata, et andmed avaldatakse samas meediaväljaandes. Juhul, kui kohus leiaks, et vaidlusalused avaldused on ebaõigeteks faktiväideteks, ei ole põhjendatud väite ümberlükkamine viisil nagu nõutab hageja. Kostja selgitas, et selleks, et lükata ümber mistahes avaldust „samal viisil ja kohas“ peab see avaldus olema selles kohas ja sellel viisil avaldatud. Juhul, kui mistahes ebaõige faktiväide oleks olnud avaldatud võrguversioonis esiuudisena 11 tundi järjest, siis tuleks see ka sellisena ümber lükata. Antud juhul see nii ei olnud. Esiteks, hageja nõue, et avaldus avaldatakse veebiväljaandes selliselt, et see on esimene artikkel terve tööpäeva jooksul kell 8:00 kuni 19:00 eirab „samal viisil“ avaldamise põhimõtet – algne artikkel „liikus“ võrguväljaandes allapoole olenevalt sellest, mida rohkem loeti või mida täiendavalt avaldati. Seega ei ole põhjendatud hageja nõuded veebiväljaandes ümberlükkava teksti paigutuse ja kellaaja osas. Teiseks, nii paberväljaande kui võrguväljaande artikli puhul soovib hageja määrata kindlaks fondi, selle värvi ja muud kujundusvõtted. See ei ole õigustatud. Artikli pealkirja, teksti kujunduse osas on kostjal vaba voli muuta enda veebiportaali näiteks täielikult ning seda, milline näeb välja kostja veebileht kohtuotsuse jõustumise ajal, ei ole võimalik hagejal kostjale ette kirjutada. Kolmandaks ei nõustunud kostja ühelgi juhul hageja nõudega nr 2 osas, milles hageja soovib keelata ümberlükkava teksti kommenteerimise. Algne artikkel oli kommenteeritav, seega peab seda selgelt olema ka „samal viisil ja samas kohas“ avaldatav ümberlükkav avaldus. Maakohtu otsus 11.08.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja kohustas kostjat oma kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teises ajalehe „Äripäev“ paberkandjal väljaandes, teisel leheküljel samal viisil (sama värv, kirjatüüp, asukoht väljaandes, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) kui 14.07.2014 avaldatud artikli „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga: (pealkiri) Äripäev avaldas Eerik-Niiles Krossi kohta valeandmeid. Äripäev avaldas 14.07.2014.a. artikli pealkirjaga „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“, milles avaldati Eerik-Niiles Krossi kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Äripäev AS, et: I Eerik-Niiles Kross ei ole käitunud nagu korruptant. II Eerik-Niiles Kross ei olnud pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Samuti kohustas kohus kostjat oma kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe päeva jooksul ajalehe „Äripäev“ online-versiooni veebilehel www.aripaev.ee esiuudisena (kestvusega vähemalt 8 tundi) ajavahemikul 9.00–17.00 samal viisil (sama värv, sama kirjatüüp, sama asukoht väljaandes, sama kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) kui 14.07.2014 avaldatud artikli „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga: (pealkiri) Äripäev avaldas Eerik-Niiles Krossi kohta valeandmeid. Äripäev avaldas 14.07.2014.a. artikli pealkirjaga „Korruptsioonivastane

Kross abistas skeemipunujaid“, milles avaldati Eerik-Niiles Krossi kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Äripäev AS, et: I Eerik-Niiles Kross ei ole käitunud nagu korruptant. II Eerik-Niiles Kross ei olnud pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Kohus märkis, et otsuse resolutsiooni p-des 2 ja 3 nimetatud teated tuleb avaldada ilma illustratsioonideta, kommentaarideta jms lisamaterjalita. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 10 000 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on hageja ja kostja vahel seoses viimase poolt 14.07.2014 ajalehe Äripäev online-versioonis ja paberkandjal avaldatud artiklitega „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“ vaidlus järgmistes küsimustes: 1) millised väited on kostja avaldanud; 2) kas väited on tõendatud; 3) kas väidete avaldamine oli õigusvastane; 4) tekitatud mittevaralise kahju hüvitise suurus. Pooled ei vaidle, et käsitleda tuleb nelja avaldust (väidet). Samas on hageja nelja väite väljatoomisel lähtunud artikli online-versioonist ja kostja lehe paberkandjal avaldatud versioonist. Kohus leidis, et erinevused on sedavõrd väikesed, et väiteid sisuliselt ei muuda. Kohus võttis käsitlemiseks kostja poolt väljatoodud variandi, mis vastab Äripäeva artikli paberkandjal avaldatud versioonile. Artiklites on kostja kohta avaldatud järgmised tekstilõigud: 1) „Ennast korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Eerik-Niiles Kross pole ise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib“; 2) „Toimetuse arvates on end korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Eerik-Niiles Kross käitunud liiga sarnaselt nendega, kelle vastu ta protestib. IRLi ühe juhtpoliitiku roll arvatavate maksupetturite skeemis paistab olevat sisulisem, kui Kross tunnistab.“; 3) „Nüüd pisendab Kross oma osa läbirääkimistel. Tema väitel viis ta lihtsalt inimesed kokku ja saatis esimese tutvustava e-kirja. Toimetusele teadaolevalt osales Kross esiotsa aktiivsemalt, hiljem ühe kirjasaajana läbirääkimistel. Kogu protsessi juures pidid tema vahe mõistus ja elukogemus kindlasti märku andma, et ettevalmistamisel oli tõenäoliselt pettus“; 4) „Ausa ettevõtja või eetilise poliitiku või mõlemana korraga oleks Kross pidanud lõpetama ärisuhted J-ga, mis siis, et tegu on peretuttavaga. Selle asemel andis ta panuse skeemi laienemisse“. Isiku maine kahjustamine on võimalik nii väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust. Hageja on jätnud kohtu kaaluda, kas tegemist on avaldatud väärtushinnangutega või kuuluvad avaldatud asjaolud siiski faktiväidete alla. Kohus asus seisukohale, et tegemist on faktiväidetega. Riigikohus on leidnud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta ning on väitnud, et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav. Kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub (RKTKo nr 3-2-1-161-05). Väljendid „pole ise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib ", „on käitunud liiga sarnaselt nendega, kelle vastu ta protestib", „roll arvatavate maksupetturite skeemis paistab olevat sisulisem“ ja „Ausa ettevõtja või eetilise poliitiku või mõlemana korraga oleks Kross pidanud lõpetama ärisuhted J-ga“ ei ole esitatud omaette, vaid seonduvalt hageja isikuga ja koos teiste kaudsete asjaoludega, millest mõistlikult võib järeldada fakte, mis käivad hageja kohta. Hageja on seisukohal, et kostja poolt 14.07.2014 artiklites pealkirjaga „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“ on avaldatud kokkuvõtvalt kaks väidet: 1. Eerik-Niiles Kross on käitunud nagu korruptant; ja 2. EerikNiiles Kross oli pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Kostja väitel ei ole artiklis sellist sõnastust esinenud ja see on vaid hageja vaba tõlgendus. Riigikohtu

seisukohast lähtuvalt võivad VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust (RKTKo nr 3-2-1-24-15). Kohtul tuleb tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Tõendamaks, et tema poolt esitatud kaks kaudset faktiväidet mõistlikult võttes järelduvad avaldatud artikli sisust, on hageja kohtule tõendina esitanud KK kirjaliku arvamuse (kd II tl 40-47). KK on eesti keele PhD, TLÜ rakenduslingvistika professor, Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige, tekstialalüüsi ainete lektor alates 1992, õiguskeele ja - tõlgenduse ainete lektor alates 1995. Kostja vastuväidete kohaselt on nimetatud tõend asjakohatu, sest ekspert ei saa anda hinnangut Äripäeva mõistliku lugeja eest ning tegemist ei ole nõuetekohase ekspertiisiga. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, tegemist ei ole ekspertiisiga ja ekspertarvamusega, vaid TsMS §-s 272 lg 2 nimetatud dokumentaalse tõendiga so menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamusega. Keeleteadlasena kuulub KK tegelusvaldkonda ka tekstianalüüs, mistõttu ta kindlasti omab eriteadmisi, et tuvastada, mis teatud tekstist mõistlikult võttes järeldub. Kohtu arvates ajalehe Äripäev mõistliku lugeja arvamust ei ole võimalik ega vajalik eraldi välja selgitada. KK, analüüsis 14.07.2014 avaldatud Äripäeva artikleid „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“ jj ning seejuures vastas hageja küsimustele. Küsimus 1. Kas tekstilõikudest „Ennast korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Eerik-Niiles Kross pole ise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib.“; “Toimetuse arvates pole end korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Eerik-Niiles Kross ise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib.“; “Toimetuse arvates on end korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Eerik-Niiles Kross ise käitunud liiga sarnaselt nendega, kelle vastu ta protestib.“ või artiklist tervikuna saab vabalt eesti keelt valdav mõistlik isik aru, et Eerik-Niiles Kross on käitunud nagu korruptant? Vastus: Tekst ei luba küsitud lausetele anda ühest tõlgendust. Tõlgendusvõimalusi on kaks: 1.Eerik-Niiles Kross on käitunud nagu korruptsiooni subjekt ehk korruptant. 2.Eerik-Niiles Krossil ei ole sisemisi (moraalseid?) tõkkeid käituda nagu korruptsiooni subjekt ehk korruptant. Mõlema tõlgendusega implitseeritakse lugejale artikli teemaks võetud isiku ühiskondlikult taunitav omadus. Seejuures on implikatsioon artiklitervikus demagoogiline, sest kogu artikli piires ei ole teemaisikule omistatud ühtki ametipositsiooni, millega korruptsioonivihjet saaks seostada (kd II tl 40-44). Küsimus 2: Kas tekstilõikudest (Pealkiri: „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“; „Nüüd pisendab Kross oma osa läbirääkimistel. Tema väitel piirdus asi lihtsalt inimeste kokkuviimise ja esimese tutvustava e-kirja saatmisega. Samas toimetusele teadaolevalt osales Kross esiotsa aktiivsemalt, hiljem lihtsalt kirjasaajana läbirääkimiste juures. Kogu selle protsessi juures pidid ühtlasi tema vahe mõistus ja elukogemus märku andma, et ettevalmistamisel on tõenäoliselt pettus.“; „Kas ausa ettevõtja ja eetilise poliitiku või mõlemaga korraga oleks pidanud Kross igal juhul lõpetama ärisuhted J-ga, mis siis, et tegu on peretuttavaga. Aga mitte andma oma panust skeemi laienemisse.”) või artiklitest tervikuna saab vabalt eesti keelt valdav mõistlik isik aru, et: Eerik-Niiles Kross on pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni? Vastus: Eerik-Niiles Kross on kujutatud mingi tekstis nimetatud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis ja tal on seos selle protsessiga (st kavandamisega) algusest lõpuni.

Kohus pidas oluliseks viidata vastuse ühele kommentaarile: „Olen eespool juba analüüsinud pealkirja (küsimus 1) ja sõnumi usaldusväärsuse võimendamist toimetusele viitamise abil. Antud juhul esitatakse sõnum toimetuse nimel kui fakt: toimetusele teadaolevalt tähendab, et lõigu väited on toimetusele kui sõnumi avaldajale teada, mis on tavapärane viis kinnitada sõnastatud sisu faktipõhisust: toimetus saab avaldatud sisu dokumentaalselt tõestada, kuid tõendeid allikakaitse tõttu ei avaldata. Küsimus 3: Kuidas mõjutavad küsimustes 1 ja 2 nimetatud väidete mõju lugejale alljärgnevad artiklid: a) 11.07.2014 artikkel ajalehes Äripäev pealkirjaga „Krossi salajased ärihuvid; b) 11.07.2014 artikkel ajaleht Äripäev online-versioonis pealkirjaga „Eerik-Niiles Kross – maksuskeemitajate äripartner “; c) 11.07.2014 artikkel ajalehes Äripäev pealkirjaga „Kross: vahendasin kontakte“ ; d) 11.07.2014 artikkel ajaleht Äripäev online-versioonis pealkirjaga „Kross: vahendasin kontakte“; e) 15.07.2014 artikkel ajaleht Äripäev online-versioonis pealkirjaga „Loe Krossi kirjavahetust aseri kütuseärikatega“ ; g) 16.07.2014 artikkel ajalehes Äripäev pealkirjaga „Kross aitas skeemitajaid“; h) 24.07.2014 AH arvamusartikkel ajaleht Äripäev online-versioonis pealkirjaga „Poliitik Krossi teine pale“; i) 25.07.2014 AH arvamusartikkel ajalehes Äripäev pealkirjaga „Poliitik Krossi teine pale“ ; j) 22.07.2014 ajaleht Äripäev peatoimetaja asetäitja AH kommentaar Vikerraadios pealkirjaga „AH: poliitik Krossi teine pale“. Vastus: Äripäeva regulaarset lugejat mõjutavad kõik küsimusse 3 lisatud artiklid ja seal kujunenud diskursust võimendab selle ulatumine muudesse meediakanalitesse, eriti selles osas, mis on nimeliselt seostatavad Äripäevaga, nii et meediatekstid suunavad selle meediaväljaande juurde ka neid, kes tavaliselt Äripäeva ei jälgi. KK on vastust kommenteerinud järgmiselt: Nii kujuneb igal juhul (a) aine ja mõtteviisi kaudu seotud diskursus, kus ühelt poolt on teemaks Krossi isik ja teiselt poolt äriskeemid, pettused ja isegi nendega seotud kohtuasjad. Samas kujundatakse (b) hüperlinkide abil peale sisulise diskursuse ka formaalselt seotud diskursus, mis suunab neidki lugejaid, kes on juhuslikult sattunud ühele artiklile (minu näites siis põhiartiklile, mida oma vastustes olen analüüsinud ka autentses online-versioonis). Nimelt võimendab Eerik-Niiles Krossi korruptsiooni, maksupetturitega ja äriskeemidega seostatavat diskursust kui temaatiliselt seotud tekstikogumit eriti tugevasti AH Vikerraadio päevakommentaar 22.07.2014 (küsimus 3-i). Suuline tekst oleks suhteliselt kaduv, kuid saated on järelkuulatavad ning kõnealune saade on samal päeva avaldatud ERR-portaalis kui arvamusartikkel koos autori foto ning tema positsioonile viitava tiitliga (foto allkiri: AH on Äripäeva peatoimetaja asetäitja. (Foto: Äripäev))  need ERRi kaks allikat on juba märksa laiema adressaadiga kanalid kui Äripäev. Mainin ka seda, et küsimuses 3 esitatud pealkirjade kooslust peab Eesti Keele Instituudi tõenäosuspõhine emotsioonidetektor tundetoonilt negatiivseks. Negatiivselt mõjutavaks võib kvalitatiivsel analüüsil pidada ühendeid „salajased ärihuvid“ ja „maksuskeemitajate äripartner“ ning kasutatud sõnu „maksuskeemitaja“, „kütuseärikas“ ja „skeemitaja“. Kõik need on negatiivse konnotatiivse tähendusega ehk negatiivse lisatähendusega ja esitatud pealkirjades seostuvana Krossi nimega. Pealkirjad on kõige enam mõjutav kooslus, sest neid loetakse lugemisväärseid meediatekste otsides nii paberlehes kui ka online ka siis, kui artiklit ennast tegelikult ei loeta. Pooled ei vaidle selle üle, et Eerik-Niiles Krossi puhul ei ole tegemist ametiisikuga. Eeltoodu tõendab veelkord kohtu seisukohta, et kostja on artiklis avaldanud kaudsed faktiväited: EerikNiiles Kross on käitunud nagu korruptsiooni subjekt ehk korruptant; Eerik-Niiles Krossil ei ole sisemisi (moraalseid?) tõkkeid käituda nagu korruptsiooni subjekt ehk korruptant ja Eerik8

Niiles Kross on kujutatud mingi tekstis nimetatud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis ja tal on seos selle protsessiga (st kavandamisega) algusest lõpuni. Need avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid artikli sisust mõistlikult võttes järelduvad. Faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, ei pea kostja olema avaldanud sõnaselgelt. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja peab tõendama, et väide hageja käitumisest korruptandina ja kütuseäri skeemi kavandajana selle algusest lõpuni on vastavuses tegelikkusega: millal, kus ja millega seoses hageja käitus korruptiivselt ning millise kütuseäri skeemi ta lõplikult kavandas. Kostja on seisukohal, et kui ka osaliselt on avaldatu kvalifitseeritav faktiväidetena, vastavad avaldatud andmed tõele ning tõese informatsiooni ja andmete avaldamine ei ole õigusvastane. Avaldatu tuleneb hageja enda tegelikkuses toimunud kirjavahetusest ja sellest tehtud järeldustest ning kostja viitab tõenditena 15.07.2014 tema poolt online-versioonis avaldatud kirjavahetusele (tl 24-27 I kd). Avaldaja on teatanud, et avaldab hageja ja JJ suhtlusest aseritega osa. Menetluse käigus kostja tõendeid mingi täiendava ja avaldamata osa kohta esitanud ei ole. Seetõttu saab kohus hinnata kostja väidete (Eerik-Niiles Krossi kütuseäri skeemi kavandajana selle algusest lõpuni) vastavust tegelikkusele vaid avaldatud kirjavahetuse põhjal. Kohus nõustus hageja seisukohtadega e-kirjavahetuse osas, millest tulenevalt nähtub, et hageja ei olnud tehingu algataja kuna ei pöördunud initsiaatorina kellegi poole. Tema poole pöördus 20.06.2012 TT. Hageja ei võtnud pakkumist vastu, vaid 22.06.2012 on hageja e-kirjas edastanud „täiendavad küsimused potentsiaalselt ostjalt“. Kostja väide nagu oleks hageja kasutanud erialast sõnavara, on asjakohatu, sest kirjast nähtub üheselt, et küsimused on koostanud kolmas isik. Järgmisel päeval teatab SB oma kirjas, et seda ei ole võimalik enam osta, kuid teeb teise pakkumise samale tootele. Vastusena sellele viib hageja kokku SB ja JJ, viidates viimasele kui inimesele, kes tegeleb õlitoodetega. Enda kohta hageja seda väidet ei kasutanud, tehtud ettepanekuid vastu ei võtnud ja tehingu tingimuste üle ei arutlenud. Äripäevas avaldatud kirjavahetusest nähtub, et hageja on omalt poolt edastanud vaid kaks e-kirja, kus ühes edastab potentsiaalse ostja küsimused ning teises teatab, et suunas küsimused edasi JJ-le, kes antud teemaga tegeleb. Ülejäänud kirjad on saadetud mitmele inimesele ning hageja on kontaktide vahendajana olnud e-kirjavahetuse „koopias“ ning pole ise aktiivselt kirjavahetust pidanud. Kohtu hinnangul nähtub ekirjavahetusest, et hageja ei kavandanud kütuseäri skeemi, vaid vahendas müüjale potentsiaalse ostja. Ainuke ettepanek, mille hageja tegi, oli suunatud müüja ja potentsiaalse ostja otsesuhtluse loomisele, mis ka teoks sai. Skeemi kavandaja on mõistliku inimese arusaama järgi keegi, kes skeemi planeerib ja seda enda kontrolli all hoiab. E-kirjavahetusest nähtub, et hageja tegevus sellele ei vastanud. Intervjuus Äripäevale on hageja ka ise kinnitanud, et tema roll piirdus vaid kontaktide vahetamisega. Äripäev osundas artiklites, et “toimetusele teadaolevalt osales hageja esiotsa aktiivsemalt, hiljem lihtsalt ühe kirjasaajana läbirääkimiste juures”. Kohus toetas hageja seisukohta, mille kohaselt potentsiaalse ostja esimese sissejuhatava küsimuse vahendamist ei saa pidada “esiotsa aktiivsemaks osalemiseks”, samuti ei ole kohane pidada lihtsalt kirjasaajana läbirääkimiste juures olemist kavandamiseks. Asjaolu, et hageja oleks tehingu teokssaamisel teeninud konsultatsioonitasu, ei muuda teda kavandajaks. Tasu oleks pidanud olema kontaktide vahendamise eest, millele ta ka ise viitas ühes sellega, et samase teenuse osutamisega, s.t kontaktide vahendamisega, on hagejale kuuluv äriühing varemgi tulu teeninud.

Kostja on selgitanud, et ajakirjanikul tekkis artiklite raames kahtlus, kas on võimalik „ausalt“ soetada kütust 27 dollarit alla turuhinna ning tuginedes artiklite koostamisel kogutud infole leidis, et hageja on käitunud liiga sarnaselt nendele, kelle vastu ta võitleb ehk liiga sarnaselt korruptandile. Ajakirjaniku artiklites väljendatud seisukoht kujunes Neste Eesti AS-i peadirektori IK-ga peetud kirjavahetuse pinnalt (tl 88 II kd). E-kirjas selgitas IK, et ei pea reaalseks olukorda, kus tarnitakse kütust 27 dollarit alla turuhinna ning väga stabiilseks IK nimetatud kanalit ei pidanud. Arvestades, et hageja kütuseäriga ei tegele ega olnud ka kaalutud äris osaline, ei pidanudki ta teadma, kas antud juhul on pakutav hind realistlik või mitte. Kostja väide nagu oleks 09.07.2012 e-kirja (tl 76 II kd) lausest „võimalik on saada originaalsertifikaat“ võimalik välja lugeda, et tegemist on ebaausa tehinguga, põhjendamata. Kütusele väljastatav originaal-sertifikaat tõendab kütuse nõuetele vastavust, seetõttu ei viita ta sugugi ebaausale tehingule, ehkki maksuameti hinnangul ei ole ta ka garantiiks, et kütuse liikumine oleks aus (tl 123 II kd). Eriteadmistega isik kütuseturu toimimises, JS, vastuseks hageja küsimustele on esitanud kirjaliku arvamuse (tl 58, 71-76). Dokumendist nähtuvalt on JS pärast esitatud materjalidega tutvumist jõudnud arvamusele, et tarnevalemi ja kauba üleandmise-vastuvõtmise mittekokkuleppimine, samuti maksetingimustest mitterääkimine ega ka põhjendamatult mahukas vahendustasude üle arutlemine ei viita ostjate plaanile viia ellu mingisugunegi makse optimeeriv skeem või suisa maksupettus. Artiklit ja kirjavahetust lugedes jääb mulje, et tegu on reaalsete huvitatud ostjatega, kuid müüjatel ei pruugi hetkel kaupa olla ning seda võidakse minna alles hankima ja otsima, paraku on selline teinekord ka tavapraktika. Äripäev on selgitanud, et hageja „käitus liiga sarnaselt nendega, kelle vastu ta võitleb“, mis seisnes muuhulgas selles, et JJ ja MK on seotud ühe Eesti suurima maksupettuse skeemiga. Kostja on esitanud oma 31.10.2012 artikli (tl 90-97 II kd), millega soovib tõendada, et juba sel ajal oli väljaanne teadlik JJ ja MK seotusest maksupettusega. Äripäeva artiklitest ei nähtu, et MK oleks olnud hageja poolt vahendatava ärisuhte osaliseks. Hageja ise on Äripäevale selgitanud, et MK-ga ei ole tal üldse kokkupuudet. Kohtule ei ole selge, millisel eesmärgil on kostja nimetatud isiku esile toonud. Äripäev on teinud järelduse nagu oleks hageja pidanud teadma, et sõlmitav tehing võib olla korruptiivne, sest isikud, kelle kontakte vahendati, on väidetavalt varem toime pannud korruptsiooni kuritegusid. Kuna hageja vahendas JJ kontakte, siis Äripäeva hinnangul on JJ väidetavalt varem toime pannud korruptsiooni kuritegusid. Kohtul sellekohased andmed puuduvad. Samal ajal Äripäeva poolt lisatud artiklis (tl 14, 18 I kd) on kostja ise öelnud, et Äripäevale teadaolevalt K-ga koos äri ajanud JJ kahtlustatavate hulka ei kuulu. On pidanud hämmastavaks ja õiglustunnet riivavaks prokuratuuri tegevust JJ-le kahtlustuse mitteesitamisel ning soovinud selle kohta prokuratuuri selgitust. Äripäeva 07.09.2015 artiklist „Skeemimeister sai karmi süüdistuse“ nähtub, et Äripäev on pidevalt olnud teadlik asjaolust, et JJ-le kriminaalasjas süüdistust esitatud ei ole. Artikli kohaselt on ringkonnaprokurör MT selgitanud, et tõendid ei kinnita JJ osalust maksukuriteo toimepanemisel ja seetõttu ei olnud alust talle süüdistuse esitamiseks. Eeltoodust tuleneb, et Äripäeva ajakirjanik on JJ „süüdi mõistnud“ ja avaldanud hämmingut, et õiguskaitseorganid ei ole temaga ühel seisukohal. JJ ei ole toime pannud korruptsiooni kuritegusid ja selgusetuks jääb väide kostja artiklis, et hageja pidanuks JJ-ga lõpetama kõik suhted sh perekondlikud. Kostja on tõendina esitanud Äripäeva artikli 21.02.2014, millega soovib tõendada, et lisaks eestlastele oli kirjavahetuses osaliseks ka TT, kes on väidetavalt seotud „ skandaalse Bakuu afääriga“. Et esitatud artikkel avaldati ligi kaks aastat pärast seda kui hageja isikute kontakte vahendas, on tõend asjakohatu. Eelkäsitletust tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et ajalehe Äripäev 14.07.2014 avaldatud

artikli väited (hageja käitumisest korruptandina ja kütuseäri skeemi kavandajana selle algusest lõpuni) vastaksid tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 4 järgi võib hageja nõuda ebaõigete andmete avaldamise korral nende ümberlükkamist või paranduste avaldamist avaldamise eest vastutava isiku kulul. Kohus rahuldas hageja põhinõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. Kohus leidis, et kostja on avaldanud ebaõigeid andmeid 14.07.2014 ajalehe Äripäev artiklis pealkirjaga „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“. Sama artikkel sama kuupäevaga ilmus ka Äripäev online’s. Hageja oma nõudes ebaõigete andmete kostja poolt ümberlükkamiseks või paranduste avaldamiseks on esitanud konkreetsed tingimused avaldatava mahu, paigutuse, värvi, kirja suuruse ning veebilehel püsimise ajavahemiku osas. Kostja on seisukohal, et ümberlükkamine viisil, mida hageja nõuab, ei ole põhjendatud ja ei austaks toimetusvabaduse põhimõtteid. Kostja leiab, et hagi rahuldamisel tuleks määrata, et parandus avaldatakse samas meediaväljaandes ning viitab seejuures Riigikohtu lahendile 3-2-1-5-07. Maakohus, tuginedes tegelikkuses Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-5-07 avaldatud seisukohale, leidis, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kohustada kostjat oma kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teises ajalehe "Äripäev“ paberkandjal väljaandes, selle teisel leheküljel teade järgmise tekstiga: Äripäev avaldas Eerik-Niiles Krossi kohta valeandmeid (pealkiri). Äripäev avaldas 14.07.2014.a. artikli pealkirjaga „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“, milles avaldati Eerik-Niiles Krossi kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Äripäev AS, et: I Eerik-Niiles Kross ei ole käitunud nagu korruptant; II EerikNiiles Kross ei olnud pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Samuti kohustas kohus kostjat avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe päeva jooksul ajalehe “Äripäev” online-versiooni veebilehel www.aripaev.ee esiuudisena tekst: Äripäev avaldas Eerik-Niiles Krossi kohta valeandmeid (pealkiri). Äripäev avaldas 14.07.2014.a. artikli pealkirjaga „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“, milles avaldati Eerik-Niiles Krossi kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Äripäev AS, et: I Eerik-Niiles Kross ei ole käitunud nagu korruptant; II Eerik-Niiles Kross ei olnud pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Teated tuleb avaldada ilma kommentaaride, illustratsioonide vms lisamaterjalita. Kuna andmete ümberlükkamine peab toimuma ka samal viisil, kui 14.07.2014 ajalehes ilmunud artikkel „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“, tuleb kostjal arvestada kohtu arvates „viisiga“ hõlmatavaid tingimusi: paigutus, värv, kirja suurus ja tüüp ning paiknemine. Seoses hageja esimese alternatiivse nõude rahuldamisega ei käsitlenud kohus otsuses hageja teist alternatiivset nõuet. Hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kostja on seisukohal, et väidete avaldamine ei olnud õigusvastane, kuna hageja on avaliku elu tegelane ja tipp-poliitik ning avaldatul oli mingigi faktiline baas. Kohus leidis, et kostja majanduslikust kaalutlusest lähtuv soov näha asjaolude vahel seost ei ole kostja ebatõese kujutamise õigustuseks ei ajakirjandusliku ega avaliku huvi seisukohalt. Riigikohus on asunud seisukohale, et faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (RKTKo nr 3-2-1-83-10). KK on artikli analüüsis kokkuvõtvalt lisanud, et ka Eesti Keele Instituudi väiksemahulise emotsioonidetektori järgi, mis ei arvesta irooniat ega tunne ära negatiivseid piltlikke sõnakasutusi on põhiartikli toon

sõnastikupõhise analüüsi järgi vastuoluline (seejuures on artikli alguse kolm lõiku ja fookusse jääv lõpulõik negatiivse tundetooniga), usaldusväärsema tõenäosuspõhise analüüsi järgi aga valdavalt negatiivne. Nii võib kindel olla, et artikli lugejat mõjutatakse artikli pealkirjas eenduva teemaisiku suhtes negatiivselt või vähemalt kirjeldatakse tugeva negatiivse värvinguga, mis tekitab neutraalsete ja positiivsete tekstiosadega vastuolu (tl 47 II kd). Eeltoodud tõend täiendavalt kinnitab, et kostja artikli eesmärk oli hagejast lugejale negatiivse kuvandi loomine. Kohus on eelnevalt andnud hinnangu, et objektiivne faktiline baas ei ole tõendamist leidnud, on vaid kostja soov näha teatud asjaolude vahel seost. Näiteks suuremad etteheited hagejale tulenevad tema lävimisest „kurjategija ja maksupettur“ JJ-ga. Kostja ei ole tõendanud, et mainitud isik oleks toime pannud kuritegusid või oleks tegelenud suuremahulise maksupettusega. Hageja nõustus, et avaliku elu tegelasena on ta ise seadnud ennast üldsuse erilise tähelepanu alla ning kannab seega kõrgendatud talumiskohustust seoses tema au teotamisega, kuid hageja ei pea kõrgendatult taluma ebaõigeid väiteid, mis ei ole ei otse ega kaudselt seotud tema poliitilise avaliku tegevusega. Isegi kõrgendatud talumiskohustuse korral põhjustab kõnealuste hinnangute andmine rohkem hingelisi üleelamisi kui ajutine meeleolulangus. Riigikohus on leidnud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo nr 3-2-1-8310). Hagejat kujutati kui hämarate ärisidemete otsijat ning (maksu) pettuslike skeemide planeerijat. Kelmus, maksupettus ja maksude tasumisest kõrvalehoidumine ning nimetatud tegude katsed on Eesti Vabariigis kuriteona karistatavad teod. Seega kujutatakse hagejat kurjategijana. Samuti kujutatakse hagejat kui korruptanti, mis on äärmiselt solvav, sõltumata isiku aktiivsusest avalikus elus. Keskmine lugeja mõistab korruptsiooni eelkõige altkäemaksu või pistise võtmisena või muu avaliku usalduse vastase teona. Seega on kostja süüdistused hageja suhtes väga raske ja tõsise iseloomuga ning faktiväidete avaldamisega kaasneva rikkumise laad ja raskus märkimisväärsed. Hageja leidis, et kõiki asjaolusid arvesse võttes kaalub hageja õigus au ja hea nime kaitsele (sh õigus olla kujutatud üldsuse eest tõeselt ja kohaselt) ning privaatsusele üles võimaliku ajakirjandusliku ning avaliku huvi, mistõttu oli kostja poolt hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamine õigusvastane. Kohus nõustus hageja seisukohaga. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel arvestas kohus muuhulgas järgmiste asjaoludega: - Rikkumise raskus. Hageja selgitab, et on Eestis parlamendierakonna aseesimees ning aktiivne poliitik. Oli aastatel 1995-2000 julgeoleku koordinatsioonidirektori büroo direktor ning 1988.aastal oli hageja üks kolmest sini-must-valge lipu väljatoojatest Tartu Muinsuskaitse päevade ajal. Hagejal on sügav austus oma Isamaa vastu ja ta on truu Eesti

Vabariigile. Hageja kujutamine oma kodumaa vastaselt motiveeritud kurjategijana solvab hagejat sügavalt. Nimetatud hageja väited nende sisu arvestades on kohtu hinnangul usutavad. Kostja vastuväited ei anna alust vastupidiseks järelduseks. Kostja avaldas Äripäevas ja Äripäev online’is ajavahemikul 11.07.2014 kuni 24.07.2014 so kahe nädala jooksul hagejaga puutumuses kõnealustel teemadel viis artiklit kujutades hagejat samadest asjaoludest johtuvalt negatiivselt. Kostja ei lõpetanud hageja kohta ebaõigete faktiväidete levitamist ka pärast hageja poolt omapoolsete selgituste andmist. Hageja kinnitas kõigi nimetatud faktiväidete ebaõigsust. Kostja ei põhjendanud hageja selgituste arvesse võtmata jätmist ning jätkuvalt tõlgendas asjaolusid teadlikult kallutatult. Kahe nädala pikkuse perioodi jooksul kostja kujutas hagejat negatiivselt järjepidevalt kinnistades sellega avalikkusele negatiivset kujutist hagejast. Seega kostja poolt hageja õiguste rikkumine oli märkimisväärselt intensiivne. Kostja varasem käitumine. Kostja tegevus kõnesoleva temaatika käsitlemisel on riivanud põhjendamatult rohkemate isikute au ja head nime kui hageja ja JJ. Kostja avaldas 11.07.2014 artikli nagu oleks vandeadvokaadid KK ja TM osalenud samuti maksupettuse skeemis. Tallinna Ringkonnakohus oma 17.12.2015 otsusega rahuldas KK ja TM hagi AS Äripäev vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava käitumise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks (tl 64-68 II kd). Kohus leidis, et kostja on artiklite avaldamisel teadlikult kasutanud demagoogiat, püüdes kunstlikult luua skandaali ja sellise käitumise huvi on majanduslik. Preventiivne kahjuhüvitis ja kostja majandusnäitajad. VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebaõigete andmete avaldamisega isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Seega on mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk muuhulgas mõjutada ka kahju tekitajat hoiduma samalaadsest tegevusest. Riigikohus on avaldanud, et mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01). Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid, täidab ka preventsioonifunktsiooni. See ei tähenda aga, et kohus peaks preventsioonifunktsiooni arvestades mõistma kahju tekitajalt välja viimase saadud kasu, vaid et kohus võib VÕS § 134 lg-s 6 nimetatud deliktide puhul hüvitise väljamõistmisel arvestada täiendavate asjaoludega (RKTKo nr 3-2-1-18-13 p 29). Kostja 2013 majandusaasta aruande (tl 36-64 II kd) kohaselt oli kostja müügitulu 2013 11 712 804 eurot ning kasum 1 088 035 eurot. Arvestades eeltoodud kostja tegevust ning kohtupraktikat au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitiste suuruse osas on alust arvata, et nö tavapärane hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ei mõjuta kostja majanduslikku seisu selliselt, et kostja hoiduks seetõttu edasiselt samasest tegevusest. Kostja on seisukohal, et hageja viidatud andmeid ei saa arvestada, kuivõrd hageja poolt lisatud majandusaasta aruanded kajastavad lisaks ajalehe Äripäev avaldamisele ka seminaride ja konverentside korraldamise ning kirjastustegevuse tulusid. Kohus leidis, et Äripäev on ühtne kaubamärk kuhu on koondunud kolm tegevust, mis toetavad teineteist ning suurendavad eeldatavalt teiste valdkondade kasumit. Seetõttu ei ole võimalik jagada Äripäeva majanduslikke näitajaid viisil nagu kostja on püüdnud väita.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Tuginedes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-des 19-22 antud tõlgendusele ei määranud kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Kohus märkis, et hageja võib nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Apellatsioonkaebus 15.09.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 11.08.2016 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti palub kostja võtta tõendina asja juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ja tunnistada asja lahendamisel kohaldamisele kuuluv VÕS § 134 lg 6 otsuse resolutsioonis põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata. Kostja hinnangul on maakohus eiranud Eesti kohtupraktikas aastate jooksul väljakujunenud ajakirjandusõiguse põhimõtteid ja seaduse tõlgendamise printsiipe sh on maakohus leidnud, et mõistliku lugeja põhimõtet ei ole vajalik kohaldada, laiendanud ebaproportsionaalselt kaudsete faktiväidete kontseptsiooni ning kohaldanud esimest korda Eesti kohtupraktikas karistuslikku kahju ning seda praktiliselt ilma põhjendusi toomata. Maakohus on omistanud kostjale väidete avaldamise, mida kostja tegelikkuses ei avaldanud, millega on kohus rikkunud lubamatult õiguskaitsevahendeid kohaldades materiaalõigust. Mõistliku isiku testist lähtudes ei saa lugeda, et avaldatud väidetes c, d ning artikli pealkirjas oleks avaldatud, et hageja on „skeemi kavandaja algusest lõpuni“, mistõttu maakohus on vääralt VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes tõlgendanud materiaalõigust, lugedes nõude esitamise võimalikuks olukorras, kus kostja ei ole väidet avaldanud. Mõistliku isiku testist lähtuvalt on eelkõige avaldatud, et hageja on skeemi panustanud/abistanud/osalenud aktiivsemalt kui väitis. Mõistliku isiku testist lähtuvalt on avaldatud, et hageja käitumine on olnud sarnane korruptandi omale. Maakohus on vastuolus Riigikohtu praktikaga (RKTKo 3-2-1-161-15) väitnud, et kohtu arvates kostja ajalehe mõistliku lugeja arvamust ei ole võimalik ega vajalik välja selgitada. Selle asemel on nii selle hindamisel, kas väited on avaldatud kui ka selle hindamisel, kas tegemist on väärtushinnangu või faktiväitega (kuigi tegemist on õigusliku otsusega) kohus tuginenud hageja poolt kinni makstud ja küsimustega suunatud eesti keele PhD KK arvamusele. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme selles, et otsus on suures osas põhjendatud hageja poolt tellitud KK arvamusega, mida maakohus käsitas kui ekspertarvamust TsMS ptk 32 tähenduses. Lisaks asjaolule, et selline arvamus ei saa olla ekspertarvamuseks ei saa see olla antud vaidluses isegi dokumentaalse tõendina arvestatav, sest sellega ei ole võimalik tõendada asjaolusid, mille tõendamiseks on see esitatud. Nimelt a) keeleteadlane ei saa anda arvamust mõistliku lugeja eest; b) hageja esitatud arvamus on nõnda erapoolik ning suunav, et selle alusel järelduste tegemine avaldatu kohta oleks lubamatu. Seda, et tegemist ei ole mõistliku keskmise kostja lugejaga, iseloomustab ka KK arutluskäik, mis on märgitud ka maakohtu otsuses. Selline analüüs ületab igasuguse mõistliku lugeja võimekuse. Samuti leiab kostja, et ekspertiis ei ole läbi viidud terviklikult, kuna ekspert ei analüüsi teksti, mis on tegelikult artiklis avaldatud – ekspert on kõrvale jätnud iga vähegi relevantse ajakirjanike poolt antud hinnangu nii artiklites kui ka juhtkirjades. Lisaks ei saa õiguslikku positsiooni tõendada ekspertarvamusega. Kostja leiab, et tegemist on asjakohatu ja lubamatu tõendiga, sest sellel ei ole asjas tähtsust, sellise arvamusega ei saa tõendada asjaolusid, mida hageja soovib sellega tõendada ning see on ebausaldusväärne erapooletu

arvamusena, mistõttu palub kostja keelduda tõendi vastuvõtmisest. See tulnuks tagastada TsMS § 238 lg 1, 2 ja 3 alusel või jätta see arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel. Kui ringkonnakohus leiab, et hageja poolt vaidlustatud väiteid ei ole kostja sellisel kujul avaldanud nagu hageja neid loeb, kuid siiski on hagejal võimalik esitada nõuded lähtuvalt avaldatud väidetest a, b, c, d, siis avaldatud on väärtushinnangud mitte faktiväited ning seega ei ole kostjal ka ümberlükkamise nõuet. Sellega on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust võimaldades esitada VÕS § 1047 lg 4 alusel ümberlükkamise nõuet. Maakohus on vääralt materiaalõigust kohaldades rahuldanud hageja nõudeid, kuivõrd avaldatud hinnangud on põhjendatud ja igal juhul puudub õigusvastasus: a) olemas on piisav faktiline baas: b) avalduste tegemine oli avalikes huvides; c) avaliku elu tegelasel on suur talumiskohustus. Kostjal oli väidete a ja b avaldamiseks piisav faktiline baas, et hinnata kostja käitumist liiga sarnaseks nendega, kelle vastu protesteerib ja seega on maakohus, lugedes kostja avaldatu ebakohaseks ja õigusvastaseks, rikkunud materiaalõigust. Isegi kui lugeda, et hageja tegevuse hindamine „sarnaseks“ on liialdus, ei ole meedial keelatud kalduda ka liialdusse ja provokatsiooni. Kostjal oli väidete c ja d avaldamiseks piisav faktiline baas, et küsida, kas kostja teadis või vähemalt pidi teadma kellega ja millist äri ajas ja seega on maakohus, lugedes kostja avaldatu ebakohaseks ja õigusvastaseks, rikkunud materiaalõigust. Ebaproportsionaalne on maakohtu sedastus, et kostja on rikkunud hageja õigusi olukorras, kus tegemist oli ühiskonnas olulise teemaga, millega arendati avalikku debatti ning avaldati kuuldu/nähtu ning selle põhjal tehti teised avaldused. Avaliku elu tegelase puhul võib hinnang olla põhjendamatu eelkõige vaid juhul, kui vaatluse all on tema eraelu või on tegu avaldusega, mille ainsaks eesmärgiks on solvata. Antud juhul on aga kõik avaldatu põhjendatud kriitika ja pahameel. Seega oli kostja õigustatud avaldama artikli ilmunud kujul ning ka halvustavate väärtushinnangute avaldamine ei ole olnud VÕS § 1046 lg 3 mõttes õigusvastane. Ka juhul kui vaidlusalused kostja poolt avaldatud väited tervikuna või osaliselt klassifitseeruksid faktiväideteks, oleks väidete avaldamine õiguspärane, sest need vastavad tõele. Kostja poolt esitatud tõenditest selle kohta, miks on avaldused a-d põhjendatud ja õiguspärased väärtushinnangud, piisab, et tõendada ka avalduste tõele vastavust. Maakohus on vääralt leidnud, et kuivõrd hagejat ei saa pidada MK ja JJ ärisuhte osaliseks, siis ei vasta tõele ka väide, et hageja oleks korruptant. Esiteks ei tulnuks kohtul hinnata, kas hageja oli korruptant vaid, kas tema tegevust saab lugeda selliseks, mida saab iseloomustada sõnadega „liiga sarnane“ nendega, keda kritiseerib. Maakohus on vääralt analüüsinud, kas kostja tõenditest ilmneb, et hageja on kütuseäri skeemi kavandaja. Nagu eelnevalt käsitletud, ei ole kostja midagi sellist avaldanudki ja vastust tulnuks otsida küsimusele, kas kostja on piisavalt tõendanud, et hageja on kütuseäri skeemi panustanud rohkem/aktiivsemalt kui ise väidab. Väidete tõelevastavust on tõendatud läbi põhjenduste ja põhistuste, millele on viidatud väärtushinnangute põhjendamise vastavates punktides alates sellest, miks oleks tõendatud viited sellele, et hageja roll oli laiem, kui vaid kontaktide looja ning, et hageja oleks pidanud olema teadlik kellega ja millist äri tegemas oli. Seega ei ole ühelgi juhul vale väide, et hageja osales sellise äriplaani teostamise plaanis, mistõttu ei saa neid ka ümber lükata. Kahju hüvitamise nõuet rahuldades on maakohus rikkunud materiaalõigust, ignoreerides, et kahju hüvitamise nõuet ei ole üldreeglina võimalik ümberlükkamise nõude kõrval kumulatiivselt rahuldada. Lisaks on maakohus tähelepanuta jätnud, et kriitikat taluma pidaval avaliku elu tegelasel tuleb ka põhistada mittevaralise kahju teket kooskõlas valitseva kohtupraktikaga. Lisaks on kohus ilma põhistuseta välja mõistnud preventiivse kahju hüvitise. Kostja leiab, et antud juhul ei ole õigustatud karistusliku kahju määramine ning veel vähem

sellises meelevaldses ulatuses. Kostja esitab VÕS § 134 lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise ja Riigikohtule edastamise taotluse. Arvestades, et VÕS § 136 lg 6 võimaldab kohtul välja mõista karistuslikku kahjuhüvitist mõjutamaks kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, millel aga puudub seaduslik eesmärk, ettenähtavus ja mis ei ole vajalik abinõu ja mis on seega põhiseadusevastane. Ka täitmise viisi ja koha osas on maakohus oluliselt ebaõigesti kohaldanud õigusnorme. Nimelt on maakohus rahuldanud teistsuguse ümberlükkamise teate viisi ja koha, kui seda oli algne avaldamise viis ja koht, rikkudes sellega olemasolevat „samal viisil ja kohas“ põhimõtet. Samuti on kohus otsustanud, et ümberlükkamise teadet ei tohiks kommenteerida vaatamata algse artikli kommenteerimise võimalusele. Lisaks on maakohus kohustanud teated avaldama ilma illustratsioonideta, kommentaarideta jms lisamaterjalita. See on aga mitte ainult väljumine „samal viisil“ põhimõtte raamidest, vaid on ka täitmiseks kõlbmatu, sest kohaseks täitmiseks võib olla ka tühja kostja lehe avaldamine. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning jätta VÕS § 134 lg 6 põhiseadusega vastuolevaks kuulutamata ja jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid asja juurde võtmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 11.08.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja avaldas 14.07.2014 ajalehe Äripäev paberkandjal väljaandes ja ka online-versioonis artikli „Korruptsioonivastane Kross abistas skeemipunujaid“, milles avaldati hageja kohta järgmised tekstilõigud: 1) „Ennast korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Eerik-Niiles Kross pole ise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib“; 2) „Toimetuse arvates on end korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Eerik-Niiles Kross käitunud liiga sarnaselt nendega, kelle vastu ta protestib. IRLi ühe juhtpoliitiku roll arvatavate maksupetturite skeemis paistab olevat sisulisem, kui Kross tunnistab.“; 3) „Nüüd pisendab Kross oma osa läbirääkimistel. Tema väitel viis ta lihtsalt inimesed kokku ja saatis esimese tutvustava e-kirja. Toimetusele teadaolevalt osales Kross esiotsa aktiivsemalt, hiljem ühe kirjasaajana läbirääkimistel. Kogu protsessi juures pidid tema vahe mõistus ja elukogemus kindlasti märku andma, et ettevalmistamisel oli tõenäoliselt pettus“; 4) „Ausa ettevõtja või eetilise poliitiku või mõlemana korraga oleks Kross pidanud lõpetama ärisuhted J-ga, mis siis, et tegu on peretuttavaga. Selle asemel andis ta panuse skeemi laienemisse“. Hageja oli seisukohal, et viidatud artiklites on tema kohta avaldatud kaks ebaõiget faktiväidet: 1. Eerik-Niiles Kross on käitunud nagu korruptant; ja 2. Eerik-Niiles Kross oli pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt ei nõustu kostja maakohtu järeldustega selles, et kostja on vaidlusalused väited avaldanud ja et tegemist on faktiväidetega, mille avaldamine oli õigusvastane. Vastuseks apellatsioonkaebuse sellekohastele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja poolt avaldatud artiklites hageja kohta kasutatud väljenditest võib mõistlikult järeldada hageja kohta käivaid fakte, mistõttu on nende puhul tegemist faktiväidetega, mitte väärtushinnangutega. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide

põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (Riigikohtu 31.05.2006 otsus nr 3-2-1-161-05, p 10; 13.04.2007 otsus nr 3-2-1-5-07, p 26; 10.10.2007 otsus nr 3-2-1-53-07, p 18). VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud andmete ümberlükkamine õiguskaitsevahendina on kohaldatav üksnes faktiväidete puhul, ebakohase väärtushinnangu ümberlükkamise võimalust eelviidatud säte ette ei näe. Kuivõrd maakohus on vaidlustatud otsuses toodud motiividel õigesti järeldanud, et kostja poolt hageja kohta avaldatu puhul on tegemist faktiväidetega, ei saa pidada põhjendatuks kostja etteheidet maakohtu poolsest ebaõigest materiaalõiguse kohaldamisest, mis seisneb VÕS § 1047 lg 4 alusel ümberlükkamise nõude võimaldamises. Hagejal on õigus nõuda tema kohta avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Põhjendamatu on ka kostja väide sellest, et kostja ei ole avaldanud väiteid, mille avaldamise maakohus on talle omistanud. VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (Riigikohtu 31.05.2006 otsus nr 3-2-1-161-05, p 12; 13.04.2007 otsus nr 3-2-1-5-07, p 27; 19.02.2008 otsus nr 3-2-1145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväiteid, mille ümberlükkamist hageja taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt, vaid oluline on, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust. Eelviidatud Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohale on vaidlustatud otsuses tuginenud ka maakohus. Tuvastamaks, kas hageja poolt esile toodud kaks kaudset faktiväidet mõistlikult võttes järelduvad avaldatud artikli sisust, hindas kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Seejuures tugines kohus hageja poolt kohtule tõendina esitatud keeleteadlase KK kirjalikule arvamusele (kd II tl 40-47), kelle poolt artiklitele läbiviidud analüüsi tulemusena jõudis kohus järeldusele, et faktiväited, mille ümberlükkamist hageja taotleb, järelduvad mõistlikult võttes artikli sisust. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vastuolus Riigikohtu praktikaga leidnud, et ajalehe Äripäev mõistliku lugeja arvamust ei ole võimalik ega vajalik eraldi välja selgitada. Kostja hinnangul on maakohus rikkunud menetlusnorme, käsitades KK arvamust kui ekspertarvamust TsMS 32. peatüki tähenduses. Ka ei saa osundatud arvamust apellatsioonkaebuse kohaselt arvestada dokumentaalse tõendina põhjustel, et keeleteadlane ei saa anda arvamust mõistliku lugeja eest ja tegemist on nõnda erapooliku ja suunava arvamusega, et selle alusel järelduste tegemine avaldatu kohta oleks lubamatu. Ringkonnakohus kostja eelviidatud väidetega ei nõustu, põhjendades oma seisukohti järgmiselt. Erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust ei saa Riigikohtu praktikast järeldada, et maakohus pidanuks selleks, et selgitada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas, tuvastama, mida avaldas kostja üldsusele just kostja enda lugejate arusaama järgi. Hageja poolt esitatud KK kirjaliku arvamuse põhjal puudub alus väita, et selles esitatud arvamus oleks kallutatud või erapoolik. Kaebuses osundatud asjaolud, et hageja arvamuse tellijana on selle eest tasunud või et hageja esitas keeleteadlasele arvamuse andmiseks konkreetsed küsimused, selliseks seisukohaks alust ei anna. Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et hageja poolt keeleteadlasele suunatud küsimused 1 ja 2 soovisid vastust küsimustele, kas neis osundatud tekstilõikudest või artiklist tervikuna saaks vabalt eesti keelt valdav mõistlik isik aru, et hageja on käitunud nagu korruptant või et hageja on pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Puudub mõistlik põhjus kahelda selles, et kostja lugejaks on samuti vabalt eesti keelt valdav mõistlik isik. Seega puudub ka alus kahelda selles, et eelnimetatud arvamuses kajastatud vastused hageja küsimustele on kohaldatavad ka kostja lugejate suhtes. Küsimuses 3 on hageja palunud keeleteadlase hinnangut sellele, kuidas

32.peatüki kohast eksperdiarvamust kogunud. Tegemist on hageja kui ühe menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamusega ehk tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendiga. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et antud vaidluses ei saa arvamus olla ka dokumentaalse tõendina arvestatav, kuna sellega ei ole võimalik tõendada asjaolusid, mille tõendamiseks see on esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja poolt esitatud tõend asjakohane, sest KK omab eriteadmisi tuvastamaks, kas mõistliku inimese arusaama järgi järelduvad kostja avaldatud artiklitest hageja nimetatud faktiväited. Vastavad põhjendused on ringkonnakohus esitanud eelpool. Toodust tulenevalt on maakohus põhjendatult arvestanud vaidluse lahendamisel hageja esitatud arvamuse kui asjas tähtsust omava dokumentaalse tõendiga. Aluseid tõendi vastuvõtmisest keeldumiseks ei esine, mistõttu tuleb kostja vastav taotlus jätta rahuldamata. Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 2 loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Sarnaselt maakohtu menetluses leitule on kostja ka apellatsioonimenetluses seisukohal, et väidete avaldamine on põhjendatud ja avaldatu õiguspärane. Ringkonnakohus jagab selles osas maakohtu seisukohta ja leiab, et asjas esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud kostja poolt avaldatud väidete vastavus tegelikkusele. Arvestades asjaolu, et käesolevas asjas on hageja taotlenud kostja avaldatud kaudsete faktiväidete ümberlükkamist, millede osas on maakohus õigesti tuvastanud, et need kostja avaldatud artikli sisust mõistlikult võttes järelduvad, ei ole nende väidete õigusvastasuse hindamise seisukohast tähtsust apellatsioonkaebuse etteheidetel, et maakohtul ei tulnuks hinnata, kas tõele vastavad väited, et hageja on käitunud kui korruptant või kütuseäri skeemi kavandaja, kuna kostja ei ole neid väiteid avaldanud. Kuivõrd kostja avaldatust tulenevad kaudsed faktiväited, et hageja on käitunud kui korruptant ja et hageja oli pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni, on käesolevas vaidluses ka asjakohane hinnata, kas esitatud tõendid kinnitavad nende kaudsete faktiväidete tõelevastavust.

Eelnimetatud kaudsete faktiväidete avaldamiseks ei olnud kostjal asjas esitatud tõendite pinnalt piisavat faktilist baasi. Ringkonnakohus nõustub kostja kaudsete väidete tegelikkusele vastavuse osas tõenditele antud maakohtu hinnanguga täies ulatuses ega pea TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt vajalikuks maakohtu motiive korrata. Maakohtu järeldusi avaldatud faktiväidete õigusvastasuse osas ei väära ega muuda ebaproportsionaalseks ka kostja väide, et tegemist oli ühiskonnas olulise teemaga, millega arendati avalikku debatti ning et avalduste tegemine oli avalikes huvides. Avalik huvi ei saa kaaluda üles isiku õigust aule ja heale nimele ega õigustada tegelikkusele mittevastavate faktiväidete, sealhulgas kaudsete faktiväidete avaldamist isiku kohta. Seda ka juhul, kui isiku puhul on tegemist avaliku elu tegelasega. Ringkonnakohus leiab, et eraisikul ja avaliku elu tegelasel on võrdne õigus aule ja heale nimele nii era- kui ka avalikus elus. Seega ei saa ka avaliku elu tegelase suurem taluvuskohustus tema avaliku tegevuse kajastamise tõttu välistada tema õigust nõuda tema suhtes avaldatud ning tema au ja head nime kahjustavate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Lisaks tema kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele on hageja nõudnud tema isiklike õiguste rikkumise läbi talle tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist õiglase rahasummana. Mittevaralise kahju rahalise hüvitise maksmise kohustuse tekkimine eeldab, et faktiväide oli au teotav ja au teotavate andmete avaldamine oli õigusvastane (Riigikohtu 20.06.2012 otsus nr 3-2-1-169-11, p 12). Kuivõrd ringkonnakohus on eeltoodud põhjendustel jaganud maakohtu seisukohta, leides, et kostja avaldas artiklites hageja au teotavaid faktiväiteid, milliste avaldamine on õigusvastane, on täidetud vastav mittevaralise kahju hüvitamise eeldus. Apellatsioonkaebuses väidetud materiaalõiguse rikkumist kahju hüvitamise nõude lahendamisel maakohtule kolleegiumi hinnangul ette heita ei saa. Maakohut ei saa pidada materiaalõigust rikkunuks põhjusel, et kohus rahuldas lisaks ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudele ka hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Tegemist ei ole üksteist välistavate õiguskaitsevahenditega, st tema kohta ebaõigete andmete avaldamise korral on hagejal kannatanuna õigus nõuda lisaks ebaõigete andmete ümberlükkamisele ka selliste andmete avaldamise läbi talle tekitatud kahju hüvitamist. Ka on antud asjas kohtu ette toodud asjaoludega kooskõlas maakohtu hinnang põhjendatud kahjuhüvitise suuruse osas. Senisest Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (Riigikohtu 22.10.2008 otsus nr 3-2-1-85-08, p 11). Kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu 09.04.2008 otsus nr 3-2-1-19-08, p 13, 25.09.2013 otsus nr 3-2-1-80-13, p 20, 26.06.2013 otsus nr 3-2-1-18-13, p 26). Hüvitise määratlemisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ja selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja kannatanu enda osa (Riigikohtu 13.01.2010 otsus nr 3-2-1-152-09, p 16). Kolleegiumi hinnangul on maakohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid, mis mõjutavad hüvitise määra õiglast kujunemist antud kohtuasjas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus antud asjas ka põhjendatult kohaldanud VÕS § 134 lg-t 6, mis näeb ette, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Viidatud säte annab kohtule võimaluse arvestada isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise

kahju hüvitise määramisel lisaks sama paragrahvi viiendas lõikes sätestatule ka vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Teisisõnu võib kohus lg-s 6 nimetatud juhtudel võtta arvesse mittevaralise kahju hüvitise preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv kahjuhüvitis). Seda on maakohus praegusel juhul kolleegiumi hinnangul põhjendatult ka teinud. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et kostja varalist seisundit arvestades on alust arvata, et tavapärane hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ei mõjutaks kostjat edasiselt hoiduma samalaadsest tegevusest. Kolleegiumi hinnangul võimaldab VÕS § 134 lg 6 igakordset põhiseaduspärast lahendust, on legitiimne ja kooskõlas põhiseadusega. Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada apellatsioonkaebuses esitatud taotlust VÕS § 134 lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. Kostja poolt avaldatud ebaõigete kaudsete faktiväidete ümberlükkamise viisi ja koha osas ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul samuti õigusnorme rikkunud. Üldjuhul saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, kuid tegemist ei ole absoluutse reegliga, vaid erandjuhtudel saab pidada õigustatuks ka teisel viisil ja kohas andmete ümberlükkamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja õiguste rikkumise intensiivsust arvestades on põhjendatud ümberlükkava teate avaldamine ajalehe online-versiooni esiuudisena. Illustratsioonide, kommentaaride ja lisamaterjalide keelamine ebaõigete andmete ümberlükkamisel on samuti ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas rikkumise raskusega ja õigustatud ning tagab selle, et ümberlükkamisel saaks avaldatud üksnes vajalik ja oluline informatsioon, mis omakorda määrab selle, et ümberlükkamine omaks maksimaalset võimalikku mõju. Menetluskulud TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kostja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlust lahendades menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei määra ka ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

XXXXXXXXXXX),

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid