XX (endine X) hagi Luminor Bank AS (endine ärinimi Aktsiaselts DNB Pank) ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ (endine ärinimi OÜ DNB Kindlustusmaakler) vastu alusetult saadu tagastamiseks ning kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. oktoobri 2017 otsus
Kaebuste esitajad ja kaebuste Luminor Bank AS ja XX apellatsioonkaebused liigid 2030,29 eurot
XX kaebuse hind
Luminor Bank AS kaebuse 847,42 eurot hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Urmas Volens ja Marika Oksaar Kostja I: Luminor Bank AS (registrikood 11315936) Kostja II: Luminor Kindlustusmaakler OÜ (registrikood 11588048), kostjate esindaja Cärolin Olluk
Istungi toimumise aeg
10. aprill 2018, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. oktoobri 2017 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata XX hagi Luminor Bank AS ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ vastu solidaarselt 259,95 euro ning sellelt viivise väljamõistmiseks ja hagi Luminor Bank AS vastu 77,22 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotamise
ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi eelmärgitud nõuete osas rahuldada ning jaotada ja välja mõista menetluskulud teisiti. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades ja muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.2.Välja mõista Luminor Bank AS-lt kahjuhüvitis 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 14,80 eurot ja viivis alates 07.01.2017 kuni 720 euro täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras XX kasuks.
2.3.Välja mõista Luminor Bank AS-lt 50 eurot (tasu kindlustusleppe lõpetamisel), sissenõutavaks muutunud viivis 1,02 eurot ja viivis alates 07.01.2017 kuni 50 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras XX kasuks.
2.4.Välja mõista Luminor Bank AS-lt 77,22 eurot (kindlustusmakse), sissenõutavaks muutunud viivis 1,57 eurot ja viivis alates 07.01.2017 kuni 77,22 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras XX kasuks. 2.5.Välja mõista Luminor Bank AS-lt ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ-lt solidaarselt 259,95 eurot (maakleritasu), sissenõutavaks muutunud viivis 5,36 eurot ja viivis alates 07.01.2017 kuni 259,95 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras XX kasuks.
2.6.Jätta rahuldamata XX hagi Luminor Bank AS-lt kahjuhüvitise 1507,50 euro ja sellelt summalt viivise väljamõistmiseks.
3.XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Luminor Bank AS apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud
1.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud hageja XX menetluskulud 60% ulatuses tema enda kanda ja 40% ulatuses kostja Luminor Bank AS kanda, millest omakorda 23% tuleb Luminor Bank AS-l kanda solidaarselt Luminor Kindlustusmaakler OÜ-ga.
4.Luminor Bank AS apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda.
5.Välja mõista Luminor Bank AS-lt menetluskulude hüvitis 656,37 eurot XX kasuks.
6.Välja mõista Luminor Bank AS-lt ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ-lt solidaarselt menetluskulude hüvitis 201,63 eurot XX kasuks.
7.Käesoleva otsuse p-des 5 ja 6 välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Luminor Bank AS-l ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ –l tasuda XX-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 06.01.2017 Harju Maakohtule hagi Luminor Bank AS ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ vastu ning palus kostjalt I välja mõista 2354,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 48,51 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni 2354,72 euro tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Samuti palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 259,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5,36 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni 259,95 euro tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda või alternatiivselt kostja I ja kostja II kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 08.04.2014 sõiduauto liisingulepingu. Hageja täitis kostja I kodulehel taotluse tüüpvormi, kuhu märkis ristikesega, et soovib liiklusja kaskokindlustuse pakkumist kostjalt II. Liisingulepingu sõlmimiseks edastas kostja I hagejale digikonteineri, kuhu oli lisatud tüüpdokument pealkirjaga „Liisingulepingu nr 307499 lisa. Kindlustuslepe“. Kostja I ei juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et juba allkirjastatud digikonteinerisse on lisatud mõni uus lisakokkulepe. Pooled nimetatud lepingut täitma ei asunud.
3.Kostja I või kostja II saatis 10.03.2016 hagejale järgmise kindlustusperioodi kindlustuspakkumise nr 97273. Kostja II pakutud odavaim pakkumine oli 884,10 eurot, kuid hageja sai Seesam Insurance AS-lt pakkumuse hinnaga 681,33 eurot. Hageja vastas pakkumusele 17.03.2016, et sõlmib kaskokindlustuse lepingu otse kindlustusandjaga ja sõlmis selle perioodiks 09.04.2016-08.04.2017. Seesam Insurance AS edastas 08.04.2016 kostjale I kindlustussertifikaadi. Kostja I saatis 03.05.2016 hagejale arve 77,22 euro maksmiseks kindlustuse eest perioodil 16.04.2016-15.05.2016. Hageja ei aktsepteerinud kindlustuspakkumust nr 97273 ega andnud kostjatele volitust nimetatud pakkumise alusel hageja nimel kindlustuslepingu sõlmimiseks. Hageja võttis volitused hiljemalt 03.04.2016 kirjaga tagasi. Kostjal I ei ole alust nõuda esindusõiguseta tehtud tühise kindlustuslepingu eest kindlustusmakse tasumist. Hagejal nõuab alusetult tasutud 77,22 eurot tagasi.
4.Kostja I nõudmisel allkirjastas hageja tüüpdokumendi „Liisingulepingu nr 307499 lisakokkulepe. Kindlustusleppe lõpetamise akt“ ja tasus 50 eurot kindlustusleppe lõpetamise eest. Hageja ei teadnud kindlustusleppe olemasolust ega selle sisust ja selle lõpetamise vajadus oli hagejale üllatuslik. Pooled ei ole 50 euro tasumise kohustuses kokku leppinud, vaid see tuleneb hinnakirjast. Tegemist ei ole teenusega ja liisinguvõtja soovist ei kaasne kostjale I lisasooritusi. Hageja ei andnud kogu liisinguperioodiks liisingueseme kindlustamise kohustust liisinguandjale ja selle eraldi lõpetamine ei olnud vajalik. Tüüptingimused, mis annavad kindlustuslepingute sõlmimise ainuõiguse kogu liisinguperioodiks kostjale II ja/või kostjale I on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ning tühised. Hinnakiri ei ole lepingu osaks ja isegi kui oleks, siis on see tühine, kuna volituse tagasivõtmise eest tasu võtmine muudab selle õiguse illusoorseks. Kindlustuspakkumuses ei
mainitud, et volituse tühistamine on tasuline. Alus tasu küsimiseks puudus. Hageja nõuab alusetult tasutud 50 euro tagastamist.
5.Hagejale ei ole maakleriteenust osutatud ja tal on õigus tagasi nõuda tasutud 259,95 eurot. Kostja I tegi kindlustuspakkumuses nr 58035 ettepaneku lepingu sõlmimiseks AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaaliga. Hageja seda pakkumist ei aktsepteerinud, vaid leping sõlmiti ERGO-ga. Seega ei sõlmitud kindlustuslepinguid kostja II soovituse alusel ega kostjate tegevuse tulemusel. Järelikult ei ole kostjatel õigust saada maakleritasu kaskokindlustuse lepingute vahendamise eest. Kindlustusleppe kohaselt on kindlustusmaakler liisinguandja kindlustusnõustaja. Hageja ei pea tasuma kostja I kindlustusküsimuste nõustamise eest. Kuna suhetes kindlustusmaakleriga esindab hagejat kostja I, siis on kostja II kaasamine kindlustuslepingu sõlmimise protsessi formaalne. Kui kindlustusvõtja ise maakleriga kokku ei puutu, siis kogu maakleriteenuse olemuseks olevast nõustamisteenusest jäetakse kindlustusvõtja ilma. Tüüptingimus, mis jätab tarbija kanda liisinguandja huvides tegutseva kindlustusmaakleri tasud, on ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Maaklerileping on tühistatud, kuna hageja esitas kostjatele 04.10.2016 tühistamisavalduse.
6.Maaklerileping on tühine, kuna see on sõlmitud olulise eksimuse mõjul. Kostja I soovib siduda hageja kostjaga II ja koguda hagejalt maakleritasu, kuid maakleriteenust mitte osutada. Kui kostja I oleks suhete tegelikku olemust hagejale selgitanud, siis ei oleks hageja kostjate vahendusel kindlustuslepinguid sõlminud. Kostjad viisid hageja tahtlikult eksimusse ja maaklerileping sõlmiti eksimuse mõjul. Pank rikkus lepingueelseid ja lepingulisi kohustusi, head kaubandustava ning meelitas ebaausaid kauplemisvõtteid kasutades hagejat sõlmima enda ja/või enda tütarettevõttega maaklerilepingut. Hageja ei saanud kuni maini 2016 aru, et on sõlminud maaklerilepingu. Eeltoodu on vastuolus kohustusega tagada tarbijale teenuse osutamise läbipaistvus teenuste sisu, selle hinnastamise ja ärilise eesmärgi osas. Hagejale loodi mulje, et tal on võimalik saada kostjat II kasutades lihtsamalt kindlustuspakkumisi. Edastamata jäi informatsioon, et kindlustuspakkumuste saamiseks nõusoleku andmisega kohustub hageja kostja II kaudu kindlustuslepinguid sõlmima ja tal puudub õigus sõlmida kindlustuslepingut otse kindlustusseltsiga. Hagejat ei teavitatud, et kostja II saab vahendustasu 7-38,7% kindlustusmakse summast. Vahendustasu võib olla suurem, kui liisinguintressimakse. Hagejale ei selgitatud, mis teenuseid tal on õigus selle tasu eest saada ja mis kasu hageja kostja II tegevusest saab.
7.Kostjad tegutsevad huvide konfliktis. Kindlustusmaakleri kliendiks on kindlustusvõtja. Kostja II ei ole täitnud käsundisaaja kohustusi. Kostja II on kostja I kindlustusnõustaja, sisuliselt kostja I kindlustusosakond. Kostja II on end hagejale kindlustusmaaklerina esitledes toiminud huvide konfliktis. Kostja I esindas hagejat suhetes kostjaga II ja suhetes hagejaga kostjat II. Kostja I täitis ülesandeid, mida võib seaduse kohaselt osutada vaid kindlustusmaakler. Kostjad püüdsid jätta muljet, et selline tegevus on lubatud. Pank on eelduslikult rikkunud esindussuhet. Jääb arusaamatuks, mille põhjal on valitud pakutud kindlustusseltsid. Kõiki Eesti turul tegutsevaid seltse kostja II pakkunud ei ole. Hageja ei ole kostjaga II tasus, selle suuruses ega arvestuspõhimõtetes kokku leppinud. Need tingimused leppis kostja II kokku kindlustusseltsidega. Selline praktika on seadusega vastuolus ja väljendab kostja II huvide konflikti ja seab kahtluse, kas kostja II tegutses lähtuvalt hageja või iseenda huvist. Asjaolu, et tasu maksab kindlustusvõtja, tasu suurus ja tasu sisaldumine kindlustusmakses, on esitatud keskmisele tarbijale arusaamatult. Kostjal II on suhetes hagejaga ainuõigus määrata kostja II poolt saadava tasu suurus. See on ebamõistlikult kahjustav ja tühine tüüptingimus.
8.Hagejal on õigus saada kostjalt I kahjuhüvitist 2227,50 eurot. Kuna kostjate poolt esitatud selgitused kindlustusleppe, kindlustusmaksete ja kindlustusleppe lõpetamise tasu osas olid
ebapiisavad ja vastuolulised ning kostjate rollid ja suhted arusaamatud, pöördus hageja advokaadi poole. Hageja kandis kohtueelse nõustamise, nõudekirja koostamise ja esitamisega kulusid 2227,50 eurot.
9.Kostjatelt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis ja viivis alates otsuse tegemisest kuni raha tasumiseni seadusjärgses määras. Kostjate vastuväited
10.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja I ja hageja sõlmisid 08.04.2014 liisingulepingu nr 307499. Hageja kinnitas liisingulepingut allkirjastades, et ta on tutvunud liisingulepingu ja selle osadega, need on läbi räägitud, ta on nendest aru saanud, need vastavad tema tegelikule tahtele ning ta on nõus liisingulepingut nendel tingimustel täitma. Samuti ta kinnitas, et on tutvunud liisingulepingu üldtingimustega liisinguandja asukohas või liisinguandja kodulehel. Kindlustuslepingu sõlmimise kohustus esitati tarbijakrediidi teabelehel.
12.Koos liisingulepinguga allkirjastas hageja kindlustusleppe kostjaga I, milles pooled leppisid kokku, et kostja I sõlmib hageja esindajana kindlustuslepingu kostja II vahendusel. Sellega võttis kostja I kohustuse täita liisingulepingu lõpuni kohustust liisinguese kindlustada. Kindlustusleppe kohaselt on võimalik kindlustusleping lõpetada kostja I nõusolekul, esitades kirjaliku avalduse. Hageja väited, et ta ei olnud teadlik või ei saanud aru, millised dokumendid talle allkirjastamiseks edastati, on alusetud. Hageja täitis lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi kuni märtsini 2016 ehk kahe aasta vältel ja oli teadlik oma kohustustest.
13.Kuna hageja avaldas liisingutaotlusel soovi saada kindlustuse pakkumisi nii kasko- kui ka liikluskindlustuse osas kostjalt II, esitas kostja I kostja II nimel hagejale kindlustuspakkumuse nr 58035. Selles on välja toodud kindlustusseltside poolt kostjale II tasutavad komisjonitasud ja muud olulised asjaolud. Kindlustusleping sõlmiti ERGO Insurance SE-ga kindlustusleppe alusel kostja II vahendusel. Liisingueseme kindlustuskohustuse täitis hageja eest kostja I.
14.Kui hageja teatas 17.03.2016, et soovib sõlmida kaskokindlustuse otse kindlustusandjaga, siis juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et kindlustuslepe tuleb lõpetada ja see maksab 50 eurot. Tasu nõuti, kuna liisingulepingu kindlustustingimused muutuvad. Kindlustusleppe lõpetamiseks oli vajalik poolte kokkulepe ja vastavalt liisingulepingus kokkulepitule on see tasuline. Seega ei ole hageja nõue 50 euro tagastamiseks põhjendatud.
15.Kindlustusleppe lõpetamise kokkuleppe allkirjastasid pooled 06.05.2016. Kuni nimetatud kuupäevani pidi hageja liisingueseme kindlustama ja tasuma kindlustusmakseid kostja I vahendusel. Kostja I tagastas 28.07.2016 enamtasutud kaskokindlustuse eest 7,92 eurot, mistõttu hageja nõue nimetatud summa tagastamiseks on alusetu. Samuti puudub alus kindlustusmakse tagastamiseks ja viiviste tasumiseks perioodi 09.04.2016-06.05.2016 eest, kuna kindlustuslepe oli siis kehtiv.
16.Hageja väited kindlustusleppe või selle lõpetamise akti sõlmimisest eksimuse või pettuse mõjul on alusetud ja tõendamata. Hageja tasus liisingumakseid 2 aasta vältel ja kostja I täitis hageja kindlustamiskohustust. Hageja pidi olema teadlik, et ta andis kindlustamise kohustuse üle kostjale I. Vastasel juhul oleks hagejal olnud kohustus liisinguese ise kindlustada ja esitada seda tõendavad dokumendid, mida hageja aga ei teinud.
17.Hageja tagasinõue komisjonitasude osas on alusetu. Komisjonitasu maksab kindlustusmaaklerile kindlustusandja, millest kostja II teavitas hagejat ka kindlustuspakkumisel. Seega puudub hagejal alus nõuda selle tagastamist.
18.Hageja kahjunõue 2227,50 eurot on alusetu. Arvestades vaidluse keerukust ja nõuete suurust, on põhjendamatu kanda õigusabikulusid, mis ületavad mitmekümnekordselt vaidlusaluste nõuete summat. Kostjad ei ole hagejale kahju tekitanud, vaid on käitunud vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkulepetele. Hagejal oli võimalik vältida kahju tekkimist, täites lepinguid ja selle alusel sõlmitud kokkuleppeid nõuetekohaselt. Esimese astme kohtu otsus
19.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 770 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 15,82 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni 770 euro tasumiseni seadusjärgses määras. Hagi kostja II vastu jättis kohus rahuldamata, samuti muud nõuded kostja I vastu. Menetluskulud jättis kohus 70% ulatuses hageja kanda ja 30% ulatuses kostja I kanda, mõistis hageja kasuks kostjalt I välja menetluskulude hüvitamiseks 325,50 eurot ja kohustas kostjat I maksma menetluskuludelt viivist seaduses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
20.Vaidlust ei ole järgnevate asjaolude üle: hageja sõlmis tarbijast liisinguvõtjana 08.04.2014 kostjaga I kui liisinguandjaga liisingulepingu nr 307499 sõiduauto ostu finantseerimiseks; hageja sõlmis perioodiks 09.04.2014 kuni 08.04.2016 kaskokindlustuse lepingu ERGO Insurance SE-ga; hageja sõlmis perioodiks 09.04.2016 kuni 08.04.2017 kindlustuslepingu Seesam Insurance AS-ga; kostja I esitas hagejale 03.05.2016 arve, mis hõlmas 77,22 eurost kindlustusmakset perioodi 16.04-15.05.2016 eest; hageja tasus 03.05.2016 arve nr SI1905645; kostja I esitas 04.05.2016 hagejale arve 50 euro tasumiseks selgitusega „Kindlustusleppe nr 307499 lõpetamine“; hageja allkirjastas kostja I poolt ettevalmistatud ja hagejale edastatud dokumendi „Liisingulepingu nr 307499 lisakokkulepe. Kindlustusleppe lõpetamise akt“ ning tasus 50 eurot selgitusega „Kindlustusleppe nr 307499 lõpetamine“; hageja tasus perioodil 09.04.2014 kuni 08.04.2016 maakleriteenuse eest 259,95 eurot.
21.Pooled vaidlevad järgmiste põhiliste asjaolude üle: kas hageja on kostjaga I sõlminud kindlustusleppe; kas hageja andis volituse kostjale I ja/või kostjale II hageja nimel kindlustuslepingu sõlmimiseks perioodiks 09.04.2016 kuni 08.04.2017; kas kostjal I tekkis õigus nõuda hagejalt kindlustusleppe lõpetamise eest tasu 50 eurot; kas tüüptingimus, mille kohaselt on kostjal I õigus nõuda liisinguvõtjalt 50 euro tasumist kindlustusleppe lõpetamise eest, on tühine; kas hageja sõlmis kostjaga II maaklerilepingu; kas kostja II on hagejale perioodil 09.04.2014 kuni 08.04.2016 maakleriteenust osutanud; kas hageja kulud 2227,50 eurot kohtueelse õigusabiteenuse eest on põhjendatud.
22.Nõue kindlustusmakse 77,22 euro väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Hageja allkirjastas liisingulepingu nr 307499 koos lisadega, milleks on maksegraafik ja kindlustuslepe. Seega sõlmiti poolte vahel kindlustuskokkulepe. Kindlustuslepingu tingimuse kohaselt sõlmib liisingueseme kindlustuslepingu liisinguvõtja esindajana liisinguandja kindlustusmaakleri vahendusel. Kindlustusleping on tähtajaline ja kehtib kuni liisingulepingu lõppemiseni. Tingimuse näol on tegemist liisingulepingu tingimusega.
23.Liisingulepingute üldtingimuste p-dest 7.3. ja 7.6. nähtub, et läbirääkimisvõimalus on liisinguvõtjal olemas seoses tingimusega, mille kohaselt kostja I esindab suhetes kostjaga II hagejat ning suhetes hagejaga kostjat II, millega hageja nõustus. Hagejal oli valida võimaluste vahel kindlustada ise liisitud sõiduk või lasta kindlustusleping sõlmida kostjal I. Hageja oli teadlik üldtingimuste sisust. Liisingulepingus on märge, et liisinguvõtja on
tutvunud alates 01.09.2012 kehtestatud liisingulepingu üldtingimustega liisinguandja asukohas või liisinguandja kodulehel. Hageja allkirjastas liisingulepingu, millest saab järeldada, et ta on eelnevalt asjassepuutuvate tingimustega tutvunud. Lisaks avaldas hageja ka ise tingimuse kokkuleppimiseks soovi, kuna hageja soovis saada liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse pakkumisi kostjalt II. Seega ei ole tegemist tüüptingimusega ja tingimuse võimalikku tühisust ei pea hindama.
24.Hageja andis volituse kostjale I liisingueseme kindlustuslepingute sõlmimiseks kostja II vahendusel. Kostjale I antud volitus kehtis kuni 06.05.2016. Konkreetse kindlustuslepingu sõlmimine toimus hageja nõusolekul ja tema poolt valitud kindlustusandjaga. Hageja volitus anti ainult konkreetse pakkumuse raames, mis ei mõjutanud ega muutnud kindlustusleppes kostjale I antud üldist volitust.
25.AS (seejuures pole aru saada, kas kostja I või kostja II esindajana) edastas 10.03.2016 hagejale kindlustuspakkumuse järgnevaks kindlustusperioodiks. Hageja teatas 17.03.2016, et soovib sõlmida kaskokindlustuse lepingu otse kindlustusandjaga. Hagejal tuli kindlustuslepe lõpetada. Asjaolu, et hageja võis otsustada, kellega leping sõlmida, ei muuda seda, et hagejal tuli kokkulepet täita ja lähtuda talle esitatud pakkumustes toodud variantidest. Kui hageja soovinuks valida kindlustusandjat ilma kindlustusmaaklerita, tulnuks hagejal kindlustuslepet muuta või see lõpetada. Hageja lõpetas kindlustusleppe 06.05.2016.
26.KM 03.04.2016 saadetud e-kirjaga ei võtnud hageja pangale antud volitust tagasi. Seega oli perioodil 09.04.2016-06.05.2016 kostjal I õigus kostja II vahendusel sõlmida hageja nimel kindlustusleping ja tegemist ei ole alusetult saadud tasuga. Seda ei muuda see, et hageja sõlmis kindlustuslepingu Seesam Insurance AS-ga, kes edastas kostjale I kindlustussertifikaadi.
27.Hagejal on õigus tagasi saada 50 eurot. Liisingulepingu osaks saanud hinnakiri sisaldab 50 euro tasumise kohustust kindlustusleppe lõpetamisel. Tegemist on tüüptingimusega. Viited hinnakirjale sisalduvad lepingu mitmes punktis, järelikult on tüüptingimus siduv. Samuti on see leitav kostja I kodulehelt. Liisingulepingu sõlmimisel kinnitas hageja enda teadlikkust liisingulepingu üldtingimustest ja hinnakirjast. Tegemist on tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Õiguste ja kohustuste tasakaalu on hageja kahjuks oluliselt rikutud. Liisinguvõtjal puudub võimalus ilma liisinguandjale tasu maksmata kasutada soodsamat kindlustusandja pakkumist. Seega ei saa liisinguvõtja ilma tasu maksmata võtta tagasi liisinguandjale antud volitust. Esindataval peab olema igal ajal õigus volitus tagasi võtta ja see ei saa olla tasuline. Kostja I ei ole muude tingimustega seda ebasoodsat olukorda leevendanud või tasakaalustanud. Tüüptingimusega kaldutakse kõrvale tehinguvabaduse põhimõttest. Liisinguleping kehtib muus osas ja kohaldub ilma vastava hinnakirja osata.
28.Hageja nõue 259,95 euro tagastamiseks jääb rahuldamata. Hageja sõlmis maaklerilepingu. Hageja oli teadlik maaklerilepingu sõlmimisest, kuna tasus ligi kahe aasta vältel kostja I esitatud arvete alusel kindlustusmakseid ja ei kindlustanud liisingueset ise. Hageja pidi olema teadlik, et kindlustuslepingute sõlmimine toimub kindlustusmaakleri vahendusel, mistõttu ei saanud hageja olla eksimuses. Seda ei muuda see, et hageja pidi enne kindlustuslepingu sõlmimist andma selleks eraldi volituse. Hageja hilisematest pretensioonidest ei saa teha järeldust, et kindlustusleppe tingimustest oleks võinud valesti aru saada. Lepingu sõlmimine ERGO Insurance SE-ga toimus kostja II vahendusel. Kostja II on seega maakleriteenust osutanud ja tal on õigus tasule. Kostja I on üldtingimustele liisingulepingus arusaadavalt viidanud ja hagejal oli võimalus nende sisust teada saada. Tegemist ei ole sedavõrd ebatavalise tüüptingimusega, et mõistlikult võttes ei saaks seda lepingu osaks lugeda. See on keskmisele tarbijale arusaadav ja tavapärane, igapäevaselt kasutatav lepinguline suhe. Nimetatud tüüptingimus ei ole liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ega tühine. Kostja I ei
rikkunud tarbija lepingueelset teavitamiskohustust. Alusetu rikastumise nõude esitamisel ei ole väide teavitamiskohustuse rikkumisest asjakohane.
29.Hageja ei tõendanud, et ta tasus kostjale II kindlustuskomisjoni. Tõenditest ei nähtu, et kindlustusmaksed oleks sisaldanud 15% suurust kindlustuskomisjoni. Seega ei ole tõendatud 259,95 euro suuruse maakleritasu maksmine. Isegi kui hageja tasus kostjale II maakleritasu, siis oli see põhjendatud. Kuna teada ei ole maakleritasude suurus, siis ei saa hinnata tasu suuruse põhjendatust. Seetõttu jääb hindamata, kas tasus oli kokku lepitud ning kas tüüptingimus, mis suhetes hagejaga annab kostjale II ainuõiguse määrata tema poolt saadava maaklertasu suuruse, on tühine.
30.Kuna hageja ei selgitanud arusaadavalt, millist seost hageja nõuetega omab kostjate võimalik huvide konflikti, siis jääb see väide tähelepanuta.
31.Kohtueelse menetluse kulude hüvitamise nõue on põhjendatud 720 euro ulatuses (koos käibemaksuga) ja kostjal I tuleb nimetatud kulu hüvitada. Hagejale advokaadibüroo poolt esitatud arvel märgitud Andrus Katteli poolt osutatud õigusteenus ei ole seotud hagejale õigusteenuse osutamisega, kuna kostjale esitatud nõude allkirjastasid U. Volens ja M. Oksaar. Lepingute võimalike tühisuste aluste välja selgitamiseks on juristi abi kasutamine vajalik. Arvestades põhjendatud nõude suurust 50 eurot ei ole kulu 2227,50 eurot põhjendatud. Samas ei saa lepingulise esindaja kulude põhjendatud ulatust piiritleda põhjendatud nõude ulatusega. Põhjendatud ei ole 50 euro suuruse nõude esitamisel 8 leheküljelise nõudekirja koostamise ajakulu 10 tundi ja 40 minutit. Mõistlik ei oleks kulutada rohkem kui 5 tundi. Lepingulise esindaja tunnihind 165 eurot (ilma käibemaksuta) on keskmisest suurem. Tegemist ei olnud keeruka õigusliku küsimusega, et oleks õigustatud keskmisest suurem tasu. Põhjendatud on 120 euro (ilma käibemaksuta) suurune tunnihind.
32.Kostjalt I on põhjendatud nõuda sissenõutavaks muutunud viivist 1,02 eurot alusetult saadud 50 eurolt. Samuti on õigustatud nõuda viivist alates hagi esitamisest kuni 50 euro täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. Kostjalt I on põhjendatud nõuda sissenõutavaks muutunud viivist 14,80 eurot kahjunõudelt 720 eurolt ja viivist alates hagi esitamisest kuni 720 euro täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. Mõlemad nõuded muutusid sissenõutavaks 05.10.2016, kuna hageja esitas 04.10.2016 kostjale I alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõuded. Hageja apellatsioonkaebus
33.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas milles kohus jättis hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 2, 3 ja 5.3 jätta muutmata.
34.Maakohtu seisukoht, et kuna hagejal oli võimalus kindlustuslepet mitte sõlmida, siis ei ole kindlustusleppes sisalduvad tingimused tüüptingimused, on vastuolus seadusega. Samuti on maakohtu seisukoht vastuoluline, kuna otsuse p-s 69 leiab maakohus, et tegemist on tüüptingimusega. Lepingud saadeti hagejale kaaskirjaga: „saadan lepingud digitaalseks allkirjastamiseks“. Seega hagejale ei antud valikuvõimalust ja kostja I ei väljendanud läbirääkimisvalmidust.
35.Maakohus eksis tõendite igakülgse hindamise reegli vastu ja jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele. Maakohus luges põhjendamatult kindlustusleppe hageja ja kostja I vahelise lepingulise suhte osaks. Kindlustuslepe on üllatuslik tüüpdokument, mille sõlmimiseks hageja soovi ei avaldanud. Tüüptingimus, mis välistab liisingu või kindlustusvõtja õiguse
valida soodsaim pakkumine, on üllatuslik ega ole lepingu osaks ja see oleks tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine.
36.Hageja ei andnud üldist volitust, kuna vastasel juhul oleks puudunud vajadus uue volituse küsimiseks. Hageja andis volituse konkreetse kindlustuspakkumise raames. Tegemist oli tüüptingimusega. Maakohtu seisukoht, et hageja andis kostjale I üldise volituse, on ebaõige. Arusaamatu on, milles üldine volitus seisnes. Kindlustusleppe tähtaegsus ei saa muuta ega laiendada selles antud volitust. Kostja I ega kostja II ei sõlminud 10.03.2016 kindlustuslepingut nr 2556553/3 kindlustusleppes viidatud kindlustuspakkumus/avalduse nr 58035 alusel ega tingimustel.
37.Maakohus leidis õigesti, et igal isikul on õigus otsustada, keda ta enda esindajana tehingut tegema volitab ja volitus tagasi võtta. Maakohus jättis tuvastamata, et hageja on volituse tagasi võtnud. See rikkumine viis ebaõige otsuse tegemiseni. Hageja teavitas korduvalt, et sõlmib kindlustuslepingu ise, millega ta võttis volituse tagasi. Maakohus omistas hageja teavitustele vale õigusliku tähenduse. Hageja ei saanud enda tahet muud moodi väljendada, kuna ta ei olnud teadlik väidetavast üldisest volitusest ega selle sisust. Kindlustusleppe lõpetamise akti vormistamine viibis kostja I viivituse tõttu ega saa anda kostjale I esindusõigust. Seega puudus kostjatel volitus hageja nimel uueks perioodiks kindlustuslepingu sõlmimiseks.
38.Isegi siis, kui kostjal I oleks olnud õigus sõlmida hageja nimel uueks perioodiks kaskokindlustuse leping, oleks selle lepingu sõlmimine olukorras, kus üks kaskokindlustuse leping on juba sõlmitud ja uus leping ei annaks liisinguvõtjale midagi juurde, vaid tooks üksnes kaasa täiendavad kulud, vastuolus hea usu põhimõttega. Seega puudus kostjatel volitus uue kaskokindlustuslepingu sõlmimiseks.
39.Kostja I ei selgitanud hagejale kindlustusleppe sisu ega seda, et kostja I kaudu kindlustuslepingu sõlmimine ei ole kohustuslik, samuti seda, et tegemist on tasulise teenusega. Kostja I tütarühingu kaudu hagejalt tasu kogumine on keelatud. Lisaks on vastavad tüüptingimused tühised. Seega puudub kostjatel õigus saada tasu. Isegi, kui poolte vahel oleks tekkinud maaklerisuhe, siis oli hageja eksimuses.
40.Kostjatel puudus hageja esindamise õigus ja seega ei saanud sõlmitud kindlustusleping olla kehtiv ning kostjatel puudus õigus nõuda selle alusel kindlustusmakset ja selles sisalduvat maakleritasu. Maakohus on tõendite ebapiisava hindamise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tulemusel jõudnud esindusõiguse osas ekslikule järeldusele.
41.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja sooviks oli kindlustusleppe sõlmimine selliselt, et kostja I esindab hagejat suhetes kostjaga II. Sellest, et hageja tegi taotlusel ristikese lahtrisse „soovin kaskokindlustuse pakkumist OÜ-lt DNB Kindlustusmaakler“, ei saa järeldada, et ta avaldas soovi või nõustus kindlustusleppe sõlmimisega ega tuletada tahet volitada kedagi kolmandat enda nimel lepingut sõlmima. Ristike tähendab hageja kui andmesubjekti nõusolekut, et kostja I edastab kostjale II teda puudutava info, et kostja II saaks talle teha kindlustuspakkumusi. See ei sisaldunud kohustust sõlmida leping maakleri vahendusel. Kindlustuslepe on oma sisult ja esitluslaadilt niivõrd ootamatu ja ebatavaline, et hageja ei võinud tingimuse olemasolu liisingulepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt oodata. Kui maakohus oleks seda asjaolu arvestanud, oleks tulnud hagi rahuldada.
42.Kostjad on suhete struktuuri tegelikku sisu ja eesmärki hageja eest varjanud ning lülitanud liisingulepingu sõlmimise protsessi erinevaid tüüptingimusi, et hagejale märkamatult jõuda formaalse maaklerilepinguni. Kuna kindlustusleppe kohaselt on kindlustusmaakler liisinguandja kindlustusnõustaja, siis ei saanud hageja mõista, et ta sõlmis maaklerilepingu kolmanda isikuga. Kui hageja oleks teadnud, et kostja I asub hagejalt koguma maakleritasu,
mis on oma suuruselt võrreldav auto liisingulepingust tuleneva intressi maksmise kohustuse summaga, ei oleks hageja sellist lepingut sõlminud. Tegemist ei ole tingimusega, mille olemasolu võiks liisingulepingu sõlmimise puhul mõistlikult eeldada. Hageja on võimalikud maaklerilepingud 04.10.2016 tühistanud.
43.Õigus tasu saada puudus, sest hagejale ei ole maakleriteenust osutatud. Kaskokindlustuse lepinguid ei sõlmitud kostjate soovituse ega tegevuse tulemusel. Hageja väited, et kostjate kasutatav praktika oli õigusvastane ja tüüptingimused, mille alusel selline konstruktsioon loodi, ei ole lepingu osaks muutunud või on tühised, jättis maakohus hindamata ega selgitanud, miks ta hageja väiteid ei käsitle.
44.Kindlustusleppe tingimus, mille kohaselt esindab kostja I samaaegselt tehingu mõlemat poolt, rikub eelduslikult esindussuhet. Maakohtu seisukoht, et tegemist on tavapärase, igapäevaselt kasutatava lepingulise suhtega, on ebaõige. Tüüptingimus, mis seda lubab, on üllatuslik ega ole lepingu osaks ja see on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Liisinguvõtja jääb ilma kindlustusmaaklerluse olemuseks olevast nõustamisest, kuid peab kandma maakleriga seotud kulud.
45.Maakohtu seisukohad, et hageja väljendas kindlustusleppe allkirjastamisega tahet sõlmida maaklerileping, hageja sõlmis maaklerilepingu ja hageja ei olnud maaklerilepingu sõlmimisel eksimuses, on ebaõiged. Jääb ebaselgeks, millal kohtu hinnangul maaklerileping sõlmiti ja kuidas see suhestub kindlustusleppega. Ilma nimetatud asjaolu tuvastamata ei olnud maakohtul võimalik hinnata hageja eksimust või selle puudumist. Maakohtu otsuse põhjendused ei ole selles osas jälgitavad. Raskused nimetatud asjaolu tuvastamisel kinnitavad, et hageja oli eksimuses.
46.Ebaõige ja vastuolus eksimuse regulatsiooni sisuga on maakohtu seisukoht, et hageja pidi alates kindlustusleppe sõlmimisest olema teadlik, et kindlustuslepingute sõlmimine toimub kindlustusmaakleri vahendusel, mistõttu ei saanud hageja olla eksimuses. Otsuse tehing teha või teha seda teatud tingimustel saab teha enne tehingu tegemist. Seega omab esmast tähtsust lepingu sõlmimisele eelnev, mitte järgnev, nagu leidis ekslikult maakohus. Kindlustusleppe sõlmimise fakt ei välista eksimust selle sõlmimisel. Asjakohatu on maakohtu seisukoht, et kindlustusmaksete tasumise tõttu pidi hageja olema teadlik, et kindlustusleppega andis ta kindlustamise kohustuse kindlustusleppes sätestatud tingimustel kostjale I. Arusaamatuks jääb, mida mõtles maakohus „kindlustusleppes sätestatud tingimuste“ all, kuna kindlustuslepe viitas volituse ulatuse osas vaid konkreetsele kindlustuspakkumusele kehtivusega kuni 03.04.2014 ja edasiulatuvaid tingimusi kokku ei lepitud.
47.Otsusest ei selgu, kas kindlustuslepe oli maaklerileping või sõlmiti maaklerileping eraldi. Otsus ei ole selles osas seaduslik ega põhjendatud. Maakler ei olnud kindlustusleppe pooleks ja seega ei saa seda käsitleda maaklerilepinguna. Eraldi maaklerilepingu sõlmimise fakti maakohus ei tuvastanud. Kindlustuslepe ei muutunud hageja ja kostjate vahelise lepingulise suhte osaks, kuna see on üllatuslik tüüptingimus. Selline tüüptingimus oleks hageja suhtes ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Isegi, kui kindlustuslepe oleks kehtivalt sõlmitud, on hageja selle eksimuse tõttu tühistanud. Maakohus leidis ekslikult, et kindlustuslepe kehtib.
48.Hageja ei saanud aru, et ta sõlmis maaklerilepingu. Kohus ei ole enda vastupidist seisukohta põhjendanud. Kohus jättis tähelepanuta kindlustusleppe täpsustuse, et kindlustusleping sõlmitakse liisinguvõtja poolt kindlustuspakkumus/avaldusel nr 58035 märgitud kindlustusseltsiga ja märgitud kindlustamise tingimustel. Seega oleks iga hagejaga sarnane isik saanud kindlustuslepet mõista vaid kui konkreetse kindlustuspakkumuse ja selles oleva üheaastase kindlustusperioodiga piiratud kokkulepet. Kindlustuslepet tuleb tõlgendada nii, nagu hagejaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
49.Hagejale ei osutatud maakleriteenust. Maakohus ei tuvastanud, et ilma kostjate tegevuseta ei oleks kindlustuslepinguid sõlmitud. Kindlustuspakkumust/avaldust nr 58035 hageja ei aktsepteerinud ja selle alusel kindlustuslepingut kostja II soovitatud kindlustuspakkujaga ei sõlmitud. Seega on tõendamata, et kindlustusleping sõlmiti kostja II tegevuse tulemusel. Maakohus ei ole viidanud tõenditele, mis tõendaksid, et lepingu sõlmimine ERGO Insurance SE-ga toimus kostja II vahendusel. Hagejale saadeti 10.03.2015 kindlustuspakkumus/avaldus DNB nime alt, seega on ebaõige kohtu järeldus, et puudub vaidlus selles, et nimetatud pakkumuse tegi kostja II. Kindlustusmaaklerlus ei piirdu vaid pakkumuse tegemisega, vaid hõlmab endas oluliselt laiaulatuslikumaid kohustusi.
50.Kostjad said maakleritasu. Maakohtu otsus on vastuoluline ja ebaseaduslik, kuna maakohus leiab samaaegselt, et hageja tasus maakleriteenuse eest 259,95 eurot ja et ühestki tõendist ei nähtu seda, et tasutud kindlustusmaksed oleks sisaldanud 15% suurust kindlustuskomisjoni makset. Tasu kogutakse kindlustusmaksete arvelt. Hageja tasutud summast 15% oli maakleritasu ja 85% tasu kindlustusandjale. Kui tegemist ei ole maaklerilepingu alusel saadud maakleritasuga, vaid kindlustusseltsi eraldiseisva kohustusega, siis on kostjad hagejat petnud. Kui kostja II sai kindlustusandjalt tasu muu lepingu alusel, siis ei ole tegemist maaklerlussuhtega hageja ja kostja II vahel ja enda maaklerina esitlemine on tarbija tahtlik petmine. Saadu tuleks sel juhul alusetu rikastumise sätete alusel välja anda.
51.Maakleritasu saamise õigus antud juhul puudus. Maakohus jättis hageja väited maakleritasu kokkuleppe sisu ja selle kehtivuse osas analüüsimata. Hageja ei ole kostjaga II tasus, selle suuruses ega arvestuspõhimõtetes kokku leppinud. Need tingimused on kokku lepitud kindlustusseltsidega. Selline praktika on seadusega vastuolus, väljendab kostja II huvide konflikti ja seab kahtluse alla, kas kostja II tegutses lähtuvalt hageja huvidest või iseenda huvist lähtuvalt. Kostjal II on ainuõigus määrata enda poolt saadava tasu suurus. See tüüptingimus on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Kostjad ei ole täitnud kohustust teavitada klienti vahendustasu suurusest ja asjaolust, et tasu sisaldub kindlustusvõtja poolt tasutavas kindlustusmakses. Hageja ei oleks nõustunud kostjatele maksma 120-140 eurot aastas.
52.Hageja väited selles osas, et talle suhete tegelikku olemust ei selgitatud ja kostjatel oli huvide konflikt, seonduvad väitega, et hageja viidi eksimusse. Kui kostja I ja/või kostja II rikkus lepingueelset teavitamiskohustust ja viis hageja eksimusse ning hageja on lepingu sel alusel tühistanud, siis on teavitamiskohustuse rikkumine asjakohane ka alusetu rikastumise nõude puhul. Kohtu teistsugune seisukoht on ebaõige.
53.Maakohtu seisukoht on ebaõige, et õigusabikulude hindamisel tuleb lähtuda keskmisest tunnihinnast. Osutatud õigusabi tunnihind on juhtumi spetsiifilisust ja keerukust arvestades põhjendatud. Maakohus leidis ilma ühegi täiendava põhjenduseta, et keskmiseks tunnihinnaks võib pidada 120 euro suurust tunnitasu. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust ja jättis tähelepanuta hageja viidatud kohtulahendid. Asjaolu, et vaidlus puudutab väikseid summasid, ei tähenda, et hagejal ei ole õigust enda õigusi kaitsta või kostjad enda kohustuste rikkumisest tulenevat vastutust ei kanna. Lähenemine, et petame klienti väikeste summade kaupa, siis keegi ei hakka vaidlema, on lubamatu. Maakohus vähendas hageja kahjunõuet põhjendamatult.
54.Hageja ei nõustu täielikult maakohtu otsuse põhjendustega 50 euro nõude osas. Maakohus leidis ebaõigesti, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja I hinnakiri sisaldab kindlustusleppe lõpetamisel 50 euro tasumise kohustust. Hageja ei tea, millisest hinnakirjast on jutt ja mis on selle sisu. Kohus ei tuvastanud, et kostja viitas hinnakirjale piisaval määral, et saaks järeldada, et tegemist on siduva tüüptingimusega ja et see on leitav kodulehel. Kohus jättis
tähelepanuta hageja väited ja tõendid, et kostjad viitasid erinevatele linkidele ja ei tõendanud nende linkide sisu eri ajahetkedel. Kuivõrd kostja väited on tõendamata, oleks kohus pidanud leidma, et hinnakiri ei ole lepingu osaks. Kuna kostjad viitasid hinnakirja asukoha osas erinevatele veebilehtedele, on väited tutvumisvõimaluse kohta ebausutavad. Viide tutvumisvõimalusele kostja I kodulehel on ebapiisav. Tarbija ei pea kogu kostja I kodulehte läbi vaatama, et talle väidetavalt kohalduvat hinnakirja üles leida. Seega on kohtu järeldus ekslik. Tüüptingimus, mis annab kostjale I ühepoolse õiguse kehtestada täiendavaid tasusid, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Väidetav hinnakiri ei ole lepingu osaks, kuna sellele ei ole lepingu sõlmimisel viidatud. Tüüptingimus, mis annaks õiguse nõuda volituse tagasivõtmise eest tasu, on üllatuslik ja ei ole lepingu osaks. Samuti oleks selline tingimus ebamõistlikult kahjustav ja tühine.
55.Ebaõige on maakohtu hinnang, et osaliselt ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja poolt menetlustoimingutele kulutatud aeg. Kahe tunniga ei ole võimalik hagiavaldust valmis kirjutada ja selle lisasid komplekteerida. Hageja menetluskulude nimekirjas toodud 6 tundi (13 lk pikkuse) hagiavalduse koostamiseks ja 22 lisa komplekteerimiseks ning markeerimiseks on absoluutne miinimum ning selle vähendamine kohtu poolt ilma sisuliste põhjendusteta on alusetu. Ka hageja järgnevate menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg on arvestades dokumentide mahtu ja sisu põhjendatud. Hageja seisukohad ja vastused (sh kohtu nõuetele) ei korda varasemat ja ajakulu vähendamine on põhjendamatu. Tegemist on keskmisest keerukama vaidlusega. Hageja on esitanud 4 eri nõuet, millest igaüks on seotud väga mitmete õiguslike küsimustega. Nõuete detailide läbitöötamine ja positsiooni formuleerimine vajab aega. Hagi osalist rahuldamist ei tuleks tunnihinna hindamisel arvestada. Hagi rahuldamise ulatusest oleneb menetluskulude jaotus poolte vahel. Sama asjaolu arvestamine tunnitasu hindamisel viiks kulude topelt vähendamiseni. Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleks käesoleval juhul lugeda põhjendatuks 120 euro suurust tunnihinda. Hageja põhjendused tunnitasu osas on maakohus jätnud tähelepanuta. Kostja I apellatsioonkaebus
56.Kostja I vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja ta palub teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
57.Maakohus rikkus otsuse tegemisel nii materiaal- kui ka menetlusõiguse norme, jättis välja selgitamata olulised asjaolud ja hindas tõendeid ebaõigesti, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni.
58.Otsusest ei selgu, miks on pangal õigus nõuda liisinguvõtjalt 50 euro tasumist kindlustusleppe lõpetamise eest, aga mitte liisingulepingu kindlustustingimuste muutmise eest. Lepinguline tasu saab põhineda kokkuleppel ja kui kokkuleppes viidatakse hinnakirjale, siis ka hinnakirjal. Pooled ei ole menetluses hinnakirja esitanud. Samas tugines maakohus sellele hagi rahuldamisel. Otsus rajanes menetluses esitamata dokumendile, mida kohus igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnata ei saanud.
59.Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja tasutud 50 eurot on tasu kindlustusleppe lõpetamise eest ja see kehtib mistahes liisingulepingu või selle lisa muutmisel või lõpetamisel. Hinnakirja kohaselt on 50 euro suurune tasu ette nähtud liisingulepingu kindlustustingimuste muutmise eest ja hinnakirja sõnastus ei jäta muudeks tõlgendusteks ruumi. Meilivahetuse ja arvel märgitud selgituse põhjal ei saa määratleda arve õiguslikku alust ega seda, millega seoses ja mille kohta arve esitati. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, kui leidis, et hageja tasus 50 eurot kindlustusleppe lõpetamise eest.
60.Kuivõrd kohus on hageja kohtueelse menetluse kulude väljamõistmisel lähtunud hageja põhjendatud nõudest ja kostja I on selle vaidlustanud, on hageja eelnimetatud kulud põhjendamatud ning need tuleb jätta hageja kanda. Vastused apellatsioonkaebustele
61.Kostjad vaidlevad hageja apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
62.Hageja vaidleb kostja I apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
63.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi kostjatelt solidaarselt 259,95 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks ning kostja I vastu 77,22 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab eelmärgitud nõuded ning jaotab ja mõistab menetluskulud välja teisiti. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab ja muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt otsuse põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kostja I apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
64.Maakohus tuvastas otsuse p-s 48 järgmised asjaolud, mida ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud: hageja sõlmis tarbijast liisinguvõtjana 08.04.2014 kostjaga I kui liisinguandjaga liisingulepingu nr 307499 sõiduauto ostu finantseerimiseks; hageja sõlmis perioodiks 09.04.2014 kuni 08.04.2016 kaskokindlustuse lepingu ERGO Insurance SE-ga; hageja sõlmis perioodiks 09.04.2016 kuni 08.04.2017 kindlustuslepingu Seesam Insurance AS-ga; kostja I esitas hagejale 03.05.2016 arve, mis hõlmas 77,22 eurost kindlustusmakset perioodi 16.04-15.05.2016 eest; hageja tasus 03.05.2016 arve nr SI1905645; kostja I esitas 04.05.2016 hagejale arve 50 euro tasumiseks selgitusega „Kindlustusleppe nr 307499 lõpetamine“; hageja allkirjastas kostja I poolt ettevalmistatud ja hagejale edastatud dokumendi „Liisingulepingu nr 307499 lisakokkulepe. Kindlustusleppe lõpetamise akt“ ning tasus 50 eurot selgitusega „Kindlustusleppe nr 307499 lõpetamine“; hageja tasus perioodil 09.04.2014 kuni 08.04.2016 maakleriteenuse eest 259,95 eurot.
65.Esimesena kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi kindlustusmakse 77,22 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks. Lisaks käesoleva otsuse eelmises punktis märgitule on tõendatud ka asjaolud, et kostjale I esitatud liisingutaotluses avaldas hageja soovi saada kaskokindlustuse pakkumist kostjalt II (I kd lk 9). Koos liisingulepinguga allkirjastas hageja ka selle lisaks oleva kindlustusleppe (I kd lk 17). Kaskokindlustuse pakkumised esitas kostja II hagejale 20.03.2014 (I kd lk 10-12), 10.03.2015 (I kd lk 19-21) ja 10.03.2016 (I kd lk 21 pöördel) 1-aastaste kindlustusperioodide kohta. Kindlustuspakkumuste viimasel leheküljel oli ära toodud kindlustusvõtja avaldus ja volitus, mille kohaselt kindlustusvõtja volitab kostjat I kostja II vahendusel sõlmima kindlustusvõtja nimel kaskokindlustuse ja liikluskindlustuse lepingu kindlustusvõtja poolt märgitud kindlustusandjaga ning et volitus kehtib, kuni kindlustusvõtja selle tühistab. Pakkumus tuli kindlustusandja poolt allkirjastada. Viimase kindlustuspakkumuse kaaskirjas on märgitud, et juhul, kui hageja soovib kindlustusseltsi või tingimusi vahetada, peab ta andma sellest teada 10 päeva enne kindlustusperioodi algust. 17.03.2016 e-kirjas tänas hageja 10.03.2016 kindlustuspakkumuse eest ja teatas, et sõlmib
kaskokindlustuse kindlustusandjaga ise (I kd lk 21 pöördel). Sama on korratud 22.03.2016 e-kirjas (I kd lk 22 pöördel). Hagejaga perioodiks 09.04.2016-08.04.2017 kaskokindlustuse lepingu sõlminud Seesam Insurance AS saatis kostjale I 08.04.2016 kindlustussertifikaadi (I kd lk 18). Seega nõudis kostja I hagejalt kindlustusmakse 77,22 euro tasumist perioodi eest 16.04.2016-15.05.2016 olukorras, kus ta oli teadlik, et hageja oli sõlminud ise järgmiseks 1-aasta pikkuseks perioodiks kaskokindlustuse lepingu Seesam Insurance AS-ga. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt I tasutud kindlustusmakse tagastamist.
66.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohtadega, et kindlustusleppes antud volituse alusel oli kostjal I õigus sõlmida kostja II vahendusel hageja nimel kaskokindlustuse leping 10.03.2016 pakkumuse alusel ja kindlustusleppe tingimused ei ole tüüptingimused, kuna hagejal oli liisingulepingu üldtingimuste (I kd lk 100-102) järgi võimalus valida, kas ta kindlustab liisitud sõiduki ise või laseb seda teha kostjal I.
67.Maakohus jättis tähelepanuta, et üldtingimused on samuti tüüptingimused ja seal märgitud alternatiivsed kindlustusvõimalused ei tähenda iseenesest seda, et tegemist ei olnud tüüptingimustel sõlmitud kindlustusleppega. Kuna kostja I ei ole tõendanud, et kindlustusleppe tingimused olid eraldi läbi räägitud ja hageja oli võimeline tingimuste sisu mõjutama, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist VÕS § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega lepinguga. VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud enne läbi räägitud. Kostja I ei ole seda eeldust ümber lükanud. Seega oleks maakohus pidanud otsuse tegemisel kohaldama tüüptingimuste regulatsiooni. Maakohus seda ei teinud.
68.VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kindlustusleppe punktides „kindlustuslepingu sõlmimine, kindlustuslepingu tingimused“ on märgitud, et liisingueseme kindlustuslepingu sõlmib liisinguvõtja esindajana liisinguandja kindlustusmaakleri vahendusel ja kindlustusleping sõlmitakse liisinguvõtja poolt kindlustuspakkumus/avaldusel nr 58035 märgitud kindlustusseltsiga ja märgitud kindlustamise tingimustel.
69.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus otsuse p-s 55 õigesti, et kindlustusleppe järgi toimub konkreetse kindlustuslepingu sõlmimine konkreetse kindlustusandjaga ainult hageja nõusolekul ja tema poolt valitud kindlustusandjaga. Samuti leidis maakohus õigesti, et pakkumustest/avaldustest nähtub, et selline hageja poolne volitus anti ainult konkreetse pakkumuse raames. Eelnevaga vastuolus on kohtu järgnev seisukoht, nagu oleks hageja andnud kindlustusleppes kostjale I üldise volituse, mille alusel oleks saanud sõlmida uusi kindlustuslepinguid hageja nimel ilma tema nõusolekuta ja kindlustuspakkumus/avalduses märgitud volituse kohta allkirja andmata. Maakohus ei põhjendanud, mille alusel ta üldise volituse olemasolu tuvastas.
70.Kuna kindlustusleppe järgi tuli kindlustusleping sõlmida üksnes kindlustuspakkumus/avalduses nr 58035 märgitud tingimustel (20.03.2014 esimene kindlustuspakkumus/avaldus), st kindlustuslepingu sai sõlmida hageja nõusolekul ja tema antud volituse alusel, ei pidanud hagejaga sarnane mõistlik inimene kindlustusleppe tingimustest aru saama selliselt, et on veel eraldiseisev üldvolitus, mis võimaldab kindlustuslepingu sõlmida tema tahte vastaselt. Kui hageja oleks andnud kindlustusleppes üldvolituse kogu liisinguperioodiks, nagu kostjad väidavad, ei oleks kindlustusleppes olnud vaja viidata kindlustuspakkumus/avalduse tingimustele ega küsida hagejalt lepingu sõlmimiseks volitust.
71.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui käsitleda hageja antud üldvolitusena kindlustusleppes märgitut, mille kohaselt sõlmib liisingueseme kindlustuslepingu
liisinguvõtja esindajana liisinguandja kindlustusmaakleri vahendusel, on selle tüüptingimuse sisu niivõrd arusaamatu, et hageja ei võinud selle tingimuse (üldvolituse) olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata ega seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Seetõttu ei saaks seda lepingutingimust lugeda VÕS § 37 lg 3 järgi lepingu osaks.
72.Hageja nõusoleku ja volituse puudumise tõttu ei olnud kostjal I õigus sõlmida 10.03.2016 pakkumuse alusel hageja nimel kaskokindlustuse lepingut ERGO Insurance SE-ga ning see kindlustusleping on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §129 lg 1 järgi tühine tehing. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Seega tuleb kostjal I tagastada hagejale VÕS § 1028 lg 1 alusel alusetult saadud kindlustusmakse 77,22 eurot, samuti tasuda sellelt summalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1,57 eurot ja viivist edasiulatuvalt kuni põhivõla tasumiseni seaduses sätestatud määras. Hagi tuleb selles osas rahuldada ja nimetatud summad eeltoodud põhjendustel kostjalt I välja mõista. Seetõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut hageja väidetele selle kohta, et ta on väidetava volituse tagasi võtnud ja uue kaskokindlustuse lepingu sõlmimine oli vastuolus hea usu põhimõttega.
73.Järgmisena käsitleb ringkonnakohus hageja solidaarset nõuet kostjate I ja II vastu maakleritasu 259,95 euro tagastamiseks. Maakohus tuvastas otsuse p-s 48, et hageja tasus perioodil 09.04.2014 kuni 08.04.2016 maakleriteenuse eest 259,95 eurot. Seda asjaolu ei ole kostjad apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Eelnimetatud nõude lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kas ja kelle vahel sõlmiti maaklerileping, kas see on kehtiv ja kas hagejal oli kohustus tasuda kostjatele maakleritasu.
74.VÕS § 658 lg 1 järgi kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma selle eest tasu (maakleritasu). Maakohus leidis otsuse p-s 66, et hageja väljendas kindlustusleppe sõlmimisega tahet sõlmida maaklerileping ja märkis otsuse p-s 68, et hageja on maaklerilepingu sõlminud. Maakohtu otsusest jääb ebaselgeks, millal ja millise dokumendiga kohtu arvates maaklerileping sõlmiti.
75.Hagejaga maaklerilepingu sõlmimist ei saa järeldada kindlustusleppe lausest, mille järgi sõlmib liisingueseme kindlustuslepingu liisinguvõtja esindajana liisinguandja kindlustusmaakleri vahendusel. Kindlustusleppe kindlustusmaaklerit puudutavas osas on märgitud, et liisinguandja (kostja I) sõlmib liisinguvõtja (hageja) nimel kindlustuslepingu kindlustusmaakleri (kostja II) vahendusel ja kindlustusmaakler (kostja II) on liisinguandja (kostja I) kindlustusnõustaja, kellelt on liisinguvõtjal (hagejal) õigus saada konsultatsiooni kindlustuslepingute muutmise ja lõpetamise ning kindlustusjuhtumitega seotud küsimustes. Ka eelnimetatud sõnastusest ei saa järeldada, et hageja on sõlminud kostja I vahendusel kostjaga II maaklerilepingu, mille alusel ta peab maksma maakleritasu. Asja materjalist ei nähtu ka seda et hageja oleks sõlminud kostjatega I või II eraldi maaklerilepingu.
76.Kindlustusleppe sõnastusest ei pidanud hagejale tekkima arusaama, et ta on selle allkirjastamisega sõlminud ka maaklerilepingu kolmanda isikuga. Hageja sõlmis liisingulepingu ja selle lisa vaid kostjaga I. Kui kostja I võttis endale kohustuse tegeleda ise liisinguvõtja kindlustusküsimustega, siis tarbijast hagejat ei puuduta see, kas kostja I tegeleb kindlustuslepingute sõlmimisega ise või kasutab selleks kolmandate isikute teenust. Isegi juhul, kui kindlustusleppe sõlmimise üheks eesmärgiks oli maaklerilepingu sõlmine, on see vormistatud tüüptingimusena sedavõrd varjatult ja ebaselgelt, et hageja ei võinud selle tingimuse (maaklerilepingu sõlmimine) olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest
lähtudes oodata ega seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Seetõttu ei saaks seda lepingutingimust lugeda VÕS § 37 lg 3 järgi lepingu osaks.
77.Vastuolus otsuse p-s 48 märgitule, et vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja on tasunud perioodil 09.04.2014 kuni 08.04.2016 maaklerteenuse eest 259,95 eurot, leidis maakohus otsuse p-s 71, et hageja ei ole tõendanud kostjale II kindlustuskomisjoni tasumist. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole kostjad otsuse p-s 48 tuvastatud asjaolusid apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Selguse huvides peab ringkonnakohus siiski vajalikuks märkida järgmist.
78.Kindlustuspakkumustes/avaldustes on märgitud, et kindlustusmaaklerile tasuvad kindlustuskomisjoni kindlustusandjad. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostjad on saanud temalt vahendustasu tema poolt tasutud kindlustusmaksete arvelt. Asjaolu, et tasud on kindlustuspakkumus/avaldustes näidatud protsendina kindlustussummast, näitab seda, et tasu arvestatakse kogutud kindlustusmakse alusel ja seda arvestatakse kindlustusvõtja poolt tasumisele kuuluva summa osana. Hageja leiab, et tema poolt tasutud kindlustussummadest sai 15% endale kostja II (või kostja I) ja 85% ERGO Insurance SE kui kindlustusandja.
79.Ringkonnakohtu hinnangul puudub mõistlik selgitus sellele, miks märgitakse kindlustusvõtjale esitatavas kindlustuspakkumus/avalduses maaklerile kindlustusandjate poolt tasutavate kindlustuskomisjonide suurus erinevate kindlustusandjate lõikes, kui neid tasusid ei arvestata kindlustusvõtja kindlustusmakse sisse. Kui tegemist oleks üksnes maakleri ja kindlustusandja sisesuhtes kehtiva tasuga, mida tasutakse kindlustusandja omavahendite, mitte kindlustusvõtjatelt laekuva raha arvel, ei oleks põhjust neid andmeid pakkumuses kajastada. Kostjate esindaja ei osanud ringkonnakohtu istungil selgitada, milliste rahaliste vahendite arvel maaklerile tasutakse.
80.Hagejal ei ole võimalik tõendada, millised kokkulepped ja praktika olid kostja I, kostja II ja kindlustusseltside vahel, kuivõrd tegemist on kostjate ja kindlustusandjate vahelise suhtega. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kuigi hagimenetluses on hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus hagejal, ei ole hageja tõendamiskoormus piiramatu. Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-14-62732, p 14). Seega oleks maakohus pidanud käesoleval juhul kuni kostjate poolt vastupidise tõendamiseni eeldama, et maakleritasu sisaldus hageja poolt tasutud kindlustusmakses. Kostjad ei ole vaielnud vastu hageja arvestusele tema poolt tasutud maakleritasude kohta (15% kaskokindlustuse maksetest).
81.Ringkonnakohus leiab, et kindlustuspakkumustes/avaldustes märgitud kindlustusmaakleri tasud olid oma sisult kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingud VÕS § 80 tähenduses. VÕS § 1028 järgi saab üleandja nõuda üleantu tagasi soorituse saajalt. VÕS § 1030 lg 1 sätestab, et kui üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib üleandja sama seaduse § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka teiselt lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks. VÕS § 1030 lg 1 on VÕS § 1028 suhtes erinormiks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt I maakkleritasu 259,95 euro tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel ja kostjalt II VÕS § 1030 lg 1 alusel ning nad vastutavad hageja ees VÕS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel solidaarselt. Samuti tuleb kostjatel tasuda sellelt summalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 5,36 eurot ja viivist edasiulatuvalt kuni põhivõla tasumiseni seaduses sätestatud määras. Hagi tuleb selles osas eeltoodud põhjendustel rahuldada ja nimetatud summad kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista. Seetõttu ei anna ringkonnakohus menetlusökonoomia põhjendusel hinnangut
hageja väidetele selle kohta, et antud juhul oli tegemist esindussuhte rikkumisega, hageja oli eksimuses kindlustusleppe ja maaklerilepingu sõlmimisel ning maakleriteenust tegelikult ei osutatud.
82.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude kostja I vastu 50 euro ja sellega seonduva viivise väljamõistmiseks.
83.Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas selle nõude lõppjärelduses õigesti, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada otsuse põhjendusi.
84.Maakohus leidis ebaõigesti, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja I hinnakiri sisaldab kindlustusleppe lõpetamisel 50 euro tasumise kohustust. Hageja tugines kogu menetluse kestel sellele, et ta ei saa aru, millisest hinnakirjast on jutt ja mis on selle sisu. Ka kostja I märgib apellatsioonkaebuses õigesti, et maakohus rajas otsuse hinnakirjale, mida kohtule tõendina ei esitanud. Samas leidis maakohus, et kostja on hinnakirjale piisavalt määral viidanud, tegemist on siduva tüüptingimusega ja hinnakiri on leitav kostja I kodulehelt. Kohus jättis selle järelduse tegemisel tähelepanuta hageja väited selle kohta, et kostjad on viidanud erinevatele linkidele ega ole tõendanud nende linkide sisu erinevatel ajahetkedel.
85.Maakohtule esitatud AS 17.03.2016 e-kirjas hagejale on märgitud, et kindlustusleppe katkestamine on vastavalt hinnakirjale tasuline teenus (I kd lk 22). I. Sagari 21.03.2016 ekirjas on märgitud, et hinnakirja järgi on kindlustustingimuste muutmine tasuline teenus ja sinna kuulub ka kindlustusleppe lõpetamine (I kd lk 23). I. Sagari 21.03.2016 e-kirjas on märgitud, et kindlustusleppe lõpetamine on tasuline teenus (I kd lk 23 pöördel). I. Sagar selgitas 04.04.2016 e-kirjas, et 50 euro näol on tegemist tasuga liisingulepingu ümbertegemise eest, kuna kindlustusleppe ennetähtaegse lõpetamisega kaasneb liisinguandjale täiendav administratiivne koormus, mis on hinnastatud hinnakirjas (I kd lk 25). Kostja I poolt hagejale esitatud arvele on märgitud, et 50 eurot on kindlustusleppe nr 307499 lõpetamise eest (I kd lk 27). Seega ei nähtu tõenditest selgelt, mille eest pidi hagejal 50 eurot tasuma.
86.Kostjad tuginesid hagi vastuses sellele, et 50 euro tasumist nõuti seoses kindlustusleppe lõpetamisega, millest tulenevalt muutuvad liisingulepingu kindlustustingimused (I kd lk 48). Ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest, kas kostja I nõudis 50 euro tasumist kindlustusleppe lõpetamise või kindlustusleppe lõpetamisest tuleneva liisingulepingu kindlustustingimuste muutmise eest, ei olnud kostjal I õigust seda hagejalt nõuda.
87.Kostjad tuginesid hagi vastuses üldtingimuste p-le 4.7, mis sätestab muu hulgas liisinguvõtja kohustuse tasuda liisinguandjale liisingulepingu muutmise eest täiendavat tasu vastavalt hetkel kehtivale hinnakirjale ja p-le 1, mille kohaselt on liisinguandjal õigus teha hinnakirjas igal ajal muudatusi. Nimetatud punktid võimaldavad liisinguandjal nõuda liisinguvõtjalt liisinguandja poolt määratud suuruses tasu sõltumata kulude tegelikust olemasolust ja suurusest ning nende kulude tõendatusest. Ringkonnakohtu istungil ei osanud kostja I esindaja selgitada, milles seisneb liisinguandja väidetav täiendav administratiivne koormus, mis tekitab talle lisakulusid ja kui suur selline lisakulu konkreetselt on.
88.Ringkonnakohtu hinnangul on selline tüüptingimus, millega lepitakse kokku, et tingimuse kasutajal on õigus määrata teenuse hind kindlaks teenuse osutamise ajal või sel ajal hinda suurendada ilma, et teisel lepingupoolel oleks sel juhul õigus lepingut (antud juhul liisingulepingut) lõpetada, tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Tarbijat ebamõistlikult kahjustav on ka tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda teise lepingupoole poolt määratud suuruses tasu sõltumata sellest, kas mingeid kulusid
tegelikult on ja kui suured need on. Ringkonnakohus leiab, et üldtingimuste p 1 on tühine osas, milles see võimaldab liisinguvõtjal teha hinnakirjas igal ajal muutusi ja p 4.7 on tühine osas, mis sätestab muu hulgas liisinguvõtja kohustuse tasuda liisinguandjale liisingulepingu muutmise eest täiendavat tasu vastavalt hetkel kehtivale hinnakirjale. Nimetatud üldtingimused on tühised tüüptingimused VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 15 järgi ning tuleb jätta asja lahendamisel kohaldamata.
89.VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Vaidlusaluse tasu näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Kostja I ei ole välja toonud kulusid, milliseid ta kandis seoses väidetava liisingulepingu muutmisega. Seega ei ole ta tõendanud oma õigust saada hagejalt 50 euro suurust kahjuhüvitist. Muus osas ei korda ringkonnakohus selle nõude lahendamisel maakohtu otsuses toodud põhjendusi, kuna nõustub nendega.
90.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja 2354,72 euro suurust kahju hüvitamise nõuet, mis on hageja poolt vaidlustatud osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ja kostja I poolt osas, millega hagi osaliselt rahuldati. Ringkonnakohus jätab selles osas maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata, kui muudab ja täiendab otsuse põhjendusi.
91.Maakohus leidis õigesti, et hagejal on õigus nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Tuvastanud, et õigusabi kasutamine oli hagejale vajalik, pidi kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega, kuid kohus kohaldas vastavate kulude suuruse hindamisel ebaõigesti TsMS § 175 lg-t 1. Kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist TsMS ei reguleeri.
92.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuse p-s 79 on vastuolu. Maakohus leidis nii seda, et nõude lahendamisel peab arvesse võtma, milline on tegelikult põhjendatud nõue ja samas ka seda, et lepingulise esindaja kulude põhjendatud ulatust ei saa piiritleda põhjendatud nõude ulatusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa rahuldatud nõude suurusega VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel arvestada. Õige ei ole ka kostja I apellatsioonkaebuses märgitu, mille kohaselt olukorras, kus maakohus lähtus hageja kohtueelse menetluse kulude väljamõistmisel hageja põhjendatud nõudest ja kostja I on selle vaidlustanud, on hageja kulud kohtueelsele õigusabile põhjendamatud. Kostja I poolt apellatsioonkaebuse esitamine, st kohtuotsuse vaidlustamine, ei too endaga iseenesest kaasa hagi rahuldamata jätmist kahju hüvitamise nõude osas, nagu ta ekslikult leiab. Kostja I muid põhjendusi selle nõude tühistamise alustena apellatsioonkaebuses ei esitanud, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus kohtuotsuse tühistamiseks osas, milles kohus hagi rahuldas.
93.Hageja poolt kohtule esitatud arve kohaselt osutati talle kohtueelset õigusabi 11 tunni ja 15 minuti ulatuses tunnihinnaga 165 eurot, millele lisandub käibemaks (I kd lk 34 pöördel). Arvele ei ole märgitud, milliste toimingute tegemise eest tasu nõutakse. Selle kohta hageja maakohtus tõendeid ei esitanud, kuigi kohus selgitas 30.05.2017 kirjas hagejale eelmärgitu tõendamise kohustust (I kd lk 88). Vastuseks kohtule märkis hageja 26.06.2017 menetlusdokumendis üldsõnaliselt, et õigusabi sisaldas asja materjalide ja juhtumi asjaoludega tutvumist, asjaolude täpsustamist kliendiga; suhete esmast õiguslikku analüüsi ja nõuete kaardistamist, kliendi nõustamist edasise tegevuse osas ning nõudekirja koostamist ja esitamist kostjatele (I kd lk 91). Ringkonnakohus märgib, et arvest ei teki tsiviilõiguslikke kohustusi. Kuna hageja ei põhistanud kohtueelse õigusabi andmisel tehtud toiminguid ja nende ajakulu, arvestas maakohus otsuse tegemisel üksnes 06.04.2017 nõudekirja koostamise mõistlikku kulu, sest nimetatud dokumendi koostamine ja kostjatele esitamine oli asja materjalist nähtav (I kd lk 30-37). Maakohus pidas mõistlikuks kuluks VÕS § 128 lg 3 järgi 900 eurot (käibemaksuga) ja ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust rahuldada hagi suuremas
ulatuses, kui seda tegi maakohus. Seetõttu ei anna ringkonnakohus selle nõude osas hinnangut hageja apellatsioonkaebuse väidetele õigusabi tunnihindade suuruse kohta.
94.Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks ka osas, millega kohus määras kindlaks hageja menetluskulud suuruses 1175 eurot (275 eurot riigilõiv ja 900 eurot õigusabikulud).
95.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule diskretsioonipiiride ületamist antud juhul ette heita. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus hindas hageja õigusabikulusid sisuliselt ja põhjendas, millises ulatuses ta loeb menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu põhjendatuks ja millises osas mitte. Maakohus arvestas õigesti muu hulgas asjaoluga, et hagejale osutati õigusabi samades küsimustes ka kohtueelselt, mille käigus oli juba õiguslik positsioon kujundatud. Samuti arvestas maakohus põhjendatult menetlusdokumentide sisu kattuvust. Hageja väide hagiavalduse ja kostjate vastusele esitatud arvamuse lehekülgede arvu kohta ei anna alust maakohtu hinnangu muutmiseks. Asjaolu, et hageja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsuse tühistamiseks.
96.Täiendavalt juhib ringkonnakohus hageja tähelepanu Riigikohtu seisukohale, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peavad olema mõistlikus proportsioonis ning väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-4-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud käesolev asi eriliselt keerukas, sest kolme nõude osas oli keskseks küsimuseks tüüptingimuste tühisus (kehtivus) ja keerukas ei ole ka VÕS § 128 lg 3 alusel esitatud kahjunõude lahendamine. Samuti ei olnud kohtuasi mahukas. Asjaolu, et hageja käsitles menetlusdokumentides ka selliseid õiguslikke küsimusi ja esitas seisukohti, mis ei olnud asja lahendamisel olulised, ei anna alust pidada asja eriliselt keerukaks.
97.Iseenesest on õige hageja apellatsioonkaebuse väide, et haginõude osaline rahuldamine ei ole asjaolu, mida tuleks esindaja tunnihinna hindamisel arvestada. Samas ei anna see eksimus alust muuta maakohtu lõppjäreldust esindaja tunnihinna suuruse kohta, sest kohtuotsus sisaldas ka asjakohaseid põhjendusi (asi ei olnud keeruline ja mahukas, viide Riigikohtu praktikale).
98.Riigikohus on korduvalt märkinud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on korduvalt märkinud, et peab mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-39-16, p 13). Maakohtu määratud tunnihind on selle seisukohaga vastavuses.
99.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse, muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse proportsiooni. Ringkonnakohus jätab
TsÜS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega maakohtus ja ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud 60% ulatuses tema enda kanda ning 40% ulatuses kostja I kanda, millest omakorda 23% tuleb kostjatel I ja II kanda solidaarselt. Kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jääb tema poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot TsMS § 171 lg 1 alusel tema enda kanda.
100.Maakohtus olid hageja menetluskuludeks riigilõiv 275 eurot ja põhjendatud õigusabikulud koos käibemaksuga 900 eurot. Kostjatel maakohtus menetluskulud puudusid.
101.Hageja taotluse kohaselt oli tema menetluskuluks ringkonnakohus riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 3448,50 eurot. Taotluse kohaselt osutasid esindajad apellatsioonimenetluses hagejale õigusabi 17 tundi 25 minutit tunnihinnaga 165 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus peab põhjendatud ajakuluks 5 tundi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus arvestab selle määramisel asjaolu, et apellatsioonkaebuses ja vastuses kostja I apellatsioonkaebusele kordab hageja põhilises osas seisukohti, mis ta esitas ka maakohtu menetluses, samuti on kordusi apellatsioonkaebuse erinevates alajaotustes. Ringkonnakohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks apellatsioonimenetluses 970 eurot (riigilõiv 250 eurot, õigusabikulud 720 eurot, s.o 5x120+käibemaks). Kostja I peab vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile hagejale hüvitama 40% maakohtu menetluskuludest, s.o 470 eurot ja ringkonnakohtu menetluskuludest 388 eurot, kokku 858 eurot, millest solidaarselt kostjaga II tuleb solidaarnõude rahuldamise tõttu hüvitada 201,63 eurot.
102.Seega tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 656,37 eurot ning kostjatelt I ja II solidaarselt 201,63 eurot. Hageja taotlusel tuleb määrata, et välja mõistetud menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Indrek Parrest
Ande Tänav
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 19.12.2018 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-284 osas, milles mõisteti XX kasuks Luminor Bank AS-lt välja kindlustusmakse 77 eurot 22 senti ja viivis sellelt ning solidaarselt Luminor Bank AS-lt ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ-lt maakleritasu 259 eurot 95 senti ja viivis sellelt, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsus on jõustunud järgmises ulatuses:
„1. Välja mõista Luminor Bank AS-lt kahjuhüvitis 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 14 eurot 80 senti ja viivis 7. jaanuarist 2017 kuni 720 euro täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras XX kasuks.
2.Välja mõista Luminor Bank AS-lt 50 eurot (tasu kindlustusleppe lõpetamisel), sissenõutavaks muutunud viivis 1 euro 2 senti ja viivis 7. jaanuarist 2017 kuni 50 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras XX kasuks.
3.Jätta rahuldamata XX haginõue Luminor Bank AS-lt kahjuhüvitise 1507 euro 50 sendi ja sellelt viivise saamiseks.“
4.Jätta asja juurde võtmata Luminor Bank AS-i ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ kassatsioonimenetluses esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid ja eemaldada need kohtute infosüsteemist.
5.Jätta rahuldamata Luminor Bank AS-i ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ menetluse kinniseks kuulutamise taotlus.