Korteriühistu Liikuri 8A hagi XX vastu endise olukorra taastamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. oktoobri 2017 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuste Korteriühistu Liikuri 8A apellatsioonkaebus XX apellatsioonkaebus liigid Korteriühistu Liikuri apellatsioonkaebuse hind
8A 0 eurot
XX apellatsioon-kaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Korteriühistu Liikuri 8A (registrikood 80239790), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ardi Šuvalov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 30. oktoobri 2017 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Korteriühistu Liikuri 8A esitas 08.03.2017 Harju Maakohtule hagi XX vastu kostja kohustamiseks taastada Liikuri 8A asuva hoone null korruse parkimiskohad nr 183 ja 184 ning neid läbivad trassid (veetrass, kanalisatsioonitrass, küttetrass ja elektrisüsteem) endisel kujul vastavalt kohtuotsuse lisaks olevale ehitusprojektile (sealhulgas lammutama parkimiskohtade nr 183 ja 184 asemele ehitatud ruumid, nende esiseina ja likvideerima parkimiskohtade asemele ehitatud ruumide tarbeks loodud ühendused hoone veetrassiga, kanalisatsioonitrassiga, küttetrassiga ja elektrisüsteemiga). Hageja palus määrata, et kostja on kohustatud tööd lõpetama kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 129 eurot ja sellelt summalt viivise määras 0,03% päevas alates hagi esitamisest. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest viivise alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hageja palus määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustub kostja kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole nr EE781010220192873229 ja märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri.
2.Hagiavalduse kohaselt ehitas kostja korterelamu parkimiskorrusel asuvate avatud parkimiskohtade asemele funktsionaalse eluruumi ning lõi selle tarbeks ühenduse vee-, kanalisatsiooni- ja küttetrassiga ja elektrisüsteemiga. Kostjal puudus ümberehituseks kaasomanike nõusolek ja häälteenamusega otsus. Parkimiskohtade ümberehitamine eluruumideks on asja ja selle majandusliku otstarbe oluline muutmine ning kaasomanikel on õigus nõuda endise olukorra taastamist.
3.Parkimiskohad on korteriomandi reaalosad. Kostjale majas eluruumi ei kuulu. Talle kuuluvad parkimiskohad nr 183 ja 184, millele ehitatud ruumides on esik, elutuba koos köögiga ja vannituba.
4.Kostja lõi ebaseadusliku ühenduse veetrassi ja elektrisüsteemiga. Kostja parkimiskohti läbivad hoone kaugkütte trass, veetrass, kanalisatsioonitrassid ja elektrivõrk. Tõenäoliselt lõi kostja ühenduse ka küttesüsteemiga. Äravoolu juhtis kostja sadeveekanalisatsiooni. Tuulutusava ehitas kostja kinni ning juhtis valguva vee kõrvalasuvasse panikaika ja soojussõlme. Kõrvalasuv panikaik on niiske ja sinna võib tekkida hallitus. Ümberehituseks puudub projekt ja nõutavad kooskõlastused.
5.Parklas on ehituse tulemusena ruumi vähem ja parkimiskohtadele on keerulisem manööverdada. Kostja ehitas seina postide välispiirile, kuigi reaalosa piir kulgeb postide keskelt. Kuna kostja eemaldas laes asunud üldvalgustid, on parkimiskohtade ümbruses pime. See häirib kaasomanikke.
6.Hageja tegi kulutusi kostja ruumidesse sissepääsemiseks ja kaasomandi esemeks olevate trasside kontrollimiseks. Korteriomanik on kohustatud võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikele hüvitada. Kuna kostja ei võimaldanud hageja juhatuse liikmetel sissepääsu ehitisse, pidi hageja tasuma ukse avamise, uue luku paigaldamise ja elektrisüsteemi kontrollimise eest. Elektrik tuvastas, et parkimiskohtade tarbeks loodi omavoliline elektriühendus, mis tarbib elektrit panipaigast. Hageja esitas kostjale kulude hüvitamiseks arve, mida kostja ei tasunud.
7.Hageja on tehnosüsteemide ja elektrivõrgu muutmisega seoses pöördunud politsei, päästeameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja AS Tallinna Vesi poole. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja on korteriomandite omanik, mille reaalosaks on parkimiskohad nr 183 ja 184. Parkimiskohad asuvad soojussõlme ja panipaiga vahel. Ehitis ei riku teiste kaasomanike õigusi ega seadust. Ruumide eksplikatsioonile vastavalt on kostja omandis mitteeluruumid nimetusega parkimiskoht. Ümberehituse tõttu ei muutunud mitteeluruumid eluruumideks. Kostjal ei olnud vastavat tahet. Kostja soovis kohta, kus oma asju hoida. Parkimiskohad ei vasta eluruumidele esitatavatele nõuetele.
10.Oma reaalosa ümberehitamiseks ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut. Kostja ei muutnud ehitusega oma korteriomandi reaalosa piires ruumide põhikonstruktsioone ega välistanud senise kasutusotstarbe jätkumist.
11.Kevadel 2010 ei olnud hageja üldkoosolekul ümberehituse kohta vastuväiteid. Kostja parkimiskohti läbivad hoone sadeveekanalisatsioonitrass, kaugkütte trass, olmekanalisatsioonitrass ja elektrivõrk, millega mitteeluruumis puudub ühendus. Mitteeluruumis on ühendus veetrassiga, millele on paigaldatud veearvesti. Kostja ei kasuta selle ühenduse kaudu vett, kuna puudub kooskõlastus hagejaga. Kostja parkimiskohtade laes ei olnud üldvalgustit.
12.Kostja on veetrassi kaasomanik ja võib seda kasutada. Kostja pöördus korduvalt hageja poole palvetega veearvesti plommimiseks, et esitada kostjale arved tarbitud veekulu kohta. Hageja seda ei teinud. Veetrassiga ühenduse loomisel ei ole asja oluliselt muudetud ega rikutud teiste kaasomanike õigusi
13.Kostja mitteeluruum ühendati panipaiga elektrivõrguga eksimuse tõttu. Hetkeseisuga elektriühendus puudub. Kostja hüvitas panipaiga omanikule tekitatud kahju.
14.Tuulutusava kinniehitamine vastab ehitusnõuetele ja ei riku maja konstruktsioone. Korruse ventilatsioonisüsteemi töö ei ole rikutud. Panipaiga ja soojasõlme seinad, lagi ja põrandad olid pidevalt märjad ka enne tuulutusavade kinniehitamist ning niiskus ei ole pärast ümberehitust suurenenud. Hagiavalduse kohaselt on pinnad pidevalt märjad alates sügisest 2016, kuigi ehitus teostati aastal 2010. Puudub põhjuslik seos ümberehituse ja hallituse ohu suurenemise vahel.
15.Kostja ehitatud sein asub posti keskelt kuni välispiirini kaasomandil. Kostja ehitas seina kaasomandi osale vastavalt kokkuleppele hageja juhatuse liikmega, kes andis aastal 2010 loa parkimiskohtade kinniehitamiseks tingimusel, et sein ehitatakse soojasõlme seina järjena. Kostja ehitas seina sarnaselt soojasõlme seinaga. Seinaga samal piiril on lisaks soojasõlmele ka trepikojad, mis vastavad maja projektile. Maja projekti koostamisel järgiti
ehitusnõudeid. Seega on parkimiseks tagatud piisav ruum parkimiskohtadel, mis asuvad trepikodade ja soojussõlme vastas. Kostja parkimiskohtade vastas on liikumiseks sama palju ruumi, nagu on parkimiskohtadel, mis asuvad soojussõlme ja trepikoja vastas. Parkla ei ole oluliselt muutunud. Sein ei asu ülekäiguraja peal ja see ei takista jalakäijate liikumist. Seega ei riku sein kaasomanike õigusi ega takista parkla kasutamist.
16.Parkimiskohtadele ligipääsu võimaldamisest pidi hageja kostjat teavitama mõistliku aja jooksul. Hageja kostja poole ei pöördunud. Kostja on nõus võimaldama oma korteriomandi reaalosa kasutamist teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Sellega arvestati ka ümberehituse käigus, mistõttu on kõikidele kommunikatsioonidele tagatud ligipääs. Kuna hageja ei teavitanud kostjat ligipääsu vajadusest, puudus kostjal võimalus seda võimaldada.
17.Tallinna Linnaplaneerimise Ametis alustati riikliku ehitusjärelevalve menetlust, mis ei ole lõpuni viidud. Selle menetluse tulemus võib mõjutada käesoleva asja lahendamist. Menetluse käigus selgitakse välja, kas ümberehitus vastab ehitusnõuetele.
18.Hageja nõue ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas, kuna kostja poolt teostatud ümberehitus toimus hageja teadmisel aastal 2010. Hageja ei esitanud oma nõuet mõistliku aja jooksul. Esimese astme kohtu otsus
19.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus kohustas kostjat taastama Tallinnas Liikuri 8A asuva hoone null korrusel asuvad parkimiskohad nr 183 ja 184 ning neid läbivad trassid (veetrass, kanalisatsioonitrass ja elektrisüsteem) endisel kujul vastavalt kohtuotsuse lisaks olevale ehitusprojektile, sealhulgas lammutama parkimiskohtade nr 183 ja 184 asemele ehitatud ruumid (sealhulgas nende esiseina) ning likvideerima parkimiskohtade asemele ehitatud ruumide tarbeks loodud ühendused hoone veetrassi, kanalisatsioonitrassi ja elektrisüsteemiga. Kohus kohustas kostjat täitma nimetatud kohustused kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja kostja 23.10.2017 taotluse tähtaja ennistamiseks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
20.Poolte vahel puudub vaidlus, et Liikuri 8A kinnisasja korteriomanikud asutasid korteriühistu. Kostjale kuuluvad kinnisasjal asuva hoone null korrusel parkimiskohad nr 183 ja 184. Kostja ehitas talle kuuluvatele parkimiskohtadele seina ette ja parkimiskohad ümber selliselt, et tekkinud ruumis on võimalik igapäevaselt elada.
21.Hagejal kui korteriühistul on õigus esitada kostja vastu nõue. Kostja ehitas kaasomandisse kuuluva eseme ümber. Ta tegi ümberehitustöid seoses kaasomandisse kuuluva veetrassi, sadeveekanalisatsioonitrassi ja elektrisüsteemiga. AS Tallinna Vesi objekti ülevaatuse aktist nähtub, et kostja ühendas oma olmekanalisatsiooni sadeveekanalisatsiooni. Kostja kinnitas, et parkimiskohtadel on ühendus hoone veetrassiga.
22.Haabersti Halduse OÜ 28.12.2016 akt ja fotod tõendavad, et kostja lõi ühenduse hoone ühise elektrisüsteemiga. Ei ole eluliselt usutav, et elektriühenduse ning sellega kaasnenud valgustite ja pistikupesade paigaldamine oleks saanud toimuda eksimuse tõttu. Samuti ei tähenda asjaolu, et praegu on elektriühendus välja lülitatud seda, et taastatud on endine olukord, st ühendus ühiselektrisüsteemiga oleks kõrvaldatud.
23.Tõendamist ei leidnud asjaolu, et kostja lõi ühenduse ühise küttesüsteemiga. Hageja nõue kohustada kostjat likvideerima ühendus küttetrassiga tuleb jätta rahuldamata.
24.Kostja tegi ühiskasutuses olevatele kommunikatsioonidele ümberehitusi sellises mahus, et see tõi kaasa nende ja parkimiskohtade olulise muutumise, kuna kostja viis kommunikatsioonid ka pinnale, kuhu neid ei olnud ette nähtud ning kasutas parkimiskohti eluruumidena. Seega on tegemist asja olulise muutmisega.
25.Ümberehitustöödeks ei piisa korteriühistu juhatuse liikme nõusolekust, vaid selleks peab olema AÕS § 74 lg 1 järgi teiste kaasomanike nõusolek. Aastal 2010 toimunud üldkoosoleku protokollidest kaasomanike nõusolekut ei nähtu. Kuna kostjal ei olnud teiste kaasomanike nõusolekut, on hagejal õigus nõuda kostjalt veetrassi, sadeveekanalisatsioonitrassi ja elektrisüsteemi endise olukorra taastamist.
26.Kostja tegi talle kuuluvatel parkimiskohtadel ümberehitusi viisil, mis ei vastanud ehitusseaduse nõuetele ja samuti ei kasuta kostja parkimiskohti kooskõlas nende otstarbega. Kostjal ei olnud ehitusluba ega vajalike ametkondade kooskõlastust. Seega on kostja parkimiskohad ümber ehitanud eluruumideks ilma kohustuslike lubade ja projektideta.
27.Hageja nõue on hea usu põhimõttega kooskõlas, kuna hagejal kui korteriühistul on õigus oma liikmete nimel esitada nõudeid, et tagada kommunikatsioonide seadusega kooskõlas olev kasutamine ning vältida nende omavolilise ümberehitamisega kaasnevaid kahjustusi. Hageja nõue parkimiskohtade endisel kujul taastamiseks tuleb rahuldada.
28.Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja pöördus kostja poole ruumidele juurdepääsu võimaldamiseks. Seega ei ole hagejal võimalik nõuda kahju hüvitamist seoses sellega, et ta kasutas sinna pääsemiseks OÜ Lukuabi teenust ja elektrisüsteemi kontrollimiseks Haabersti Haldus OÜ teenust. Kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
29.Kohus määrab kindlaks otsuse täitmise korra ja kohustab kostjat täitma kohtuotsuses ettenähtud likvideerimistööd kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaks kuud on piisavalt pikk aeg, et võimaldada kostjal likvideerida tema loodud ühendused kommunikatsioonidega ja lammutada ehitatud ruumid. Hageja apellatsioonkaebus
30.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldamisega, so 96,445% ulatuses kostja kanda ja 3,555% ulatuses hageja kanda. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda.
31.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis menetluskulud poolte endi kanda, kuigi hageja nõue rahuldati peaaegu 100% ulatuses. Hageja peamine huvi oli kohustada kostjat lammutama parkimiskohtadele ehitatud eluruum. Kahju hüvitamise nõue esitati nö sekundaarselt. Hagihinnast moodustab põhinõue 96,445% ja sekundaarne nõue 3,555%. Kohus rahuldas hageja põhinõude.
32.Maakohus ei põhjendanud, miks ta jättis menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulud tuleb jaotada vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Kostja apellatsioonkaebus
33.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda.
34.Maakohus ei analüüsinud, kas kostja ümberkorraldused, v.a trassidega liitumine, ületavad omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Tähtsust ei oma, et kostjal puuduvad load ja teiste parkimiskohtade omanike nõusolek. Kui ehitis ei ületa tavakasutamisest tekkivaid mõjusid, siis ei saa kostjale ümberehitusi keelata.
35.Maakohus ei analüüsinud, kas elektri-, vee- ja kanalisatsioonitrassiga liitumise näol on tegemist asja olulise muutmisega, mis nõuaks kaasomanike nõusolekut. Lubade ja teiste omanike nõusoleku puudumisest ei tulene automaatselt, et tegemist on asja olulise muutmisega. Juhul, kui leiab tuvastamist, et tegemist on asja olulise muutmisega, ei pruugi see veel kahjustada teiste parkimiskohtade omanike õigusi ega huve.
36.Omandi tavakasutuse mõjude mõttes omab tähtsust asjaolu, et parkla on paik, kus viibitakse lühiajaliselt seoses sõiduki parkimisega. Nimetatud mõjude hindamisel tuleks kaaluda kostjale etteheidetud tegevuse mõju eelkõige parkimiskohtade omanikele. Uksega seina ehitamine kostja ainukasutuses oleva kahe avatud parkimiskoha ette ei mõjuta parkimiskohtade kasutamist teiste omanike poolt. Ehitis ei vähenda sõidukite manööverdamisruumi ega pimenda teisi parkimiskohti
37.Kaasomandis oleva asja olulise muutmise mõttes omab tähtsust, et kostja liitus elektri- ja veetrassiga, mis läbivad tema omandis olevaid parkimiskohti. Täiendavate elektri- , vee- ja kanaliseerimiskulude tekkimine on mõõdetav ja lahendatav kokkuleppel. Küttetrassiga ühendumine ei leidnud kinnitust. Kostjapoolne liitumine nimetatud trassidega ei mõjuta nende kasutamist teiste kaasomanike poolt. Vastused apellatsioonkaebustele
38.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
40.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
41.Esmalt märgib ringkonnakohus, et kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, st ka osas, millega jäeti hageja nõuded rahuldamata (küttesüsteemi taastamise kohustamine, kahju hüvitamine). Hageja selles osas kohtuotsust ei vaidlustanud. Kostja apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendusi, miks on kostja arvates maakohtu otsus hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ebaõige. Ringkonnakohtul puudub seetõttu põhjus tühistada maakohtu otsus osas, millega osa hageja nõudeid jäeti rahuldamata. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
42.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, et tema poolt parkimiskohtade ümberehitamine eluruumideks ei ületa omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid ning tähtsust ei ole sellel, et kostjal puudusid ümberehituseks load ja teiste kaasomanike nõusolek.
43.Korteriomand on KOS § 1 lg 1 esimese lause järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 järgi maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Maakohus leidis õigesti, et eelnimetatud sätete kohaselt kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud
ühiskommunikatsioonid (vee- ja kanalisatsioonitrassid) ja ühiskasutuses olevad elektrijuhtmed korteriomanike kaasomandisse. KOS § 2 lg 2 järgi ei ole korteriomandi reaalosaks ehitis ja selle osad ka siis, kui need asuvad korteriomandi reaalosa piires. Samuti kuuluvad kaasomandisse parkla kandvad tugipostid, mille vahele ehitas kostja eluruumi seinad. Maakohus leidis õigesti, et kostjal oli ümberehituste tegemiseks vaja AÕS § 74 lg 1 järgi kõigi kaasomanike nõusolekut, kuna tegemist oli asja olulise muutmisega. Kostja ümberehitused väljusid asja tavapärase kasutamise piiridest. Kostja vastupidine seisukoht on ebaõige.
44.Korteriomaniku õigusi ja kohustusi korteriomandi esemeks oleva korteriomandi reaalosa ja kaasomandi kasutamisel reguleerivad KOS §-d 10 ja 11. KOS § 10 lg 1 sätestab, et korteriomanik võib korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 10 lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Nimetatud sätteid tuleb mõista selliselt, et korteriomanik ei või ehitada seadusevastaselt parkimiskohtadele eluruume, st muuta omavoliliselt korteriomandi otstarvet ja ehitada ühendusi tehnosüsteemidega.
45.KOS § 10 lg-s 1 sätestatud seaduseks on ehitustegevuse toimumise ajal kehtinud ehitusseadus (EhS), mille järgi on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele (EhS § 29 lg 1 p 12). Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud otstarbele (EhS § 32 lg 1). Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel (EhS § 32 lg 3). Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel (EhS § 33 lg 8). Kostja leiab ebaõigesti, et tal ei olnud ümberehituste tegemiseks lube vaja.
46.Kuna kostja tegevus oli seadusega vastuolus, ei pidanud maakohus hindama seda, kas ümberehitused rikuvad teiste parkimiskohtade omanike õigusi ja huve või mitte. Tõendatud ei ole asjaolu, et kostja liitus elektriühenduse ning vee- ja kanalisatsioonitrassiga, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Tõendatud on asjaolu, et kostja ehitas nende süsteemidega seadusevastaselt ühendused.
47.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohtul oli hagi osalise rahuldamise tõttu õigus jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, mida ringkonnakohtul ei ole alust muuta.
48.Maakohus jättis täies ulatuses rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude ja rahuldas osaliselt nõude taastada endisel kujul Tallinnas Liikuri 8A asuva hoone null korrusel asuvad parkimiskohad ning neid läbivad trassid. Küttesüsteemide taastamise osas jättis maakohus nõude rahuldamata. Seetõttu ei jaga ringkonnakohus hageja arusaama, et hageja nõue rahuldati peaaegu 100% ulatuses, sh põhinõue täies ulatuses.
49.Ebaselgeks jääb hageja apellatsioonkaebuse väide, et kahju hüvitamise nõue oli sekundaarne nõue. TsMS § 370 lg 1 järgi võib hageja ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude
üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Hageja ei esitanud nõudeid TsMS § 370 lg-s 2 sätestatud viisil. Menetluskulude jaotamisel ei oma tähtsust hageja subjektiivne arvamus selle kohta, millise nõude rahuldamine vastas tema peamisele huvile ja milline mitte.
50.Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuste menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda.
51.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostja poolt 27.12.2017 esitatud avalduse ja sellele lisatud tõendid. Avalduse näol on tegemist apellatsioonkaebuse täiendamisega, mida TsMS § 634 lg 1 järgi pärast apellatsioonitähtaja lõppu teha ei saa. Avaldusele lisatud tõendite asja juurde vastuvõtmist kostja ei taotlenud, samuti ta ei põhjendanud nende esitamise lubatavust (TsMS § 652 lg 4).