Jätta Irina Ivanova apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Mõista Irina Ivanovalt riigituludesse välja riigilõiv 150 eurot.
3.1.Riigilõiv 150 eurot tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti kontole SEB Pank AS is nr EE351010052031000004, Swedbank AS is nr EE522200221013264447, Luminor Bank AS-s nr EE401700017002872300 või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr EE873300333499990003 unikaalse viitenumbriga 99918700026995. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-17-1621.
3.2.Riigilõivu tasumise kohustus tuleb täita lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Kui kohustatud isik ei ole riigilõivu tasunud käesolevas otsuses sätestatud tähtajaks, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6).
3.3.Riigi kasuks väljamõistetud riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Menetluskulude jaotus
4.Jätta apellatsioonkaebuse lahendamisega seotud menetluskulud Irina Ivanova kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Irina Ivanova (hageja) esitas kohtutäitur Krista Järveti (kostja I/kohtutäitur), Tatjana Sizova (kostja II) ja korteriühistu XXX (kostja III/korteriühistu) vastu hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palus tunnistada 17.01.2017 toimunud enampakkumine kehtetuks ning tunnistada, et hageja on kinnisasja aadressil XXX , Narva (reg nr XXX) omanik ja kostjal II ei ole tekkinud omandiõigust vaidlusaluse kinnisasja suhtes. Samuti palus hageja kohustada kostjat II enampakkumise kehtetuks tunnistamise korral andma hagejale välja kinnisasja aadressil XXX , Narva.
1.1.Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos oma hooldatava ema Maria Ivanovaga korteris aadressil XXX , Narva. Hageja on alates 1994. aastast korteri omanik. Aastatel 2014-2015 oli hageja elus raske periood. Hageja viibis sel ajal pikka aega Venemaal ning tal puudus võimalus Eestisse naasta. Sel perioodil tekkis hagejal võlgnevus korteriühistu ees kommunaalteenuste eest. 18.03.2015 esitas korteriühistu hageja vastu hagi võlgnevuse väljamõistmiseks. 16.06.2015 tagaseljaotsusega mõisteti hagejalt korteriühistu kasuks välja võlgnevus 1332,11 eurot ja viivised 174,14 eurot. Lisaks jäeti hageja kanda riigilõiv 225 eurot ning menetluskulud. 10.07.2015 tasus hageja vabatahtlikult 450 eurot võlgnevuse osaliseks kustutamiseks korteriühistu arvelduskontole (I kd, tl 12). 29.07.2015 algatas kohtutäitur korteriühistu avalduse ja maakohtu 16.06.2015 otsuse alusel hageja suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 167/2015/831) (I kd, tl 19-20). Hagejal tuli tasuda koos täitekuludega 1608,21 eurot. 09.03.2016 esitas hageja kohtutäiturile avalduse võlgnevuse osade kaupa tasumiseks. Hageja ei saanud kätte kohtutäituri põhjendatud vastust avaldusele, kuid tasus võlgnevust vastavalt kohtutäituri pakutud graafikule.
1.2.16.06.2015 tagaseljaotsuse jõustumisest alates tegi hageja enda ja oma ema pangakontodelt järgmisi ülekandeid (I kd, tl 11-14; 25-28, 52-53): 1) Korteriühistu arvelduskontole: -
31.03.2016 – 140 eurot, millest kohtutäitur kandis korteriühistu pangakontole üle 82,25 eurot (57,75 jäi kohtutäiturile); 16.04.2016 – 150 eurot, millest kohtutäitur kandis korteriühistu pangakontole 120 eurot (30 eurot jäi kohtutäiturile).
Seega on hageja kandnud alates 16.06.2015 otsuse jõustumist korteriühistu ja kohtutäituri pangakontodele üle 3999 euro.
1.3.Hageja kandis raha korteriühistu ees võlgnevuse kustutamiseks korteriühistu arvelduskontole ja mitte kohtutäituri arvelduskontole, kuna hageja ja korteriühistu olid kokku leppinud selles, et hageja maksab otse korteriühistule ja korteriühistu teavitab sellest kohtutäiturit. Kuid tegelikult korteriühistu ei teavitanud kohtutäiturit, et hageja tasub oma võlgnevust. Korteriühistu poolt koostatud kommunaalteenuste arved ei võinud sisaldada rahasummat, mida nõutakse täitemenetluses (I kd, tl 40-51, 55-65). Korteriühistu ei kustutanud kohtuotsuse alusel
hagejalt väljamõistetud rahasummat suuruses 1332 eurot kõikidest kohtuotsusele ja täitemenetluse algatamisele järgnevatest kommunaalteenuste arvetest, mistõttu hageja arvas, et võlgnevuse kustutamine korteriühistu arvelduskontole raha ülekandmisega on mõistlik. 09.03.2016 arestis kohtutäitur hagejale kuuluva 2-toalise korteri aadressil XXX , Narva. Vastavalt kohtutäituri 09.03.2016 kinnisasja arestimise aktile moodustas hageja poolt maksmisele kuuluv summa 1616,71 eurot, mis sisaldas täitekulusid (I kd, tl 72-74). 17.01.2017 toimus enampakkumine ning hagejale kuuluv korter müüdi hageja teadmata ainsale enampakkumisest osavõtjale (kostjale II) 13 500 euro eest. Kohtutäitur ei teavitanud hagejat enampakkumise toimumisest. Hageja sai 23.01.2017 kätte kohtutäituri 19.01.2017 vara enampakkumise akti (I kd, tl 75-80). Jätkates korteri eest maksmist, kandis hageja 21.01.2017 korteriühistu arvelduskontole 1374 eurot. Enampakkumise läbiviimise hetkeks oli hageja võlgnevus korteriühistu ees umbes 500 eurot. 29.01.2017 kandis korteriühistu hageja poolt 21.01.2017 ülekantud summa (1374 eurot) hageja kontole tagasi. Vastavalt eksperdi hinnangule on korteri tegelik väärtus 23 500 eurot, mis on 10 000 eurot rohkem kui summa, mille eest korter enampakkumisel maha müüdi. 23.01.2017 esitas hageja kohtutäiturile kaebuse enampakkumise läbiviimise peale (I kd, tl 81).
1.4.Hageja on seisukohal, et enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks, kuna enampakkumise läbiviimise hetkeks puudus hagejal korteriühistu ees võlgnevus, mis on tõendatud hageja ja Maria Ivanova pangakonto väljavõtetega. Korteriühistu jättis pahatahtlikult kohtutäituri teavitamata sellest, et hageja tasub võlgnevust korteriühistu arvelduskontole. Kohtutäitur jättis välja selgitamata, et võlgnevus oli kustutatud. Kohtutäitur on rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise läbiviimisel rikuti täitemenetluse seadustikus sätestatud norme. Kohtutäitur ei teavitanud hagejat enampakkumise läbiviimise kavatsusest (TMS § 84 lg 3), mistõttu hageja ei saanud kasutada võimalust enampakkumine lõpetada (TMS § 97 lg 11).
2.Kostja I (kohtutäitur) vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus täitur jätta hageja kanda.
2.1.Kohtutäitur leidis, et 29.07.2015 täitmisteade oli hagejale nõuetekohaselt kätte toimetatud, kuna vastab TsMS § 326 nõuetele. Mh on proovitud saadetist üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja saadetis on jäetud hageja postkasti aadressil, mille hageja ise on avaldanud. Hageja on ise väitnud, et koht, kuhu dokumendid püüti üle anda, on tema elukoht. Seega saab lugeda 29.07.2015 täitmisteate hagejale kättetoimetatuks postkasti panekuga hageja rahvastikuregistris märgitud elukohas XXX , Narva. Lisaks avaldati täitmisteade 27.05.2015 Ametlikes Teadaannetes (II kd, tl 13).
2.2.10.11.2015 esitas kohtutäitur Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse keelumärke seadmiseks sissenõudja (korteriühistu) kasuks. Vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt ja selle edastamisega seotud täitekulu väljamõistmise otsus edastati hagejale 14.11.2015. Lisaks saadeti 16.11.2015 hagejale meeldetuletus ettepanekuga kustutada võlgnevus kuni 30.11.2015. Korteriühistu esitas 17.02.2016 kohtutäiturile avalduse, millega palus korraldada enampakkumise hagejale kuuluva korteriomandi müümine korteriühistu nõude rahuldamiseks (II kd, tl 14-15).
Kohtutäitur saatis 19.02.2016 hageja elukoha aadressile teatise, et 09.03.2016 toimub korteriomandi arest. Kohtutäitur arestis 09.03.2016 nimetatud korteriomandi, määrates korteriomandi hinnaks 18 000 eurot. Kinnisasja arestimise akt (II kd, tl 16-17) toimetati hagejale kätte 21.03.2016 postikasti panekuga. Hageja ei vaidlustanud kohtutäituri määratud kinnisasja hinda. Seega on hageja kaotanud õiguse tugineda hagis hinna ebaõigele määramisele.
2.3.Hageja edastas 10.03.2016 kohtutäiturile e-posti aadressilt XXX taotluse tasuda tekkinud võlgnevus igakuiste osamaksetena. Kiri võla tasumise tingimustega koos kinnisasja arestimise aktiga saadeti hageja eelnimetatud e-posti aadressile 14.03.2016. Kirjas märgiti, et hageja oli kohustatud tasuma võlgnevust alates 28.03.2016 kuni võla tasumiseni igakuiste osamaksetena, samuti maksete sooritamiseks vajalikud rekvisiidid, s.o kohtutäituri ametialane arvelduskonto number (II kd, tl 21-22). Seega oli hageja teadlik võlgnevuse olemasolust, suurusest ja et võlgnevus tuleb tasuda kohtutäituri arvelduskontole.
2.4.Hageja kandis 31.03.2016 kohtutäituri arvelduskontole 140 eurot, 18.04.2016 150 eurot ning peale nimetatud laekumisi enam raha kohtutäituri ametialasele arvelduskontole hageja poolt ei laekunud. Seega tekkis kohtutäituril õigus asuda tegema täitetoiminguid. Kohtutäiturile ei ole teada, et hageja ja korteriühistu vahel oleks sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt tasub hageja võlgnevuse otse korteriühistule. Hageja ise kinnitas, et on teadlik, et maakohtu otsusega välja mõistetud summa tasumist tuleb teostada kohtutäituri arvelduskontole (II kd, tl 2324). Hageja ja Maria Ivanova teostasid makseid korteriühistu arvelduskontole selgitusega „korterimaks XXX “ määramata, millised kohustused täidetakse esimeses järjekorras ja seega võis korteriühistu ise määrata, milline kohustus täidetakse (s.o kas otsusega väljamõistetud võlgnevus või jooksvad arved).
2.5.Kuna hagejale kuuluvatelt arestitud pangakontodelt raha ei laekunud ning hagejal puudus muu tulu või vara, millele kohtutäitur võinuks sissenõuet pöörata, oli täitur sunnitud pöörama sissenõude hagejale kuuluvale korteriomandile. Kohtutäitur teavitas 15.08.2016, et hagejale kuuluv korteriomand müüakse avalikul elektroonilisel enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas. Vastavasisuline teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 15.08.2016 ja toimetati hagejale kätte 30.08.2016 postkasti panekuga. Enampakkumine nurjus. Kohtutäitur palus hagejal teatada, missugune on hageja arvamus kinnisasja allahindamise kohta, kuid hageja ei vastanud. Kohtutäitur koostas vara ümberhindamise akti määrates korteriomandi uueks hinnaks 13 500 eurot (II kd, tl 29), mis toimetati hagejale kätte 15.12.2016 postkasti panekuga. Vastavalt korteriühistu tõendile nr 2017-1 oli 01.01.2017 seisuga maakohtu otsusega väljamõistetud võlgnevuse jääk 1304 eurot (II kd, tl 31). Seega ei ole õiged hageja väited, et enampakkumise ajal hagejal võlgnevus korteriühistu ees puudus. Teade kordusenampakkumise kohta avaldati 08.12.2016 Ametlikes Teadaannetes ning toimetati hagejale kätte postkasti panekuga ning uuesti 12.01.2017 hageja e-posti aadressile (XXX). Kordusenampakkumine toimus 10.01.2017-17.01.2017. Kordusenampakkumisel müüdi korteriomand kostjale II. Vara kordusenampakkumise akt toimetati hagejale kätte postkasti panekuga ja e-posti aadressile. Raha summas 1374 eurot kandis hageja korteriühistu arvelduskontole 21.01.2017, s.o pärast enampakkumise lõppemist.
2.6.Hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid väita, et enampakkumine oleks tühine ja seetõttu saaks tunnistada enampakkumise kehtetuks. Hagejal tuleb tõendada, et ta ei saanud teadet
enampakkumise toimumisest kätte. Hageja kinnitas hagiavalduses, et sai enampakkumise akti kätte 23.01.2017, kuid kuna hageja ei valda eesti keelt, ei saanud ta aru, millega on tegemist. Sellest tulenevalt saab järeldada, et hageja on saanud kätte kohtutäituri poolt saadetud dokumendid. Kohtutäitur on seadusest tulenevalt teinud kõik, et teavitada hagejat enampakkumise toimumisest, kohtutäitur on edastanud hagejale teate enampakkumise toimumisest kirja teel postkasti panemisega kohtutäiturile teadoleval aadressil, saates teate hageja kasutusel olevale e-posti aadressile XXX, avaldades teate Ametlikes Teadaannetes ja internetiportaalis varad.ee ning seega saab lugeda hagejale enampakkumise teade kättetoimetatuks. Kuna kohtutäitur on seadusest tulenevalt edastanud hagejale enampakkumise teate, siis ei ole kohtutäitur rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi, sest asjaolu, et hageja väidetavalt ei saanud teada enampakkumise toimumisest, on hageja enda käitumise tulemus.
3.Kostja II leidis, et hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja väidete õigsust. Menetluskulud palus kostja II jätta hageja kanda. Hageja on taotlenud avaliku enampakkumise kehtetuks tunnistamist põhjusel, et hagejal puudub korteriühistu ees võlgnevus. Antud asjaolu ei saa olla aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. TMS § 223 lg 1 järgi saavad enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks alused olla formaalsed. Tõele ei vasta hageja väide, et talle ei ole teadet enampakkumise toimumisest kätte toimetatud. Hageja ei ole toonud esile, miks kostjal ei olnud õigust kinnisasja osta, ega esitanud tõendeid selle kohta, et kinnisasja vara arestimise akt oleks tühine.
4.Kostja III (korteriühistu) vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja III jätta hageja kanda. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu 16.06.2015 otsust, kohtutäituri 29.07.2015 täitmisteatist, 09.03.2016 kinnisasja arestimise akti ega 18.01.2017 vara enampakkumise akti. Kinnisasja enampakkumise teade avalikustati Ametlikes Teadaannetes 15.08.2016 (I kd, tl 185186) ja 08.12.2016 (I kd, tl 187-188). Samuti ei ole hageja võlga kohtutäituri määratud tähtajaks tasunud. Hagejal ei ole seaduslikku alust kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks vara müümisel. Hageja esitatud pangakontoväljavõtetega on hageja püüdnud kohut eksitada ja tõendada, et ta maksis korteriühistule kohtuotsuse alusel. Tegelikkuses oli tegemist jooksvate maksetega korteriühistule.
MAAKOHTU LAHEND
5.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus vabastas hageja riigilõivu tasumise kohustusest ning tühistas Tatjana Sizovale kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX , Narva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosas nr XXX III jakku hageja kasuks tehtud võõrandamise keelumärke. Maakohus leidis, et kuna hageja kohtutäituri määratud hinda 18 000 eurot ei vaidlustanud, kaotas hageja õiguse tugineda hagi hinna ebaõigele määramisele. Hageja väide, et ta ei saanud kohtutäituri 14.03.2016 e-kirja, milles kohtutäitur rahuldas hageja taotluse maksta võlgnevus osamaksetega ning edastas kinnisasja arestimisakti (I kd, tl 22), on ebaõige. Hageja kinnitas enda 14.03.2016 e-kirjas, et hakkab võlgnevust igakuiste osamaksetena tasuma alates 28.03.2016 (I kd, tl 23). Eeltoodust tulenevalt oli hageja teadlik oma võla suurusest,
samuti sellest, et võlg tuleb tasuda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, mitte korteriühistu arvelduskontole. Ekslik on hageja väide, et tema arvates oli võla tasumine otse korteriühistu arvelduskontole mõistlik, kuna korteriühistu poolt koostatud arvetes kommunaalteenuste eest oli kajastatud maakohtu 16.06.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlasumma. Hageja ise kinnitas e-kirjaga, et on teadlik, et tasuda tuleb kohtutäituri arvelduskontole (I kd, tl 24). Hageja maksis korteriühistu arvelduskontole selgitusega „korterimaks XXX “, määramata, millised kohustused täidetakse esimeses järjekorras. Seega VÕS § 88 lg 4 kohaselt võis korteriühistu ise määrata, millist kohustus täidetakse, s.o kas Viru Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlgnevus või jooksvad arved kommunaalteenuste eest. Sellest tulenevalt oli korteriühistul õigus arvestada hageja ja Maria Ivanova poolt teostatud maksed jooksvate arvete katteks kommunaalteenuste eest. Kuna korteriühistu nõude rahuldamine muul viisil ei andnud tulemust, oli kohtutäituril TMS § 53 lg 1 alusel õigus korteriühistu taotluse alusel korteriomand arestida. Vastavalt kohtutäiturile esitatud korteriühistu tõendile nr 2016-3 oli 31.07.2016 seisuga maakohtu 16.06.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlgnevuse jääk 1304 eurot. Kuna sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei andnud tulemust, viis kohtutäitur läbi enampakkumise, mis aga nurjus. Enampakkumisest oli hagejat teavitatud. 06.12.2016 teavitas kohtutäitur hagejat korduvenampakkumisest. Korteriühistu teavitas kohtutäiturit, et hageja võlg korteriühistu ees oli 01.01.2017 seisuga 1739,82 eurot, mis koosnes Viru Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlast 1304 eurot ja jooksvast võlast 435,82 eurot. Seega kordusenampakkumise toimumise ajal 10.01.201717.01.2017 oli hagejal 16.06.2015 kohtuotsusega korteriühistu kasuks välja mõistetud võlg tasumata. 05.01.2017 kandis hageja korteriühistu arvelduskontole 150 eurot. Seega enampakkumise toimumise ajal oli hagejal võlg korteriühistu ees 1589,82 eurot. Hageja väidab, et enampakkumise toimumise ajal hagejal korteriühistu ees võlga ei olnud, kuid 1374 eurot kandis hageja kostja kontole 21.01.2017, s.o pärast enampakkumise lõppemist. 10.01.2017-17.01.2017 toimunud kordusenampakkumisel müüdi korteriomand kostjale II hinnaga 13 500 eurot, vara kordusenampakkumise akt toimetati kätte 18.01.2017 hageja elukoha aadressile XXX , Narva linn, postkasti panekuga ja e-posti aadressile XXX . Arvestada ei saa hageja väiteid, et talle kuulunud korteri enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks, sest kohtutäitur on rikkunud enampakkumise korraldamisel enampakkumise olulisi tingimusi. Hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, mis kinnitaksid enampakkumise tühisust TMS § 223 lg 2 alusel. Enampakkumise võib kehtetuks tunnistada, kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Kuna erinevalt enampakkumise aktist ei pea enampakkumise kuulutust võlgnikule kätte toimetama, vaid piisab selle sisust teatamisest, ei saa enampakkumisest mitteteatamist lugeda enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks. Kohtutäituril on õigus endal otsustada, millisel viisil ta enampakkumise toimumisest võlgnikku teavitab. Hageja kinnitas kohtutäiturile saadetud e-kirjadega, et ta on teadlik võlast ja selle suurusest ning samuti sellest, et võlg tuleb tasuda täituri ametialasele kontole. Kohtutäitur tegi kõik endast oleneva, et teavitada hagejat enampakkumise toimumisest, samuti saatis ta hagejale teate enampakkumise toimumisest kirja teel postkasti panemisega kohtutäiturile teadoleval aadressil, saates teate hageja kasutusel olevale e-posti aadressile XXX , avaldades teate Ametlikes Teadaannetes ja internetiportaalis varad.ee.
Seega tuleb lugeda enampakkumise teade hagejale kättetoimetatuks. Olles teadlik, et tema suhtes on käimas täitemenetlus, oleks pidanud hageja ilmutama hoolsust täitemenetluse käigu ja võla kohase tasumise osas.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus valesti hinnanud asjaolusid ja tõendeid ning argumenteeris oma otsust üksnes nende väidete ja järeldustega, mille esitas menetluses kohtutäitur. Hageja on korduvalt rõhutanud, et hagejale ei toimetatud kätte menetlusdokumente, mis võimaldaksid tal teada saada, et talle kuuluv kinnisasi müüakse elektroonilisel enampakkumisel. Seetõttu ei olnud hagejal võimalik aktiivselt osaleda täitemenetluses, et oma õigusi kaitsta. Asjaolu, et hageja ei saanud kätte teatist enampakkumise läbiviimise kohta, on viinud selleni, et hageja jäeti ilma võimaluseta kustutada oma võlgnevus ning vältida korteri mahamüümist TMS § 97 lg 11 sätestatud korras. Kohus ei analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid ja vastuväiteid, sh ei kuulanud üle tunnistajaid ega hinnanud tunnistajate kirjalikke ütlusi. Asja materjalidest on näha, et hagejal oli võimalus ja soov kustutada oma võlgnevus. Seda tõendab 21.01.2017 hageja poolt teostatud pangaülekanne korteriühistu arvelduskontole suuruses 1304 eurot. Kohtutäitur väitis, et enampakkumise kuulutust ei pea võlgnikule kätte toimetama, vaid piisab selle sisust teatamisest ja kohtutäituril on õigus endal otsustada millisel viisil ta enampakkumise toimumisest võlgnikku teavitab. Kõnealusel juhul ei ole tegemist teate või dokumendiga, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama. Hageja leiab, et TMS § 10 lg-s 1 sätestatud „muud seaduses sätestatud dokumendid“ hõlmavad teatist enampakkumise kohta. Ei ole arusaadav ka see, mis põhjusel valis kohtutäitur menetlusdokumentide kättetoimetamiseks erijuhu ja toimetas dokumente kätte postkasti panekuga. Dokument oli võimalik kätte toimetada kas hagejale isiklikult (kes peaaegu alati viibib hageja kodus koos oma haige emaga, kes ei välju korterist üldse) või hageja emale (kes viibib pidevalt kodus) või korteriühistule (TsMS § 322 lg 2). Samuti on hagejal tunnistajad, kes võivad tunnistada, et 08.12.2016 ja 12.12.2016 (samal ajal, kui väidetavalt kohtutäituri büroo töötaja püüdis kätte toimetada teatise enampakkumisest hagejale isiklikult) viibisid nad hageja korteris, kus oli ka hageja koos oma emaga. Hageja sai tunnistajatega ühendust alles juunikuu alguses, mistõttu ei saanud ta taotleda tunnistajate ülekuulamist varem kui 06.06.2017 kohtuistungil. Hageja on seda kohtule seletanud, kuid kohus jättis ka selle tähelepanuta. Kohus jättis need tõendid hindamata.
7.Kohtutäitur (vastustaja I) palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palus kohtutäitur jätta hageja kanda. Kohtutäituri hinnangul ei nähtu kaebusest asjaolusid, mis lubaksid väita, et enampakkumine oleks tühine ja seetõttu saaks enampakkumise kehtetuks tunnistada. Erinevalt enampakkumise aktist ei pea enampakkumise kuulutust võlgnikule kätte toimetama, vaid piisab selle sisust teatamisest. Seetõttu ei saa enampakkumise teatise kättetoimetamata jätmist lugeda enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks.
Enampakkumisest teatamist, mis ei eelda kättetoimetamist, reguleerivad TMS § 84 ja § 153, mida kinnitab oma kaebuses ka hageja. Alusetud on etteheited enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise osas. Samuti on hageja ise viidanud TMS § 10 lg-le 4, mille kohaselt teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Samas väidab hageja, et teatis enampakkumise kohta on TMS § 10 lg 1 mõttes „muu seaduses sätestatud dokument“.
8.Kostja II (vastustaja II) palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palus kostja II jätta hageja kanda. Kostja II jääb oma varasema seisukoha juurde ning esimese astme kohtumenetluses esitatud arvamuse juurde. Ükski hageja poolt esitatud väide ei anna alust hagi rahuldamiseks. Maakohus tuvastas, et dokumendid, mis peavad olema hagejale kätte toimetatud, on hagejale kätte toimetatud. Samuti ei leidnud kinnitust hageja väide, et võlgnevus korteriühistu ees oli tasutud enne enampakkumise läbiviimist.
9.Korteriühistu (vastustaja III) palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palus korteriühistu jätta hageja kanda. Korteriühistu jääb oma seisukoha juurde, et hageja teadis 16.06.2015 kohtuotsusest ja täitemenetlusest. Täitemenetluse algatamise kohta ning enampakkumise läbiviimise kohta oli vastav teatis avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Korteriühistu tagastas hagejale viivitamatult summa 1304 eurot, kuna raha oli makstud korteriühistule ekslikult. Käesoleval ajal on tekkinud olukord, et hageja ei vabasta enampakkumisel müüdud korterit ega maksa ka tarbitud kommunaalteenuste eest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
11.Hageja esitas hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja põhjendab oma taotlust tunnistada enampakkumine kehtetuks sellega, et kohtutäitur ei ole hagejale enampakkumise teatist kätte toimetanud ning on selliselt rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi TMS § 223 lg 1 tähenduses. Seejuures on hageja tuginenud TMS § 10 lg 1 esimesele lausele, mille kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Hageja on seisukohal, et enampakkumise teatis on „muu seaduses sätestatud dokument“ TMS § 10 lg 1 esimese lause tähenduses.
12.Tsiviilasja materjalide põhjal ning hageja viitest TMS § 84 lg-le 3 järeldab ringkonnakohus, et hageja peab enampakkumise teatise all silmas kohtutäituri TMS § 84 lg-s 3 sätestatud kohustust teavitada võlgnikku ja sissenõudjat enampakkumise kuulutuse sisust. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et enampakkumise kuulutuse sisust teavitamist saab pidada muuks seaduses sätestatud dokumendiks TMS § 10 lg 1 esimese lause tähenduses. Nimelt tuleneb (ka hageja poolt viidatud) TMS § 84 lg-st 3, et võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise
kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. TMS § 84 lg 3 ei sätesta kohtutäiturile kohustust toimetada võlgnikule enampakkumise kuulutus kätte. Seega ei ole tegemist TMS § 10 lg 1 esimeses lause tähenduses muu seaduses sätestatud dokumendiga, mis tuleks võlgnikule kätte toimetada. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et erinevalt täitmisteatest, arestimisaktist ja enampakkumise aktist, mis tuleb võlgnikule kätte toimetada, võib kohtutäitur ise valida, millisel viisil teavitab täitur võlgnikku enampakkumise kuulutuse sisust. Kohtutäitur selgitas, et teavitas hagejat esimesel enampakkumisel enampakkumisest 15.08.2016 Ametlikes Teadaannetes ja toimetas hagejale teate 30.08.2016 kätte hageja elukoha aadressile postkasti panekuga. Korduvenampakkumise kuulutuse sisust teavitas kohtutäitur hagejat 08.12.2016 Ametlike Teadaannete kaudu ning toimetas hagejale teate kätte elukoha aadressile postkasti panekuga. Lisaks saatis kohtutäitur hagejale korduva teate enampakkumise läbiviimise kohta hageja e-posti aadressile XXX . Eeltoodust tuleneb, et kohtutäitur on hagejat korduvenampakkumise kuulutuse sisust nõuetekohaselt (TMS § 84 lg 3) teavitanud. Seega ei ole kohtutäitur rikkunud enampakkumise ega korduvenampakkumise läbiviimisel enampakkumise olulisi tingimusi ning järelikult jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.
13.Kuna hageja väide enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise osas puudutas üksnes enampakkumise teatise kättetoimetamist, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta hageja väidete osas, kuidas pidanuks kohtutäitur enampakkumise teatise hagejale kätte toimetama, kuna ringkonnakohus selgitas, et enampakkumise kuulutuse sisust teavitamise viisi võib kohtutäitur ise valida. Asjakohased ei ole ka hageja esitatud kahe isiku arvamused selle kohta, et kohtutäitur ei ole 08.12.2016 ja 12.12.2016 püüdnud hagejale dokumente isiklikult kätte toimetada (II kd, tl 81-82). Kohtutäitur on esitanud tõendina kullerteenuse saatelehe nr 2878 (II kd, tl 33 pöördel), millest nähtub, et hagejale on püütud kolmel korral enampakkumise kuulutuse sisust teavitamise teadet kätte toimetada, kuid ebaõnnestunult. Seejärel jäeti teade postkasti. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et kohtutäitur on soovinud hagejat enampakkumise kuulutuse sisust teavitada teate isiklikult üleandmisega ning selle ebaõnnestumisel otsustanud saadetise postkasti paneku kasuks, ei tähenda, et kohtutäituril oleks olnud kohustus võlgnikule vaidlusalune dokument kätte toimetada. Seega ei oma hageja arutlused selles osas tähendust. Kuna hageja väidab, et viibis kogu aeg kodus aadressil XXX , siis ei ole ka mistahes mõistlikku põhjendust, miks ei pidanuks hageja kätte saama postkasti jäetud teavitust enampakkumise kuulutuse sisu kohta. Ehkki maakohus on oma otsuse põhjendustes nõustunud peamiselt kohtutäituri poolt esitatuga, ei ole see toonud kaasa ebaõige lahendi tegemist.
14.Põhjendatud ei ole apellandi etteheited maakohtule menetlusnormide rikkumist puudutavas osas, s.o tunnistajate ärakuulamata jätmise küsimuses. Maakohtu 6. juuni 2017. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt taotles hageja esmakordselt tunnistajate ülekuulamist kohtuistungil, kostjad vaidlesid sellele vastu. Maakohus jättis taotluse rahuldamata ja põhjendas oma otsustust. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et hageja oleks esitanud kohtu tegevuse peale vastuväite (TsMS § 333 lg 2), seega ei ole hagejal õigust tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates. Samuti ei ole apellant taotlenud tunnistajate ärakuulamist apellatsioonimenetluses (TsMS § 633 lg 6).
15.Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis otsuse resolutsioonis, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast otsuse jõustumist. Maakohus vabastas 10.03.2017 määrusega hageja riigilõivu 300 eurot tasumisest. Ringkonnakohus luges 19.12.2017 menetlusse võtmise määruses menetlusabi TsMS § 184 lg 4 alusel jätkuvaks ka apellatsioonkaebuse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 1 ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud vabastada hagejat täies ulatuses riigilõivu tasumisest. Seetõttu mõistab ringkonnakohus hagejalt välja riigilõivu summas 150 eurot. Ülejäänud osas (s.o 150 euro ulatuses) vabastab ringkonnakohus hageja riigilõivu riigituludesse tasumisest.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.