Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

Juurdepääs avaldaja hoovile üle puudutatud isiku I kinnistu on lühem, otstarbekam ning ohutum kui alternatiivsed juurdepääsud. Ka ajalooliselt on juurdepääs avaldaja kinnistul asuva hoone hoovi toimunud üle puudutatud isiku I kinnistu, kuid praeguseks on kinnistute piirile rajatud aed. Avaldaja on nõus ise aia lammutama ning teostama muud juurdepääsu rajamiseks vajalikud ehitustööd. Praegusel hetkel toimub juurdepääs avaldaja kinnistu hoovi üle puudutatud isikule II kuuluva Teatri väljak 3 kinnistu. Tegemist on pikema, ohtlikuma ja ebaotstarbekama juurdepääsuga, kui oleks puudutatud isiku I kinnistu kaudu. Olemasolev juurdepääsutee Teatri väljaku kaudu on väga kitsas, liikumiseks kasutatav maa-ala väike ja 90 ̊ste pööretega ning sissesõidu juures on aktiivses kasutuses olev ühissõidukite peatuskoht, st olemasolev sissesõit on ebamugav ja liiklusohtlik. Teatri väljak on mõeldud üksnes ühissõidukitele ning tegemist on ühesuunalise tänavaga, mis veelgi vähendab hetkel kasutuses oleva juurdepääsu ohutust ja kasutatavust. Juurdepääs avaldaja sisehoovile üle puudutatud isiku I kinnistu oleks liikluslahenduse selguse huvides. Ka kvartali liiklusskeemi analüüsis on leitud, et läbipääs läbi Teatri väljak 3 kinnisasja ei saa olla planeerimislahenduse peamiseks ligipääsuks, sest see on realiseeritud läbi ühistransporditänava. Avaldaja soovib alustada oma kinnistul paikneva hoone rekonstrueerimist, kuid Tallinna linn on soovinud, et enne ehitusloa taotluse esitamist sõlmitaks Estonia pst 7a kinnistu omanikuga juurdepääsuservituudi leping juurdepääsu kavandamiseks läbi Estonia pst 7a kinnistu. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt väljastatud projekteerimistingimuste eelnõus avaldaja kinnistul asuva hoone laiendamiseks on märgitud, et ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti esitamise eelduseks on juurdepääsuservituudi olemasolu juurdepääsuks avaldaja kinnistule kavandatavatele parkimiskohtadele kvartalisiseselt teelt läbi naaberkinnistu(te). Seoses avaldaja kinnistul asuva hoone rekonstrueerimisega on oluline, et avaldaja kinnistu hoovi pääseksid suured veoautod jms. Tallinna Linnavalitsuse 22.06.2011 korraldusega nr 1111-k on algatatud Estonia pst, Kaubamaja tänava, Rävala pst ja Teatri väljaku vahelise kvartali detailplaneering. Praeguse detailplaneeringu lahenduse kohaselt nähakse ette puudutatud isiku I kinnisasja liitmine teiste kinnisasjadega, muutmine avalikult kasutatavaks ning üleandmine Tallinna linnale. Detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonise kohaselt ei ole puudutatud isiku I kinnisasjale ette nähtud mitte ühtegi parkimiskohta, st peale detailplaneeringu kehtestamist ei saa kinnisasja kasutada parkimiseks, vaid seda kasutatakse üksnes juurdepääsuteena. Detailplaneeringu kehtestamisel praegusega lahendusega on vältimatu puudutatud isiku I kinnistu sundvõõrandamine või sellele sundvalduse seadmine. Detailplaneeringu kehtestamise järgselt võib avaldaja või muu puudutatud isik esitada halduskohtule linna vastu kohustamiskaebuse nõudmaks Estonia pst 7a kinnisasja avalikuks kasutamiseks määramist ja selleks sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetluse algatamist. Puudutatud isik I on saanud oma kinnistu õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisena, maa tagastamisel määrati Estonia pst 7a kinnisasjale avalik-õiguslik kohustus kasutada maad üksnes transpordimaa maakasutuse sihtotstarbel. Kuivõrd Estonia pst 7a maa on õigustatud subjektile omandireformi käigus tagastatud koos avalik-õigusliku kohustusega kasutada maad transpordimaana, st kinnisasi on omandatud tasuta ja koos avalik-õigusliku kohustusega, siis ei saa Estonia pst 7a kinnisasja igakordsel omanikul olla mingisugust õiguspärast ootust teenida kinnisasja arvelt liigtulu. Avaldaja on valmis tasuma juurdepääsu eest tasu 300 eurot aastas. Samuti on avaldaja nõus maksma ühekordset talumistasu 7 500 eurot, mis vastab perioodilise talumistasu summale 300 eurot kuus 25 aasta kohta. Avaldaja palub avaldusega:

liiklusega. Tähelepanelik ja ettevaatlik tuleb nii ehk nii olla, mistõttu avaldaja väide, et taotletav juurdepääs on kuidagi ohutum, on paljasõnaline. Avaldaja väited, et seoses menetletavate detailplaneeringutega nähakse üldse ette puudutatud isiku I kinnistu sundvõõrandamine, on oletuslikud ega oma juurdepääsu määramisel mingit tähtsust. Puudutatud isik I on kogu detailplaneeringu menetluse käigus avaldanud oma mittenõustumist planeeringu käigus pakutud lahendustega. Avaldaja soovib juurdepääsuõiguse alusel enda kasutusse saada märkimisväärset osa puudutatud isiku I kinnistust. Arvestades puudutatud isiku I kinnisasja kuju, hõlmaks esialgses avalduses märgitud ala ca poole kinnisasja kasutatavast osast. Puudutatud isik I on seisukohal, et nõudeõigus juurdepääsu saamiseks saab seaduse alusel olla kinnistule, mitte kinnistul asuvale või sinna kavandatavale hoonele. Juurdepääs kinnistule on avaldajal olemas. Isegi kui kohus leiaks, et avaldajale tuleb tagada juurdepääs üle puudutatud isiku I kinnistu, tuleks juurdepääsu alana ette näha vaid mõne meetri pikkune osa puudutatud isiku I kinnistust, peale mida saab avaldaja parempööret tehes suunduda oma kinnistule. Puudutatud isiku I kinnistul paiknevad parkimiskohad, mida opereerib kolmas isik. Ööpäevane tulu ühe parkimiskoha kohta on 21,60 eurot. Kui juurdepääs määratakse vastavalt avaldaja esialgses avalduses soovitule, siis läheb puudutatud isikule I kaotsi 10 parkimiskohta, so 216 eurot päevas ehk 77 760 eurot aastas. Puudutatud isik I ei ole nõus kandma aastas ca 70 000 euro suurust kahju üksnes seepärast, et avaldaja soovib saada juurdepääsu üle Estonia pst 7a kinnistu, mis oleks eeldatavasti mõne meetri võrra lühem, kui senine ligipääs üle Teatri väljak 3 kinnistu. Avaldaja nõue ei ole tegelikult nõue juurdepääsu saamiseks avalikult kasutatavale teele. Avaldaja soovib sisuliselt puudutatud isiku I kohustamist oma kinnistule servituudi seadmiseks avaldaja tingimustel. Avaldaja on kavandanud puudutatud isiku I kinnistu kaudu ligipääsu oma kinnistule planeeritavale juurdeehitusele seda teemat naaberkinnistu omanikuga eelnevalt kunagi arutamata, rääkimata arvamuse või nõusoleku küsimisest. Avaldaja ei ole ei detailplaneeringu, projekteerimistingimuste menetluse ega ka planeerimis- või projekteerimismenetluse käigus mitte kordagi tõstatanud küsimust sellest, et tal puudub juurdepääs avalikult teelt oma kinnistule ning et tal on vaja seetõttu üle Estonia pst 7a kinnistu juurdepääsu avalikule teele. Vastupidi, avaldaja on korduvalt avaldanud planeerimismenetluses, et autode juurdepääs Estonia 7 krundile hoovist saab toimuma Estonia 7a kinnistult, milleks sõlmitakse kinnistu valdajaga servituudileping. Avaldaja ei ole teinud saladust, et taotleb juurdepääsu üksnes seetõttu, et kavandab oma kinnisasjal arendustegevust ning sellises tulevikus tekkivas hüpoteetilises olukorras sobiks paremini, kui liiklemine sisehoovis oleks korraldatud puudutatud isiku I kinnistu kaudu. Puudutatud isik I palub jätta avalduse täielikult rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku II (Teatri väljak 3 omanik) seisukoht Puudutatud isik II märkis oma seisukohas, et juurdepääs Estonia pst 7/Teatri väljak 1 kinnistu hoovialale on praktiliselt kogu aeg (vähemalt 40 aastat) toimunud üle Teatri väljak 3 kinnisasja, st läbi Teatri väljak 3 hoone kangialuse. Estonia pst 7/ Teatri väljak 1 ning Teatri väljak 3 moodustavad ühtse hooviala. Estonia puiesteelt ei ole juurdepääsu nimetatud hoovialale selle aja jooksul kunagi olnud. Teatri väljak 3 hoone kangialusesse on paigaldatud värav, millega muudeti hooviala kinniseks. Värava paigaldamisel oli kaks eesmärki: tagada vabade parkimiskohtade olemasolu ja suurendada turvalisust. Käesoleval ajal toimub juurdepääs avaldaja kinnistu hoovi üle puudutatud isikule II kuuluva Teatri väljak 3 kinnistu vastavalt kinnistute omanike kokkuleppele ning kinnistusraamatusse kantud teeservituudile, mis on

seatud Estonia pst 7/Teatri väljak 1 igakordse omaniku kasuks. Estonia pst 7 / Teatri väljak 1 kinnistule juurdepääsu loomine üle Estonia pst 7a kinnistu avab Teatri väljak 1 ja Teatri väljak 3 ühise hooviala kõigile ning tekitab sellega puudutatud isikule II täiendavaid kulutusi avaliku korra ja heakorra tagamiseks ning parkimise korraldamiseks. Puudutatud isiku III (Rävala pst 10 omanik) seisukoht Puudutatud isik III tõi oma seisukohas välja, et tema kinnistul puudub juurdepääsutee, mille kaudu avaldajal oleks võimalik oma sisehoovi pääseda, seda nii jalgsi kui ka sõidukitega. Juurdepääsutee määramisel tuleb arvestada tavaga. Puudutatud isikule III teadaolevalt on avaldaja kinnistu sisehoovile juurdepääsuks aastaid kasutatud Teatri väljak 3, so puudutatud isiku II, kinnistut. Arvestades, et hoonetekompleksi nö kangialused on ilmselt algselt olnud mõeldud sisekvartalisse ligipääsuks ja neid praktikas liiklemiseks ka kasutatakse ning arvestades ka selle kvartali detailplaneeringut (sh Estonia pst 7a kinnisasja muutmine avalikult kasutatavaks), ei ole puudutatud isikul III vastuväiteid avaldaja soovile saada oma kinnistule ligipääs üle Estonia pst 7a kinnisasja. Puudutatud isik III ei pea võimalikuks juurdepääsu rajamist üle temale kuuluva Rävala pst 10 kinnistu, puudutatud isik III soovib oma kinnistule ehitada hoone. Erinevalt puudutatud isikule III kuuluvast kinnistust, ei eelda teised juurdepääsu alternatiivid täiendavate teede rajamist. Uue tee rajamine Rävala pst 10 kaudu eeldaks kolme erineva kinnistu kasutamist: Rävala pst 10 (millel on puud ja mis paikneb piirneva teega erineval tasapinnal), reformimata riigimaa ja Estonia pst 7a kinnistu. Puudutatud isiku IV (Rävala pst 8 omanik) seisukoht Puudutatud isik IV avaldusele vastanud ei ole. Puudutatud isiku V (Eesti Vabariik) seisukoht Puudutatud isik V märkis oma seisukohas, et praegu on juurdepääs avaldajale kuuluva Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 kinnisasja hoovi üle puudutatud isiku II omandisse kuuluva Teatri väljak 3 kinnisasja. Kohapealne vaatlus ei jäta kahtlust, et see tee on pikem ja ohtlikum kui avaldaja poolt taotletav tee, kuna sissesõit on väga aktiivses kasutuses oleva ühissõidukite peatuskoha juures. Taotletava tee pikkus on ca 10-15 meetrit. Estonia pst 7a kinnisasjale on ligipääs ka Rävala puiesteelt üle nn reformimata riigimaa (teekonna pikkus ca 80-90 m). Pikem ligipääs on kohati väga kitsas (sõidutee osa alla 3 m) ja ohtlik. Käesoleval ajal toimub läbisõit Rävala puiesteelt Estonia puiesteele üle reformimata riigimaa, Estonia pst 7a kinnisasja ja Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 kinnisasja kangialuse osa. Reformimata riigimaa, mis tipuga suubub Estonia pst 7a kinnisasjale ja võimaldab läbipääsu Rävala puiesteelt, läheb üle Estonia pst 7a kinnisasja Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 kinnisaja osaks oleva kangialuse Estonia puiesteele, kuid arvatavalt avaldaja ja puudutatud isiku I erimeelsuste tõttu on juurdepääs Estonia pst 7 // Teatri väljak 1 kinnisajale üle Estonia pst 7a kinnisasja kõrge puittaraga suletud. On mõeldav, et juurdepääs avaldaja kinnisajale algaks Rävala puiesteelt ja läheks üle reformimata riigimaa ning jätkuks mitte otse üle Estonia pst 7a kinnisasja, vaid pöörduks vasakule üle Rävala pst 10 kinnistu, mis kuulub puudutatud isikule III. Puudutatud isik V on seisukohal, et Estonia pst 7 / Teatri väljak 1 kinnistu koormamine juurdepääsuga Estonia pst 7a igakordse omaniku suhtes ja vastupidi oleks kõige mõistlikum lahendus. Puudutatud isiku VI (Tallinna linn) seisukoht Puudutatud isiku VI seisukoha kohaselt on Tallinna Linnavalitsuse 22.06.2011 korraldusega nr 1111-k algatatud Estonia pst, Kaubamaja tänava, Rävala pst ja Teatri väljaku vahelise kvartali detailplaneering. Detailplaneering on koostamisel ja millisel kujul see lõpuks kehtestatakse on

raske ette otsustada, kuna kvartali planeerimisel põrkuvad paljude isikute huvid. Seni ei ole kõiki osapooli rahuldava liikluskorralduse ja juurdepääsude lahenduse osas rahuldavat tulemust leitud. Detailplaneeringu seletuskirjas on küll välja toodud, et Estonia pst 7a kinnistu krunt on ette nähtud määrata avalikult kasutatavaks ning anda üle Tallinna linnale, kuid tegemist on koostamisel oleva detailplaneeringuga ja lõplik lahendus alles kujuneb välja. Enne maareformi läbiviimist kuulusid Estonia pst 7 // Teatri väljak 1, Teatri väljak 3 ja Rävala pst 10 hooned kõik Teaduste Akadeemia hoonetekompleksi ja kruntide kasutamine juurdepääsuks ei olnud probleem. Estonia pst 7a territoorium on pärastsõjajärgsel ajal olnud kvartalisisene hooviala, mida kasutati juurdepääsuks ümbritsevate hoonete hoovialale. Avaldajale kuuluv Estonia pst 7 / Teatri väljak 1 kinnistu asub avalikult kasutatavate tänavate ääres ja hoonele on juurdepääs avalikult kasutatavail tänavailt. Hoovialale pääsemiseks tuleb aga läbida teistele isikutele kuuluvaid kinnistuid. Selleks on kolm varianti:

Kohus tuvastab kinnistusraamatu väljatrüki (kd I, lk 13) järgi, et kinnistu asukohaga Estonia pst 7a, Tallinn, kuulub puudutatud isikule I. Kaardiserveri väljavõtte kohaselt on tegemist avaldaja kinnistu kõrval asuva kinnistuga. Nähtuvalt kaardiserveri väljavõttest piirnevad avaldaja kinnistuga veel Teatri väljak 3 (omanik puudutatud isik II, väljavõte kinnistusraamatust kd I, lk 34), Rävala pst 10 (omanik puudutatud isik III) ja Estonia pst 5a kinnistud. Avaldaja soovib juurdepääsu määramist oma kinnistule üle puudutatud isikule I kuuluva kinnistu. Avaldaja väitel puudub tal oma kinnistule vajalik juurdepääs AÕS § 156 lg 1 tähenduses vaatamata sellele, et tema kinnistu paikneb kahe küljega kahe avalikult kasutatava tee ääres. Avaldaja on välja toonud, et ei pääse oma kinnistu kaudu oma kinnistul paikneva hoone sisehoovi autoga. Autoga sisehoovi pääsemine on võimalik ainult üle naaberkinnistute. Kohus on asjas läbi viinud vaatluse (protokoll kd II, lk 9-10) ning tuvastanud, et Teatri väljaku poolt pääseb avaldaja sisehoovi autoga ja jalgsi ainult läbi kangialuse. Vaidlus puudub, et nimetatud kangialune asub Teatri väljak 3 kinnistul (väljavõte kaardiserverist Teatri väljak 3 kohta kd I, lk 35). Estonia puiestee poolt pääseb sisehoovi samuti kangialuse kaudu. Estonia puiesteepoolne kangialune asub avaldaja kinnistul. Kangialune on jaotatud kolme ossa, millest keskmine on laiem ja külgmised kitsamad. Külgmised on mõeldud jalgsi, keskmine sõidukiga liikumiseks. Estonia puiestee poolt vaadatuna kõige parempoolsem jaotis viib avaldajale kuuluva kinnistu hoovi. Seega pääseb Estonia puiesteelt avaldaja sisehoovi avaldaja kinnistu kaudu jalgsi. Läbides kangialuse keskmise osa algab aga kohe pärast kangialust puudutatud isiku I kinnistu. Seetõttu autoga Estonia puiestee kangialusest avaldaja sisehoovi ilma puudutatud isiku I kinnistule sõitmata ei pääse. Menetlusosalised, eelkõige avaldaja ja puudutatud isik I, on eri meelt, kas avaldajal on juba olemas vajalik juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt, täpsemalt autoga sisehoovi. Vaatlusel tuvastatu järgi on avaldajal võimalik pääseda avalikult kasutatavalt teelt jalgsi oma kinnistule kogu selle ulatuses. Nimetatud asjaolu üle puudub ka vaidlus. Riigikohtu praktikas on leitud, et see, kas juurdepääsuõigus kinnistu sisehoovile tuleb anda ka autodele, oleneb asjaoludest, mh sellest, kas kinnistu ja sellel asuvate hoonete sihtotstarbeline kasutamine on võimalik ilma sisehoovi autoga pääsemata või mitte. Seejuures omavad tähtsust ka parkimise võimalus ja sõidukiga hoone teenindamise vajadus (3-2-1-33-04, p 18). Kinnistusraamatu kohaselt on avaldaja kinnistu sihtotstarve 85% ühiskondlike ehitiste maa ja 15% ärimaa. Vaatlusel tuvastatu järgi paikneb avaldaja kinnistul suur kahe tiivaga hoone (hoonete kompleks). Nähtuvalt kaardiserveri väljatrükist moodustab sisehoov kinnistust olulise osa (ca pool). Kohus tuvastas vaatlusel, et hoone taga (st sisehoovis), pargivad autod. Pargitud autosid on näha ka kaardiserveri väljavõttest. Seega vajadus parkimiskohtade järgi on olemas. Kohus leiab, et vajalik juurdepääs avaldaja kinnistule peab hõlmama ka autoga juurdepääsu sisehoovile, eelkõige põhjusel, et hoone kasutajatel oleks võimalik sisehoovi oma sõidukeid parkida. Kohus ei tuvastanud vaatlusel, et hoonete tänavapoolsetel külgedel oleks parkimiskohti. On mõistlik, kui suure, mööda kahte tänavat kulgeva hoonekompleksi juures on olemas kas või mõned parkimiskohad. Seisukoht, et hoovi ei peaks autoga pääsema, välistaks käesoleval juhul ca poole avaldaja kinnistust otstarbeka kasutamise. Käesoleval ajal pääseb autoga avaldaja sisehoovi üksnes läbi Teatri väljak 3 kinnistul paikneva kangialuse. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud vaatlusel ning selle üle puudub ka vaidlus. Nähtuvalt kinnistusraamatust (kd I, lk 34) on avaldaja kinnistu kasuks Teatri väljak 3 kinnistule

seatud tähtajatu teeservituut. Puudutatud isik I on seisukohal, et see juurdepääs on piisav tagamaks avaldajale vajalik juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt. Kohus leiab, et AÕS § 156 lg 1 tähenduses vajalik juurdepääs tähendab sellist juurdepääsu, mida kinnisasja omanikul on vaja oma kinnistu sihtotstarbeliseks kasutamiseks, st käesoleval juhul peab juurdepääs võimaldama kinnistul asuva hoone kasutamist asutusena ja äritegevuseks ning sellise tegevusega seotud tavapäraseks teenindamiseks. Avaldaja on välja toonud, et juurdepääs üle puudutatud isiku I kinnistu oleks liikluse seisukohast ohutum kui praegu kasutatav juurdepääs üle Teatri väljak 3. Kohus leiab, et asjas esitatust ei nähtu, et avaldaja kinnistu hoovi ei oleks võimalik Teatri väljak 3 kangialuse kaudu ohutult sõita. Asjaolu, et kangialuse ees on kõnnitee ja ühistranspordi peatus, tähendab, et autojuhil tuleb liikuda ettevaatlikult, kuid mitte seda, et ohutu liikumine ei ole üldse võimalik. Vaatluse käigus tuvastas kohus, et kangialusest on võimalik pöörata vasakule (avaldaja kinnistule), aga sõita ka otse ja paremale. Igas suunas pargivad autod. Sellest ning ka Teatri väljak 3 omaniku seisukohast, et Teatri väljak 3 parkimine on korraldatud sama kangialuse kaudu, järeldab kohus, et kangialust kasutatakse autoga juurdepääsuks nii avaldaja kinnistule kui ka Teatri väljak 3 kinnistule aktiivselt ja pidevalt. Teeservituut on kantud kinnistusraamatusse juba 2015. aastal. Menetlusosalised ei ole välja toonud, et seoses Teatri väljak 3 kangialuse kasutamisega oleks juhtunud mõni liiklusõnnetus. Seetõttu asub kohus seisukohale, et avaldaja hinnang olemasoleva juurdepääsutee liiklusohtlikkusele on ülepaisutatud. Ka Estonia puiesteel asuva kangialuse ees on kõnnitee, kus käivad jalakäijad, selle ees on omakorda tiheda liiklusega sõidutee. Nähtuvalt vaatluse protokollist on Teatri väljakul (seoses ühistranspordi peatusega) jalakäijaid mõnevõrra enam kui Estonia puiesteel, kuid Estonia puiesteel on seevastu tihedam liiklus sõiduteel, sest see on avatud kõigile sõidukitele. Seetõttu ei saa nõustuda avaldaja väitega, et juurdepääs läbi Estonia puiestee kangialuse oleks liiklusohutuse seisukohast oluliselt ohutum kui juurdepääs läbi Teatri väljaku kangialuse. Avaldaja on märkinud, et juurdepääsutee läbi Estonia puiestee kangialuse oleks lühem kui läbi Teatri väljaku kangialuse, samuti, et olemasolev tee on kitsas, manööverdamiseks on ruumi vähe ja vaja on teha 90-kraadiseid pöördeid, Estonia puiestee liiklus on ühesuunaline. Kohus leiab, et asjaolu, et juurdepääs sõidukiga mõnest muust kohast, kui olemasolevast juurdepääsuteest, oleks sõidukijuhile mugavam, ei anna alust asuda seisukohale, et juurdepääs üldse puudub. Avaldaja argumendid oleksid asjakohased, kui kohus peaks kaaluma, millist teed kaudu juurdepääs määrata. Juurdepääsu määramine eeldab aga seda, et avaldajal on tekkinud vastavasisuline nõudeõigus, mis eeldab AÕS § 156 lg 1 järgi vajaliku juurdepääsu puudumist. Mugavaima tee puudumine ei ole samastatav tee puudumisega üleüldse. Vaidlus puudub, et käesoleval ajal pääseb sõiduautoga Teatri väljaku kangialusest avaldaja sisehoovi, et sõiduautoga on Teatri väljaku poolt avaldaja sisehoovi võimalik sõita, tuvastas kohus ka vaatlusel. Vaatlusel kogetu põhjal leiab kohus, et tavalise sõiduautoga saab pöörata kangialusest vasakule ilma mingi täiendava manööverdamiseta. Seetõttu leiab kohus, et olemasolev juurdepääs võimaldab sõiduautoga ligipääsu avaldaja sisehoovile. Avaldaja on märkinud, et juurdepääs läbi Estonia puiestee kangialuse oleks vajalik ka seoses tema poolt kavandatavate hoone rekonstrueerimise töödega. Seoses selliste töödega on oluline, et juurdepääs oleks läbitav ka veoautoga. Kohus leiab, et kinnistul asuva hoone rekonstrueerimine ei ole tegevus, mis oleks vajalik kinnistu tavapäraseks sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Rekonstrueerimine on olemuslikult ajutine, ajaliselt piiratud ja reeglipärase korduva iseloomuta toiming, milliseks eesmärgiks juurdepääsu võimaldamine väljub kohtu

hinnangul AÕS § 156 reguleerimisalast. Avaldaja ei ole väitnud ning veenev ka ei oleks, et veoautoga on vaja juurdepääsu sisehoovile, et hoonet saaks kasutada asutusena või äritegevuseks. Juhul kui avaldajal on vältimatu rekonstrueerimistööde tegemiseks kasutada mõnd naaberkinnistut, on naabriga võimalik sõlmida kokkulepe tähtajalise servituudi seadmiseks. Juhul kui naaber keeldub alusetult lepingu sõlmimisest ning sellega seoses tekib avaldajale kahju, on avaldajal võimalus esitada hagi lepingu sõlmimiseks tahteavalduse andmiseks kohustamiseks (vt nt 3-2-1-172-13, p 18). Juurdepääsu määramise nõue ei ole sellises olukorras kohane õiguskaitsevahend. Kohus märgib täiendavalt, et vaatluse protokolli kohaselt võib veoautoga Teatri väljaku kangialusest sisse sõites vasakule pööramine olla raskendatud, kuid mitte selgelt välistatud. Igal juhul eeldab suure ehitustehnikaga kas 6 sammu laiast (vaatluse protokolli kohaselt Estonia pst kangialune) või 5 sammu laiast (Teatri väljaku kangialune) kangialusest sisse sõitmine manööverdamist, absoluutse piiri ehitustehnika suurusele seab seejuures kangialuste kõrgus. Seoses planeeritavate ehitustöödega on avaldaja esitanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10.07.2015 kirja (kd I, lk 146-147). Kohus leiab, et tõend ei ole asjassepuutuv, sest Tallinna linna seisukoht seoses teeservituudis kokkuleppimisega ei seondu sellega, kas olemasolev juurdepääs on piisav, et avaldaja saaks oma kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada. Juurdepääsu määramise küsimuses ei ole asjassepuutuv ka projekteerimistingimustes servituudi osas märgitu, mille tõendamiseks on avaldaja esitatud projekteerimistingimuste eelnõu koos kaaskirjaga (kd I, lk 37-44). Käesolevas asjas on avaldaja esitanud nõude juurdepääsu määramiseks, mitte tahteavalduse andmiseks kohustamiseks, et saada servituut. Avaldaja on märkinud, et tema kinnistu sisehoovi on ajalooliselt toimunud juurdepääs üle puudutatud isiku I kinnistu Estonia puiestee kangialuse kaudu. Menetlusosalised on selles osas erinevatel seisukohtadel. Kohus leiab, et ajalooline juurdepääs omaks tähendust, kui kohus peaks kaaluma, millist teed kaudu juurdepääs määrata. Tava ei tekita aga juurdepääsu määramise nõudeõigust, kui muu vajalik juurdepääs on olemas. Lisaks sellele on hetkel kasutatava juurdepääsutee kohta kantud kinnistusraamatusse teeservituut 2015. aastast, st nimetatud juurdepääs on olnud juba vähemalt 3 aastat kasutusel. Järelikult on vähemalt viimase 3 aasta jooksul olnud tavakohane, et avaldaja sisehoovi pääseb Teatri väljaku kangialuse kaudu. Kohus leiab, et avaldaja märgitu, et puudutatud isik I ise kasutab avaldaja kinnistut oma kinnistule pääsemiseks ega viis, kuidas puudutatud isik I oma kinnistu omandas, mille kohta on avaldaja esitanud linnavalitsuse korralduse (kd I, lk 118), ei puutu sellesse, kas avaldajal on tekkinud õigus juurdepääsu nõudmiseks avalikult kasutatavale teele. Samuti ei seondu juurdepääsu nõudmise õigusega asjaolu, et avaldaja ei saa kasutada oma kinnistule (autoga) juurdepääsuks Estonia puiestee kangialust, kuigi nimetatud kangialune asub avaldaja kinnistul. Kohus on seisukohal, et avaldaja väited seoses Estonia pst, Kaubamaja tänava, Rävala pst ja Teatri väljaku vahelise kvartali detailplaneeringuna ei ole avalduse lahendamise seisukohast asjassepuutuvad. Kohus lahendab avalduse lähtudes käesoleval ajal olemasolevast olukorrast. Asja ei ole võimalik lahendada tuginedes tulevikus hüpoteetiliselt tekkida võivatele asjaoludele. Seetõttu ei oma tähendust, kas puudutatud isiku I kinnistu tulevikus sundvõõrandatakse või seatakse sellele sundvaldus. Juurdepääsu nõude lahendamisel on asjassepuutumatu, kas ja milliseid õiguskaitsevahendeid saab avaldaja kasutada seoses detailplaneeringu kehtestamisega. Käesoleval ajal kuulub Estonia pst 7a puudutatud isikule I, sundvaldust seatud ei ole. Avaldaja poolt viidatud detailplaneeringut (seletuskiri kd I, lk 82-108p, selle lisad lk 109-110p) kehtestatud ei ole, linn on välja toonud, et seda millisel kujul detailplaneering viimaks kehtestatakse, ei ole käesoleval ajal võimalik öelda. Seetõttu ei oma tähendust, millised lahendused on kvartali jaoks planeeritud detailplaneeringuga, sh milline saab tulevikus olema

liikluskorraldus. Seetõttu ei hinda kohus tõendina avaldaja esitatud liiklusskeemi analüüsi planeerimislahenduse kohta (kd II, lk 34-36p). Käesoleval ajal on avaldajal olemas sõidukiga juurdepääs oma kinnistule läbi Teatri väljaku kangialuse, üle puudutatud isiku II kinnistu. Olukorra olulisel muutumisel on avaldajal võimalus uue avaldusega kohtu poole pöörduda. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et avaldaja avaldus juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele tuleb jätta rahuldamata, kuna avaldaja kinnistul juba on olemas vajalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele Teatri väljak 3, so puudutatud isikule II kuuluva kinnistu kaudu. Kuivõrd avaldaja ja puudutatud isik I kompromissi ei sõlminud, ei puutu asjasse avaldaja 08.09.2016 ettepanek (kd I, lk 15-18), e-kirjad 2017.a. jaanuarist ja veebruarist (kd I, lk 78-80) ning avaldaja 20.12.2017 ettepanek (kd II, lk 31-33). Kuna kohus juurdepääsu ei määra, ei puutu asjasse alternatiivsed võimalikud juurdepääsud, mille kohta on esitatud väljavõte kaardiserverist juurdepääsu kohta Rävala puiesteelt (kd I, lk 36) ega taotletavate juurdepääsualade plaanid (kd I, lk 33, lk 81, lk 124; kd II, lk 30). Kohtu hinnangul ei võimalda tõendada asjas tähendust omavaid asjaolusid detailplaneeringute registrist pärinev eksperthinnang puudutatud isiku I kinnistu turuväärtuse kohta (kd I, lk 111-117). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel avaldaja kanda. Kui puudutatud isikud soovivad nõuda avaldajalt oma menetluskulude hüvitamist, tuleb neil esitada kohtule oma menetluskulude nimekirjad 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Menetluskulude nimekirja esitamisel määrab kohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel. Kui ükski puudutatud isik menetluskulude nimekirja ei esita, asub kohus seisukohale, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.