EM (endine M) hagi Luminor Bank AS (endine ärinimi Aktsiaselts DNB Pank) ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ (endine ärinimi OÜ DNB Kindlustusmaakler) vastu alusetult saadu tagastamiseks ning kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. oktoobri 2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Luminor Bank AS apellatsioonkaebus 847,42 eurot EM apellatsioonkaebus 2030,29 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Luminor Bank AS ja EM apellatsioonkaebused Hageja: EM (isikukood xxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Urmas Volens ja Marika Oksaar Kostja I: Luminor Bank AS (registrikood 11315936) Kostja II: Luminor Kindlustusmaakler OÜ (registrikood 11588048), Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kaidi Reiljan-Sihvart ja Kalev Saare
Menetluse liik
Istung 30.05.2019, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.10.2017 otsus osaliselt, osas, milles Luminor Bank AS-ilt jäi EM kasuks välja mõistmata 69,3 eurot ja viivis, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ning teha selles osas uus otsus. Muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta Luminor Bank AS apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Rahuldada EM apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Kohtuotsuse kehtiva tervikresolutsiooni sõnastus on järgmine: 1(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284
3.1.EM hagi Luminor Bank AS vastu rahuldada osaliselt. Jätta rahuldamata EM hagi Luminor Kindlustusmaakler OÜ vastu.
3.2.Mõista Luminor Bank AS-ilt EM kasuks välja 69,3 eurot (kindlustusmakse hüvitamine).
3.3.Mõista Luminor Bank AS-ilt EM kasuks välja viivis alates 05.10.2016 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 69,3 eurot kuni võla tasumiseni.
3.4.Mõista välja Luminor Bank AS-lt kahjuhüvitis 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 14 eurot 80 senti ja viivis 7. jaanuarist 2017 kuni 720 euro täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras EM kasuks.
3.5.Mõista välja Luminor Bank AS-lt 50 eurot (tasu kindlustusleppe lõpetamisel), sissenõutavaks muutunud viivis 1 euro 2 senti ja viivis 7. jaanuarist 2017 kuni 50 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras EM kasuks.
3.6.Jätta rahuldamata EM haginõue Luminor Bank AS-lt kahjuhüvitise 1507 euro 50 sendi ja sellelt viivise saamiseks (kohtueelsed õigusabikulud), 7,92 eurot ja sellelt viivise saamiseks (kindlustusmakse hüvitamine) ning solidaarselt Luminor Bank AS-ilt ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ-lt 259,95 euro ja sellelt viivise saamiseks (maakleritasu).
3.7.Jätta poolte menetluskulud maa-, ringkonna ja Riigikohtus nende endi kanda.
3.8.Jätta rahuldamata hageja 14.06.2019 esitatud taotlus nõuda välja täiendavaid tõendeid.
3.9.Rahuldada kostjate taotlus ja võtta asja materjalide juurde 03.06.2019 menetlusdokumendiga esitatud tõendid.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.EM esitas 06.01.2017 Harju Maakohtule hagi Luminor Bank AS ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ vastu ning palus kostjalt I välja mõista 2354,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 48,51 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni 2354,72 euro tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Samuti palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 259,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5,36 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni 259,95 euro tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda või alternatiivselt kostja I ja kostja II kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 08.04.2014 sõiduauto liisingulepingu. Hageja täitis kostja I kodulehel taotluse tüüpvormi, kuhu märkis ristikesega, et soovib liiklus- ja kaskokindlustuse pakkumist kostjalt II. Liisingulepingu sõlmimiseks edastas 2(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284 kostja I hagejale digikonteineri, kuhu oli lisatud tüüpdokument pealkirjaga „Liisingulepingu nr 307499 lisa. Kindlustuslepe“. Kostja I ei juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et juba allkirjastatud digikonteinerisse on lisatud mõni uus lisakokkulepe. Pooled nimetatud lepingut täitma ei asunud.
3.Kostja I või kostja II saatis 10.03.2016 hagejale järgmise kindlustusperioodi kindlustuspakkumise nr 97273. Kostja II pakutud odavaim pakkumine oli 884,10 eurot, kuid hageja sai Seesam Insurance AS-lt pakkumuse hinnaga 681,33 eurot. Hageja vastas pakkumusele 17.03.2016, et sõlmib kaskokindlustuse lepingu otse kindlustusandjaga ja sõlmis selle perioodiks 09.04.2016-08.04.2017. Seesam Insurance AS edastas 08.04.2016 kostjale I kindlustussertifikaadi. Kostja I saatis 03.05.2016 hagejale arve 77,22 euro maksmiseks kindlustuse eest perioodil 16.04.2016-15.05.2016. Hageja ei aktsepteerinud kindlustuspakkumust nr 97273 ega andnud kostjatele volitust nimetatud pakkumise alusel hageja nimel kindlustuslepingu sõlmimiseks. Hageja võttis volitused hiljemalt 03.04.2016 kirjaga tagasi. Kostjal I ei ole alust nõuda esindusõiguseta tehtud tühise kindlustuslepingu eest kindlustusmakse tasumist. Hagejal nõuab alusetult tasutud 77,22 eurot tagasi.
4.Kostja I nõudmisel allkirjastas hageja tüüpdokumendi „Liisingulepingu nr 307499 lisakokkulepe. Kindlustusleppe lõpetamise akt“ ja tasus 50 eurot kindlustusleppe lõpetamise eest. Hageja ei teadnud kindlustusleppe olemasolust ega selle sisust ja selle lõpetamise vajadus oli hagejale üllatuslik. Pooled ei ole 50 euro tasumise kohustuses kokku leppinud, vaid see tuleneb hinnakirjast. Tegemist ei ole teenusega ja liisinguvõtja soovist ei kaasne kostjale I lisasooritusi. Hageja ei andnud kogu liisinguperioodiks liisingueseme kindlustamise kohustust liisinguandjale ja selle eraldi lõpetamine ei olnud vajalik. Tüüptingimused, mis annavad kindlustuslepingute sõlmimise ainuõiguse kogu liisinguperioodiks kostjale II ja/või kostjale I on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ning tühised. Hinnakiri ei ole lepingu osaks ja isegi kui oleks, siis on see tühine, kuna volituse tagasivõtmise eest tasu võtmine muudab selle õiguse illusoorseks. Kindlustuspakkumuses ei mainitud, et volituse tühistamine on tasuline. Alus tasu küsimiseks puudus. Hageja nõuab alusetult tasutud 50 euro tagastamist.
5.Hagejale ei ole maakleriteenust osutatud ja tal on õigus tagasi nõuda tasutud 259,95 eurot. Kostja I tegi kindlustuspakkumuses nr 58035 ettepaneku lepingu sõlmimiseks AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaaliga. Hageja seda pakkumist ei aktsepteerinud, vaid leping sõlmiti ERGO-ga. Seega ei sõlmitud kindlustuslepinguid kostja II soovituse alusel ega kostjate tegevuse tulemusel. Järelikult ei ole kostjatel õigust saada maakleritasu kaskokindlustuse lepingute vahendamise eest. Kindlustusleppe kohaselt on kindlustusmaakler liisinguandja kindlustusnõustaja. Hageja ei pea tasuma kostja I kindlustusküsimuste nõustamise eest. Kuna suhetes kindlustusmaakleriga esindab hagejat kostja I, siis on kostja II kaasamine kindlustuslepingu sõlmimise protsessi formaalne. Kui kindlustusvõtja ise maakleriga kokku ei puutu, siis kogu maakleriteenuse olemuseks olevast nõustamisteenusest jäetakse kindlustusvõtja ilma. Tüüptingimus, mis jätab tarbija kanda liisinguandja huvides tegutseva kindlustusmaakleri tasud, on ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Maaklerileping on tühistatud, kuna hageja esitas kostjatele 04.10.2016 tühistamisavalduse.
6.Maaklerileping on tühine, kuna see on sõlmitud olulise eksimuse mõjul. Kostja I soovib siduda hageja kostjaga II ja koguda hagejalt maakleritasu, kuid maakleriteenust mitte osutada. Kui kostja I oleks suhete tegelikku olemust hagejale selgitanud, siis ei oleks hageja kostjate vahendusel kindlustuslepinguid sõlminud. Kostjad viisid hageja tahtlikult eksimusse ja maaklerileping sõlmiti eksimuse mõjul. Pank rikkus lepingueelseid ja lepingulisi kohustusi, head kaubandustava ning meelitas ebaausaid kauplemisvõtteid kasutades hagejat sõlmima enda ja/või enda tütarettevõttega maaklerilepingut. Hageja ei 3(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284 saanud kuni maini 2016 aru, et on sõlminud maaklerilepingu. Eeltoodu on vastuolus kohustusega tagada tarbijale teenuse osutamise läbipaistvus teenuste sisu, selle hinnastamise ja ärilise eesmärgi osas. Hagejale loodi mulje, et tal on võimalik saada kostjat II kasutades lihtsamalt kindlustuspakkumisi. Edastamata jäi informatsioon, et kindlustuspakkumuste saamiseks nõusoleku andmisega kohustub hageja kostja II kaudu kindlustuslepinguid sõlmima ja tal puudub õigus sõlmida kindlustuslepingut otse kindlustusseltsiga. Hagejat ei teavitatud, et kostja II saab vahendustasu 7-38,7% kindlustusmakse summast. Vahendustasu võib olla suurem, kui liisinguintressimakse. Hagejale ei selgitatud, mis teenuseid tal on õigus selle tasu eest saada ja mis kasu hageja kostja II tegevusest saab.
7.Kostjad tegutsevad huvide konfliktis. Kindlustusmaakleri kliendiks on kindlustusvõtja. Kostja II ei ole täitnud käsundisaaja kohustusi. Kostja II on kostja I kindlustusnõustaja, sisuliselt kostja I kindlustusosakond. Kostja II on end hagejale kindlustusmaaklerina esitledes toiminud huvide konfliktis. Kostja I esindas hagejat suhetes kostjaga II ja suhetes hagejaga kostjat II. Kostja I täitis ülesandeid, mida võib seaduse kohaselt osutada vaid kindlustusmaakler. Kostjad püüdsid jätta muljet, et selline tegevus on lubatud. Pank on eelduslikult rikkunud esindussuhet. Jääb arusaamatuks, mille põhjal on valitud pakutud kindlustusseltsid. Kõiki Eesti turul tegutsevaid seltse kostja II pakkunud ei ole. Hageja ei ole kostjaga II tasus, selle suuruses ega arvestuspõhimõtetes kokku leppinud. Need tingimused leppis kostja II kokku kindlustusseltsidega. Selline praktika on seadusega vastuolus ja väljendab kostja II huvide konflikti ja seab kahtluse, kas kostja II tegutses lähtuvalt hageja või iseenda huvist. Asjaolu, et tasu maksab kindlustusvõtja, tasu suurus ja tasu sisaldumine kindlustusmakses, on esitatud keskmisele tarbijale arusaamatult. Kostjal II on suhetes hagejaga ainuõigus määrata kostja II poolt saadava tasu suurus. See on ebamõistlikult kahjustav ja tühine tüüptingimus.
8.Hagejal on õigus saada kostjalt I kahjuhüvitist 2227,50 eurot. Kuna kostjate poolt esitatud selgitused kindlustusleppe, kindlustusmaksete ja kindlustusleppe lõpetamise tasu osas olid ebapiisavad ja vastuolulised ning kostjate rollid ja suhted arusaamatud, pöördus hageja advokaadi poole. Hageja kandis kohtueelse nõustamise, nõudekirja koostamise ja esitamisega kulusid 2227,50 eurot.
9.Kostjatelt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis ja viivis alates otsuse tegemisest kuni raha tasumiseni seadusjärgses määras. Kostjate vastuväited
10.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja I ja hageja sõlmisid 08.04.2014 liisingulepingu nr 307499. Hageja kinnitas liisingulepingut allkirjastades, et ta on tutvunud liisingulepingu ja selle osadega, need on läbi räägitud, ta on nendest aru saanud, need vastavad tema tegelikule tahtele ning ta on nõus liisingulepingut nendel tingimustel täitma. Samuti ta kinnitas, et on tutvunud liisingulepingu üldtingimustega liisinguandja asukohas või liisinguandja kodulehel. Kindlustuslepingu sõlmimise kohustus esitati tarbijakrediidi teabelehel.
12.Koos liisingulepinguga allkirjastas hageja kindlustusleppe kostjaga I, milles pooled leppisid kokku, et kostja I sõlmib hageja esindajana kindlustuslepingu kostja II vahendusel. Sellega võttis kostja I kohustuse täita liisingulepingu lõpuni kohustust liisinguese kindlustada. Kindlustusleppe kohaselt on võimalik kindlustusleping lõpetada kostja I nõusolekul, esitades kirjaliku avalduse. Hageja väited, et ta ei olnud teadlik või ei saanud aru, millised dokumendid talle allkirjastamiseks edastati, on alusetud. Hageja täitis lepingust ja
4(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284 kindlustusleppest tulenevaid kohustusi kuni märtsini 2016 ehk kahe aasta vältel ja oli teadlik oma kohustustest.
13.Kuna hageja avaldas liisingutaotlusel soovi saada kindlustuse pakkumisi nii kasko- kui ka liikluskindlustuse osas kostjalt II, esitas kostja I kostja II nimel hagejale kindlustuspakkumuse nr 58035. Selles on välja toodud kindlustusseltside poolt kostjale II tasutavad komisjonitasud ja muud olulised asjaolud. Kindlustusleping sõlmiti ERGO Insurance SE-ga kindlustusleppe alusel kostja II vahendusel. Liisingueseme kindlustuskohustuse täitis hageja eest kostja I.
14.Kui hageja teatas 17.03.2016, et soovib sõlmida kaskokindlustuse otse kindlustusandjaga, siis juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et kindlustuslepe tuleb lõpetada ja see maksab 50 eurot. Tasu nõuti, kuna liisingulepingu kindlustustingimused muutuvad. Kindlustusleppe lõpetamiseks oli vajalik poolte kokkulepe ja vastavalt liisingulepingus kokkulepitule on see tasuline. Seega ei ole hageja nõue 50 euro tagastamiseks põhjendatud.
15.Kindlustusleppe lõpetamise kokkuleppe allkirjastasid pooled 06.05.2016. Kuni nimetatud kuupäevani pidi hageja liisingueseme kindlustama ja tasuma kindlustusmakseid kostja I vahendusel. Kostja I tagastas 28.07.2016 enamtasutud kaskokindlustuse eest 7,92 eurot, mistõttu hageja nõue nimetatud summa tagastamiseks on alusetu. Samuti puudub alus kindlustusmakse tagastamiseks ja viiviste tasumiseks perioodi 09.04.2016-06.05.2016 eest, kuna kindlustuslepe oli siis kehtiv.
16.Hageja väited kindlustusleppe või selle lõpetamise akti sõlmimisest eksimuse või pettuse mõjul on alusetud ja tõendamata. Hageja tasus liisingumakseid 2 aasta vältel ja kostja I täitis hageja kindlustamiskohustust. Hageja pidi olema teadlik, et ta andis kindlustamise kohustuse üle kostjale I. Vastasel juhul oleks hagejal olnud kohustus liisinguese ise kindlustada ja esitada seda tõendavad dokumendid, mida hageja aga ei teinud.
17.Hageja tagasinõue komisjonitasude osas on alusetu. Komisjonitasu maksab kindlustusmaaklerile kindlustusandja, millest kostja II teavitas hagejat ka kindlustuspakkumisel. Seega puudub hagejal alus nõuda selle tagastamist.
18.Hageja kahjunõue 2227,50 eurot on alusetu. Arvestades vaidluse keerukust ja nõuete suurust, on põhjendamatu kanda õigusabikulusid, mis ületavad mitmekümnekordselt vaidlusaluste nõuete summat. Kostjad ei ole hagejale kahju tekitanud, vaid on käitunud vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkulepetele. Hagejal oli võimalik vältida kahju tekkimist, täites lepinguid ja selle alusel sõlmitud kokkuleppeid nõuetekohaselt. Esimese astme kohtu otsus
19.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 770 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 15,82 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni 770 euro tasumiseni seadusjärgses määras. Hagi kostja II vastu jättis kohus rahuldamata, samuti muud nõuded kostja I vastu. Menetluskulud jättis kohus 70% ulatuses hageja kanda ja 30% ulatuses kostja I kanda, mõistis hageja kasuks kostjalt I välja menetluskulude hüvitamiseks 325,50 eurot ja kohustas kostjat I maksma menetluskuludelt viivist seaduses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
20.Vaidlust ei ole järgnevate asjaolude üle: hageja sõlmis tarbijast liisinguvõtjana 08.04.2014 kostjaga I kui liisinguandjaga liisingulepingu nr 307499 sõiduauto ostu finantseerimiseks; hageja sõlmis perioodiks 09.04.2014 kuni 08.04.2016 kaskokindlustuse lepingu ERGO Insurance SE-ga; hageja sõlmis perioodiks 09.04.2016 kuni 08.04.2017 kindlustuslepingu Seesam Insurance AS-ga; kostja I esitas hagejale 03.05.2016 arve, mis hõlmas 77,22 eurost kindlustusmakset perioodi 16.04-15.05.2016 eest; hageja tasus 03.05.2016 arve nr
5(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284 SI1905645; kostja I esitas 04.05.2016 hagejale arve 50 euro tasumiseks selgitusega „Kindlustusleppe nr 307499 lõpetamine“; hageja allkirjastas kostja I poolt ettevalmistatud ja hagejale edastatud dokumendi „Liisingulepingu nr 307499 lisakokkulepe. Kindlustusleppe lõpetamise akt“ ning tasus 50 eurot selgitusega „Kindlustusleppe nr 307499 lõpetamine“; hageja tasus perioodil 09.04.2014 kuni 08.04.2016 maakleriteenuse eest 259,95 eurot.
21.Pooled vaidlevad järgmiste põhiliste asjaolude üle: kas hageja on kostjaga I sõlminud kindlustusleppe; kas hageja andis volituse kostjale I ja/või kostjale II hageja nimel kindlustuslepingu sõlmimiseks perioodiks 09.04.2016 kuni 08.04.2017; kas kostjal I tekkis õigus nõuda hagejalt kindlustusleppe lõpetamise eest tasu 50 eurot; kas tüüptingimus, mille kohaselt on kostjal I õigus nõuda liisinguvõtjalt 50 euro tasumist kindlustusleppe lõpetamise eest, on tühine; kas hageja sõlmis kostjaga II maaklerilepingu; kas kostja II on hagejale perioodil 09.04.2014 kuni 08.04.2016 maakleriteenust osutanud; kas hageja kulud 2227,50 eurot kohtueelse õigusabiteenuse eest on põhjendatud.
22.Nõue kindlustusmakse 77,22 euro väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Hageja allkirjastas liisingulepingu nr 307499 koos lisadega, milleks on maksegraafik ja kindlustuslepe. Seega sõlmiti poolte vahel kindlustuskokkulepe. Kindlustuslepingu tingimuse kohaselt sõlmib liisingueseme kindlustuslepingu liisinguvõtja esindajana liisinguandja kindlustusmaakleri vahendusel. Kindlustusleping on tähtajaline ja kehtib kuni liisingulepingu lõppemiseni. Tingimuse näol on tegemist liisingulepingu tingimusega.
23.Liisingulepingute üldtingimuste p-dest 7.3. ja 7.6. nähtub, et läbirääkimisvõimalus on liisinguvõtjal olemas seoses tingimusega, mille kohaselt kostja I esindab suhetes kostjaga II hagejat ning suhetes hagejaga kostjat II, millega hageja nõustus. Hagejal oli valida võimaluste vahel kindlustada ise liisitud sõiduk või lasta kindlustusleping sõlmida kostjal I. Hageja oli teadlik üldtingimuste sisust. Liisingulepingus on märge, et liisinguvõtja on tutvunud alates 01.09.2012 kehtestatud liisingulepingu üldtingimustega liisinguandja asukohas või liisinguandja kodulehel. Hageja allkirjastas liisingulepingu, millest saab järeldada, et ta on eelnevalt asjassepuutuvate tingimustega tutvunud. Lisaks avaldas hageja ka ise tingimuse kokkuleppimiseks soovi, kuna hageja soovis saada liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse pakkumisi kostjalt II. Seega ei ole tegemist tüüptingimusega ja tingimuse võimalikku tühisust ei pea hindama.
24.Hageja andis volituse kostjale I liisingueseme kindlustuslepingute sõlmimiseks kostja II vahendusel. Kostjale I antud volitus kehtis kuni 06.05.2016. Konkreetse kindlustuslepingu sõlmimine toimus hageja nõusolekul ja tema poolt valitud kindlustusandjaga. Hageja volitus anti ainult konkreetse pakkumuse raames, mis ei mõjutanud ega muutnud kindlustusleppes kostjale I antud üldist volitust.
25.AS (seejuures pole aru saada, kas kostja I või kostja II esindajana) edastas 10.03.2016 hagejale kindlustuspakkumuse järgnevaks kindlustusperioodiks. Hageja teatas 17.03.2016, et soovib sõlmida kaskokindlustuse lepingu otse kindlustusandjaga. Hagejal tuli kindlustuslepe lõpetada. Asjaolu, et hageja võis otsustada, kellega leping sõlmida, ei muuda seda, et hagejal tuli kokkulepet täita ja lähtuda talle esitatud pakkumustes toodud variantidest. Kui hageja soovinuks valida kindlustusandjat ilma kindlustusmaaklerita, tulnuks hagejal kindlustuslepet muuta või see lõpetada. Hageja lõpetas kindlustusleppe 06.05.2016.
26.K M 03.04.2016 saadetud e-kirjaga ei võtnud hageja pangale antud volitust tagasi. Seega oli perioodil 09.04.2016-06.05.2016 kostjal I õigus kostja II vahendusel sõlmida hageja nimel kindlustusleping ja tegemist ei ole alusetult saadud tasuga. Seda ei muuda see, et
6(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284 hageja sõlmis kindlustuslepingu Seesam Insurance AS-ga, kes edastas kostjale I kindlustussertifikaadi.
27.Hagejal on õigus tagasi saada 50 eurot. Liisingulepingu osaks saanud hinnakiri sisaldab 50 euro tasumise kohustust kindlustusleppe lõpetamisel. Tegemist on tüüptingimusega. Viited hinnakirjale sisalduvad lepingu mitmes punktis, järelikult on tüüptingimus siduv. Samuti on see leitav kostja I kodulehelt. Liisingulepingu sõlmimisel kinnitas hageja enda teadlikkust liisingulepingu üldtingimustest ja hinnakirjast. Tegemist on tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Õiguste ja kohustuste tasakaalu on hageja kahjuks oluliselt rikutud. Liisinguvõtjal puudub võimalus ilma liisinguandjale tasu maksmata kasutada soodsamat kindlustusandja pakkumist. Seega ei saa liisinguvõtja ilma tasu maksmata võtta tagasi liisinguandjale antud volitust. Esindataval peab olema igal ajal õigus volitus tagasi võtta ja see ei saa olla tasuline. Kostja I ei ole muude tingimustega seda ebasoodsat olukorda leevendanud või tasakaalustanud. Tüüptingimusega kaldutakse kõrvale tehinguvabaduse põhimõttest. Liisinguleping kehtib muus osas ja kohaldub ilma vastava hinnakirja osata.
28.Hageja nõue 259,95 euro tagastamiseks jääb rahuldamata. Hageja sõlmis maaklerilepingu. Hageja oli teadlik maaklerilepingu sõlmimisest, kuna tasus ligi kahe aasta vältel kostja I esitatud arvete alusel kindlustusmakseid ja ei kindlustanud liisingueset ise. Hageja pidi olema teadlik, et kindlustuslepingute sõlmimine toimub kindlustusmaakleri vahendusel, mistõttu ei saanud hageja olla eksimuses. Seda ei muuda see, et hageja pidi enne kindlustuslepingu sõlmimist andma selleks eraldi volituse. Hageja hilisematest pretensioonidest ei saa teha järeldust, et kindlustusleppe tingimustest oleks võinud valesti aru saada. Lepingu sõlmimine ERGO Insurance SE-ga toimus kostja II vahendusel. Kostja II on seega maakleriteenust osutanud ja tal on õigus tasule. Kostja I on üldtingimustele liisingulepingus arusaadavalt viidanud ja hagejal oli võimalus nende sisust teada saada. Tegemist ei ole sedavõrd ebatavalise tüüptingimusega, et mõistlikult võttes ei saaks seda lepingu osaks lugeda. See on keskmisele tarbijale arusaadav ja tavapärane, igapäevaselt kasutatav lepinguline suhe. Nimetatud tüüptingimus ei ole liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ega tühine. Kostja I ei rikkunud tarbija lepingueelset teavitamiskohustust. Alusetu rikastumise nõude esitamisel ei ole väide teavitamiskohustuse rikkumisest asjakohane.
29.Hageja ei tõendanud, et ta tasus kostjale II kindlustuskomisjoni. Tõenditest ei nähtu, et kindlustusmaksed oleks sisaldanud 15% suurust kindlustuskomisjoni. Seega ei ole tõendatud 259,95 euro suuruse maakleritasu maksmine. Isegi kui hageja tasus kostjale II maakleritasu, siis oli see põhjendatud. Kuna teada ei ole maakleritasude suurus, siis ei saa hinnata tasu suuruse põhjendatust. Seetõttu jääb hindamata, kas tasus oli kokku lepitud ning kas tüüptingimus, mis suhetes hagejaga annab kostjale II ainuõiguse määrata tema poolt saadava maaklertasu suuruse, on tühine.
30.Kuna hageja ei selgitanud arusaadavalt, millist seost hageja nõuetega omab kostjate võimalik huvide konflikti, siis jääb see väide tähelepanuta.
31.Kohtueelse menetluse kulude hüvitamise nõue on põhjendatud 720 euro ulatuses (koos käibemaksuga) ja kostjal I tuleb nimetatud kulu hüvitada. Hagejale advokaadibüroo poolt esitatud arvel märgitud AK poolt osutatud õigusteenus ei ole seotud hagejale õigusteenuse osutamisega, kuna kostjale esitatud nõude allkirjastasid U. V ja M. O. Lepingute võimalike tühisuste aluste välja selgitamiseks on juristi abi kasutamine vajalik. Arvestades põhjendatud nõude suurust 50 eurot ei ole kulu 2227,50 eurot põhjendatud. Samas ei saa lepingulise esindaja kulude põhjendatud ulatust piiritleda põhjendatud nõude ulatusega. Põhjendatud ei ole 50 euro suuruse nõude esitamisel 8 leheküljelise nõudekirja koostamise
7(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284 ajakulu 10 tundi ja 40 minutit. Mõistlik ei oleks kulutada rohkem kui 5 tundi. Lepingulise esindaja tunnihind 165 eurot (ilma käibemaksuta) on keskmisest suurem. Tegemist ei olnud keeruka õigusliku küsimusega, et oleks õigustatud keskmisest suurem tasu. Põhjendatud on 120 euro (ilma käibemaksuta) suurune tunnihind.
32.Kostjalt I on põhjendatud nõuda sissenõutavaks muutunud viivist 1,02 eurot alusetult saadud 50 eurolt. Samuti on õigustatud nõuda viivist alates hagi esitamisest kuni 50 euro täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. Kostjalt I on põhjendatud nõuda sissenõutavaks muutunud viivist 14,80 eurot kahjunõudelt 720 eurolt ja viivist alates hagi esitamisest kuni 720 euro täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. Mõlemad nõuded muutusid sissenõutavaks 05.10.2016, kuna hageja esitas 04.10.2016 kostjale I alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõuded. Hageja apellatsioonkaebus
33.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 2, 3 ja 5.3 jätta muutmata.
34.Maakohtu seisukoht, et kuna hagejal oli võimalus kindlustuslepet mitte sõlmida, siis ei ole kindlustusleppes sisalduvad tingimused tüüptingimused, on vastuolus seadusega. Samuti on maakohtu seisukoht vastuoluline, kuna otsuse p-s 69 leiab maakohus, et tegemist on tüüptingimusega. Lepingud saadeti hagejale kaaskirjaga: „saadan lepingud digitaalseks allkirjastamiseks“. Seega hagejale ei antud valikuvõimalust ja kostja I ei väljendanud läbirääkimisvalmidust.
35.Maakohus eksis tõendite igakülgse hindamise reegli vastu ja jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele. Maakohus luges põhjendamatult kindlustusleppe hageja ja kostja I vahelise lepingulise suhte osaks. Kindlustuslepe on üllatuslik tüüpdokument, mille sõlmimiseks hageja soovi ei avaldanud. Tüüptingimus, mis välistab liisingu või kindlustusvõtja õiguse valida soodsaim pakkumine, on üllatuslik ega ole lepingu osaks ja see oleks tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine.
36.Hageja ei andnud üldist volitust, kuna vastasel juhul oleks puudunud vajadus uue volituse küsimiseks. Hageja andis volituse konkreetse kindlustuspakkumise raames. Tegemist oli tüüptingimusega. Maakohtu seisukoht, et hageja andis kostjale I üldise volituse, on ebaõige. Arusaamatu on, milles üldine volitus seisnes. Kindlustusleppe tähtaegsus ei saa muuta ega laiendada selles antud volitust. Kostja I ega kostja II ei sõlminud 10.03.2016 kindlustuslepingut nr 2556553/3 kindlustusleppes viidatud kindlustuspakkumus/avalduse nr 58035 alusel ega tingimustel.
37.Maakohus leidis õigesti, et igal isikul on õigus otsustada, keda ta enda esindajana tehingut tegema volitab ja volitus tagasi võtta. Maakohus jättis tuvastamata, et hageja on volituse tagasi võtnud. See rikkumine viis ebaõige otsuse tegemiseni. Hageja teavitas korduvalt, et sõlmib kindlustuslepingu ise, millega ta võttis volituse tagasi. Maakohus omistas hageja teavitustele vale õigusliku tähenduse. Hageja ei saanud enda tahet muud moodi väljendada, kuna ta ei olnud teadlik väidetavast üldisest volitusest ega selle sisust. Kindlustusleppe lõpetamise akti vormistamine viibis kostja I viivituse tõttu ega saa anda kostjale I esindusõigust. Seega puudus kostjatel volitus hageja nimel uueks perioodiks kindlustuslepingu sõlmimiseks.
38.Isegi siis, kui kostjal I oleks olnud õigus sõlmida hageja nimel uueks perioodiks kaskokindlustuse leping, oleks selle lepingu sõlmimine olukorras, kus üks kaskokindlustuse
8(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284 leping on juba sõlmitud ja uus leping ei annaks liisinguvõtjale midagi juurde, vaid tooks üksnes kaasa täiendavad kulud, vastuolus hea usu põhimõttega. Seega puudus kostjatel volitus uue kaskokindlustuslepingu sõlmimiseks.
39.Kostja I ei selgitanud hagejale kindlustusleppe sisu ega seda, et kostja I kaudu kindlustuslepingu sõlmimine ei ole kohustuslik, samuti seda, et tegemist on tasulise teenusega. Kostja I tütarühingu kaudu hagejalt tasu kogumine on keelatud. Lisaks on vastavad tüüptingimused tühised. Seega puudub kostjatel õigus saada tasu. Isegi, kui poolte vahel oleks tekkinud maaklerisuhe, siis oli hageja eksimuses.
40.Kostjatel puudus hageja esindamise õigus ja seega ei saanud sõlmitud kindlustusleping olla kehtiv ning kostjatel puudus õigus nõuda selle alusel kindlustusmakset ja selles sisalduvat maakleritasu. Maakohus on tõendite ebapiisava hindamise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tulemusel jõudnud esindusõiguse osas ekslikule järeldusele.
41.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja sooviks oli kindlustusleppe sõlmimine selliselt, et kostja I esindab hagejat suhetes kostjaga II. Sellest, et hageja tegi taotlusel ristikese lahtrisse „soovin kaskokindlustuse pakkumist OÜ-lt DNB Kindlustusmaakler“, ei saa järeldada, et ta avaldas soovi või nõustus kindlustusleppe sõlmimisega ega tuletada tahet volitada kedagi kolmandat enda nimel lepingut sõlmima. Ristike tähendab hageja kui andmesubjekti nõusolekut, et kostja I edastab kostjale II teda puudutava info, et kostja II saaks talle teha kindlustuspakkumusi. See ei sisaldunud kohustust sõlmida leping maakleri vahendusel. Kindlustuslepe on oma sisult ja esitluslaadilt niivõrd ootamatu ja ebatavaline, et hageja ei võinud tingimuse olemasolu liisingulepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt oodata. Kui maakohus oleks seda asjaolu arvestanud, oleks tulnud hagi rahuldada.
42.Kostjad on suhete struktuuri tegelikku sisu ja eesmärki hageja eest varjanud ning lülitanud liisingulepingu sõlmimise protsessi erinevaid tüüptingimusi, et hagejale märkamatult jõuda formaalse maaklerilepinguni. Kuna kindlustusleppe kohaselt on kindlustusmaakler liisinguandja kindlustusnõustaja, siis ei saanud hageja mõista, et ta sõlmis maaklerilepingu kolmanda isikuga. Kui hageja oleks teadnud, et kostja I asub hagejalt koguma maakleritasu, mis on oma suuruselt võrreldav auto liisingulepingust tuleneva intressi maksmise kohustuse summaga, ei oleks hageja sellist lepingut sõlminud. Tegemist ei ole tingimusega, mille olemasolu võiks liisingulepingu sõlmimise puhul mõistlikult eeldada. Hageja on võimalikud maaklerilepingud 04.10.2016 tühistanud.
43.Õigus tasu saada puudus, sest hagejale ei ole maakleriteenust osutatud. Kaskokindlustuse lepinguid ei sõlmitud kostjate soovituse ega tegevuse tulemusel. Hageja väited, et kostjate kasutatav praktika oli õigusvastane ja tüüptingimused, mille alusel selline konstruktsioon loodi, ei ole lepingu osaks muutunud või on tühised, jättis maakohus hindamata ega selgitanud, miks ta hageja väiteid ei käsitle.
44.Kindlustusleppe tingimus, mille kohaselt esindab kostja I samaaegselt tehingu mõlemat poolt, rikub eelduslikult esindussuhet. Maakohtu seisukoht, et tegemist on tavapärase, igapäevaselt kasutatava lepingulise suhtega, on ebaõige. Tüüptingimus, mis seda lubab, on üllatuslik ega ole lepingu osaks ja see on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Liisinguvõtja jääb ilma kindlustusmaaklerluse olemuseks olevast nõustamisest, kuid peab kandma maakleriga seotud kulud.
45.Maakohtu seisukohad, et hageja väljendas kindlustusleppe allkirjastamisega tahet sõlmida maaklerileping, hageja sõlmis maaklerilepingu ja hageja ei olnud maaklerilepingu sõlmimisel eksimuses, on ebaõiged. Jääb ebaselgeks, millal kohtu hinnangul maaklerileping sõlmiti ja kuidas see suhestub kindlustusleppega. Ilma nimetatud asjaolu tuvastamata ei olnud maakohtul võimalik hinnata hageja eksimust või selle puudumist. Maakohtu otsuse
9(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284 põhjendused ei ole selles osas jälgitavad. Raskused nimetatud asjaolu tuvastamisel kinnitavad, et hageja oli eksimuses.
46.Ebaõige ja vastuolus eksimuse regulatsiooni sisuga on maakohtu seisukoht, et hageja pidi alates kindlustusleppe sõlmimisest olema teadlik, et kindlustuslepingute sõlmimine toimub kindlustusmaakleri vahendusel, mistõttu ei saanud hageja olla eksimuses. Otsuse tehing teha või teha seda teatud tingimustel saab teha enne tehingu tegemist. Seega omab esmast tähtsust lepingu sõlmimisele eelnev, mitte järgnev, nagu leidis ekslikult maakohus. Kindlustusleppe sõlmimise fakt ei välista eksimust selle sõlmimisel. Asjakohatu on maakohtu seisukoht, et kindlustusmaksete tasumise tõttu pidi hageja olema teadlik, et kindlustusleppega andis ta kindlustamise kohustuse kindlustusleppes sätestatud tingimustel kostjale I. Arusaamatuks jääb, mida mõtles maakohus „kindlustusleppes sätestatud tingimuste“ all, kuna kindlustuslepe viitas volituse ulatuse osas vaid konkreetsele kindlustuspakkumusele kehtivusega kuni 03.04.2014 ja edasiulatuvaid tingimusi kokku ei lepitud.
47.Otsusest ei selgu, kas kindlustuslepe oli maaklerileping või sõlmiti maaklerileping eraldi. Otsus ei ole selles osas seaduslik ega põhjendatud. Maakler ei olnud kindlustusleppe pooleks ja seega ei saa seda käsitleda maaklerilepinguna. Eraldi maaklerilepingu sõlmimise fakti maakohus ei tuvastanud. Kindlustuslepe ei muutunud hageja ja kostjate vahelise lepingulise suhte osaks, kuna see on üllatuslik tüüptingimus. Selline tüüptingimus oleks hageja suhtes ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Isegi, kui kindlustuslepe oleks kehtivalt sõlmitud, on hageja selle eksimuse tõttu tühistanud. Maakohus leidis ekslikult, et kindlustuslepe kehtib.
48.Hageja ei saanud aru, et ta sõlmis maaklerilepingu. Kohus ei ole enda vastupidist seisukohta põhjendanud. Kohus jättis tähelepanuta kindlustusleppe täpsustuse, et kindlustusleping sõlmitakse liisinguvõtja poolt kindlustuspakkumus/avaldusel nr 58035 märgitud kindlustusseltsiga ja märgitud kindlustamise tingimustel. Seega oleks iga hagejaga sarnane isik saanud kindlustuslepet mõista vaid kui konkreetse kindlustuspakkumuse ja selles oleva üheaastase kindlustusperioodiga piiratud kokkulepet. Kindlustuslepet tuleb tõlgendada nii, nagu hagejaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
49.Hagejale ei osutatud maakleriteenust. Maakohus ei tuvastanud, et ilma kostjate tegevuseta ei oleks kindlustuslepinguid sõlmitud. Kindlustuspakkumust/avaldust nr 58035 hageja ei aktsepteerinud ja selle alusel kindlustuslepingut kostja II soovitatud kindlustuspakkujaga ei sõlmitud. Seega on tõendamata, et kindlustusleping sõlmiti kostja II tegevuse tulemusel. Maakohus ei ole viidanud tõenditele, mis tõendaksid, et lepingu sõlmimine ERGO Insurance SE-ga toimus kostja II vahendusel. Hagejale saadeti 10.03.2015 kindlustuspakkumus/avaldus DNB nime alt, seega on ebaõige kohtu järeldus, et puudub vaidlus selles, et nimetatud pakkumuse tegi kostja II. Kindlustusmaaklerlus ei piirdu vaid pakkumuse tegemisega, vaid hõlmab endas oluliselt laiaulatuslikumaid kohustusi.
50.Kostjad said maakleritasu. Maakohtu otsus on vastuoluline ja ebaseaduslik, kuna maakohus leiab samaaegselt, et hageja tasus maakleriteenuse eest 259,95 eurot ja et ühestki tõendist ei nähtu seda, et tasutud kindlustusmaksed oleks sisaldanud 15% suurust kindlustuskomisjoni makset. Tasu kogutakse kindlustusmaksete arvelt. Hageja tasutud summast 15% oli maakleritasu ja 85% tasu kindlustusandjale. Kui tegemist ei ole maaklerilepingu alusel saadud maakleritasuga, vaid kindlustusseltsi eraldiseisva kohustusega, siis on kostjad hagejat petnud. Kui kostja II sai kindlustusandjalt tasu muu lepingu alusel, siis ei ole tegemist maaklerlussuhtega hageja ja kostja II vahel ja enda
10(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284 maaklerina esitlemine on tarbija tahtlik petmine. Saadu tuleks sel juhul alusetu rikastumise sätete alusel välja anda.
51.Maakleritasu saamise õigus antud juhul puudus. Maakohus jättis hageja väited maakleritasu kokkuleppe sisu ja selle kehtivuse osas analüüsimata. Hageja ei ole kostjaga II tasus, selle suuruses ega arvestuspõhimõtetes kokku leppinud. Need tingimused on kokku lepitud kindlustusseltsidega. Selline praktika on seadusega vastuolus, väljendab kostja II huvide konflikti ja seab kahtluse alla, kas kostja II tegutses lähtuvalt hageja huvidest või iseenda huvist lähtuvalt. Kostjal II on ainuõigus määrata enda poolt saadava tasu suurus. See tüüptingimus on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Kostjad ei ole täitnud kohustust teavitada klienti vahendustasu suurusest ja asjaolust, et tasu sisaldub kindlustusvõtja poolt tasutavas kindlustusmakses. Hageja ei oleks nõustunud kostjatele maksma 120-140 eurot aastas.
52.Hageja väited selles osas, et talle suhete tegelikku olemust ei selgitatud ja kostjatel oli huvide konflikt, seonduvad väitega, et hageja viidi eksimusse. Kui kostja I ja/või kostja II rikkus lepingueelset teavitamiskohustust ja viis hageja eksimusse ning hageja on lepingu sel alusel tühistanud, siis on teavitamiskohustuse rikkumine asjakohane ka alusetu rikastumise nõude puhul. Kohtu teistsugune seisukoht on ebaõige.
53.Maakohtu seisukoht on ebaõige, et õigusabikulude hindamisel tuleb lähtuda keskmisest tunnihinnast. Osutatud õigusabi tunnihind on juhtumi spetsiifilisust ja keerukust arvestades põhjendatud. Maakohus leidis ilma ühegi täiendava põhjenduseta, et keskmiseks tunnihinnaks võib pidada 120 euro suurust tunnitasu. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust ja jättis tähelepanuta hageja viidatud kohtulahendid. Asjaolu, et vaidlus puudutab väikseid summasid, ei tähenda, et hagejal ei ole õigust enda õigusi kaitsta või kostjad enda kohustuste rikkumisest tulenevat vastutust ei kanna. Lähenemine, et petame klienti väikeste summade kaupa, siis keegi ei hakka vaidlema, on lubamatu. Maakohus vähendas hageja kahjunõuet põhjendamatult.
54.Hageja ei nõustu täielikult maakohtu otsuse põhjendustega 50 euro nõude osas. Maakohus leidis ebaõigesti, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja I hinnakiri sisaldab kindlustusleppe lõpetamisel 50 euro tasumise kohustust. Hageja ei tea, millisest hinnakirjast on jutt ja mis on selle sisu. Kohus ei tuvastanud, et kostja viitas hinnakirjale piisaval määral, et saaks järeldada, et tegemist on siduva tüüptingimusega ja et see on leitav kodulehel. Kohus jättis tähelepanuta hageja väited ja tõendid, et kostjad viitasid erinevatele linkidele ja ei tõendanud nende linkide sisu eri ajahetkedel. Kuivõrd kostja väited on tõendamata, oleks kohus pidanud leidma, et hinnakiri ei ole lepingu osaks. Kuna kostjad viitasid hinnakirja asukoha osas erinevatele veebilehtedele, on väited tutvumisvõimaluse kohta ebausutavad. Viide tutvumisvõimalusele kostja I kodulehel on ebapiisav. Tarbija ei pea kogu kostja I kodulehte läbi vaatama, et talle väidetavalt kohalduvat hinnakirja üles leida. Seega on kohtu järeldus ekslik. Tüüptingimus, mis annab kostjale I ühepoolse õiguse kehtestada täiendavaid tasusid, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Väidetav hinnakiri ei ole lepingu osaks, kuna sellele ei ole lepingu sõlmimisel viidatud. Tüüptingimus, mis annaks õiguse nõuda volituse tagasivõtmise eest tasu, on üllatuslik ja ei ole lepingu osaks. Samuti oleks selline tingimus ebamõistlikult kahjustav ja tühine.
55.Ebaõige on maakohtu hinnang, et osaliselt ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja poolt menetlustoimingutele kulutatud aeg. Kahe tunniga ei ole võimalik hagiavaldust valmis kirjutada ja selle lisasid komplekteerida. Hageja menetluskulude nimekirjas toodud 6 tundi (13 lk pikkuse) hagiavalduse koostamiseks ja 22 lisa komplekteerimiseks ning markeerimiseks on absoluutne miinimum ning selle vähendamine kohtu poolt ilma sisuliste põhjendusteta on alusetu. Ka hageja järgnevate menetlusdokumentide
11(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284 koostamisele kulunud aeg on arvestades dokumentide mahtu ja sisu põhjendatud. Hageja seisukohad ja vastused (sh kohtu nõuetele) ei korda varasemat ja ajakulu vähendamine on põhjendamatu. Tegemist on keskmisest keerukama vaidlusega. Hageja on esitanud 4 eri nõuet, millest igaüks on seotud väga mitmete õiguslike küsimustega. Nõuete detailide läbitöötamine ja positsiooni formuleerimine vajab aega. Hagi osalist rahuldamist ei tuleks tunnihinna hindamisel arvestada. Hagi rahuldamise ulatusest oleneb menetluskulude jaotus poolte vahel. Sama asjaolu arvestamine tunnitasu hindamisel viiks kulude topelt vähendamiseni. Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleks käesoleval juhul lugeda põhjendatuks 120 euro suurust tunnihinda. Hageja põhjendused tunnitasu osas on maakohus jätnud tähelepanuta. Kostja I apellatsioonkaebus
56.Kostja I vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja ta palub teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
57.Maakohus rikkus otsuse tegemisel nii materiaal- kui ka menetlusõiguse norme, jättis välja selgitamata olulised asjaolud ja hindas tõendeid ebaõigesti, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni.
58.Otsusest ei selgu, miks on pangal õigus nõuda liisinguvõtjalt 50 euro tasumist kindlustusleppe lõpetamise eest, aga mitte liisingulepingu kindlustustingimuste muutmise eest. Lepinguline tasu saab põhineda kokkuleppel ja kui kokkuleppes viidatakse hinnakirjale, siis ka hinnakirjal. Pooled ei ole menetluses hinnakirja esitanud. Samas tugines maakohus sellele hagi rahuldamisel. Otsus rajanes menetluses esitamata dokumendile, mida kohus igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnata ei saanud.
59.Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja tasutud 50 eurot on tasu kindlustusleppe lõpetamise eest ja see kehtib mistahes liisingulepingu või selle lisa muutmisel või lõpetamisel. Hinnakirja kohaselt on 50 euro suurune tasu ette nähtud liisingulepingu kindlustustingimuste muutmise eest ja hinnakirja sõnastus ei jäta muudeks tõlgendusteks ruumi. Meilivahetuse ja arvel märgitud selgituse põhjal ei saa määratleda arve õiguslikku alust ega seda, millega seoses ja mille kohta arve esitati. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, kui leidis, et hageja tasus 50 eurot kindlustusleppe lõpetamise eest.
60.Kuivõrd kohus on hageja kohtueelse menetluse kulude väljamõistmisel lähtunud hageja põhjendatud nõudest ja kostja I on selle vaidlustanud, on hageja eelnimetatud kulud põhjendamatud ning need tuleb jätta hageja kanda. Vastused apellatsioonkaebustele
61.Kostjad vaidlevad hageja apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
62.Hageja vaidleb kostja I apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda. Menetluse edasine käik
63.Tallinna ringkonnakohus tühistas 23.10.2017 maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata EM hagi Luminor Bank AS ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ vastu solidaarselt 259,95 euro ning sellelt viivise väljamõistmiseks ja hagi Luminor Bank AS vastu 77,22 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas. Tegi tühistatud osas uus otsuse, millega hagi eelmärgitud nõuete osas 12(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284 rahuldati ning jaotas ja mõistis välja menetluskulud teisiti. Muus osas jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades ja muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Kohtuotsuse tervikresolutsiooni kohaselt mõisteti Luminor Bank AS-lt välja kahjuhüvitis 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 14,80 eurot ja viivis alates 07.01.2017 kuni 720 euro täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras EM kasuks, samuti 50 eurot (tasu kindlustusleppe lõpetamisel), sissenõutavaks muutunud viivis 1,02 eurot ja viivis alates 07.01.2017 kuni 50 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning 77,22 eurot (kindlustusmakse), sissenõutavaks muutunud viivis 1,57 eurot ja viivis alates 07.01.2017 kuni 77,22 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ja Luminor Bank AS-lt ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ-lt solidaarselt 259,95 eurot (maakleritasu), sissenõutavaks muutunud viivis 5,36 eurot ja viivis alates 07.01.2017 kuni 259,95 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Jäeti rahuldamata hageja hagi Luminor bank AS-ilt kahjuhüvitise 1 507,50 euro ja sellelet summalt viivise väljamõistmiseks.
64.Luminor Bank AS ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ esitasid ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2018. a otsuse tsiviilasjas nr 2-17-284 osas, milles mõisteti EM kasuks Luminor Bank AS-lt välja kindlustusmakse 77 eurot 22 senti ja viivis sellelt ning solidaarselt Luminor Bank AS-lt ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ-lt maakleritasu 259 eurot 95 senti ja viivis sellelt, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saatis asja tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi. Riigikohus tuvastas, et kohtuotsus on jõustunud järgmises ulatuses:
1.Välja mõista Luminor Bank AS-lt kahjuhüvitis 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 14 eurot 80 senti ja viivis 7. jaanuarist 2017 kuni 720 euro täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras EM kasuks.
2.Välja mõista Luminor Bank AS-lt 50 eurot (tasu kindlustusleppe lõpetamisel), sissenõutavaks muutunud viivis 1 euro 2 senti ja viivis 7. jaanuarist 2017 kuni 50 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras EM kasuks.
3.Jätta rahuldamata EM haginõue Luminor Bank AS-lt kahjuhüvitise 1507 euro 50 sendi ja sellelt viivise saamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
65.Ringkonnakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hageja nõude kindlustusmakse 69,3 eurot ja sellelt viivise väljamõistmiseks rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Maakohtu otsus on põhjendatud lõppjärelduses osas, milles hageja maakleritasu ja sellelt arvestatud viivisenõue jäi rahuldamata, kuid muuta tuleb osaliselt otsuse põhjendusi.
66.Asja materjalidest nähtub, et: −hageja sõlmis tarbijast liisinguvõtjana 08. aprillil 2014 kostjaga I kui liisinguandjaga liisingulepingu sõiduauto ostu finantseerimiseks; - hageja täitis enne liisingulepingu sõlmimist kostja I kodulehel taotluse tüüpvormi, märkides, et soovib liiklus- ja kaskokindlustuse pakkumust kostjalt II; 13(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284 -koos liisingulepinguga allkirjastas hageja digitaalselt ka liisingulepingu lisaks oleva kindlustusleppe (I kd, tlk 105); - kostja II esitas hagejale kaskokindlustuse pakkumused 20. märtsil 2014, 10. märtsil 2015 märkides pakkumuste viimasel leheküljel hageja avalduse ja volituse, millega hageja volitas kostjat I sõlmima kostja II vahendusel hageja nimel kasko- ja liikluskindlustuse lepingu hageja osutatud kindlustusandjaga ning et volitus kehtib tühistamiseni; - hageja sõlmis kostja I esindusel ajavahemikuks 09. aprill 2014 kuni 08. aprill 2016 auto kaskokindlustuse lepingud ERGO-ga ning maksis kindlustuse eest kostjale I; - kostja II esitas hagejale kaskokindlustuse pakkumuse 10. märtsil 2016 üheaastaseks kindlustusperioodiks, 10. märtsi 2016. a kindlustuspakkumuse kaaskirjas on märgitud, et kui hageja soovib kindlustusseltsi või tingimusi vahetada, peab ta andma sellest teada kümme päeva enne kindlustusperioodi algust; -17. märtsi 2016. a e-kirjas vastas hageja 10. märtsi 2016. a pakkumusele, et sõlmib kaskokindlustuse kindlustusandjaga ise, korrates seda ka oma 22. märtsi 2016. a e-kirjas; - hageja sõlmis ajavahemikuks kaskokindlustuslepingu Seesamiga.
09. aprill
kuni
08. aprill
auto
-8. aprillil 2016 saatis hagejaga ajavahemikuks 09. aprill 2016 kuni 8. aprill 2017 kaskokindlustuse lepingu sõlminud Seesam kindlustussertifikaadi kostjale I; -3. mail 2016 esitas kostja I hagejale arve mh 77 euro 22 sendi suuruse kindlustusmakse tasumiseks ajavahemiku eest 16. aprill 2016 kuni 15. mai 2016 ning hageja tasus arve.
67.Hageja nõuab alusetult tasutud 77,22 eurot tagasi, kuna hageja ei aktsepteerinud 10.03.2016 kindlustuspakkumust, hageja võttis volitused hageja nimel kindlustuslepingu sõlmimiseks hiljemalt 03.04.2016 tagasi ning kostjal I ei olnud alust nõuda esindusõiguseta tehtud tühise kindlustuslepingu eest kindlustusmakse tasumist. Maakohus jättis hageja 77,22 euro nõude rahuldamata.
68.Liisingulepingu üldtingimuste p 7.1 kohaselt (I kd, tlk 101) kohustus liisinguvõtja sõlmima liisingueseme kindlustamiseks kindlustuslepingu liisinguandja aktsepteeritud kindlustusandjaga. Üldtingimuste p 7.3 järgi võisid pooled kokku leppida, et kostja I vormistab liisinguandjana kindlustusmaakleri vahendusel kindlustuslepingu hageja kui liisinguvõtja asemel kas hageja kulul ja nimel või hageja kulul ja kostja I nimel. Üldtingimuste p 7.4 kohaselt pidi hageja eeltoodud kokkuleppe ja kostja I nõusoleku korral tasuma kindlustusmakseid maksegraafiku alusel liisingumaksete osana. Üldtingimuste p 7.5 järgi, kui pooled on kokku leppinud, et hageja tasub kindlustusmakseid liisingumaksete osana, on kostjal I õigus kindlustada liisinguese (sh vajadusel kindlustuslepingut pikendada) kogu liisingulepingu kehtivuse ajaks võimaluse korral sama kindlustusandja juures. Liisingulepingu lisa kindlustusleppe järgi liisinguseseme kindlustuslepingu sõlmib liisinguvõtja esindajana liisinguandja kindlustusmaakleri vahendusel. Eeltoodust tulenevalt võttis kostja I endale hagejaga sõlmitud kindlustusleppega kohustuse korraldada liisingueseme kindlustus. Asjast nähtub, et pooled asusid liisingulepingu lisaks olevat kindlustuslepet täitma, sest kostja II edastas hagejale 2014 ja 2015 kindlustuspakkumused ja kostja I kaudu sõlmis hageja kindlustuslepingud ERGO-ga, samuti tasus maksed koos liisingumaksetega.
14(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284
69.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi hageja andis kostjale I kindlustusleppes volituse, mille alusel saanuks kostja I sõlmida ka 2016.a ERGO-ga kindlustuslepingu, nähtub asja materjalidest, et hageja võttis oma volituse tagasi. Volitus lõpeb TsÜS § 125 lg 2 p 5 järgi, kui esindatav võtab volituse tagasi. TsÜS § 126 lg 1 järgi võib esindatav volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus oli tähtajaline. Hageja teatas 17.märtsi 2016. a e-kirjas (I kd, tlk 21 pöördel) kostja II 10. märtsi 2016. a kindlustuspakkumusele vastates, et soovib kaskokindlustuslepingu ise sõlmida ning
8.aprillil 2016 saatis Seesam kostjale I kindlustussertifikaadi kindlustuse kohta alates
9.aprillist 2016 kuni 08. aprillini 2017. Teabe, et hageja sõlmib kaskokindlustuslepingu otse kindlustusandjaga saatis hageja 10 päeva enne uue kindlustusperioodi algust nagu 10.03.2016 kirjas oli kohustusena märgitud.
70.Riigikohus tuvastas käesolevas asjas tehtud lahendis (p 30), et kuna hageja ei olnud andnud kostjale I volitust sõlmida kindlustusleping alates 09. aprillist 2016 ERGO-ga ja hageja ei ole seda lepingut ka heaks kiitnud, oli see kindlustusleping on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine. Tühise kindlustuslepingu järgi üleantu tuleb TsÜS § 84 lg 1 teise lause järgi tagastada alusetu rikastumise sätete järgi. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt VÕS § 1028 lg 1 järgi tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Nõude ulatuse osas kohaldub VÕS § 1032 lg 1 esimene lause, mille järgi võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu.
71.Kostja I väitis käesolevas asjas, et ta edastas kindlustusmaksed kindlustusandjale, st kostja I tegutses maksete vastuvõtmisel enda väitel üksnes ERGO kui saaja esindajana. Sel juhul tuleb soorituse saajaks ja seega isikuks, kellelt võiks nõuda kindlustusmakse tagastamist, VÕS § 1028 lg 1 alusel lugeda hoopis ERGO-t. Seega ei saa soorituse saajaks lugeda kostjat I ning kindlustusmakset ei saa tühise kindlustuslepingu tõttu temalt välja mõista. Kostja I võib aga vastutada alusetu kindlustusmakse eest VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamisena põhjusel, et kostja I korraldas kindlustuslepet rikkudes hageja volituseta liisingueseme kindlustuse ja põhjustas sellega hagejale kulutusi. Kahju hüvitamise kohustus võib kostjal I olla ka juhul, kui ta sõlmis kindlustuslepingu hageja volituse alusel, kuid vastuolus hageja juhistega, kui ta ei jätnud hagejale võimalust valida pakkumuste vahel.
72.Kindlustuslepe sisaldas mh tingimust, et liisinguvõtja kohustub esitama liisinguandjale kirjaliku avalduse vähemalt 5 tööpäeva enna järgmist kindlustusperioodi kindlustussertifikaadi jõustumist, juhul kui liisinguvõtja ei nõustu kindlustussertifikaadi tingimustega või need ei vasta liisinguvõtja tegelikule tahtele. 10.03.2016 kirjas hagejale, millega saadeti kindlustuspakkumus teatati, et juhul, kui hageja soovib kindlustusseltsi või tingimusi vahetada, tuleb sellest teada anda 10 päeva enne kindlustusperioodi algust. Kostja I väidete järgi sõlmis ta ERGO-ga kindlustuslepingu ning see saadeti hagejale koos 2016.a kindlustuspakkumisega. Käesolevas asjas on tuvastatud, et hageja ei andnud kostjale I sõlmida volitust sõlmida kindlustuslepingut alates 09.aprillist 2016 ERGO-ga. Hageja andis sellest, et ta sõlmib kaskokindlustuse lepingu teise kindlustusandjaga teada 17.03.2016, seega rohkem kui 10 päeva enne uue kindlustusperioodi algust. Seega sõlmis kostja I alates 09.04.2016 liisingueseme kindlustuse, kuigi tal puudus hageja volitus, rikkudes nii kindlustuslepet kui ka hilisemalt avaldatut, et kindlustuspakkumuse mittenõustumisel tuleb sellest teada anda 10 päeva jooksul. Kindlustuslepingu sõlmimisega tekitas kostja I hagejale kahju 77,22 eurot.
73.Kostja I väitis, et ta on hagejale 77,22 eurost juba 7 eurot 92 senti vaidlusalusest kindlustusmaksest tagastanud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I on hagejale 7,92
15(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284 eurot tagastanud. Hageja väidetel ei tea ta, mille eest kostja I talle 7,92 eurot tagastas, kostja I väitel tagastas ta osaliselt tasutud kindlustusmakse. Ringkonnakohus leiab, et tõendatuks tuleb seetõttu lugeda, et tasutud kindlustusmaksest on kostja I tagastanud hagejale 7,92 eurot. Seega tuleb kostjal I hagejale täiendavalt hüvitada 69,3 eurot. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt I osaliselt kindlustusmakse hüvitamist, saab ta nõuda sellelt ka viivist VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel sama lõike teises lauses sätestatud ulatuses.
74.Lisaks palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja 259 eurot 95 senti tasutud maakleritasu hüvitamiseks ning viivise sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 5. oktoobrist 2016 kuni raha maksmiseni, sest hageja arvates tasus ta kindlustusmaksete koosseisus kostjale I alusetult maakleritasu 2014.a eest 138,02 eurot ja 2015.a eest 121,93 eurot, mille tagastamise eest vastutab solidaarselt ka kostja II. Maakohus jättis selle nõude ringkonnakohtu arvates põhjendatult rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
75.Asja materjalidele lisatud ERGO koondarvete (II kd, tlk 127-200; II kd, tlk 1-73, 143155) ja nende arvete tasumist kinnitavate maksekorraldustega (III kd, tlk 74-96, 156158) on ringkonnakohtu arvates tõendatud, et kindlustusandja sai hageja poolt tasutud kindlustusmaksed täies ulatuses endale. See nähtub sellest, et hageja poolt makstud igakuise kindlustusmakse suurus, kajastub ERGO arvetel ning kõik koondarved on kostja II poolt tasutud. Seega olid kostjad üksnes kindlustusmaksete vahendajaks ning hagejal puudub alust kostjatelt tema poolt tasutud maksete koosseisus võimalikku maakleritasu alusetult saaduna välja nõuda. Kostjate väidete kohaselt maksis maakleritasu kindlustusandja. Ringkonnakohtu arvates on need väited tõendatud asja materjalidele lisatud kostja II poolt ERGO-le esitatud vahendusteenuse arvetega (III kd, tlk 103-129). KindlTS § 192 lg 1 p-dest 5 ja 6 tulenevalt võib kindlustusmaaklerile maksta tasu ka kindlustusandja, kuid maksja isik ja maakleritasu arvutamise alused tuleb enne kindlustuslepingu sõlmimist avaldada kindlustusvõtjale. Samad põhimõtted olid sätestatud enne 1. jaanuari 2016 kehtinud KindlTS § 141 lg 1 p-s 11. Kindlustuspakkumustes teatati hagejale, et kindlustusmaaklerile tasub tasu kindlustusandja ning ERGO-ga kindlustuslepingu sõlmimisel on tasu suuruseks 15% kindlustusmaksest.
76.Samas võivad kostjad vastutada hageja ees lepingu rikkumisega põhjustatud kahju eest. Kui kostja I on rikkunud kindlustusleppest tulenevat kindlustuse korraldamise kohustust või kostja II on rikkunud maaklerilepingust tulenevaid kohustusi, võivad kostjad olla kohustatud hüvitama hagejale sellest tekkinud kahju VÕS § 115 lg 1 alusel.
77.Käesolevas asjas on tuvastatud hageja ja kostja I vahel kindlustusleppe sõlmimine. Asjast nähtub ka hageja ja kostja II vahel maaklerilepingu sõlmimine. Kuigi sõnaselget maaklerilepingut nende vahel sõlmitud ei ole, viitavad hageja ja kostja II vahel maaklerilepingu sõlmimisele asjaolud, et hageja soovis kindlustuspakkumusi kostjalt II (I kd, tlk 9), kostja II esitas nii 2014, 2015 kui ka 2016 kindlustuspakkumused ning kostja I sõlmis 2014 ja 2015 hageja nimel kindlustuslepingud ERGO-ga ning hageja tasus eeltoodud kindlustuspakkumustele tuginedes koos liisingumaksetega kostjale I kindlustusmakse.
78.Kostja II tegi hagejale kindlustuspakkumuse 20.03.2014 (I kd, tlk 10 pöördel-12) tehes ettepaneku et soovitab AAA GJENSIDIGE BALTIC EESTI AS filiaali pakkumust aastamaksumusega 928,76 eurot. Pakkumuses oli ERGO pakkumus summaga 994,14 eurot, kusjuures kindlustusmakse 12-osas tasumisel oli 12x85,21 eurot st kokku 1022,52 eurot. Hageja sõlmis ERGO-ga kindlustuslepingu summaga 920,16 eurot, kohustudes selle summa tasuma 12 osamaksega. Hageja väidete järgi sai ta
16(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284 kindlustusandjalt parema pakkumise kasutamata kindlustusmaakleri teenust. Asja materjalidele on lisatud 09.04.2014 kiri (I kd, tlk 14) pöördel, mille järgi sõlmis hageja nii liiklus-kui kaskokindlustuse 2014.a maakleri vahendusel. Teisi tõendeid, millest nähtuks, et 2014 kindlustused sõlmis hageja kostja II vahenduseta asjas esitatud ei ole. 2015.a kindlustuste puhul on hageja möönnud kindlustuslepingute sõlmimise kostja II kaudu. Seega ei ole hageja väide, et ta maaklerteenust ei saanud, tõendamata.
79.Käesolevas asjas tuli hagejal tõendada, et talle on tekkinud kahju. Hageja esiletoodud asjaoludel võiks hüvitatavaks kahjuks olla VÕS § 127 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kindlustusmakse vahe, kui kostjad oleksid hagejale hoolsamalt kindlustusandja valinud ja paremad kindlustustingimused kindlustusandjaga kokku leppinud, st kindlustusmakse vahe, mida hageja maksis rohkem, kui ta oleks pidanud maksma kindlustust muul viisil mõistlikult korraldades. Hagejal ei saa olla tekkinud kahju, kui kindlustusmaksed ei olnud suuremad, kui hageja oleks pidanud ise ERGO-ga lepingud sõlmides maksma või kui hoolsa vahendustegevuse tulemusena oleks kostjad võinud talle kindlustuslepingu sõlmimist vahendada. Hageja enda väitel sõlmis ta 2014. a-l kindlustuslepingu ERGO-ga soodsamatel tingimustel, kui pakkus talle kostja II. Hoolimata sellest, et asjas ei ole tõendamist leidnud see, et 2014 kindlustuslepingud sõlmiti maakleri vahenduseta, ei saa hagejale olla tekkinud kahju, kui ta väidab, et ta sai parima pakkumise, sõltumata sellest, kas ERGO tasus kostjale II vahendamise eest hiljem tasu. 2015. a kindlustuslepingu kohta ei ole hageja väljendanud, et see olnuks sõlmitud talle ebasoodsatel tingimustel. Asjas on tõendamata, et 2014 ja 2015 saanuks kostja II hagejale hoolsama maaklerteenuse osutamisel pakkuda veelgi soodsamaid kindlustuspakkumusi. Hageja on väitnud, et maakleri poolt 2015 tehtud pakkumuses puudusid Eesti ühe suurema kindlustusseltsi pakkumus, kuid ainult selle väitega ei ole hagejale kahju tekkimist võimalik tõendada.
80.Kuna kahju tekkimine on tõendamata, siis puudub vajadus analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks olevaid elemente.
81.Seonduvalt hageja väidetega maaklerlepingu tühisuse kohta nõustub ringkonnakohus täielikult nmaakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st
82.Ringkonnakohtu menetluses esitas hageja korduva taotluse nõuda välja ERGO ja kostjate vahel sõlmitud lepingud ning 27.05.2019 hageja poolt esitatud ERGO arvete võimalikud lisad, selgitused ja kaaskirjad. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas oli hageja kohustus tõendada, et temale on tekkinud kahju. Maakohtus esiletoodud asjaoludel saaks hageja kahjuks olla kindlustusmakse vahe, st tegelikult tasutud kindlustusmakse ja võimaliku väiksema kindlustusmakse vahe, kui seda oleks hagejale pakutud. Kahju tekkimine tuli tõendada hagejal. Kostjad on alates vastusest hagiavaldusele osutanud, et maakleritasu tasus kindlustusandja ja nimetatud selgitus sisaldus ka hagejale esitatud kindlustuspakkumustes. Seega pidi hagejale olema teada, et maakleri ja kindlustusandja vahel on kokkulepped. Sellest tulenevalt on 14.06.2019 menetlusdokumendis esitatud taotlused esitatud hilinemisega. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, miks ta ei esitanud taotlust maakohtu menetluses.
83.Tulenevalt ringkonnakohtus tõendamiskoormise ümberpööramisest tuleb kostjate poolt 03.06.2019 menetlusdokumendiga esitatud tõendid võtta asja materjalide juurde. Menetluskulude jaotus
84.Ringkonnakohus leiab, et poolte menetluskulud kõikides kohtuastmetes tuleb jätta poolte endi kanda. Kostja I apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid arvestades hageja ja kostja I apellatsioonkaebustes vaidlustatud nõuete ulatust ning
17(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284 apellatsioonkaebuste rahuldamise määra on põhjendatud menetluskulud jätta nende osas nende endi kanda.
85.Nõustuda ei saa hageja väitega, et käesoleva asja asjaolusid arvestades tuleks jätta poolte menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohus märgib, et hageja hagi kostja II vastu jäi rahuldamata. Menetlusõiguse normid ei anna mingil viisil võimalust jätta hageja menetluskulusid kostja kanda kui hagi jääb rahuldamata. TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kasuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades maaklerlepingu sõlmimise asjaolusid, sh seda, et hageja kindlustusleppe sõlmimisega ei andnud tegelikult kostjale I volitust sõlmida kostjaga II maaklerlepingut, kostjad ei eristanud suhetes hagejaga oma tegevusi selgelt, siis leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas on juhindudes TsMS § 162 lg-s 2 sätestatust põhjendatud jätta hageja ja kostja II menetluskulud nende endi kanda, kuigi kostja II vastu jääb lõpptulemusena hagi rahuldamata.
86.Ringkonnakohtu menetluses tegid kostjad hagejale ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga. Kostjad olid nõus hagejale tasuma 4000 eurot. Arvestades, et lõpptulemusena rahuldatakse hageja hagi vähem kui 1000 euro põhinõudes ja sellelt arvestatava viivise nõudes, kusjuures 720 eurot ning viivis selleslt on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks, oli tegemist märkimisväärse ettepanekuga. Hageja kostjate kompromissettepanekuga ei nõustunud. Kostjad leidsid, et juhul, kui lõpptulemusena peavad kostjad tasuma hagejale väiksema summa, siis tuleks kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Ringkonnakohus osutab, et kuigi TsMS § 163 lg 2 järgi võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, ei ole selle sätte kohaldamine käesolevas asjas selliselt, et hageja kanda jäävad täies ulatuses menetluskulud, põhjendatud. Arvestada tuleb ka sellega, et kompromissipakkumine tehti alles peale maa, ringkonna- ja Riigikohtus toimunud menetlust, kui suuremas osas olid pooled juba menetluskulusid kandnud.
87.Ringkonnakohus arvestab kostjate kompromisspakkumist siiski menetluskuluda jaotamisel osaliselt. Käesolevas asjast nähtuvalt on kostja I käitunud hageja suhtes eksitavalt saates hagejale koos liisingulepinguga allkirjastamiseks kindlustusleppe, millest varem juttu ei olnud, kindlustusleppes sisaldusid tühised tüüptingimused kindlustusleppe ülesütlemise õiguse välistamise või piiramise puhuks, samuti tasu maksmiseks kindlustusleppe lõpetamise eest. Mh need asjaolud annaksid aluse jätta osaliselt hageja menetluskulud kostja I kanda, isegi kui kokkuvõttes rahuldati hageja hagi kostja I vastu väiksemas ulatuses võrreldes hagi rahuldamata jätmisega. Kuna aga kostja I esitas kompromissipakkumise, mida hageja ei aksepteerinud, tekitades selle tõttu ringkonnakohus veel täiendavalt endale menetluskulusid üle 20 tunni ulatuses, tunnihinnaga 198 eurot ja menetluskulud ka teisele poolele, tuleb menetluskulud jätta lõpptulemuses poolte endi kanda.
88.Hageja leiab, et tulenevalt TsMS §-st 171 lg 2 tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Ringkonnakohus leiab, et hageja seisukoht ei ole põhjendatud. Kostjad ei ole ringkonnakohtu menetluses esitanud uusi asjaolusid. Kostjate vastuväide, et maakleritasu tasus kostjale II kindlustusandja (I kd, tlk 48 pöördel), oli esitatud juba maakohtu menetluses. Ringkonnakohus võttis kostjate poolt esitatud tõendid vastu, kuid see tulenes sellest, et ringkonnakohus pööras võrreldes maakohtu menetlusega tõendamiskoormuse, selles kes peab tõendama seda, et maakleritasu tasus kindlustusandja, ringi.
18(19)
Tsiviilasi nr: 2-17-284
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.