XXX hagi Tallinna kohtutäitur Mati Kadak, SEB Pank AS, AB Kreditex AS, Stix KV OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2016/2014 3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: XXX (isikukood XXX), elukoht XXX
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Kaspar Noor, e-post: [email protected] Kostja I: kohtutäitur Mati Kadak, büroo asukoht Kaupmehe 14-40, 10114 Tallinn, e-post: [email protected] Kostja II (sissenõudja): SEB Pank AS (registrikood 10004252), Tornimäe tn 2, 15010 Tallinn Kostja II esindaja: [email protected]
Martin
Velling,
e-post:
Kostja III (sissenõudja): AB Kreditex AS (registrikood 12041659), Rävala 8 C, 10143 Tallinn, e-post: [email protected] Kostja III esindaja: vandeadvokaat Oksana Sobko, e-post [email protected] Kostja IV (sissenõudja): Stix KV OÜ (registrikood 14092508), Õismäe tee 84-52, 13513 Tallinn Kostja IV esindaja: [email protected]
Jelena
Vinogradva,
e-post:
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXX hagi Tallinna kohtutäitur Mati Kadak, SEB Pank AS, AB Kreditex AS, Stix KV OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2016/2014.
Tühistada Harju Maakohtu 11.05.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus määras: seada Stix KV OÜ-le (registrikood 14092508) kuuluvale XXX, XXX; käsutamise keelumärge XXX kasuks.
3.Jätta menetluskulud hageja XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja suhtes alustati sissenõudja SEB Pank AS avalduse alusel Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku poolt täitemenetlus (täiteasi nr 008/2016/2014). Täitur edastas võlgnikule 05.09.2016 täitmisteate. Täitmisteate kohaselt oli võlgnevuse suuruseks vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul koos täitekuludega 77 118.13 eurot ning peale vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist 80 649.38 eurot. Täitemenetluses on pandud kohtutäituri poolt enampakkumisele võlgnikule kuuluva kinnisasi asukohaga XXX
2.05.10.2016 pani kohtutäitur Mati Kadak hageja kinnistu enampakkumise korras müüki alghinnaga 190 000 eurot ning kuna pakkujaid ei olnud, alustas kohtutäitur järgmist enampakkumist 07.11.2016 alghinnaga 161 500 eurot. Enne esimest enampakkumist küsis kohtutäitur ka hageja arvamust kinnisasja väärtuse kohta, kes selgitas, et kinnistu turuväärtuseks on 190 000 eurot ning edastas kohtutäiturile ka seda tõendava hindamisakti.
3.01.12.2016 toimus kolmas kordusenampakkumine avalikul elektroonilisel enampakkumisel alghinnaga 140 000 eurot ning seejärel neljas kordusenampakkumine algusega 06.01.2017 ning alghinnaga 125 000 eurot. Kummagi kordusenampakkumisega seonduvalt ei küsinud kohtutäitur Mati Kadak hageja väiteil asja allahinnates eelnevalt võlgniku (hageja) seisukohta.
4.Seoses eeltooduga saatis hageja esindaja kohtutäitur Mati Kadakule 07.02.2017 e-kirja (kaebuse) ja nõudis käimasoleva kordusenampakkumise (täitemenetluse) peatamist.
5.Kohtutäitur Mati Kadak täitemenetlust ei peatanud ning jättis oma 28.02.2017 otsusega rahuldamata ka esitatud kaebuse. Peale kaebuse esitamist, kuid enne kaebuse osas otsuse tegemist lasi kohtutäitur edasi kulgeda käimasoleval kordusenampakkumisel, mis lõppes 08.02.2017 kl 11.00 ning mille tulemusena osutus vastavalt 10.02.2017 elektroonilisele kordusenampakkumise aktile võitjaks Stix KV OÜ (kostja IV). Nimetatud akti sai hageja kätte 16.02.2017, mida hageja esindaja kinnitas oma e-kirjaga.
6.Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt on Stix KV OÜ kantud hagejale kuulunud kinnisasja omanikuks registrikandega 22.02.2017 Registriandmete kohaselt on lisaks SEB Pank AS (kostja II) nõudele on hagejale kuulunud kinnisasja müügi arvelt rahuldatud ka AB Kreditex AS (kostja III) nõuded kuna nii kostja II kui kostja III kasuks seatud hüpoteegid on kustutatud.
7.TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja leiab, et käesoleval juhul on rikutud oluliselt seadust/enampakkumise olulisi tingimusi, kuna kohtutäitur ei küsinud kolmanda ja neljanda enampakkumise eel asja alla hinnates võlgniku seisukohta. Samuti pole hagejale edastatud esitatud vara allahindamise akti vms. dokumenti. Täiendavalt on hagejal kahtlus, et kordusenampakkumisel osalenud ning selle võitnud Stix KV OÜ (kostja IV) ei ole tähtaegselt ja kooskõlas enampakkumise tingimustega registreerunud ja/või tasunud tagatisraha - s.t. Stix KV OÜ on registreerunud kas peale 31.01.2017 kl 11.00 (mil lõppes enampakkumisele registreerimise tähtaeg) või tasunud tagatisraha summas 12 500 eurot hilinemisega peale selleks ette nähtud tähtaega (s.o. peale 31.01.2017 kl 11.00, mil pidid tagatisraha olema laekunud). Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja) kordusenampakkumise tühistamist TMS § 223 lg 1 alusel. Kostja I vastus
8.Kostja vastuses vaidles kostjaI hagile vastu ning palus hagi jätta rahuldamata. Alusetu on hageja väide, et kohtutäitur ei ole küsinud 28.12.2016 kell 10:00 ning 01.02.2017 kell 11:00 alanud elektroonilise kordusenampakkumisega seonduvalt asja allahinnates eelnevalt võlgniku (hageja) seisukohta.
9.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS)§ 100 lõige 5 näeb ette, et kordusenampakkumine toimub esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast. Kohtutäitur on enampakkumisel müüdavat asja allahinnanud kooskõlas seadusega. Kohtutäitur on tunnistaja (kohtutäituri büroo töötaja Marianne Hallaste) juuresolekul küsinud hinna alandamise osas seisukohta mõlemal korral telefoni teel nii võlgnikult kui ka sissenõudjalt.
10.Nii 29.11.2016 võlgnikule helistades ja teatades, et enampakkumine nurjus ja kinnistu uus hind on 140 000 eurot, kui ka 04.01.2017 helistades ja teatades, et kordusenampakkumine nurjus ning AS SEB PANK palus uueks hinnaks panna 125 000 eurot, teatas võlgnik kohtutäiturile, et ongi väga hea, nüüd on tal jälle veel üks kuu aega.
11.Kuna võlgnik kohtutäiturit ega potensiaalseid ostuhuvilisi enda kinnistule ei lubanud, esitas kohtutäitur kohtusse avalduse kohtult loa saamiseks XXX omandis olevatesse ruumidesse sisenemiseks, mille tulemusena tegi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kohtumääruse, millega lubas kohtutäituril Mati Kadak koos ostuhuvilistega siseneda võlgniku, XXX omandis olevale kinnistule ning kinnistul asuvatesse kõikidesse hoonetesse asukohaga XXX 03.01.2017 kell 14:00 enampakkumisel müüdava vara ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil.
12.03.01.2017 kell 14:00 käis kohtutäitur koos sissenõudja ja ostuhuvilisega XXX kinnistul ning selgitas talle kohapeal, et juhul kui 04.01.2017 kordusenampakkumine nurjub, on AS SEB PANK seisukoht, et kinnistu hinda tuleb alandada umbes 10 % summani 125 000 eurot.
13.Kohtutäituri hinnangul on võlgnik minetanud nii 28.12.2016 kell 10:00 kui ka 01.02.2017 kell 11:00 alanud elektroonilise kordusenampakkumise puhul õiguse 10-päevase kaebetähtajale. Võlgnik esitas kaebuse alles 07.02.2017 eelviimasel päeval enne viimase kordusenampakkumise lõppu, kuid selleks ajaks oli kaebetähtaeg juba möödunud. 28.02.2017 tegi kohtutäituri otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri otsust kohtusse edasi kaevatud ei ole. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 6 näeb ette, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.
14.Samuti on täiesti vale ja alusetu hageja väide, et kordusenampakkumisel osalenud ja selle võitnud Stix KV OÜ pole tähtaegselt ja kooskõlas enampakkumise tingimustega registreerunud ja/või tasunud tagatisraha.
15.Täitemenetlus täiteasjas 008/2016/2014 on lõpetatud 02.03.2017 ning täitemenetluse lõpetamist mitte keegi vaidlustanud ei ole. Kostja II vastus
16.Kostja II selgitas, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tingidatäiteasja nr 008/2016/2014 raames 08.02.2017 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Kostja II palus jätta hagiavalduse rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja III vastus
17.Kostja III vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 10.02.2017 elektroonilisele kordusenampakkumise akti lisast 1 (enampakkumisest osavõtjate kinnitused), on selgelt näha, et enne enampakkumise algust, so 30.01.2017 kl 13:10 on kostja IV juhatuse liige andnud vastava kinnituse. Antud kinnitus antakse peale registreerimist ja tagatisraha tasumist. Seega hageja kahtlus ei ole põhjendatud ning ei ole aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
18.Hageja etteheite osas, et kohtutäitur väidetavalt ei küsinud asja allahinnates eelnevalt hageja seisukohta, leiab kostja III, et tegemist ei ole enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega, mis annaks õiguse nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist.
19.Hagiavaldusest on selgelt näha, et hageja oli teadlik kõikidest täitetoimingutest. Kordusenampakkumised ei olnud hageja jaoks üllatuseks. Kui hageja leidis, et kohtutäituri poolt teostatud täitetoimingud ei vastanud seadusele ja kohtutäitur on rikkunud hageja õigusi täitemenetluses, siis tulnuks hagejal kasutada seaduses sätestatud TMS § 217 lg 1 järgseid õiguskaitsevahendeid ning esitama kohtutäituri tegevuse peale kaebuse. TMS 217 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaolule, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kostja IV vastus
20.Kostja IV ostis kohtutäitur Mati Kadak korraldatud avalikult enampakkumiselt, mis toimus ajavahemikul 01.02.2017 kell 11.00 – 08.02.2017 kell 11.00, kinnistusregistri registriossa 298002 kantud XXX kinnistu ja on oma kohustused täitnud.
21.Kostja IV kinnitab, et registreerus enampakkumisele interneti oksjonikeskkonnas selleks ettenähtud korras ja tasus ka tagatisraha 12 500 eurot 30.01.2017.
22.Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kohtutäitur väidetavalt ei küsinud pärast (kordus)enampakkumiste nurjumist vara alla hinnates hageja seisukohta. Kostja IV arvates on hageja minetanud õiguse sellisel alusel hagi esitamiseks. TMS § 217 lg 1 kohaselt tuleb kaebus kohtutäituri tegevuse peale esitada kohtutäiturile kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgnik pidi oma vara allahindamisest teada saama hiljemalt enampakkumise kuulutuse avaldamisest alates. 01.12.16 avaldatud kuulutusega välja kuulutatud enampakkumine algas 28.12.2016 ja lõppes 04.01.2017. 06.01.2017 avaldatud kuulutusega välja kuulutatud enampakkumine algas 01.02.2017 ja lõppes 08.02.2017. Kummalgi juhul oleks võlgnik saanud esitada kaebuse 10-päevase kaebetähtaja jooksul juba enne enampakkumise algust, kuid ei teinud seda. Hagiavalduse kohaselt esitas võlgnik kaebuse alles 07.02.2017 eelviimasel päeval enne viimase enampakkumise lõppu, kuid selleks ajaks oli kaebetähtaeg juba möödunud ja võlgnik minetanud õiguse kinnistu hinnale tuginedes täiturile kaevata.
23.Täiendavalt leiab kostja IV, et vara allahindamise kohta võlgniku seisukoha küsimata jätmine, ei oleks nii või teisiti oluline rikkumine, mis tooks kaasa nõudeõiguse enampakkumine kehtetuks tunnistada. Tegemist oleks väheolulise rikkumisega. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib kohus enampakkumise kehtetuks tunnistada, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
24.Kostja IV on ka seisukohal, et vara allahindamine kui enampakkumise väljakuulutamisele eelnenud toiming ei ole enampakkumise toiming. Seega pole vara allahindamise kohta seisukoha küsimata jätmine üldse käsitletav enampakkumise tingimusena, ammugi mitte olulise tingimusena TMS § 223 lg 1 mõttes, mis võiks olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Kohtu põhjendused
25.Nii hageja kui kostjad on esitanud erinevaid tõendeid ja taotlusi tõendite asja materjalide juurde võtmiseks. Kohus leiab, et esitatud tõendid on asjakohased ja võtab need asja materjalide
juurde. Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, analüüsinud kostjate vastuseid ja poolte esitatud väiteid ning uurinud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
26.TMS § 223 lg-s 1 on sätestatud, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus hagi tähtaegsust ja seda, kas enampakkumise olulisi tingimusi on rikutud.
27.Vaidlustatud enampakkumine lõppes 08.02.2017 ja hageja sai enampakkumise akti kätte 16.02.2017 (tl 37) hageja esitas hagi kohtusse 19.03.2017 (tl 1). Seega on hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitatud kohtule 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest ehk tähtaegselt. Selle üle pooled ka ei vaidle.
28.Hagi alusena (enampakkumise tingimuste oluline rikkumine) tugineb hageja peamiselt kahele väitele – täitur ei ole temaga kooskõlastanud kolmanda ja neljanda kordusenampakkumise hinda ning enampakkumisel on osalenud (ja selle võitnud) isik, kes ei registreerunud enampakkumisele tähtaegselt.
29.Esmalt analüüsib kohus hageja väidet, mille kohaselt kohtutäitur ei pöördunud tema poole enampakkumise alghinna vähendamise osas seisukoha saamiseks. Kohtutäitur on enda vastuses hagile selgitanud, et helistas võlgnikule 29.11.2016 ning 04.01.2017, teatades, et kordusenampakkumine nurjus ning et kolmandal enampakkumisel alghinnaks 140 000 eurot ning neljandal enampakkumisel 125 000 eurot. Võlgnikul sellele vastuväiteid ei olnud. Hageja leiab, et kohtutäitur oleks pidanud pöörduma hinna alandamiseks tema poole kirjalikku taasesitamist võimaldavas ja dokumenteeritavas vormis, mitte suuliselt. Samas kinnitab hageja, et täitur ei ole üldse (ka mitte suuliselt telefoni teel) hinna kooskõlastamiseks tema poole pöördunud.
30.Kostjad I, III ja IV on leidnud, et hageja oleks pidanud enampakkumise alghinna vaidlustama kaebusena täituri tegevusele ning ei saa sellele tugineda hagis enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja ei ole sellele seisukohale vastu vaielnud. Kohus märgib, et võlgnik peab täitemenetluses tegutsema ka ise aktiivselt ja täituri minetustele õigeaegselt tähelepanu juhtima või tema tegevust vaidlustama. Vastavalt TMS § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg-s 6 on sätestatud, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on enda otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 märkinud, et nimetatud lõike eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Kolleegium märgib, et teistsugune on õiguslik olukord siis, kui menetlusosaline ei olnud teadlik täitetoimingust, st tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Sel juhul võib tegu olla arestimise tühisuse alustega (TMS § 55), mis toob TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.
31.Hageja märgib ja tõendab hagis, et 01.12.2016 toimus kolmas kordusenampakkumine avalikul elektroonilisel enampakkumisel alghinnaga 140 000 eurot (tl 25, 26) ning seejärel neljas
kordusenampakkumine algusega 06.01.2017 ning alghinnaga 125 000 eurot (tl 27, 28). Eeltoodust nähtuvalt oli võlgnik hiljemalt nendel kuupäevadel (enampakkumise algamisel) teadlik enampakumise alghinnast. Võlgnik pidanuks 10 päeva jooksul ülalnimetatud kuupäevadest hinna vaidlustama, esitades kohtutäiturile kaebuse. Hagist ja selle lisast nr 7 (tl 29) nähtuvalt edastas hageja kohtutäiturile kaebuse hinna vaidlustamiseks aga alles 07.02.2017. Kohtutäitur on enda otsuses märkinud, et jättis kaebuse rahuldamata, kuivõrd see oli esitatud hilinenult.
32.Võlgnik ei saa hagis enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tugineda hinna määramisele, mille ta sai tugineda kaebuses täituri tegevusele (millist õigust ta ka kasutas) ja avada vaidlust enampakkumise alghinna üle uuesti 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest. Hagi ja sellele lisatud tõendite alusel (tl 25-29) tuvastas kohus, et võlgnik oli täitemenetluse toimingutest, sh enampakkumistest ja nende alghindadest täitemenetluses jooksvalt teadlik ja kohtule teadaolevalt puudusid tal mistahes objektiivsed põhjused, mis oleksid takistanud enampakkumiste alghinda õigeaegselt vaidlustada kaebusega kohtutäituri tegevusele. Seega on võlgnik minetanud enda õiguse sellele väidetavalte rikkumisele tugineda. Eeltoodust tulenevalt ei analüüsi kohus, kas selline rikkumine tegelikkuses ka aset leidis või mitte.
33.Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et isegi kui võlgnik ei oleks enampakkumise alghinna vaidlustamise õigust minetanud, ei saaks temalt hinna kohta seisukoha küsimata jätmine olla enampakkumise tingimuste oluline rikkumine. Täitemenetluses omab eeskätt tähtsust arestimisaktis märgitud vara hind, mis on ühtlasi esimese enampakkumise alghinnaks. Selle osas on täitur hagist nähtuvalt küsinud võlgniku seisukohta ja sellega arvestanud. Kui ta seda teinud ei oleks, olnuks võlgnikul õigus hind kaebusega täituri tegevusele vaidlustada, millest tulenevalt täitur oleks pidanud pöörduma hinna väljaselgitamiseks ja ekspertiisi läbimiimiseks kohtu poole pöörduma. Enampakkumise nurjumisel uue enampakkumise väljakuulutamise korral sätestab TMS § 100 lg 5, kui suures ulatuses hinda alandada võib. Kuigi täiturile on sama sättega pandud kohustus küsida hinna alandamise osas sissenõudjalt ja võlgnikult seisukohta, ei ole ta nende poolt väljapakutava hinnaga seotud ja uue alghinna määramine TMS § 100 lg-s 5 sätestatud piirides on kohtutäituri diskretsioon. Sellises olukorras kaebuse esitamine kohtutäituri tegevusele ei saaks kaasa tuua muud kui võlgnikult hinna osas seisukoha küsimist, millest tulenevalt täitur võib, kuid ei pruugi vaidlustatud hinda muuta. See ei tooks kaasa ekspertiisi teostamist kohtu poolt. Kohus selgitab hageja väidetele vastates ühtlasi, et hinna oas seisukoha küsimiseks ei ole TMS-s kehtestatud vorminõuet ja seda ei tule eraldi dokumenteerida (vara allahindamise aktiga). Täiendavalt märgib kohus, et kinnisasja tegelik hind kujuneb enampakkumiste käigus vastavalt enampakkumisel tehtavatele pakkumistele. Kinnistut müüdi avalikult elektroonilistel enampakkumistel, kus kõik soovijad said alghinda üle pakkuda. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hageja väitega, et temalt hinna osas seisukoha küsimata jätmise tõttu mineta ta võimaluse müüa talle kuuluv kinnisasi õiglase hinna eest. Peale kolme enampakkumise nurjumist (mis tähendab, et kõrgema hinnaga ostjat ei leidunud), ei saa kinnisasja hinna alandamist kui sellist (kuni see jääb TMS § 100 lg-s 5 sätestatud piiridesse) täiturile ette heita.
34.Teise enampakkumise kehtetuks tunnistamise alusena tugineb hageja sellele, et enampakkumisel on osalenud ja selle võitnud isik (kostja IV), kes ei registreerunud enampakkumisele tähtaegselt. Hagejal on kahtlus, et Stix KV OÜ on registreerunud peale 31.01.2017 kl 11:00 (mil lõppes enampakkumisele registreerimise tähtaeg) või tasunud tagatisraha summas 12 500 eurot hilinemisega peale selleks ette nähtud tähtaega (s.o. peale 31.01.2017 kl 11:00, mil tagatisraha pidi olema laekunud).
35.Elektrooniline kordusenampakkumine algas oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee 01.02.2017 kell 11:00 ja enampakkumisele registreerimise ja tagatisraha tasumise tähtaeg lõppes 31.01.2017 kell 11:00 (tl 27, 28, enampakkumise teade). Stix KV OÜ esindaja Jelena Vinogradova on elektroonilise registreerimistaotluse esitanud 30.01.2017 kell 13:10, tagatisraha summas 12 500 eurot on tasutud kohtutäituri ametialasele kontole 30.01.2017 kell 16:00 ning registreerimistaotlus on kohtutäituri poolt kinnitatud 31.01.2017 kell 09:50 (tl 76-81, enampakkumise logi andmed ja tl 33 pöördel., enampakkumise akti lisa 1). Seega registreerus kostja IV enampakkumisele tähtaegselt. AS LHV maksekorraldusest nr 79 nähtuvalt (tl 74) tasus kostja IV tagatisraha oma kontolt kohtutäitur Mati Kadaku enampakkumise kuulutuses näidatud arveldusarvele 30.01.2017. Sama on tõendatud kohtutäituri konto krediteerimise teatisega, millest nähtub tagatisraha tähtaegne laekumine kohtutäituri kontole (tl 82).
36.Hageja leiab, et kostja I ja kostja IV poolt esitatud enampakkumise logi kui tõend ei ole usaldusväärne. Selle tõendi usaldusväärsuse osas leiab kohus, et hageja ei ole tõendi ebausaldusväärsust veenvalt põhistanud. Ainuüksi logi väljastaja nime ja allkirja puudumine tõendil vms ei muuda tõendit ebausaldusväärseks. Tegu on väljatrükiga oksjonikeskkonnast ja sellel ei saagi vastavaid rekvisiite olla. Hageja ei ole esitanud vastutõendeid, mis lükkaksid enampakkumise logis kui tõendis esitatud asjaolud ümber. Vastupidi – logis märgitut kinnitab ja tõendab hageja enda poolt kohtule esitatud enampakkumise akt, mille lisas 1 (enampakkumisest osavõtjate kinnitused, tl 33 pöördel) on täitur märkinud, et J. Vinogradova registreerus enampakkumisele 30.01.2017 kl 13:10. Täiendavalt märgib kohus, et asjas on esitatud tõenditena pankade kinnitused (tl 74 ja 82) selle kohta, et kostja IV tasus enampakkumise tagatisraha 12 500 eurot 30.01.2017 kohtutäituri kontole. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja IV oleks tasunud sedavõrd suure summa täituri kontole, kuid tähtaegselt oksjonile mitte registreerunud. Ülalviidatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja IV registreerus oksjonile tähtaegselt ja tasus tähtaegselt ka tagatisraha.
37.Hageja väiteid kostjate võimaliku kooskõlastatud tegevuse ja omavaheliste läbirääkimiste osas kohustuste refinantseerimiseks kohus ei analüüsi, kuivõrd need asjaolud ei saa olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise ega rahuldamise aluseks. Sama puudutab hageja väiteid, mille kohaselt nõuded täideti tulemi arvelt sendi täpsusega selliselt, et ei jäänud üle jääki, mida hagejale üle kanda.
38.Otsuses käsitlemata väited ja tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust, mistõttu kohus neid eraldiseisvalt ei käsitle ja neile ei viita. Menetluskulud
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda, kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata.
40.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
41.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati, st käesolevat otsust vaidlustades. Hagi tagamise tühistamine
42.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse, tühistab kohus Harju Maakohtu määrusega käesolevas asjas seatud hagi tagamise.
43.Kohus ei edasta ise määrust kinnistusosakonnale, mistõttu tuleb kostjal IV pöörduda ise hagi tagamise alusel tehtud käsutamise keelumärke mahavõtmiseks peale käesoleva otsuse jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik Kohtulahendi põhjendusi muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2019 kohtulahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.