nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX Puudutatud isikud: kohtutäitur Risto Sepp (büroo asukoht Narva mnt 7D, Tallinn; e-post: XXX) Sissenõudjad: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) KK (isikukood XXXXXXXXXX) Sissenõudjate seaduslik esindaja XXXXXXXXXXX; elukoht XXX)
MM
(isikukood
Sissenõudjate lepinguline esindaja Angela Jürgenson (Eesti Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.01.2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Selgitused
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (avaldaja, kohtutäitur) esitas 25. aprillil 2016. a Harju Maakohtule avalduse XX (puudutatud isik I, võlgnik, isa) mootorsõiduki juhtimisõiguse ja relvaloa peatamiseks ning nende andmise keelamiseks.
1.Harju Maakohus rahuldas 30.01.2017 (määruses ekslikult 2016) määrusega avalduse osaliselt. Maakohus peatas tähtajatult võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse alates kohtumääruse jõustumisest ja keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2017 määrusega jäeti maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muudeti osaliselt määruse põhjendusi.
3.Riigikohus keeldus 25.11.2017 määrusega XX määruskaebuse menetlusse võtmisest.
4.XX esitas 14.12.2017.a. avalduse Harju Maakohtule õiguste piiramise lõpetamiseks.
5.XX toob avalduses õiguste piiramise lõpetamise alustena välja asjaolud, et on esitanud Harju Maakohtusse hagiavaldused YY ja KK kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks ja ühisvara jagamiseks ning mõlemad hagid on võetud menetlusse. Lisaks märgib avaldaja, et juhtimisõiguse piiramine on jätkuvalt tema suhtes ebaõiglane avaldaja palk on vähenenud seoses juhtimisõiguse puudumisega, millest tulenevalt on tal veelgi väiksem võimalusi elatist maksta. Avaldaja tervislik seisund ei võimalda täiendava töö või uue töökoha leidmist. Maakohtu määrus
6.Maakohus jättis 30.01.2018 määrusega XX avalduse õiguste piiramise lõpetamiseks rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud XX kanda.
7.Avaldaja ei ole toonud esile uusi asjaolusid, mis oleks esile tõusnud peale 30.01.2017 kohtumääruse jõustumist. Avaldaja märgitud tsiviilasjade kohtusse andmised ei ole uuteks asjaoludeks, kuna need pole veel lõpplahendini jõudnud, mistõttu kehtivad käesolevalt samad eeldused elatise nõuete täitmisele ja ühisvara suhtes.
8.Lisaks on avaldaja selgitus, et tema töötasu on vähenenud tänu lubade keelamisele, tõendamata. Terviseprobleemide esinemine ei anna alust avalduse rahuldamisele, kuivõrd ei ole need aluseks töövõime kaotamisel. Määruskaebus
9.XX esitas määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja avaldus rahuldada. Avaldaja ei nõustu. maakohtu põhjendustega, et uusi asjaolusid ei ole esile tõusnud peale 30.01.2017.a kohtumääruse jõustumist.
10.Harju Maakohtusse on esitatud hagiavaldused YY ja KK kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks ja ühisvara jagamiseks, mis mõlemad on võetud maakohtu menetlusse.
11.Kohus on leidnud, et tõendamata on väide, et XX töötasu on vähenenud tänu juhtimisõiguse kehtivuse peatamisele. Kohtule on esitatud tööandja tõend töötasu kohta, millest on näha töötasu vähenemine. Kohtul oli võimalik taotleda täiendavate tõendite esitamist või pöörduda selgitustaotlusega tööandja poole, kuid seda ei ole tehtud.
12.Arusaamatu on kohtu põhjendus, et terviseprobleemide esinemine ei anna alust avalduse rahuldamiseks, sest see ei ole aluseks töövõime kaotamisel, sest terviseprobleemidele ei ole viidanud põhjusel, et XX oleks kaotanud töövõimet. Välja on see toodud, et põhjendada, miks XX omab just sellist töökohta, sissetulekut ja on seetõttu teinud kõik endast oleneva, et maksta elatist. Kohtule on esitatud tõend, millest nähtuvalt on XX-le seljaprobleemide tõttu soovitatud füüsiliselt kergema koormusega tööd ja vältida suurte raskuste tõstmist, mis ilmselgelt mõjutab täiendava töö või uue töökoha leidmist, sest samal erialal intensiivsema töö tegemine ei ole mõeldav ning võib suure tõenäosusega süvendada seljaprobleeme.
13.Ükski kohus ei ole hinnanud seda, kuidas mõjub XX juhtimisõiguse kehtivuse peatamine lastele. Lapsed on seaduse mõttes taolises vanuses, kus nad suudaksid avaldada arvamust selle kohta, kuidas on isa juhtimisõiguse peatamine mõjutanud nende varasemat elulaadi ja läbikäimist. Juhtimisõiguse peatatuse jätkumine ei saa suurendada XX sissetulekut, küll aga peatatuse lõpetamine, sest siis oleks võimalik täita täiendavaid tööülesandeid lisasissetuleku teenimise eesmärgil.
14.XX palub maakohtu määruse tühistamist lisaks veel osas, millega on menetluskulud jäetud XX kanda ja palub ringkonnakohtul tühistada menetluskulude jaotus ka juhul, kui kohus jätab muus osas määruskaebuse rahuldamata. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas on vastuoluline, sest kohus viitab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, samas leiab kohus, et kuna avaldus jääb rahuldamata (s.t. lahendit ei tehtud XX huvides), siis tuleks ikkagi jätta menetluskulud XX kanda. Menetluse edasine käik
15.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 26.02.2018 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määrus
16.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
17.Avaldaja nõuet reguleerib TMS § 1775 lg 1, mis sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui esineb vähemalt üks loetletud alus: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud. Avaldaja poolt välja toodud asjaolud viitavad p-le 3, mille kohaselt õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Ülejäänud alustele, et võlgnik oleks tasunud vähemalt kolme kuu elatise või sõlminud sissenõudjatega elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe või et elatise maksmise kohustus oleks lõppenud, pole avaldaja tuginenud.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et avaldaja ei ole toonud esile uusi asjaolusid, mis oleks esile tõusnud pärast 30.01.2017 kohtumääruse jõustumist. Avaldaja esitas juhtimisõiguse peatamise menetluses samad vastuväited, et juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane, kuna ta ei suuda kohtulahendiga väljamõistetud elatist maksta ja tal ei ole võimalik rohkem teenida; juhtimisõiguse
peatamine on karistuslik ja ebaproportsionaalne meede, mis ei too raha juurde; avaldaja vajab juhtimisõigust nii töötamiseks (klientide külastamine erinevatel objektidel) kui laste transpordiks. Kohtud on avaldaja vastuväiteid kontrollinud ja leidnud, et juhtimisõiguse peatamine ei ole avaldaja suhtes ebaõiglane ning avaldaja ei vaja vältimatult auto juhtimise õigust töötamiseks ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
19.Avaldaja märgitud hagiavalduste kohtusse esitamine ei ole aluseks juhtimisõiguse piiramise lõpetamiseks. Elatise vähendamise hagi esitamine ja menetlusse võtmine ei vähenda veel elatise maksmise kohustust.
20.Maakohus on õigesti leidnud, et tõendamata on väide, et XX töötasu on vähenenud tänu juhtimisõiguse kehtivuse peatamisele, tööandja tõend töötasu kohta seda ei tõenda. Avaldaja teeb jätkuvalt sama tööd, mis ennegi. Ka terviseprobleemid ei ole takistanud avaldajal töö jätkamist. Avaldaja toob ka ise välja, et ta ei ole kaotanud töövõimet. Juhtimisõiguse peatamise menetluses on kohtud tuvastanud, et võlgnikul on lisaks ametlikule sissetulekule veel sissetulekuallikaid, mille arvel saaks võlgnik maksta lastele rohkem elatist.
21.Kui juhtimisõigus on peatatud, on võlgnikul uute asjaolude ilmnemisel võimalik neid kohtule esitada ja taotleda juhtimisõiguse täielikku või osalist taastamist. Käesoleval juhul avaldaja selliseid uusi asjaolusid esile toonuid ei ole.
22.Avaldaja väide, et ükski kohus ei ole hinnanud seda, kuidas mõjub avaldaja juhtimisõiguse kehtivuse peatamine lastele, ei ole asjakohane. Just laste huvisid arvestades ongi avaldaja juhtimisõigus peatatud. Kohus peatab elatisevõlgniku juhtimisõiguse alles siis, kui muud abinõud ei ole olnud piisavad selleks, et elatisevõlgnik asuks elatist maksma, ning üksnes selleks, et survestada võlgnikku oma kohustusi täitma. Elatisevõlgnik saab juhtimisõiguse tagasi, kui ta asub elatist maksma. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja ringkonnakohtul pole alust määrust selles osas muuta.
24.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, see on avaldaja. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesoleval juhul esitas avaldaja põhjendamatu avalduse, mis jääb rahuldamata, mistõttu polnud maakohtul mingit põhjust jätta menetluskulusid puudutatud isikute kanda.
25.Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti avaldaja kanda.
26.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist, kui puudutatud isikud esitavad vastava taotluse (TsMS § 177 lg 1 p 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.