lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-11042/43

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-11042/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2018
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

8. juuni 2018, Tallinn, kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-11042

Tsiviilasi

KG hagi KS vastu vallasasjade omandiõiguse tunnustamiseks ja nende väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest, alternatiivselt kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 16. märtsi 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

KG apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4 610 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): KG (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja (vastustaja): KS (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Reimo Mets

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 16. märtsi 2018 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.KG (endine perenimi S, hageja) esitas 23. juulil 2015 Harju maakohtule hagi KS (kostja) vastu vallasasjade omandiõiguse tunnustamiseks ja nende väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Hageja palus tunnistada tema omandiõigust järgmistele asjadele ja nõuda need kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse: -

roheline prügikast ratastel, mahtuvus 240 l, (1 tk) – väärtus 30 eurot; pruun tulekindel kapp, mõõtmetega 600×1000×500, värv kulunud (1 tk) – 30 eurot; roostes töölaud, lauale on kinnitatud elektrikäi ja kruustangid (1 tk) – 30 eurot; survepesur Kärcher, filtriga, punast värvi (1 tk) – 40 eurot; punane gaasiballoon, mahtuvusega 30 l (1 tk) – 10 eurot; roheline metallist tünn, mahtuvusega 60 l (1 tk) – 5 eurot; alumiiniumist vann kulunud põhjaga, halli värvi (1 tk) – 10 eurot; stardipüstol koos magasiniga ja 6 padrunit, pära katki (1 tk) – 30 eurot; terasest uksehinged, 30 cm (12 tk) – 5 eurot; kremoonid akendele, valget värvi (10 tk) – 10 eurot; sõiduauto Lada 2005 töötuled, valget värvi (5 tk) – 10 eurot; elektriline Stiga lumepuhur, kollast värvi (1 tk) – 130 eurot; valuveljed koos suverehvidega, suurus R16 (4 tk) – 200 eurot; Fiskars labidas, betooni jääkidega varrel (1 tk) – 10 eurot; Fiskars must kühvel (1 tk) – 10 eurot; Fiskars pikk must-oranž kirves (1 tk) – 30 eurot; Stihl mootorsaag Ergostart MS240 (1 tk) – 200 eurot; Stihl mootorsae bensiini/õli kanister koos kiirtäitjatega, oranži värvi (1 tk) – 50 eurot; Stihl langetuslabidas (1 tk) – 20 eurot; Stihl palgihaarats (1 tk) – 20 eurot; Stihl kiiver kõrvaklappide ja kaitsevõrguga (1 tk) – 30 eurot; padrunvõtmete komplekt, punases metallkarbis/-kastis (1 tk) – 50 eurot; padrunvõtmete komplekt, rohekas-hallis kastis, sisu lilla (1 tk) – 100 eurot; CAT5 juhe (nö interneti juhtme kera, papist ümbrisega kastis), 50 m (1 tk) – 15 eurot; kütusekanistrid, 20 l (3 tk) – 10 eurot; sinine remondipukk, pealt plastmass kinnitusega (1 tk) – 100 eurot; Bachko mutrivõtmete komplekt (1 tk) – 30 eurot; Makita kettsaag/järkamissaag (1 tk) – 150 eurot; Makita nurklihvija (1 tk) – 30 eurot; Seguämber, 20 l (1 tk) – 5 eurot; müürihaamer (1 tk) – 5 eurot; sinine 3M poolmask, P2 filtrid küljes (1 tk) – 30 eurot; Electroluxi sügavkülmik (kirst) mark EC 5231 AOV, 530 l (1 tk) – 430 eurot; pruun laud, valmistatud enne 1940. aastat, mõõdud 1×1,5 m (1 tk) – 250 eurot; pruunid kapid, valmistatud enne 1940. aasta (2 tk) – 100 eurot; 2 (5)

-

läbipaistev mootorratta esiklaas, tuule suunajaga/universaalne BMW (1 tk) – 30 eurot; läbipaistev vesiiri varuklaas, sobilik Shoei kiivrile (1 tk) – 20 eurot; vasktoru, läbimõõt 0,5 m ja pikkus 20 m (1 tk) – 10 eurot; Singeri õmblusmasina jalg (1 tk) – 0 eurot; Mazda 6 pagasiruumi kate (1 tk) – 20 eurot; valge grafoprojektori kardin, kuni 3 m lai (1 tk) – 20 eurot; Shoei must kiiver (1 tk) – 300 eurot; mustad püksid (corrotex, eririietus mootorsõiduki kasutajale, 1 tk) – 100 eurot; must/oranži jope (corrotex, eririietus mootorsõiduki kasutajale, 1 tk) – 100 eurot; Yamaha võrk (keha kaitsmetega, 1 tk) – 70 eurot; mustad pool kõrged saapad (eririietus mootorsõiduki kasutajale, 1 tk) – 150 eurot; must kilejas jope/püksid (corratex, eririietus mootorsõiduki kasutajale, 1 tk) – 0 eurot; hall sooja voodriga jope/püksid (corratex, eririietus mootorsõiduki kasutajale, 1 tk) – 0 eurot; mustad pikad kindad (eririietus mootorsõiduki kasutajale, 1 tk) – 20 eurot; musta värvi kummikaitsmetega poolpikad kindad (eririietus mootorsõiduki kasutajale, 1 tk) – 50 eurot; Luise mustad saapad 43,5-44 suurus (1 tk) – 25 eurot; Luise 75 must jope, osaliselt kaitsmed sees (küünarnukid, selg, 1 tk) – 50 eurot; püksid, sees põlvekaitsmed (eririietus mootorsõiduki kasutajale, 1 tk) – 100 eurot; lukuga valge kampsun (1 tk) – 10 eurot; pakendis Royal Cainin koera kaelarihm/helkur (1 tk) – 0 eurot; pakendis Royal Cainin must plastikust koera söögikauss (1 tk) – 0 eurot; tinast kaanega õllekapp, käsitöö 1890-1930 (1 tk) – 0 eurot; must idamaise kuldse ornamendiga vaas (1 tk) – 0 eurot; Viasat vaataja komplekt, antenn ja moodul (1 tk) – 200 eurot; teler Philips 5527K, 40 tolli (1 tk) – 600 eurot; raamitud fotod (isa, õed, ema, vanavanemad, 5 tk) – 0 eurot; valges karbis 500 GB arvuti kõvaketas (1 tk) – 20 eurot; Elioni raadiotelefoni seade Siemens (1 tk) – 200 eurot; helesinine supitirin 1900. aastate algusest (1 tk) – 50 eurot; taldrikud (12 tk) – 100 eurot; must reisikohver ratastel (1 tk) – 0 eurot; nahast kohver (1 tk) – 0 eurot; kangast must arvutikott (1 tk) – 0 eurot; must/kollane Kärcher vaibapesu masin (1 tk) – 150 eurot; küünlajalad, käsitöö, 1,6 m kõrgused (8 tk) – 0 eurot.

Hageja täpsustas 25. juulil 2017 hagi ja palus alternatiivselt kostjalt välja mõista kahjuhüvitise samade asjade eest summas 4 610 eurot. Hageja väitel lõppes poolte kooselu detsembris 2013. Kooselu ajal elasid pooled ühises elukohas aadressil xxxxxx x, xxxxxx küla, xxxxxxx vald, xxxxxxx. Pärast kooselu lõppu jäid hagejale kuuluvad vallasasjad kostja valdusse poolte ühises elukohas. Kui asjad on kadunud või hävinud, tuleb nende väärtus hüvitada. 3 (5)

2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks asjade omanik ja et asjad oleks kostja valduses. Kostja nende väidetega ei nõustunud. Samuti on hageja esitatud asjade väärtused hinnangulised ja tõendamata.

MAAKOHTU OTSUS

3.Maakohus jättis 16. märtsi 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi mõlemas nõudes rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi. Maakohus tugines asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-tele 1 ja 2 ning § 82 lg-le 1, mille põhjal leidis, et hageja ei tõendanud tema nõuete rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid, täpsemalt nimekirjas loetletud asjade olemist kostja valduses ega nende kuulumist hagejale. Asjade nimekiri ei ole dokumentaalne tõend, millega saaks tõendada omandiõigust või kostja valdust. Samuti ei tõenda poolte e-kirjavahetus asjade olemist kostja valduses või kuulumist hagejale. Poolte e-kirjades ei ole asju nimetatud ega viidatud nende asukohale. Kuivõrd poolte vande all antud seletused on teineteist välistavad, ei saa nendega arvestada. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud hageja nõude eeldused tunnustada hageja omandiõigust kostja valduses olevatele asjadele ning nõuda need kostja ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusse. Täiendavalt märkis maakohus alternatiivse kahju hüvitamise nõude osas, et tõendamata on kahjunõude suurus. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel.

POOLTE SEISUKOHAD

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -

-

hageja on andud veenvad, eluliselt usutavat ja detailsed selgitused, millal ta omandas vaidlusalused asjad ning mis asjaoludel jäid asjad kostja valdusse; maakohus jättis tähelepanuta kostja väited, milles esmalt kostja selgitas, et asju pole olemas, kuna hagejal puudusid rahalised vahendid asjade soetamiseks, hiljem kostja väitis, et asjad on hoopis tema sõbranna (hageja poolõde) juurde viidud. Kostja taotles sama isiku tunnistajana ülekuulamist, kuid hiljem loobus taotlusest. Eelnev viitab kostja selgituste ebajärjekindlusele ja katsele kohut eksitada; maakohus jättis hindamata poolte e-kirjad, millest nähtub, et asjad olid olemas ja kostja keeldus neid hagejale tagastamast.

5.Kostja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 otsuses tõendeid analüüsinud ja põhjendatult asunud seisukohale, et hageja ei ole asjas oma tõendamiskoormist täitnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. 4 (5)
8.Üldise tõendamisreegli kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Vindikatsioonihagi (AÕS § 80) puhul peab hageja AÕS § 82 lg-st 1 tulenevalt tõendama, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja valdab neid asju. Kostjal oleks seejärel olnud võimalus AÕS § 83 lg-st 1 tulenevalt tõendada, et tal on õigus asja vallata (Riigikohtu
23.oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-07, p 16 esimene lõik). Maakohus on tõendamiskoormise järelikult õigesti jaotanud. Asja väljanõudmisel ebaseaduslikust valdusest peab hageja vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei tõendanud kostja valdust ega enda omandit.
9.Isegi kui hageja vande all antud ütlused tõendavad hagis esitatud väiteid, ei ole see piisav hagi rahuldamiseks, kui tema vande all antud seletused ei ole kooskõlas muude tõenditega, sh kostja vande all antud seletusega. Kui mõlemad pooled on andnud vande all seletusi ja kohus asub neid tõendeid otsuses hindama, siis ei saa kohus rajada otsust üksnes ühe poole seletustele, ilma et kohus käsitleks otsuses ka teise poole seletusi (vt Riigikohtu 8. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 15). Maakohus leidis põhjendatult, et vaidlusaluste vallasasjade omandiõiguse tuvastamiseks ei piisa üksnes hageja enda seletusest, kui see on vastuolus muude tõenditega. Käesoleval juhul on hageja seletused vastuolus kostja seletustega. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja vande all antud seletusest ei saa ka järeldada kõigi asjade omandiõigust ega kostja valduses olekut.
10.Ainetu on hageja väide kostja seisukohtade osas. Maakohus märkis, et ei arvesta poolte (sh kostja) vande all antud ütlustega, kuna poolte ütlused on vastuolulised. Maakohus leidis, et pole alust pidada ühe poole ütlusi usaldusväärsemaks teise poole ütlustest. Seega ei ole maakohus kostja vande all antud ütlusi tõendina arvestanud. Kostja muud seisukohad ei ole olnud sedavõrd vastuolulised, et kohus oleks pidanud lugema hageja väited tõendatuks. Kostja on algusest peale väitnud, et nõutud asju tema käes ei ole.
11.Põhjendamatu on hageja väide, et maakohus ei hinnanud poolte e-kirjavahetust. Hageja ja kostja e-kirjavahetuse kohta selgitas maakohus, et menetlusosaliste endi koostatud e-kirja(de) põhjal on raskendatud objektiivse hinnangu andmine tõendamist vajavatele asjaoludele. Samas analüüsis maakohus nii hageja e-kirju kui ka kostja 5. veebruari 2014 e-kirja ning leidis, et neist ei nähtu piisaval määral teave tõendavate asjaolude kohta. Lisaks märgib ringkonnakohus, et viidatud e-kirjadest ei ole võimalik aru saada, milliseid asju hageja nõudis, samuti ei nähtu ühestki kirjast, et kostja oleks nõustunud hageja väitega nagu valdaks ta mõndagi hagejale kuuluvat asja.
12.Kaebuse rahuldamata jätmisel kannab hageja TsMS § 171 lg 1 järgi ringkonnakohtu menetluskulud. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis menetluskulude jaotuse maa- ja ringkonnakohtus. Maakohus ei määranud kulusid kindlaks rahaliselt, mistõttu TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ei tee seda ka ringkonnakohus. Kulud määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja