Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Tsiviilasi nr 2-17-11248 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

K. K. esitas Pärnu Maakohtusse hagi K. H. vastu paludes tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 176/2017/1061 lubamatuks. Hagiavalduse kohaselt sissenõudja K. H. 28.06.2017 avalduse alusel on K. K. suhtes alustatud täitemenetlust Pärnu Maakohtu 08.05.2017 tsiviilasjas nr x-xx-xxxx tehtud kohtumääruse täitmata jätmisest tulenevate tagajärgede tõttu 400 euro nõudes. Nimetatud kohtumääruse eesmärgiks oli, et K. K. annaks hiljemalt 15.06.2017 K. H.le üle poolte ühisele lapsele ostetud asjad – jalgratta ja mobiiltelefoni. Hageja K. K. soovis täita kohtumäärust ja saatis sel eesmärgil K. H.le 13.06.2017 e-kirja, milles andis teada, et soovib tulla 14.06.2017 kell 17.15 tooma telefoni ja jalgratast. K. H. vastas sellele 14.06.2017 e-kirjaga, et 15.06.2017 ei ole teda Pärnus, kuna asub xxxxxxxx kodus xxxxx x ja ei saa xxxxxx asju vastu võtta. K. K.l ei olnud töökoormuse tõttu võimalik nii kiiresti reageerida ja K. H. soovitud ajal kohtumääruses märgitud asju xxxxxxxxxxx viia, samuti oli K. H. näidatud kellaaeg 13.00 K. K.l tööaeg. Hageja pöördus koheselt peale teate saamist sellest, et Pärnus kohtumäärust täita võimalik ei ole, oma lepingulise esindaja (jurist Anu Toomemägi) poole, kes omakorda võttis asjade üleandmise võimalikuks tegemiseks ühendust K. H. senise lepingulise esindaja, vandeadvokaat Kaire Ausiga. Viimane lubas asja uurida ning andis 15.06.2017 e-kirja teel teada, et asjad saab üle anda siiski vaid Xxxxxxxxx ning et K. H. ei ole kedagi volitanud asju vastu võtma. Kuna 14.06.2017 K. H. e-kiri sisaldas teavet ka sellest, et 16.06.2017 saabub K. H. xxxxx koju aadressile xxxxxx xx xx, siis otsustas hageja asjad sellele aadressile postitada Omniva kulleriga. Omniva kuller üritas K. H.le xxxxxx xx xx pakki kätte anda 17.06.2017, kuid K. H. keeldus pakki vastu võtmast. Järgmisena saatis K. H. e-kirja, kus tuletas hagejale meelde vajadust tasuda 400 eurot leppetrahvi määruses märgitud asjade üleandmata jätmise eest. 28.06.2016 pöördus K. H. kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks ning asjas alustati täitemenetlust täiteasjas nr 176/2017/1061. Hageja esitas 06.07.2017 kaebuse kohtutäituri tegevusele. Kohtutäitur kutsus pooled kaebuse läbivaatamiseks 18.07.2017 kohtutäituri büroosse. Asja läbivaatamise käigus pooled kompromissi ei sõlminud ning kohtutäituri poolt avaldatud teabe kohaselt ei ole tal alust kaebust rahuldada (vastav otsus tehakse hiljem ka kirjalikus vormis), mistõttu täitemenetlust ei lõpetatud. Kohtutäitur ei olnud hagiavalduse esitamiseni veel teinud kirjalikku otsust kaebuse rahuldamata jätmise kohta, kuid suulise teabe kohaselt ei saa tema kaebust rahuldada ning K. K.l tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole. Hageja leiab, et tegemist on TsMS § 221 lg 1 olukorraga, nõue tuleb lugeda täidetuks läbi K. H. vastuvõtu viivituses olemise VÕS § 119 lg 1 mõistes. Täitedokumendina esitatud määruses kohus kohustas hagejat andma 15.06.2017 kostjale üle hageja poolt ühise lapse tarbeks soetatud konkreetsed asjad (mobiiltelefoni ja jalgratta) kostja menetluskulude katteks tsiviilasjas nr x-xxxxxx ning vaid juhul, kui hageja asju tähtaegselt üle ei anna, kohustus hageja tasuma selle eest 400 eurot. Määruse täitmise eelduseks on kostja poolt asjade vastuvõtuks vajalike tingimuste loomine juhul, kui hageja teeb omapoolse kohustuse täitmiseks kõik mõistlikult võimaliku. Kohtumääruses ei ole märgitud asjade üleandmise kohta ning hageja poolt mõistlik eeldada, et kohtumääruses nimetatud asjad antakse üle Pärnu linnas, kus kohtumääruse tegemise ajal oli nii hageja kui ka kostja elukoht. Hageja seaduslik esindaja K. H. ei avaldanud, et kavatseb elama asuda väljaspool Pärnut kasvõi ajutiselt, enne 14.06.2017 ei ole K. H.hagejale avaldanud, et tal on peale elukoha Pärnus xxxxxx xx veel teine elukoht xxxxxxxxx. Isegi kui hageja oli lapsega ettenähtud aegadel, siis ei ole last üle andes kostja hagejat teavitanud asjaolust, et mingi osa ajast elab kostja pere, sh hageja tütar, hoopis Xxxxxxxxx. Seega hageja, pöördudes kostja poole ekirjaga sooviga leppida kokku asjade üleandmises, sai mõistlikult eeldada, et asjad on võimalik üle anda 15.06.2017 kostja elukohas aadressil xxxxxx xx xxxxx xxxx. Hageja ei olnud 2 (9)

Tsiviilasi nr 2-17-11248 kohustatud järgnema asjadega mistahes kohta, kus kostja ennast nimetab olevat seisuga 15.06.2017. Kohtumäärusest nähtuvalt olid just konkreetsed asjad mõeldud menetluskulude hüvitisena või asemel. Hagejal olid asjad olemas ja ta soovis kohtunõuet täita (nähtub 13.06.2016 e-kirjast). Kostja poolt avaldatud teabe kohaselt pidi ta tagasi tulema Pärnusse 16.06.2017. Kostja käitumisest saab teha järelduse, et kostja tegi nimelt hagejale võimatuks kohtumäärusega pandud kohustuse täitmise (kostja kolis ette teatamata mõneks päevaks xxxxxxxxx ning keeldus volitust asjade vastuvõtmiseks andma oma lepingulisele esindajale, ometi teades, et K. K.l ei ole võimalik 15.06.2017 Xxxxxxxa tulla). Hageja on seisukohal, et kostja Xxxxxxxa ajutiselt elama asumine ning volituste andmata jätmine lepingulisele esindajale on ettenägematu olukord, mida hageja ei saanud mitte kuidagi ette teada ega mõjutada. Hageja hoidis jalgratast ja mobiiltelefoni enda kodus kuni kohtumääruse täitmise viimase nädalani just seetõttu, et kui tütar K. K. peaks külla tulema, siis on tal tütrele need asjad omalt poolt pakkuda. K. nädalalõpud on tantsutrennide tõttu olnud äärmiselt sisutihedad, mistõttu on hagejale tütrega ajaveetmiseks aega nappinud. Hageja sooviks oli kohtumäärusega ettenähtud asjad anda kostjale üle kui toimub ka tütre üleandmine. Seega hagejale tuli üllatuslik kostja teade, et kohtumäärust ei olegi võimalik täita, sest kostjat ei ole oma seni teadaolevas kodus. Kirjalike tõendite kohaselt (eriti veel 17.06.2017 Omniva pakisaadetise vastuvõtmisest keeldumist arvestades) saab teha vaid ühese järelduse - kostja ei soovinudki 08.05.2017 kohtumääruses märgitud asju, vaid hoopis hageja arvelt alusetult rikastuda, milleks planeeris oma tegevust selliselt, et läks just konkreetseks ajaks sobivalt väidetavalt Pärnust nn Xxxxxxxa koju, et sellega muuta sisuliselt võimatuks kostja poolt kohtumääruse täitmine ka parima tahtmise juures. Kui kostja oleks mõelnud oma tütre peale, kelle huvides asjad üle anda tuli, siis oleks kostja pidanud paki vähemalt 17.06.2017 vastu võtma. Seda kostja ei teinud, mis tähendab, et kostja soov pole kunagi olnudki neid asju saada. Fakti kinnitab veelgi enam soovimatus kedagi volitada asju vastu võtma, sest oma lepingulisel esindajal keelas kostja samamoodi asju vastu võtta. Ilmnenud ei ole lepingulise esindaja keeldumus olla volitatud asjade vastuvõtmiseks, vaid kostja andis vandeadvokaat Kaire Ausile teada, et ta ei soovi kedagi volitada selliseks tegevuseks. Nimetatu kinnitab, et kostja tegi sisuliselt selleks, et hagejal ei oleks võimalik tähtaegselt kohtumäärust täita. Hageja leiab, et kohtumääruses märgitud kohustuse kohta kohaldub VÕS § 158 lg 1, sest tegemist on sarnase kohustusega - lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Sisuliselt olukorras, kus kostja pahatahtlikult eiras kolmel korral (Xxxxxxxa kodus viibimine, volitamisest keeldumine ja Pärnu kodus vastuvõtmine) hageja poolt tehtud püüdlusi asjade üleandmiseks, ei ole kostja mingit kahju kannatanud. Hageja on teinud mõistlikke pingutusi, et anda asjad üle õigeaegselt ja/või vähemalt esimesel võimalusel peale tähtaja möödumist. Kostja ei ole soovinud asju vastu võtta, vaid on asendanud oma õiguse asjade saamiseks põhjendamatult 400 euro suuruse tasunõudega. Eeltoodust nähtub üheselt, et tegelik huvi jalgratta ja mobiiltelefoni vastu puudus kostjal algusest peale sootuks ning kostja ainuke soov oligi hageja arvelt rikastuda. Sellest tulenevalt on kostja pahatahtlikult esitanud avalduse täitemenetluse nr 176/2017/1061 alustamiseks. Tulenevalt hagiavalduses märgitust ning tuginedes TMS § 221, TsMS § 378 lg 1 p 6, VÕS § 119 lg 1-2 ning § 158 lg 1 palub tunnistada lubamatuks täiteasjas nr 176/2017/1061 sundtäitmine.

KOSTJA VASTUS

Kostja hagiavaldust õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Kostja leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu ja pahatahtlik, hageja ei ole haginõuet tõendanud asjakohaste tõenditega ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses. Õige on, et Pärnu Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr x-xx-xxxx sõlmisid pooled 05.05.2017. a kompromissi elatise nõudes, milles üheks kokkuleppeks punktis 6 oli, et hageja annab kostjale üle hiljemalt 15. juuni 2017. a mobiiltelefoni HuaweiY5-WHL Lotte valge ja jalgratta Capriolo. Juhul, kui kostja 3 (9)

Tsiviilasi nr 2-17-11248 nimetatud asju tähtaegselt üle ei anna, kohustub kostja tasuma hagejale 400,00 eurot tähtaegselt 15.juuni 2017. Kompromissis loobusid pooled määruskaebuse esitamise õigusest TsMS § 644 lg 1 alusel. Poolte vahel 05.05.2017 sõlmitud kompromissi alusel oli hagejal aega asjade üleandmiseks 41 päeva alates 07.05.2017 (määruse jõustumisest). Nimetatud ajavahemik oligi kokkulepitud pikemalt selleks, et hageja ja kostja saaksid omavahel aegsasti kooskõlastada asjade üleandmise päeva. Hageja ei võtnud kostjaga kordagi ühendust varem, kui kaks päeva enne tähtaja saabumist. Kostja vastas hageja e-kirjale, et viibib Xxxxxxxxx xxxxx x, millisele aadressile saanuks hageja soovi korral tema poolt nimetatud kuupäeval ja kellaajal asjad toimetada, kuid hageja seda ei teinud. Seega ületas hageja asjade üleandmiseks kokkulepitud tähtaja, mille möödumisel kohustus tasuma 400,00 eurot kostjale. Hageja viited sellele, nagu oleks hagejal puudunud kostja tõttu võimalus esemeid tähtaegselt üle anda on ebaõige – kostja oli kogu asjade üleandmiseks kokkulepitud perioodi jooksul hagejale kättesaadav vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele, ei varjanud ennast ega hoidnud hageja eest kõrvale. Peale kokkulepitud tähtaja möödumist keeldus kostja esemeid vastu võtmast, sest esemete üleandmiseks kokkulepitud 41 päeva oli möödas ning kostja ei pidanud neid enam vastu võtma. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxx sõlmitud kokkuleppe eesmärk oli kokkulepet täita kohaselt ja mõistlikkuse printsiibile tuginedes, st kokkulepe tuleb täita nimetatud perioodi jooksul, mille lõpetab kokkuleppe täitmiseks määratud tähtpäev. Hagejal oli võimalus igakülgselt kostjale tähtaegselt kokkulepet täita ning asjad üle anda. Kostjale on teadmata ja arusaamatu, millisel põhjusel hageja seda ei teinud ja kokkulepet ei täitnud. Siinkohal juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kohane ei ole kostjale ette heita, nagu oleks kostja pahatahtlik, sest kostja ei keeldunud kokkulepitud tähtajal kordagi hagejalt esemeid vastu võtmast. Hageja väited selle kohta, et viivitas esemete üleandmisega viimase hetkeni seetõttu, et hageja ja kostja ühine tütar saaks neid hageja juures viibides kasutada, on ebaõiged. Menetlusosaliste ühine tütar ei viibinud ajavahemikus 05.05. - 15-06.2017. a ühelgi korral hageja juures ega kasutanud kõnealuseid esemeid. Samuti ei ole poolte ühisel tütrel suvevaheajal tantsutreeninguid ega teisi kohustusi, mistõttu on arusaamatud ning ebaõiged hageja väited, nagu ei oleks lapse treeningute tõttu temal võimalik lapsega kohtuda. Hageja on 2017.a suve jooksul vaid ühel korral soovinud veeta aega tütrega, ülejäänud kordadel on hageja lapse enda juurde võtmisest keeldunud. Seega puudus hagejal igasugune põhjus viivitada asjade üleandmisega. Ebaõige on hageja viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2008. a kohtuotsuse nr 3- 2-1-69-08 punktile nr 21, sest nimetatud lahend ei ole kasutatav analoogina käesoleva kohtuasja lahendamisel faktiliste asjaolude erinevuse tõttu. Nimetatud lahendis jättis võlausaldaja teostamata teatud toimingud selleks, et võlgnik saanuks oma tegevuse lõpetada esemete üleandmiseks ning võlgnik tunnistas kokkuleppe rikkumist. Nimetatud asjaoludele tuginedes on ka Riigikohus hagis viidatud seisukoha andnud. Käesoleval juhul seesugust takistamist kostja poolt toimunud ei ole, mistõttu viidatud kohtulahend on asjakohatu ning eksitav. Asjakohatud on ka hageja etteheited kostjale sellest, nagu oleks kostja just konkreetseks ajaks Xxxxxxxxxse, takistamaks hagejal kostjale asjade üleandmist. Vastupidiselt hagiavalduses väljendatule ei olnud kokkulepet, et hageja annab kostjale esemed üle Pärnu linnas kokkulepitud tähtajale kahel eelneval või viimasel tähtpäeval. Kokkulepet sõlmides luges hageja koos oma lepingulise esindajaga kokkuleppe teksti korduvalt läbi ning allkirjastas selle, millega kinnitas, et on kokkuleppega nõus just sellises sõnastuses. Nimetatud asjaolust tulenevalt oli hageja ka nõus edasikaebe tähtajast loobuma, mistõttu kohtumäärus jõustus ning asjade üleandmiseks määratud tähtaeg hakkas kulgema. Juhul, kui hageja soov olnuks teistsugune, ei oleks hageja kokkulepet allkirjastanud. Lisaks eeltoodule soovib kostja märkida, et hageja on aastaid teadlik sellest, et kostja viibib koos tütrega aeg-ajalt Xxxxxxxxx elukaaslase kasutuses olevas korteriomandis ning on seda ka aktsepteerinud. Ka poolte ühine laps on kostjale rääkinud kuidas ta jutustab hagejale kõigest, mida Xxxxxxxxx viibides on teinud. 4 (9)

Tsiviilasi nr 2-17-11248 Ebaõige on hageja püüdlus näidata ennast ainsa sissetulekut teeniva isikuna oma praeguses perekonnas – hageja elukaaslane M. K. töötab OÜ- s xxxxxxx xxxxx klienditeenindajana ning hageja elukaaslase alaealise lapse isa (kes ei ole hageja), toetab lapse ema lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel. Seega on hageja esitanud hagiavalduses läbivalt igas punktis ebaõigeid faktiväiteid ning moonutanud asjaolusid omakasupüüdlikel eesmärkidel.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-17-11248 tulenevatel asjaoludel. Viivitus tekib siis, kui võlgnik pakub kohast täitmist, kuid võlausaldaja ei võta täitmist vastu ja vastuvõtmisest keeldumisel puudub õiguslik alus. VÕS § 76 lg-te 1 - 3 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteks, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 ja 2 sätestatakse, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 7 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on kindlaks määratud teatud kuupäeva, kellaaja või sündmuse toimumisega, saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel. TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 9 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäevaks määratud kuupäeval kell 24:00.

6 (9)

Tsiviilasi nr 2-17-11248 Kokkuleppest nähtuvalt K. K.l oli kohustus asjad üle anda, kuid K. H.l ei olnud kohustust minna asjadele järele, seega mõistlikult ei saa kokkuleppest järeldada poolte tahet täita kohustus VÕS § 85 lg 2 p 2 kohaselt asjade asukohas - võlgniku elukohas. Kohus leiab, et tavalise keskmise mõistliku inimese arusaama kohaselt tuli kohustus täita kostja elukohas. Kostja väide, et hageja on aastaid teadlik sellest, et kostja viibib koos tütrega aeg-ajalt Xxxxxxxxx elukaaslase kasutuses olevas korteriomandis, ning on seda ka aktsepteerinud, ei tähenda, et kostja võis ja pidi kokkuleppe sõlmimisel sellega arvestama, et lapse ja kostja elukoht on Xxxxxxxxx ja sellest tulenevalt kohustuse täitmise kohaks võib olla ka Xxxxxxx. Heas usus käitumise korral pidanuks K. H. sellele võimalusele kokkuleppe sõlmimisel ise viitama.

Tsiviilasi nr 2-17-11248

Tsiviilasi nr 2-17-11248 kokku 510,00 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.