Asjaõigus › Omandiasjad

2-17-1621 õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Asjaolud ja hageja nõue Hageja I I elab koos oma hooldatava (Lisa 1 – 01.04.2009.a Narva Linnavalitsuse korraldus (hoolduse seadmine) nr 356-k) emaga M I (ik: XXX) korteris, mis asub aadressil XXX(katastritunnus XXX, reg. osa nr XXX). Alates 1994. a kõnealuse korteri ainuomanik oli I I. I I elas korteris koos oma emaga. 2014-2015. a oli I I elus raske periood: tütre mõrv Sankt-Peterburis, I I suhtes toime pandud röövimine Vene Föderatsiooni territooriumil, dokumentide kaotus, probleemid tervisega, jt. 20142015. a viibis I I päris pikka aega Vene Föderatsiooni territooriumil ning tal puudus võimalus naasta Eestisse. Selle perioodi jooksul tekkis hagejal võlgnevus kostja III KÜ Tallinna mnt 36 (edaspidi „KÜ“) ees kommunaalteenuste eest. Kuna alguses oli hageja Venemaal ja hiljem olid tal materiaalsed raskused, ei õnnestunud hagejal leppida KÜ-ga kokku võlgnevuse kustutamises. 18.03.2015. a pöördus KÜ kohtusse hagiga võla nõudes I I vastu. 16.06.2015 tegi Viru Maakohus tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ning mõistis I I välja kostja III kasuks 1332,11 eurot võlga viivised 174,14 eurot ja 225 eurot riigilõivu ja jättis menetluskulud I I kanda. 10.07.2015 tasus I I vabatahtlikult 450 eurot võlgnevuse osaliseks kustutamiseks KÜ arvelduskontole (Lisa 2 – I I pangakonto väljavõte perioodil 01.01.2015-19.01.2017). 29.07.2015 alustas Narva kohtutäitur Krista Järvet KÜ avalduse ja Viru Maakohtu 16.06.2015. a alusel täitemenetluse (täiteasi nr 167/2015/831) I I suhtes. Vastavalt kohtutäituri 29.07.2015 täitmisteatele tuli I I tasuda kokku koos täitekuludega 1608,21 eurot (Lisa 3). 09.03.2016 esitas I I kohtutäiturile avalduse (Lisa 10) paludes lubada tal kustutada võlgnevus osade kaupa. Kohtutäituri põhjendatud vastuse avaldusele ei olnud I I kätte saanud, kuid tasus võlgnevust vastavalt tema poolt pakutud graafikule. Pärast Viru Maakohtu 16.06.2015.a otsuse jõustumist tegi I I enda ja oma ema pangakontolt KÜ arvelduskontole ja kohtutäituri Krista Järvet arvelduskontole järgmisi makseid (Lisa 2 - I I pangakonto väljavõte perioodil 01.01.2015-19.01.2017; Lisa 4 - M I pangakonto väljavõte perioodil 01.01.2015-19.01.2017): 1) KÜ arveldukontole:

2-17-1621 30.03.2016.a – 195 eurot (M I kontolt) 31.03.2016.a. – 82.25 eurot (kohtutäitur kandis KÜ arvelduskontole 82.25 eurot 140 eurodest, mis olid kantud 16.04.2016.a M I pangakontolt kohtutäituri pangakontole) 30.05.2016.a - 120 eurot (kohtutäitur kandis KÜ arvelduskontole 120 eurot 150 eurodest, mis olid kantud 16.04.2016.a M I pangakontolt kohtutäituri pangakontole) 13.10.2016.a – 320 eurot (M I kontolt) 13.10.2016.a. – 580 eurot (M I kontolt) 15.10.2016.a – 390 eurot (M I kontolt) 05.12.2016.a – 130 eurot (M I kontolt) 5.01.2017.a – 150 eurot (M I kontolt) 21.01.2017.a – 1304 eurot (M I kontolt) 21.01.2017.a – 70 eurot (M I kontolt) 2) Kohtutäituri arvelduskontole: 31.03.2016.a – 140 eurot, millest kohtutäitur kandis KÜ pangakontole üle 82,25 eurot (57,75 jäi kohtutäiturile); 16.04.2016.a – 150 eurot, millest kohtutäitur kandis KÜ pangakontole 120 eurot (30 eurot jäi kohtutäiturile). Kokku pärast 16.06.2015 kohtuotsuse jõustumist kandis I I võlgnevuse kustutamiseks KÜ ja kohtutäituri pangakontodele üle 3999 eurot. I I kandis raha KÜ ees võlgnevuse kustutamiseks KÜ arvelduskontole ja mitte kohtutäituri arvelduskontole, kuna I I ja KÜ olid kokku leppinud selles, et Ivanova maksab otse KÜ-le ja KÜ teavitab sellest kohtutäiturit. Kuid tegelikult KÜ ei teavitanud kohtutäiturit sellest, et I I tasub oma võlgnevust. Samuti ei võinud KÜ poolt koostatud kommunaalteenuste arved sisaldama rahasumma, mida nõutakse täitemenetluse (Lisa 5 – arved kommunaalteenuste eest). KÜ ei kustutanud kohtu otsuse alusel I I väljamõistetud rahasummat 1332 eurot kõikidest kohtuotsusele ja täitemenetluse algatamisele järgnevatest kommunaalteenuste arvetest, mistõttu Irina Ivanova arvas, et võlgnevuse kustutamine KÜ arvelduskontole raha ülekandmisega on mõistlik. Seoses sellega, et KÜ kajastas võlgnetavat summat kõikides kommuaalteenuste arvetes, suurenesid valesti ka võlgnetavalt summalt arvestatud viivised ning selle tagajärjel oli igas arves kuni 2016. a novembri kuu arveni kajastatud valesti arvestatud viivise suurus. Samuti esinesid kommunaalteenuste arvetes teised vead seoses vale arvutustega, mis olid tehtud KÜ poolt (Lisa 6 hageja poolt tehtud arvutused; hagejal on majandusteaduse magistri kraad). 09.03.2016 arestis kohtutäitur I I kuuluvat kinnistu – 2-toalist korterit, 47,6 m2, aadressil XXX. Vastavalt kohtutäituri 09.03.2016.a. kinnisasja arestimise aktile moodustas I Ipoolt maksmisele kuuluv summa 1616.71 eurot, mis sisaldus täitekulud (Lisa 7 – kinnisasja arestimise akt). 17.01.2017.a. toimus TMS § 881 enampakkumine ning hagejale kuuluv korter (XXX; katastritunnus XXX, reg.osa nr.XXX) müüdi ainsale enampakkumisest osavõtjale T S (Kostja II) 13 500 euro eest hageja teadmata. Kohtutäitur ei teavitanud hagejat enampakkumise toimumisest.

2-17-1621 19.01.2017. a (2 päeva pärast enampakkumist) edastas kohtutäitur hagejale vara enampakkumise akti, mida hageja sai kätte 23.01.2017.a (Lisa 8 - vara enampakkumise akt). Kuna hageja ei valda eesti keelt, ei saanud ta aru, mis dokumendiga on tegemist. 18.01.2017 helistas hagejale teadmata isik ja hakkas imperatiivses vormis nõudma, et hageja vabastaks korteri, kuna tema (hiljem selgus välja, et see oli T S) ostis hagejale kuuluvat korteri 17.01.2017 toimunud enampakkumisel. Hageja keeldus korteri valduse üle andmast. Hageja ei teadnud, mis põhjusel tema korter võis olla maha müüdud. 19.01.2017.a ja 20.01.2017.a käis hageja notari Sergei Nikonovi juures. Notar kinnitas, et vastavalt kinnistusraamatus olevatele andmetele I I on korteri omanik. Hageja tuli järeldusele, et tegemist on pettusega ning 23.01.2017 esitas hageja avalduse PPA-la ja prokuratuurile. Kuna peaaegu kõik võlgnevused enampakkumise läbiviimise hetkeks olid hagejal kustutatud (Lisa 6, Lisa 2, Lisa 4), ei uskunud hageja, et tema korter võis olla enampakkumisel ilma tema teadmata maha müüdud. Jätkates maksma korteri eest, kandis hageja 21.01.2017.a. KÜ arvelduskontole 1374 eurot (Lisa 4). Enampakkumise läbiviimise hetkeks oli hageja võlgnevus KÜ ees umbes 500 eurot (Lisa 6). Korter oli müüdud maha 13500 eurot eest. Vastavalt eksperdi hinnangule korteri tegelik väärtus on 23 500 eurot, mis on 10 000 eurot rohkem kui summa, mille eest korterit müüdi enampakkumisel maha. 23.01.2017 esitas hageja kohtutäiturile kaebuse enampakkumise läbiviimise peale (Lisa 9 – kaebus kohtutäiturile). Kohtutäituri ja hageja kohtumine peab toimuma 01.02.2017. 25.01.2017 sai hageja teada, et tema ei ole enam korteri omanik ja kohtutäituri avalduse alusel on kinnistusraamatusse kantud korteri omanikuna T S. 29.01.2017 kandis KÜ üle 21.01.2017.a hageja poolt KÜ arvelduskontole ülekantud summa (1374 eurot) hageja kontole tagasi (Lisa 4). Hagi nõuded ja nende põhjendused Hageja esitab hagi vastavalt TMS §-le 223. Hageja leiab, et enampakkumist tuleb tunnistada kehtetuks, kuna enampakkumise läbiviimise hetkeks puudus hagejal võlgnevus KÜ ees, mida tõendavad hageja ja hageja ema M I pangakonto väljavõtted ja hageja arvutused. Hageja arvamusel KÜ pahatahtlikult ei teavitanud kohtutäiturit sellest, et hageja teeb ülekandeid võlgnevuse kustutamiseks otse KÜ arvelduskontole ja viis kohtutäiturit eksitusse. KÜ väga hästi teadis, et hageja on oma võlgnevuse ära tasunud ning hageja korteri realiseerimiseks puudub alus. KÜ varjas seda fakti, et hageja kustutas oma võlgnevust KÜ ees. KÜ ei teavitanud kohtutäiturit, et võlgnevus on kustutatud isegi siis, kui kohtutäitur otsustas läbi viia enampakkumise. Kohtutäitur samuti ei selgitanud välja, et võlgnevus oli kustutatud. KÜ ja kohtutäituri tegevuste tagajärjel jäi hageja ja tema raske puuetega ema ilma eluasemeta. Hageja rõhutab, et tema ja tema ema ainus sissetulek on ema pension (412.59 eurot kuus), sotsiaaltoetus (40.91 eurot kuus) ja hooldustoetus (26.00 eurot kuus), kokku 479,5 eurot kuus. Kuna hageja on oma ema hooldaja, puudub tal võimalust töötada. Töötasu või muud sissetulekut ettevõtlusest vms hageja ei saa. Korterist kolimine tekitab hageja haige (Lisa 1 – tõend M I puuete kohta) emale (hageja emal on nahavähk) palju raskusi. Samuti hagejal ja hageja emal puudub piisav sissetulek selleks, et üürida või müüa sobivat korterit. Vastavalt TsMS § 377 tagada võib ka hagi, milles on esitatud tulevane või tingimuslik nõue, samuti tuvastushagi. Seega, hageja palub kohut vastavalt TsMS § 378 kohaldada esialgset õiguskaitset

2-17-1621 ning rakendades hagi tagamise abinõuet, keelata kostjal II (T S) nõuda hagejalt kostjale vara (korteri) üleandmist kuni käesoleva asja lahendamiseni. Hageja arvamusel kostjal ei tekkinud omandiõigust, kuna enampakkumine peab olema tunnistatud kehtetuks. Vastavalt TMS § 98 lg 2 omandit ei teki, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. Hageja väidab, et enampakkumise läbiviimisel rikkus kohtutäitur TMS sätestatud norme. Vastavalt TMS § 84 lg 3 võlgnikule tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Kohtutäitur hagejale enampakkumise läbiviimise kavatsusest ja enampakkumise kuulutuse sisust teatanud ei olnud. Kuna hagejat ei teavitatud sellest, et enampakkumine toi-mub ning hageja ei teadnud, et tema korterit kavatsetakse müüa maha, ei saanud hageja kasutada TMS § 97 lg 11 sätestatud võimalust enampakkumist lõpetada. Vastavalt TMS § 97 lg 11 kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on võlgnikul õigus sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest. Hagejal ei olnud enampakkumisest teada, seega puudus tal võimalus tõendada õigeaegselt seda, et tal ei olnud enampakkumise läbiviimise hetkeks võlgnevust KÜ eest ning ei saanud hageja või kolmas isik kohe tasuda kohtutäiturile raha, mis oli vajalik täitekulude katteks. Tuginedes eelpooltoodule hageja palub: 1) Tunnistada 17.01.2017.a toimunud enampakkumise kehtetuks. 2) Tunnistada, et hageja on kinnisasja (korteri), mis asub aadressil XXX(katastritunnus XXX, reg.osa nr.XXX), ainuomanik ja kostjal II ei tekkinud omandiõigust vaidlusaluse kinnisasja suhtes, kuna 17.01-2017.a läbiviidud enampakkumine oli kehtetu. 3) Kohustada kostjat T S välja anda hagejale Irina Ivanovale kinnisasja (aadress: XXX; katastritunnus XXX, reg.osa nr.XXX) enampakkumise kehtetuks tunnistamise korral. Kostja I vastus hagiavaldusele

2-17-1621

2-17-1621

oli saadetud meeldetuletus pakkumisega kustutada võlgnevuse kuni 30.11.2015.a. vabatahtlikult.

2-17-1621 ise kinnitas e-kirjaga, et ta on teadlik, et Viru Maakohtu 16.06.2015.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlgnevus on üle antud täitmisele kohtutäiturile ning et tasumist tuleb teostada kohtutäituri arvelduskontole (vastuse lisa 8).

2-17-1621

2-17-1621 Kohtutäituril on õigus endal otsustada, millisel viisil ta enampakkumise enampakkumise toimumisest võlg-nikku teavitab. Tõendamiskoormis selles osas, et hageja ei saanud teadet enampakkumise toimumisest kätte, lasub hagejal. Hagiavalduses hageja ise kinnitas, et ta sai vara enampakkumise akti kätte 23.01.2017.a, kuid kuna hageja väitel ta ei valda eesti keelt, ei saanud ta aru, mis dokumendiga on tegemist. Sellest tulenevalt saab järeldada, et hageja on saanud kätte ülejäänud kohtutäituri poolt saadetud dokumendid, sh teade enampakkumise läbiviimise kohta, kuid eesti keele mittevaldamise tõttu ignoreeris neid.

Kostja II vastus hagiavaldusele

2-17-1621

2-17-1621

Kostja III vastus hagiavaldusele

2-17-1621 maksta. Sel alusel pole I. I seaduslikku alust kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks vara müümisel. III. I poolt lisatud panga väljavõtetega püüab ta kohut eksitusse viia ja tõestada, et ta maksis korteriühistulele kohtuotsuse alusel. Tegelikkuses olid need jooksvad maksed korteriühistulele.

Menetlusabi ja hagi tagamine 10.03.2017 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta 300 euro riigilõivu tasusmisest hagiavalduse esitamisel ja 50 euro riigilõivu tasumisest hagi tagamise avalduse esitamisel. 20.03.2017 määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise avalduse ja kandis kostja II kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX võõrandamise keelumärke Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosas nr 2562309 III jakku hageja kasuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata, lähtudes järgmistest asjaoludest. 19.02.2016 saatis kohtutäitur hageja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile XXX teatise, et 09.03.2016 toimub korteriomandi, asukohaga XXX arest. 09.03.2016. aastal arestis täitur arestis nimetatud korteriomandi, määrates korteri-omandi hinnaks 18 000.00 eurot. Kinnisasja arestimise akt toimetati I I kätte 21.03.2016 postkasti panekuga aadressil XXX. Lisaks oli kinnisasja arestimisakt lisatud I I suunatud e-kirjale, mille kättesaamist I I kinnitas (vastuse lisa 8). Hageja väidab, et korteriomandi, asukohaga XXX, tegelikuks turuhinnaks on 23 500 eurot. TMS § 217 lg 1 kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokume-ndi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui kinnisasja arestimisakti ei vaidlustatud, on õiguspärane ka kinnisasja arestimisele järgnev menetlustoiming täitemenetluses ehk kinnisasja müük. Hageja kohtutäituri määratud hinda 18 000 eurot ei vaidlustanud, seega kaotas hageja õiguse tugineda hagis hinna ebaõigele määramisele. 10.03.2016 esitas hageja kohtutäiturile e-aadressilt taotluse (tl 19) lubada tasuda võlga igakuiste osamaksetena, mille kohtutäitur sissenõudja nõusolekul rahuldas. Kiri võla tasumise tingimustega koos kinnisasja arestimisaktiga oli saadetud hageja e-posti aadressile 14.03.2016 (tl 22). Kirja kohaselt oli hageja kohustatud tasuma võla alates 28.03.2016. a igakuiste osamaksetena (14.03.2016 seisuga oli võlg 1616.71 eurot). Kirjas olid märgitud maksete sooritamiseks vajalikud rekvisiidid, nimelt kohtutäituri ametialasele arvelduskonto number. Hageja väide, et ta ei saanud 14.03.2016 kirja kätte, on ebaõige, kuna 14.03.2016 e-kirjas (tl 24) kinnitas ta, et ta hakkab tasuma oma võlgnevust igakuiste osamaksetena alates 28.03.2016. Seega oma vastusega kinnitas ta 14.03.2016 kirja kättesaamist. Eeltoodust tulenevalt oli hageja teadlik oma võla suurusest samuti sellest, et võlg tuleb tasuda kohtutäituri Krista Järveti ametialasele arvelduskontole, mitte sissenõudja KÜ TALLINNA MNT. 36 arvelduskontole.

2-17-1621 31.03.2016. aastal kandis hageja kohtutäituri ametialasele arvelduskontole 140.00 eurot, 18.04.2016 kandis veel 150.00 eurot. Rohkem raha kohtutäituri ametialasele kontole hagejalt ei laekunud. Seega rikkus hageja endale võetud kohustust võla tasumise osas ja kohtutäituril tekkis õigus nõuda võla tasumist. Hageja väide, et tema arvates on võla tasumine otse sissenõudja Korteriühistu TALLINNA mnt 36 arvelduskontole oli mõistlik, kuna Korteriühistu TALLINNA mnt 36 poolt koostatud arvtes kommunaalteenuste eest oli Viru Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlasummat on ekslik, kuna hageja ise kinnitas e-kirjaga, et on teadlik, et Viru Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võla üle andmisest täitmisele kohtutäiturile ning et tasuda tuleb kohtutäituri arvelduskontole (tl 24). VÕS § 88 lg 1 järgi võib võlgnik mitme kohustuse täitmiseks raha üle andes määrata, millise kohustuse täitmiseks ta raha annab, kui sellest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks ning kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib VÕS § 88 lg 4 kohaselt määrata selle võlausaldaja. Hageja maksis sissenõudja Korteriühistu TALLINNA mnt 36 arvelduskontole selgitusega „korterimaks XXX“, määramata, millised kohustused täidetakse esimeses järjekorras ja seega Korteriühistu TALLINNA mnt 36 võis ise määrata, mis kohustus täidetakse, kas Viru Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlgnevus või jooksvad arved kommunaalteenuste eest. Sellest tulenevalt Korteriühistul TALLINNA mnt 36 oli õigus arvestada I I ja M I poolt teostatud maksed jooksvate arvete kommunaalteenuste eest katteks. Kuna kostja III nõude rahuldamine muul viisil ei andnud tulemust, oli kohtutäituril TMS § 53 lg 1 alusel õigus sissenõudja taotluse alusel korteriomand arestida. Riigikohtu 3-2-1-69-11 p 15 kohaselt peab võlgnik täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ka ise aktiivselt ning nt välja pakkuma tegelikke võimalusi muu vara müümiseks, et vältida kinnisasja müüki. Hageja täituriga ühendust ei võitnud ja variante võla tasumiseks välja ei pakkunud. Vastavalt kostja III kohtutäiturile esitatud tõendile nr 2016-3, 31.07.2016 oli seisuga Viru Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlgnevuse jääk oli 1 304.00 eurot ning kuna sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei andnud tulemust, teavitas täitur 15.08.2016 avalikul elektroonilisel enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas hagejale kuuluva korteriomandi, asukoht XXX, müügis. Sama teade oli avaldatud 15.08.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded ja toimetatud kätte I I 30.08.2016 elukoha aadressile XXX, postkasti panekuga. Kuna enampakkumisele ühtegi osavõtjat ei ilmunud, kuulutati enampakkumine nurjunuks. Enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt, millega kohtutäitur palus teatada hagejat 5 päeva jooksul, alates antud dokumendi kättesaamisest arvamusest kinnisasja allahindamise kohta, toimetati hagejale elukoha aadressile 20.09.2016 ja e-postile (tl 26-28). Hageja ei vastanud. TMS § 100 lg 5 järgi kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast. Sellest tulenevalt kohtutäitur koostas vara ümberhindamise akti ja määras korteriomandi uueks hinnaks 13 500.00 eurot (tl 29). Vara ümberhindamise akt toimetatud hagejale kätte 15.12.2016 postkasti panekuga. 06.12.2016 teavitas kohtutäitur, et ta hakkab korduvalt müüma avalikul elektroonilisel enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas I kuuluvat

2-17-1621 korteriomandit, asukohaga XXX. Vastavalt vara ümberhindamise aktile alghinnaks on määratud 13 500 eurot. Teade kordusenampakkumise läbiviimise kohta oli avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.12.2016, kätte toimetatud hagejale elukoha aadressile XXX postkasti panekuga ja eposti aadressile (tl 34). Korduv teade kordusenampakkumise läbiviimise kohta oli saadetud 12.01.2017 hageja e-postile (tl 35). Kostja III teavitas kohtutäiturit, et hageja võlg kostja III ees 01.01.2017 seisuga oli 1739.82 eurot, mis koosnes Viru Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlast 1 304.00 eurot ja jooksvast võlast 435.82 eurot. Seega 10.01.2017-17.01.2017 kordusenampakkumise toimumise ajal oli hagejal Viru Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-4226 alusel kostja III kasuks välja mõistetud võlg tasumata. 01.01.2017 seisuga oli hageja võlg kostja III ees moodustas 1739.82 eurot. 05.01.2017 kandis hageja kostja III arvelduskontole 150.00 eurot. Seega enampakkumise toimumise ajal oli hagejal võlg kostja III ees 1 589,82 eurot Hageja väidab, et enampakkumise toimumise ajal hagejal kostja III ees võlga ei olnud, kuid 1 374.00 eurot kandis ta kostja kontole 21.01.2017, see on pärast enampakkumise lõppemist. TMS § 95 lg 11 kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on võlgnikul õigus sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest. 10.01.2017-17.01.2017 toimunud kordusenampakkumisel müüdav korteriomand, asukohaga XXX, müüdi kostjale II hinnaga 13 500 eurot, vara kordusenampakkumise akt oli kätte toimetatud I I elukoha aadressile XXX, postkasti panekuga ja e-posti aadressile 18.01.2017. aastal. Hageja väiteid, et temale kuuluva korteri enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks, sest kohtutäitur on rikkunud enampakkumise korraldamisel enampakkumise olulisi tingimusi, ei saa võtta arvesse. TMS § 223 lg 2 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, mis kinnitaksid enampakkumise tühisust. Enampakkumise võib kehtetuks tunnistada, kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Erinevalt enampakkumise aktist ei pea enampakkumise kuulutust võlgnikule kätte toimetama, vaid piisab selle sisust teatamisest, ei saa enampakkumisest mitteteatamist lugeda enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks. Kohtutäituril on õigus endal otsustada, millisel viisil ta enampakkumise enampakkumise toimumisest võlgnikku teavitab. Tõendamiskoormis selles osas, et hageja ei saanud teadet enampakkumise toimumisest kätte, lasub hagejal. Hagiavalduses kinnitas hageja, et ta sai vara enampakkumise akti kätte 23.01.2017. 05.01.2017 kostjale I esitatud vastuses kostja III kinnitas, et Viru Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-4226 alusel välja mõistetud võlg oli tasumata. Seega ei saa hageja väita, et 10.01.2017-17.01.2017. a toimunud kordusenampakkumise läbiviimise ajal tal võlga kostja III ees ei olnud, 1 374.00 eurot kandis ta kostja III kontole 21.01.2017, see on pärast enampakkumise lõppu. Hageja kinnitas kohtutäiturile saadetud e-kirjadega, et ta on teadlik võlast ja selle suurusest teadlik ning samuti teadlik sellest, et võlg tuleb tasuda kostja I ametialasele kontole. Kostja I tegi kõik

2-17-1621 endast oleneva, et teavitada hagejat enampakkumise toimumisest, samuti saatis ta hagejale teate enam-pakkumise toimumisest kirja teel postkasti panemisega kohtutäiturile teadoleval aadressil, saates teate I I kasutusel olevale e-posti aadressile, avaldades teate Ametlikes Teadaannetes (vastuse lisa 15) ja internetiportaalis varad.ee. Seega tuleb lugeda enampakkumise teade hagejale kättetoimetatuks. Olles teadlik, et tema suhtes on käimas täitemenetlus, oleks pidanud hageja ilmutama hoolsust täitemenetluse käigu ja võla kohase tasumise osas. Menetluskulud Kuna otsus tehti hageja kahjuks jäävad menetluskulud hageja kanda. 10.03.2017 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi, vabastades ta 300 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel ja 50 euro riigilõivu tasumisest hagi tagamise avalduse esitamisel. Kuna hageja varaline seisund ei ole menetluse käigus paranenud, vabastab kohus hageja TsMS § 190 lg 8 alusel 350 riigilõivu riigituludesse maksmise kohustusest. Õigusabikulude suuruse ja hüvitamise lahendab kohus eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.