lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-19452/25

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-19452/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1651
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-19452

Tsiviilasi

Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihalduri hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii vastu võla väljamõistmiseks. Hagi läbi vaatamata jätmine

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 19. aprilli 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihalduri määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman, lepingulised esindajad advokaadid Toomas Vaher ja Neve Uudelt Kostja: aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii, lepingulised esindajad advokaadid Ants Mailend ja Triin Toom Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata hageja 23. aprilli 2018 ja 21. mai 2018 taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks. Harju Maakohtu 19. aprilli 2018 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga täiendada selle põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

MENETLUSE KÄIK

1.Osaühingu Reyna Trade (pankrotis, edaspidi „pankrotivõlgnik“) pankrotihaldur (hageja) esitas 29. detsembril 2017 Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja väitel: − pankrotivõlgnik ja kostja sõlmisid 22. juulil 2009 prahilepingu, mille alusel andis pankrotivõlgnik kostjale rendile parvlaeva Hiiumaa; − vastavalt prahilepingule tuli kostjal pankrotivõlgnikule prahitasuna maksta 11 900 eurot päevas, millele lisandub käibemaks. Pankrotivõlgnik esitas igakuiselt kostjale arve, kuid kostja jättis osaliselt prahitasud maksmata; − pankrotivõlgnikul on 31. märtsi 2017 seisuga kostja vastu sissenõutavaks muutunud põhinõue summas 4 419 317 eurot, millele lisandub viivis; − Harju Maakohus kuulutas 19. detsembril 2017 välja pankrotivõlgniku pankroti ja nimetas hageja pankrotihalduriks.
2.Kostjal leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna vaidlus ei allu maakohtule. Pankrotivõlgniku ja kostja vahel 1. märtsil 2017 sõlmitud kohustustest vabastamise kokkuleppe kohaselt alluvad kõik lepinguga seonduvad vaidlused Hamburgi kohtutele Saksamaal. Kui kokkulepe ei kuulu kohaldamisele, tuleb lähtuda prahilepingust, mille p 35 kohaselt lahendatakse vaidlused vahekohtumenetlusega asukohaga Tallinnas, ning prahilepingu osaks olevatest üldtingimustest, mis näeb ette Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja arbitraažiklausli.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Maakohus jättis 19. aprilli 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 6 alusel, kuivõrd pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Hageja esitas maakohtu määruste peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätkata asja menetlemist. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: − pankrotihaldur osaleb võlgniku asemel kohtumenetluses poolena ja ei ole seotud pankrotivõlgniku sõlmitud vahekohtukokkuleppega. Pankrotivaraga seotud kohtuasju peab saama vaielda siseriiklikult ja üldkohtus; − hagil on Harju Maakohtu kohtualluvus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20. mai 2015 määruse (EL) nr 2015/848 (edaspidi „maksejõuetusmenetluse määrus“) järgi. Esitatud hagi on otseselt ja tihedalt seotud pankrotivõlgniku pankrotimenetlusega ning täidetud on maksejõuetusmenetluse määruse art 6 2 (5)

lgs 1 toodud eeldus, mis võimaldab hagi menetleda Eesti kohtul kui kohtul, kes on võlgniku pankrotimenetluse algatanud. Lisaks käesolevale nõudele esitas hageja maakohtule ka kohustustest vabastamise kokkulepet puudutava tagasivõitmise hagi, mille Harju Maakohtu kohtualluvus on TsMS § 981 4 tulenevalt väljaspool kahtlust. Maksejõuetusmenetluse määruse art 6 lg 2 kohaselt on tagasivõitmise hagi kaudu maakohtul kui kostja asukoha maa territooriumi järgsel kohtul kohtualluvus ka käesoleva hagi menetlemisel; − vahekohtukokkulepe on tühine tüüptingimus, kuna sellega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist (võlaõigusseaduse § 42 lg 3 p 10).

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.
6.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 9. mai 2018 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, aga ringkonnakohus täiendab maakohtu põhjendusi.
8.Esmalt lahendab ringkonnakohus hageja taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Määruskaebusele lisatud 18. aprilli 2018 hagiavaldus ega
21.mail 2018 esitatud nõuete nimekiri ei ole asjakohased tõendid. Pankrotimenetlusega seotud nõude esitamine üldkohtusse ega pankrotivõlgniku vastu esitatud nõuete nimekiri ei mõjuta lepingust tuleneva vaidluse kohtualluvust. Seetõttu jäävad hageja taotlused TsMS § 238 lg 1, § 652 lg 4 ja § 659 alusel rahuldamata. Hageja esitatud dokumente ei ole elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada.
9.Vastuseks kaebusele ja täienduseks maakohtu põhjendustele tuleb märkida järgmist.
10.Hageja leiab vääralt, et pankrotihaldur ei ole kohtumenetluse poolena seotud pankrotivõlgniku sõlmitud vahekohtu või kohtualluvuse kokkuleppega. Pankrotiseaduse § 541 lg 1 kohaselt osaleb pankrotihaldur pankrotimenetluses poolena võlgniku asemel ning halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik. Seega osaleb pankrotihaldur menetluses võlgniku õiguste ja kohustustega ning nende õiguste ja kohustuste sisu ei saa muutuda vaid seetõttu, et võlgniku asemel osaleb menetluses haldur. Pankrotihalduri jaoks on siduvad nii pankrotivõlgniku poolt sõlmitud vahekohtukokkulepped kui ka kohtualluvuskokkulepped. Pelgalt asjaolu, et menetluses osaleb pankrotivõlgniku asemel pankrotihaldur, ei muuda võlgniku poolt varasemalt sõlmitud kokkuleppeid kehtetuks – võlgniku õiguste sisu pankroti väljakuulutamise tulemusena ei muutu.
11.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et käesolevas asjas kohalduvad TsMS § 981 või maksejõuetusmenetluse määruse art 6. Nimetatud sätted reguleerivad valikulist kohtualluvust. 3 (5)

TsMS § 69 lg 3 kohaselt määratakse valikulise kohtualluvusega kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. Seega valikulise kohtualluvuse sätteid kohaldades on võimalik kõrvale kalduda vaid üldise kohtualluvuse sätetest (TsMS 12. ptk). Kuna kohtualluvuskokkuleppe näol ei ole tegemist üldise kohtualluvusega (TsMS § 104, mis reguleerib kohtualluvuse kokkulepet, ei asetse üldist kohtualluvust reguleerivas TsMS 12. ptks), siis ei ole võimalik sellest valikulise kohtualluvuse sätteid kohaldades kõrvale kalduda. TsMS § 69 lg 4 kohaselt määratakse erandliku kohtualluvusega kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda ning kohtualluvuse kokkuleppest valikulise kohtualluvuse sätetele tuginedes kõrvale kalduda ei saa. Kuivõrd käesoleval juhul on ühe võimalusena sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe (Hamburgi kohtud), siis ei ole võimalik kohtualluvust TsMS § 981 ega maksejõuetusmenetluse määruse art 6 kohaselt määrata. Kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisega on välistatud vaidluse allumine Harju Maakohtule ja vaidlust on võimalik lahendada vaid kokkuleppes nimetatud kohtus. Hageja nõude puhul ei ole tegemist pankrotivaraga seotud hagiga TsMS § 981 lg 2 mõttes, kuivõrd vaidlus puudutab pankrotivõlgniku tehinguid enne pankroti väljakuulutamist. Kuigi TsMS § 981 lg 2 eesmärgiks on koondada pankrotivaraga seonduvad vaidlused ühte kohtusse, ei saa seda tõlgendada nii laialt, et pankrotivaraga seotud hagiks saaks lugeda iga hagi, mille rahuldamine toob kaasa pankrotivara suuruse muutumise. Seda enam, et TsMS § 981 lgs 2 on eraldi nimetatud tagasivõitmise hagi. Tagasivõitmisega saab erandkorras kujundada tagantjärele ümber võlgniku maksejõuetuse eelseid õigussuhteid. Maksejõuetusmenetluse määruse art 6 lg 1 kohaselt on pankroti väljakuulutanud kohtul õigus menetleda maksejõuetusmenetlusega tihedalt seotud hagisid. Määruse põhjendus 35 selgitab, et sellisteks hagideks ei ole hagid, mis käsitlevad võlgniku poolt enne maksejõuetusmenetluse algatamist sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hagi esitamiseks Eesti kohtusse ei anna alust ka maksejõuetusmenetluse määruse art 6 lg 2, mis reguleerib olukorda, kui pankrotihaldur soovib liita maksejõuetusmenetlusega tihedalt seotud hagi teise hagiga, mis pankrotimenetlusega ei seondu, mitte vastupidi (ka seda selgitatakse põhjenduses 35). Viidatud art 6 lg 2 näeb ette, et hagi esitamine on võimalik vaid selle riigi kohtule, millel on pädevus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

12.detsembri 2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohaselt. Selle määruse art 25 järgi on hageja nõude lahendamiseks pädev vaid kohus, millele on pooled vastavalt kohtualluvuskokkuleppele pädevuse andnud.
12.Ebaõige on hageja seisukoht, et vahekohtu kokkulepe on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ja seetõttu tühine. Vahekohtu kokkuleppe pooled on lepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses ning hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis võiks viidata, justkui oleks vahekohtukokkulepe hagejat mingil põhjusel ebamõistlikult kahjustav. Tegemist on lepingust tuleneva varalise nõudega, mille puhul on kokkuleppe pooltel TsMS § 717 lg 1 ja § 718 lg 1 kohaselt õigus sõlmida kokkulepe vaidluse lahendamiseks vahekohtus. Kui hageja ei saa pöörduda konkreetselt Harju Maakohtu poole, siis ei tähenda see hageja õiguste kaitseta jäämist ega ole teda ka ebamõistlikult kahjustav. Vahekohtukokkuleppe sõlmimisel on lepingu poolel võimalik 4 (5)

oma õigusi efektiivselt kaitsta ja pöörduda vaidluse lahendamiseks pädeva ja neutraalse institutsiooni poole. Vahekohtu kokkulepe on põhilepingust eraldiseisev kokkulepe, mille tühisusele tuginemiseks tuleb hagejal esile tuua kokkulepet ja mitte ülejäänud lepingut ja selle tingimusi puudutavad asjaolud (vt nt Riigikohtu 15. aprilli 2004 otsus tsiviilasjas nr 32-1-34-04, p 20). Asjaolu, et lepingu pooled on kokku leppinud vahekohtu asukoha Tallinnas, ei saanud pankrotivõlgniku kuidagi kahjustada, kuna tema enda asukoht oli ka Tallinnas.

13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei pidanud ega saanud üheselt otsustada, kas vaidlus allub Hamburgi kohtule (st välisriigi kohtule) või Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja arbitraažikohtule (vahekohtule). Siiski on hagi läbi vaatamata jätmise menetlusõiguslikud alused erinevad, mis käesolevas asjas tuleb esitada alternatiivsetena. Kui lähtuda 1. märtsi 2017 kokkuleppest, siis puudub Eesti kohtutel pädevus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ja hagi jääb läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel (vt Riigikohtu
31.märtsi 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 10). Kui aga prahilepingu üldtingimustest, siis on läbi vaatamata jätmise alus TsMS § 423 lg 1 p 6, millele viitas ka maakohus.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lgst 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtus TsMS § 174 lgs 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS §-ga 2 kooskõlas see, et kulude nimekirjade esitamise võimaluse annab maakohus pärast vaidlustatud määruse jõustumist.
15.TsMS § 427 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja