Tallinna kohtutäitur Risto Sepp avaldus Xxxx õiguste peatamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine, lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (Narva mnt 7D, 10117 Tallinn, e-post: [email protected]) Puudutatud isik I (sissenõudja): Xxxx(isikukood xxxx) Puudutatud isik II (sissenõudja): Xxxx(isikukood xxxx) Puudutatud isiku I ja II esindaja: Xxxx(isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx) Puudutatud isik III (võlgnik): Xxxx(isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna kohtutäitur Risto Sepp avaldus osaliselt.
2.Peatada TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel võlgniku Xxxx(isikukood xxxx) mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr xxxx, välja antud 22.04.2015) kehtivus tähtajatult. Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.
Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).
6.Kohtumääruse jõustumisel on Xxxx kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127).
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Tallinna kohtutäitur Risto Sepp esitas 25.04.2016.a Harju Maakohtule avalduse võlgniku õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täiteasjad nr 027/2015/962, 027/2015/963 ja 027/2012/2714 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. Elatise võlgnevus on 05.03.2016.a seisuga 6 665,85 eurot. Sissenõudja esitas 07.03.2016.a kohtutäiturile nõusoleku tühistada võlgniku lubade kehtivus. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku 07.03.2016.a ja hoiatus toimetati võlgnikule kätte e-posti teel.
2.Kohtutäitur palub avalduse rahuldada ja peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigus ning relvaluba. Võlgniku seisukoht
3.Võlgnikule on asja menetlusse võtmise määrus ja kohtu vastusenõue isiklikult kätte toimetatud e-kirja teel ja võlgnik on kinnitanud selle kättesaamist 09.05.2016.a. Võlgnik on esitanud oma seisukohad kohtule 23.05.2016.a ja 23.01.2017.a. Võlgnik leiab, et tema juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane ja palub endalt juhtimisõigust mitte võtta. Võlgnik põhjendab enda vastuväiteid eeskätt sellega, et vajab juhtimisõigust nii töötamiseks (klientide külastamine erinevatel objektidel) kui laste transpordiks. Samuti sellega, et on igakuiselt mingis ulatuses (kuigi väiksemas, kui temalt kohtulahenditega välja mõistetud) lastele igakuiselt elatist tasunud. Samuti juhib võlgnik tähelepanu sellele, et ta ei ole laste huvidest lähtuvalt taotlenud tema ja laste ema ühisomandis oleva korteriomandi jagamist ja müüki, mis võimaldaks saada rahalisi vahendeid laste ülalpidamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole väljastatud relvaluba. Sissenõudja seisukoht
4.Sissenõudjale on kohtu vastusenõue kätte toimetatud ja sissenõudja on oma seisukohad kohtule esitanud 23.05.206 ja 22.01.2017.a. Sissenõudja toetab täituri avaldust täies ulatuses ning leiab, et ei esine mistahes aluseid, mis välistaksid Xxxx juhtimisõiguse peatamise. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga
asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
8.Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudjate ees ning tema suhtes on algatatud täiteasjad nr 027/2015/962, 027/2015/963 ja 027/2012/2714 laste elatise võlgnevuse sissenõudmiseks (tlk 13-16, täitmisavaldused). Võlgnevuse suuruseks oli 05.03.2016.a seisuga 6 665,85 eurot, mis on kohtule avalduse esitamise järgselt igakuiselt kasvanud (tlk 2 ja 79). Ka ei ole vaidlust selle üle, et sissenõudja esitas 07.03.2016.a kohtutäiturile avalduse (tlk 4), milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule. Samuti puudub vaidlus selles, et kohtutäitur on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud. Elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust.
9.Nii kohtutäitur kui sissenõudjate esindaja kinnitasid enda 16.01.2017.a ja 22.01.2017.a vastustes kohtule, et võlgnik ei ole avalduse kohtule esitamise järgselt sõlminud sissenõudjatega maksegraafikut võlgnevuse tasumiseks ega ka tasunud vahepealsel ajal elatist igakuiselt täies ulatuses. Kohtutäituri 16.01.2017.a vastusest kohtule (sellele lisatud laekumiste tabelist) nähtub, et võlgnik on tasunud perioodil 09.05.2016.a-11.01.2017.a lapse Xxxx eest elatist olenevalt kuust summas 105,78 -166,19 eurot ning lapse Xxxx eest summas 102,84-161,58 eurot kuus.
10.Võlgnik vaidleb avaldusele vastu, leides, et see oleks tema suhtes ebaõiglane. Ta põhjendab enda vastuväiteid eeskätt sellega, et vajab juhtimisõigust nii töötamiseks (klientide külastamine erinevatel objektidel) kui laste transpordiks. Samuti sellega, et on igakuiselt mingis ulatuses (kuigi väiksemas, kui temalt kohtulahenditega välja mõistetud) lastele igakuiselt elatist tasunud. Samuti juhib võlgnik tähelepanu sellele, et ta ei ole laste huvidest lähtuvalt taotlenud tema ja laste ema ühisomandis oleva korteriomandi jagamist ja müüki, mis võimaldaks saada rahalisi vahendeid laste ülalpidamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole väljastatud relvaluba. Kohus leiab, et võlgniku poolt esitatud vastuväited ei anna alust keelduda kohtutäituri avalduse rahuldamisest, põhjendades seda alljärgnevalt.
11.Võlgnik kinnitab, et temal tekivad lastega seonduvalt igakuiselt kulutused lisaks väljamõistetud elatisele. Ühtlasi selgitab võlgnik, et on mingis ulatuses (kuigi oluliselt väiksemas ulatuses, kui temalt kohtulahenditega välja mõistetud) lastele igakuiselt elatist
tasunud (kohtutäitur teostab tema kontolt vastavaid kinnipidamisi). Kohus selgitab, et kui isa leiab, et temalt väljamõistetud elatis on tema panust arvestades liiga suur, on tal võimalik pöörduda kohtu poole elatise suuruse muutmiseks. Kohus selgitab, et käesolevas asjas lahendi tegemisel lähtub ta kohtu poolt varasemalt väljamõistetud elatise suurusest (võtmata arvesse isal tekkivaid igakuiseid võimalikke kulutusi lastele). Ühtlasi selgitab kohus, et elatis tuleb maksta väljamõistetud ulatuses ja tähtajal ja õigele kontole. Elatise osaline tasumine ei ole elatise korrapärane tasumine TsMS § 1771 lg 1 mõttes
12.Võlgnik on kohtule selgitanud, et vajab juhtimisõigust nii töötamiseks (klientide külastamine erinevatel objektidel) kui laste transpordiks kooli, trennidesse, sõprade sünnipäevadele ja vaba aega veetma. Sissenõudjate esindaja on enda 22.01.2017.a menetlusdokumendis selgitanud, et võlgnik aitab teda laste transportimisel minimaalselt. Peamiselt transpordib võlgnik lapsi siis, kui viib neid suhtlemiskorra alusel enda juurde. Samas leiab sissenõudjate esindaja, et võlgnik saab nii enda elu korraldamiseks kui laste transportimiseks kasutada ka ühistransporti. Võlgnik ei ole, vaatamata kohtu poolt antud kahele võimalusele enda seisukohti selgitada, esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle osas, et vajaks vältimatult auto juhtimise õigust töötamiseks ja tema töö tegemine ilma juhtimisõigust omamata oleks võimatu. Seega on võlgniku sellekohased väited tõendamata ja paljasõnalised. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saaks liigelda ühistranspordiga. Sellest nähtuvalt ei piira juhtimisõiguse peatamine ka võlgniku liikumisvõimalusi.
13.Võlgnik on juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et ta ei ole laste huvidest lähtuvalt taotlenud tema ja laste ema ühisomandis oleva korteriomandi (Xxxx, Tallinn) jagamist ja müüki, mis võimaldaks saada rahalisi vahendeid laste ülalpidamiseks. TMS § 1772 lg 1 p-s 1 on sätestatud, et kohus võib tähtajatult peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse ja lubade kehtivuse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt /.../. Võlgniku poolt viidatud korteriomand on käesoleva ajani võlgniku ja sissenõudjate esindaja ühisomandis, mistõttu puudub täituril võimalus selle arvelt nõudeid rahuldada. Täitu on tuvastanud, et võlgnikul puudub ka muu märkimisväärne vara, mille arvel elatisenõuet täita. Seega ei ole täituril võimalik elatise võlgnevust võlgniku vara arvelt sisse nõuda. Selleks, et võlgniku ühisosale sissenõue pöörata, tuleb ühisvara jagada. Seda saab teha üksnes ühisomandike taotlusel või ühe ühisomaniku hagi alusel. Seda hetkel tehtud ei ole, mistõttu on asjakohatu võlgniku väide, et täitur oleks saanud täita elatise nõuet korteriomandi ühisosa arvelt.
14.Käesolevas menetluses ei oma elatise mittetasumise osas tähtsust ka väited, mille kohaselt võlgnik on tasunud igakuiselt tema ja sissenõudjate esindaja ühisomandis oleva korteriomandiga (Xxxx, Tallinn) seotud laenumakseid. Tegu on poolte ühisvara heaks tehtavate kulutustega, mis ei puuduta igakuist elatist lastele.
15.Võlgnik kinnitab, et talle ei ole väljastatud relvaluba. Relvaloa olemasolu ei nähtu ka kohtu poolt rahvastikuregistrist tehtud päringust, mistõttu kohus võlgniku relvaloa kehtivust ei peata.
16.Kohus märgib, et elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust Põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning vajalik. Võlgnik ei ole kohtuni toonud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse. Juhul, kui võlgnikul on töötamiseks juhilube vaja, on võlgnikul võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust laste ees. Kohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel.
17.Õiguskantsler on osundanud, et lapse õigus saada ülalpidamist (sh elatist) kaalub üles vanema nn vaba eneseteostuse või ka heaolu kindlustavad õigused ja vabadused (kättesaadav http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_arvamus_eelnoule_tait emenetluse_seadustiku_muutmise_ja_sellega_seonduvalt_teiste_seaduste_muutmise_seaduse_e elnou.pdf). Kohus märgib lisaks, et võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada ca 7 000 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Seega ei ole kohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees.
18.Eeltoodust nähtuvalt ei ole elatisevõlgnik esile toonud ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes TMS sätete mõtet silmas pidades ebaõiglane ja kaaluks üles laste õiguse elatise saamiseks. Seega tuleb kohtutäituri avaldus laste elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada.
19.Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127). TMS § 1775 järgi kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud
20.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
21.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.