V B ja I B hagi OÜ Tisler Mets vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 066/2015//790 ja nr 066/2015/791 Hagihind: 6 000 eurot
Menetlusosalised
Hageja 1:
V B (isikukood XXX, asukoht: XXX) I B (isikukood XXX, elukoht: XXX)
Hageja 2:
Advokaat Deniss Matvejev, Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ Tisler Mets (registrikood 10579219, asukoht: Tartu mnt 7, Iisaku alevik, Alutaguse vald, 40101 Ida-Viru maakond)
Hagejate esindaja: Kostja:
Vandeadvokaat Ahti Advokaadibüroo HETA
Kuuseväli,
Kostja esindaja:
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
25.11.2015. a, 28.09.2016. a, 05.04.2017. a
1.Jätta V B ja I B hagi OÜ Tisler Mets vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 066/2015//790 ja nr 066/2015/791 rahuldamata.
2.Välja mõista solidaarselt V B ja I B OÜ Tisler Mets kasuks menetluskulude katteks 2 505 (kaks tuhat viissada viis) eurot 74 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
HAGEJATE NÕUE
1.V B (hageja 1) ja I B (hageja 2) esitasid 15.06.2015. a Viru Maakohtule hagi OÜ Tisler Mets (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 066/2015/790 ja nr 066/2015/791 (Narva kohtutäitur Andrei Krek).
2.Hagiavalduse kohaselt 05.05.2005. a kostja esitas Narva kohtutäiturile Andrei Krekile täitmisavalduse. Täitmisavalduse lisadest on nähtav, et 15.07.2005. a äriühing “OOO S ” (Vene Föderatsioon, Arhangelski linn) ja kostja OÜ Tisler Mets sõlmisid lepingu nr 1/15.07.2005, mille alusel kostja andis äriühingule “OOO S ” rendile puiduvarumismasina – harvester Komatsu PC 210LC-7K/LAKO 63 HD tehasetähisega KMTPC052C55K42573. Ülalnimetatud leping oli sõlmitud määratud tähtajaks kuni 15.07.2007. a. Täitmisavalduse lisa 6 kohaselt, pärast rendilepingu tähtaja saabumist harvester oli äriühingu “OOO S kasutuses
alates 2008. a detsembrist kuni 2009. a novembrini ja selle ajavahemineku eest äriühing “OOO S ” pidi maksma kostjale rendimaksed üldsummas 57 204 eurot. Kuna ülalnimetatud summa ei olnud makstud, siis kostja nõuab oma nõude rahuldamist hüpoteegi arvel. Kohtutäituri poolt oli algatatud täitemenetlus nr 066/2015/791 hageja 1 suhtes ja täitemenetlus nr 066/2015/790 hageja 2 suhtes. Samuti 06.05.2015. a avaldustega kohtutäitur palus kanda kinnistusregistrisse käsutamise keelumärke korteriomandi aadressil XXX, suhtes.
3.Hagejad tutvusid täitmisavalduse ja selle lisadega ja leidsid, et täitmisavalduse nõue ei vasta tõelisusele, kuna kostja esitas kohtutäiturile võltsitud dokumendid.
4.Faktiliselt 15.07.2005. a äriühing “OOO S ” (Vene Föderatsioon, Arhangelski linn) ja kostja OÜ Tisler Mets sõlmisid müügilepingu nr 1/15.07.2005, mille alusel kostja müüs äriühingule “OOO S ” sama puiduvarumismasina – harvester Komatsu PC 210LC-7K/LAKO 63 HD tehasetähisega KMTPC052C55K42573. Kuna müügilepingu kohaselt äriühing S pidi maksma harvesteri müügihinda ositi, müügilepingust tulenevate maksekohustuste täitmise tagamiseks oli sõlmitud hüpoteegi seadmise leping nr 5020, millega hageja 1, kes oli äriühingu “OOO S ” direktor, ja hageja 2, kes on hageja 1 abikaasa, seadsid oma korteriomandile aadressil XXX, hüpoteegi kostja kasuks. Pärast müügilepingu sõlmimist 2005. a augustis harvester oli välja veetud Vene Föderatsiooni ja seal oli registreeritud äriühingu “OOO S ” omandisse.
5.Hageja 1 väidab, et 15.07.2005. a lepingul äriühingu “OOO S ” esindajana, hageja 1 asemel, andis allkirja tundmatu isik ja allkiri ei vasta hageja 1 allkirjale. Kahjuks hagejad ei saa esitada kohtule õiget lepingut, mis oli sõlmitud 15.07.2005. a äriühingu “OOO S ” (Vene Föderatsioon, Arhangelski linn) ja kostja OÜ Tisler Mets vahel, kuna hageja 1 ei ole enam äriühingu “OOO S ” direktor ja äriühing oli likvideeritud. Kuid hagejatele on teada, et müügilepingu eksemplar säilitatakse Venemaal krediidiasutuses, kes finantseeris harvesteri müügitehingut.
6.Kuna 15.07.2005.a äriühing “OOO S ” (Vene Föderatsioon, Arhangelski linn) ja kostja OÜ Tisler Mets ei ole sõlminud kunagi lepingut nr 1/15.07.2005, mille alusel kostja andis äriühingule “OOO S ” rendisse puiduvarumismasina – harvester Komatsu PC 210LC-7K/LAKO 63 HD tehasetähisega KMTPC052C55K42573, siis ülalnimetatud harvester ei olnud kunagi äriühingu “OOO S ” kasutuses, sh kasutuses alates 2008. a detsembrist kuni 2009. a novembrini ja seetõttu kostja 02.11.2009. a arve nr 11/09 summas 54 207 eurot on esitatud põhjendamatult. Kuna kostja 02.11.2009. a arve nr 11/09 summas 54 207 eurot on esitatud põhjendamatult, siis on põhjendamatu müüa hagejate korteriomandi ülalnimetatud arve tasumiseks.
KOSTJA VASTUS
7.Kostja kirjalikus vastuses hagile (I kd tl 38-41) hagi ei tunnista.
8.Kostja ja võlgniku (OOO S) vahel sõlmitud rendileping on kehtiv ning võlgnikul, kelle kohustuste täitmiseks on kostja täitemenetluse alustanud , on täitmata kohustusi suuremas ulatuses, kui hüpoteegisumma.
9.Hagiavaldusest nähtuvalt puudub pooltel vaidlus selles, et kostja on OOO-le S (võlgnik) andnud juulis 2005. a üle rendilepingus nimetatud seadme (Komatsu PC210-7K/LAKO 63HD). Samuti nähtub hagiavaldusest, et võlgnik ei ole seadme kasutamise eest rendimakseid tasunud ning seadet kostjale tagastanud. Sellised asjaolud tulenevad hageja väidetest, et võlgnik on kostjalt kõnealuse seadme ostnud, müügihinna täies ulatuses kostjale tasunud ning seetõttu ei ole võlgnikul seadme tagastamise kohustust. Kostja on täitemenetluse alustanud hagejatele kuuluvat korteriomandit koormava hüpoteegi alusel, tuginedes kostja ja hagejate vahel 21.06.2005. a sõlmitud lepingule ( hüpoteegileping). Hüpoteegilepingu punkti 4 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik võlgniku kohustused kostja ees, s.h tulevikus sõlmitavatest lepingutest tulenevad kohustused. Täitemenetluse alustamisel on kostja tuginenud sellele, et võlgnik võlgneb kostjale 15.07.2005. a sõlmitud rendilepingu alusel makseid, mis ületavad hüpoteegi summat (31 956 eurot, s.o 500 000 krooni) ning soovib oma nõuete rahuldamist üksnes hüpoteegisumma ulatuses.
10.Hagejate peamiseks väiteks on see, et kostja ei ole võlgnikuga tegelikult rendilepingut sõlminud, mistõttu ei saa olla kostjal võlgniku vastu rendilepingust tulenevat nõuet. Kostja sellise väitega ei nõustu. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt tuleb kostjal käesoleval juhul tõendada, et võlgnikul oli üürimaksete tasumise kohustus. Kostja leiab, et sellist asjaolu tõendab rendilepingu sõlmimine. Kuna hageja 1 on väitnud, et tema ei ole kostja nõude aluseks olevat rendilepingut allkirjastanud (hageja 1 on rendilepingu allkirjastanud võlgniku esindajana), peab kostja tõendama, et rendileping on allkirjastatud hageja 1 poolt. Kuivõrd kostja valduses on rendilepingu originaaldokument peab kostja võimalikuks allkirjaekspertiisi läbi viimist selleks, et tõendada lepingu sõlmimist kostja ja võlgniku vahel. Juhindudes TsMS §-st 236 ja 293 taotleb kostja allkirja ekspertiisi määramist selleks, et vastata küsimusele, kas 15.07.2005. a sõlmitud võlgniku ja kostja vahelise rendilepingu on allkirjastanud V B (hageja 1).
11.Hüpoteegilepingu punkti 4 kohaselt tagab hagejate korteriomandile seatud hüpoteek kõiki kostja nõudeid võlgniku vastu. Seetõttu ei ole oluline see, milliseid lepinguid on kostja ja võlgnik omavahel üldse aegade jooksul sõlminud, vaid see, et võlgnikul oleks kostja ees täitmata kohustusi. Selle kinnituseks, et võlgnikul oli 30.11.2010. a seisuga kostja ees täitmata kohustusi hüpoteegi summat ületavas ulatuses, s.o 85 000 eurot, on käesolevale vastusele lisatud võlgniku saldokinnitus 15.12.2010. a. Arvestades eeltoodut ei saa anda käesoleva vaidluse seisukohast olulist teavet kostja ja võlgniku vahelised arveldused, mis on tehtud enne detsembrit 2010. a, kuid hagejad taotlevad makseandmete kogumist perioodi 2005. a kuni 2007. a kohta. Hageja peab hagi rahuldamiseks tõendama eelkõige seda, et pärast 30.11.2010. a on võlgnik tasunud kostjale vähemalt 85 000 eurot. Kui hagejad ei tõenda, et võlgnik on pärast 30.11.2010. a tasunud kostjale 85 000 eurot, tuleb hagiavaldus jätta igal juhul rahuldamata.
HAGEJATE VASTUS KOSTJA VASTUSELE
12.Vastuses kostja vastusele (I kd tl 44-47) teatasid hagejad, et oma vastuväites kostja arvab, et hageja peab hagi rahuldamiseks tõendama eelkõige seda, et pärast 30.11.2010. a on võlgnik tasunud kostjale vähemalt 85 000 eurot. Kui hagejad ei tõenda, et võlgnik on pärast 30.11.2010. a tasunud kostjale 85000 eurot, tuleb hagiavaldus jätta igal juhul rahuldamata.
Hagejad leiavad, et kostja arvamus on väär. Esmaselt hagejad pööravad nii kohtu kui ka kostja tähelepanu sellele, et kohtutäiturile oli esitatud avaldus ja dokumendid, mis põhjendavad võlgnevuse suurusega 57 204 eurot olemasolu seisuga 30.11.2009. a. Seega hagi esitamisel hagejad peavad tõendama, et just selle võlgnevus puudub – oli tasutud või ei eksisteeri. Viimane (võlgnevus ei eksisteeri) hagejad tõendavad sellega, et kohtutäiturile esitatud rendileping on võltsitud (hageja V B allkirja ekspertiisi kaudu), aga reaalne leping – müügileping – on täidetud (tõendatakse dokumentide väljanõudmise kaudu Venemaalt AS-lt OAO Sobinbank).
13.Saldokinitust seisuga 30.11.2010. a (kostja poolt esitatud venekeelne koopia ilma tõlgeta eesti keelde), millega kinnitatakse võlgnevus 85 806 eurot ja mis kostja esitas kohtule koos oma vastuväitega, kostja kohtutäiturile oma nõude põhjendamiseks ei esitanud. Seega, nimetatud saldokinnitus ei oma tähtsust antud tsiviilasjas.
14.Hagejad eeldavad, et kostja esitab nii kohtutäiturile kui ka kohtule võltsitud dokumendid – rendileping, arve, saldokinnitus. Kui kostja käes oli saldokinnitus ebaselge võlgevusega, miks kostja kohe ei rääkinud sellest dokumendist ja võlgnevusest suurusega 85 806 eurot? Hagejad kahtlustavad, et kostja koostas saldokinnituse ja edasi võttis ühendust OOO S endise peadirektori J F, kes ebaseaduslikult kinnitas võlgnevuse olemasolu. Hageja kahtluseid kinnitavad OOO S ebaõiged registreerimisandmed, mis on kantud saldokinnitusesse.
15.Hagejatele on teada, et OOO S oli välja kuulutatud pankrot ja likvideeritud (kustutatud registrist) 2014. aastal. Hagejate esindaja võttis ühendust OOO S endise pankrotihalduriga (Venemaal – konkursihaldur) A D, kes väljastas hagejatele OOO S võlausaldajate nõuete nimekirja, millest on nähtav, et äriühingul OOO S seisuga 25.11.2014. a oli ainult 1 võlausaldaja – Vene Föderatsiooni Föderaalne Maksuamet. Ülalnimetatud dokumentaalne tõend tõendab, et äriühingul OOO S ei olnud mingeid võlgnevusi kostja ees.
16.Hageja V B Venemaal pöördus OOO S viimase peadirektori poole küsimusega, kas äriühingul OOO S oli võlgnevus kostja ees. Vastates järelepärimisels O K edastas hagejate lepingulisele esindajale oma vastuväite, kus ta kinnitab, et OOO S ja OÜ Tisler Mets vahel puudusid igasugused lepingulised suhted ja mingisugust võlgnevust OOO S ja OÜ Tisler Mets vahel ei olnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Asja materjalidest nähtub, et: * 21.06.2005. a sõlmisid I B (omanik), V B (omaniku abikaasa) ja OÜ Tisler Mets (hüpoteegipidaja) hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (I kd tl 18-21), mille kohaselt omanik seadis hüpoteegi korteriomandile XXX (registriosa XXX) hüpoteegi summas 500 000 krooni (31 955,82 eurot), hüpoteegiga tagati hüpoteegipidaja kõik nõuded piiratud vastutusega osaühingu S vastu, sealhulgas tingimuslikud, olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad piiratud vastutusega osaühingu S ja osaühingu
Tisler Mets vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest; * 15.07.2005. a sõlmisid OÜ Tisler Mets ja piiratud vastutusega osaühing S lepingu nr 1/15.07.2005 (I kd tl 8-17), mille kohaselt OÜ Tisler Mets andis piiratud vastutusega osaühingule S rendile harvesteri Komatsu PC 2101.C-7K/1.AKO 63 III tähtajaga 2 aastat (15.07.2007. a), rentnik kohustus tasuma igakuist renditasu ja maksud vastavalt lepingu lisale nr 3 (ühes kalendrikuus 4 500 eurot), lepingu ese anti üle 15.07.2005. a vastavalt lepingu lisale nr 2, lepingu p 10.6 sätestas rendilepingu uuendamise võimaluse; * 02.11.2009. a esitas OÜ Tisler Mets piiratud vastutusega osaühingule S arve nr 11/09 summas 57 204 eurot vastavalt lepingule nr 1/15.07.2005 (12 kuu rent (12 x 4 767) tasumise tähtajaga 02.12.2009. a (I kd tl 21p, 22); * 15.12.2010. a on OÜ Tisler Mets ja piiratud vastutusega osaühing S allkirjastanud saldokinnituse (II kd tl 55), mille kohaselt piiratud vastutusega osaühingu S võlgnevus OÜ Tisler Mets ees on 30.11.2010. a seisuga 85 806 eurot; * 06.05.2015. a on Narva kohtutäitur Andrei Krek saatnud hagejatele täitmisteated (I kd tl 22p-23, 24), mille kohaselt OÜ Tisler Mets on 05.05.2015. a esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse võlgnevuse sissenõudmiseks hüpoteegi summa ulatuses (31 955,82 eurot).
18.Hinnates tõendeid kogumis, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
19.Mitte millegagi ei ole tõendatud hagejate väited selle kohta, et kostja ja piiratud vastutusega osaühing S ei ole rendilepingut sõlminud ning tegelikult on pooled sõlminud hoopis müügilepingu ning müügihind on kostjale tasutud. Hagejad ei ole kostjale vastavat lepingut ega lepingu täitmist tõendavaid dokumente esitanud. Rendilepingu allkirjastamine hageja 1 poolt on tõendatud käekirjaekspertiisi akti ja kordusekspertiisi aktiga (I kd tl 142149, II kd tl 1-6).
20.Saldoteatise kohaselt oli piiratud vastutusega osaühingu S võlgnevus OÜ Tisler Mets ees 30.11.2010. a seisuga 85 806 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et asjaolu, et saldokinnituses märgitud võlgnevus on tasutud enne täitemenetluse algatamiseks, peavad tõendama hagejad. Hagejad tõendeid võla tasumise kohta kohtule ei esitanud.
21.Asjaolu, et piiratud vastutusega osaühingu S pankrotihalduri poolt koostatud võlausaldajate nimekirjas (I kd tl 51-66) OÜ Tisler Mets nõuet nimetatud ei ole, ei tähenda seda, et ka tegelikult 25.11.2014. a seisuga puudus kostjal rendilepingust tulenev nõue piiratud vastutusega osaühingu S vastu.
22.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 kohaselt kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu.
23.Täitemenetluse seadustiku (TMS) 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Puuduvad ka muud alused, mis annaksid aluse tunnistada sundtäitmine täiteasjades lubamatuks. Hagejad on hüpoteegi seadmise lepingus hüpoteegipidajaga kokku leppinud koheses sundtäitmises.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
24.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§ 173 lg 1).
24.1.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hagejate kanda.
24.2.Kostja taotleb, et kohus mõistaks hagejatelt välja kostja menetluskulud summas 2 505,74 eurot (ei sisalda käibemaksu), mis jaguneb 2 328,74 eurot õigusabikulu, 172 eurot sõidukulu ja 5 eurot kinnistusregistriga seotud kuludest.
24.3.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja kulud.
24.4.Kostja menetluskulud on põhjendatud ning õigusabi kulud on kooskõlas asja menetluses tehtud toimingutega.
VASTUVÄITE LAHENDAMINE
25.Hagejad esitasid 26.03.208. a vastuväite kohtu tegevuse peale (II kd tl 3941). Hagejate esindaja märgib, et kohtu koosseisu vahetumisel ei andnud kohus hagejatele võimalust seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
26.Kohus leiab, et vastuväide on põhjendamatu. Kohus teatas 14.03.2018. a e-kirjaga (II kd tl 37) menetlusosaliste esindajatele, et kohtuotsus tehakse teatavaks 11.05.2018. a ning et menetluskulude esitamise tähtaeg on 26.03.2018. a. Hagejad ei ole 26. märtsiks 2018. a ega ka hiljem esitanud kohtule ühtegi uut seisukohta ega menetluskulude nimekirja, kuigi selleks on olnud piisavalt aega.
HAGI TAGAMISE KEHTIVUS
27.Kohtu 10.08.2018. a määrusega (I kd tl 89-91) on kohus hagi taganud ja peatanud täitemenetlused nr 066/2015 ja nr 066/2015/791 kuni tsiviilasjas menetluse lõppemiseni.
28.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hagi tagamine tühistada.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.