lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-14307/31

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-14307/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2389
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 44 lg 1, 2, 3, 4Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemTMS § 132 lg 2Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörataTMS § 31 lg 1Rahalise nõude täitmine vanglasPS § 27TMS § 130Sissetuleku arestimineTMS § 5 lg 1Täitemenetluse osalisedTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 3Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-17-17337/27Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.05.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Riigi Tugiteenuste Keskus70007340(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-14307

Tsiviilasi

M.S. e kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale täiteasjas nr 084/2017/2020

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. veebruari 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.S. e määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): M.S. (isikukood XXX)

esindajad

Vastustaja: kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja kohtutäituri asendaja Vladimir Kutšmei Puudutatud isik (sissenõudja): Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, registrikood 70007340)

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. veebruari 2018 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud M.S. e kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40

ASJAOLUD

1.M.S. (avaldaja) esitas 26. septembril 2017 Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei 15. septembri 2017 otsus M.S. e kaebuses kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 084/2017/2020 ja 15. augusti 2017 vastus taotlusele kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama ning tegema uue otsuse, arvestades Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-16-17637 ning avaldaja alaealiste ülalpeetavate õigustega. Kaebuse kohaselt saabus 19. juulil 2017 Tartu Vanglasse täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus.
14.augustil 2017 edastas avaldaja kohtutäiturile taotluse, milles palus tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 133 lg-st 1 vabastada tema ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluv summa. Taotluse lisana edastas avaldaja kohtutäiturile Tartu Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-16-17637, millega mõisteti avaldajalt välja elatis miinimummääras H.S. ja K.S. ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni.
17.augustil 2017 jättis kohtutäitur avaldaja 14. augusti 2017 taotluse rahuldamata. Kohtutäituri põhjenduste kohaselt on arestivaba miinimumi jätmise eesmärk tagada võlgnikule minimaalsed elatusvahendid, kinnipeetav on aga riiklikul ülalpidamisel.
22.augustil 2017 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale taotlusega tühistada kohtutäituri otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada avaldaja taotlus ning märkida arestimisaktis, et avaldaja K-raha konto arestimisel vabastatakse aresti alt vähemalt iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast (TMS § 132 lg 2). Kohtutäitur jättis 15. septembri 2017 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja ei nõustunud kohtutäituriga selles, et kuna avaldaja on riigi ülalpidamisel, siis on kohtutäituril õigus arestida tema kontod täies ulatuses. Samuti ei nõustunud avaldaja olukorraga, kus pole võimalik kohtu mõistetud elatist maksta vabatahtlikult läbi RKT, sest kohtutäitur on võtnud endale monopoolse õiguse heita kõrvale kõik teised kohtunõuded. Elatise nõude eesmärk on tagada avaldaja ülalpeetavatele ülalpidamiseks minimaalsed vajalikud vahendid, mitte kohtutäiturile kasumi teenimine. Seetõttu ei pea avaldaja vajalikuks pöörduda kohtutäituri poole ka elatisnõude sundtäitmiseks.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata. VangS § 44 lg 4 järgi on avaldajal võimalik vabatahtlikult täita ülalpidamiskohustust kasutades selleks kuni 30 protsenti kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest. Kinnipidamisasutuses viibides on avaldaja ise riigi ülalpidamisel,

mistõttu on tema enda rahalised vajadused eelduslikult minimaalsed. Kui avaldaja ei soovi täita ülalpidamiskohustust vabatahtlikult (ehk vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summadest) või vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summadest ei piisa ülalpidamiskohustuse täitmiseks, siis on ülalpidamise saamiseks õigustatud isikul (vajadusel esindaja kaudu) võimalik nõuda ülalpidamiskohustuse sunniviisilist täitmist. Avaldaja rahulolematus on tingitud sellest, et ta soovib ise anda korraldusi VangS § 44 lg 2 järgi rahaliste nõuete täitmiseks ettenähtud summade kasutamiseks. Avaldaja sooviks on kasutada nimetatud summad ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kohtutäitur on seisukohal, et kinnipeetaval puudub võimalus anda korraldusi rahaliste nõuete täitmiseks jäetud summade kasutamiseks. Rahaliste nõuete täitmist korraldavad üldjuhul kohtutäiturid (erandjuhul ka maksuhaldur). Kinnipidamine rahaliste nõuete täitmiseks jäetud summadest toimub vanglale edastatud arestimise aktide alusel, mitte kinnipeetava enda korralduste alusel.

4.Avaldaja esitas 1. novembril 2017 täiendava seisukoha, milles palus lisaks põhikaebusele tühistada kohtutäituri 18. oktoobri 2017 otsus samas täiteasjas ja teha uus otsus, milles alternatiivselt põhikaebuses esitatud taotlusele kohtutäitur tunnistab Tartu Maakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-16-17637, mida täidetakse Riigi Tugiteenuste Keskuse (sissenõudja) poolt eelisjärjekorras ka siis, kui rahaliste nõuete sundtäitmiseks ettenähtud summad on eelnevalt arestitud kohtutäituri poolt võlgniku teiste kohustuste katteks. Samuti palus avaldaja kohustada kohtutäiturit kinnipeetud summat tagasi kandma sissenõudja arveldusarvele ning kohustada sissenõudjat kandma nimetatud summa elatisnõude täitmiseks ning tunnistada kohtutäituri tegevus vastuolus olevaks põhiseaduse (PS) §-ga 27 ja perekonnaseaduse (PKS) §-dega 96, 97, 101 lg-ga 1 ja 102 lg-ga 2.
5.Kohtutäituri hinnangul ei puutu kohtutäituri 18. oktoobri 2017 otsus käesolevas menetluses asjasse. Kui avaldaja ei olnud rahul kohtutäituri eelnimetatud otsusega, tuli tal esitada selle kohta maakohtule eraldi kaebus.
6.30. detsembril 2017 teatas kohtutäitur, et sundtäitmisel olnud nõude rahuldamise tõttu tühistas ta 21. detsembril 2017 avaldaja isikuarvel oleva vara arestimise akti ja lõpetas täitemenetluse. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtutäituri tegevus enam rikkuda avaldaja õigusi ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
7.19. jaanuaril 2018 esitas avaldaja K-Raha väljavõtte, millest nähtuvalt 15. septembril 2017 ja
17.septembril 2017 on nõuete fondi kinni peetud kokku 25 eurot ning 21. septembril 2017 on tehtud elatist saada õigustatud isikute esindajale ülekanne selgitusega „M.S. 2-16-17637 lastele elatise maksmine.“ 19. septembril 2017 teostati hilisemad kinnipidamised kohtutäiturile. Seega asuti elatisraha sisse nõudma ja üle kandma enne kohtutäituri nõude saabumist ning kohtutäituri tegevus tõi kaasa reaalse olukorra, kus elatist saada õigustatud isikud kohtuotsuse tsiviilasjas nr 216-17637 alusel jäid ilma elatisest ja on seda seniajani. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et kohtutäituri tegevus ei riku enam avaldaja õigusi. Avaldaja palus võtta kaebus menetlusse, kohustada kohtutäituri asendajat tagastama sissenõudja arvele 81 eurot 60 senti alusetu rikastumise sätete alusel ning kohustada sissenõudjat kandma raha alaealiste elatist saama õigustatud isikute esindaja arveldusarvele, tunnistada Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-17637 sissenõutavaks eelisjärjekorras ning menetleda ka põhinõudega taotletud nõudeid.
8.Sissenõudja esitas seisukoha, mille kohaselt peab sissenõudja arvestust vastavalt VangS § 44 lg-le 2 jaotunud rahade üle. Rahaliste nõuete täitmist korraldatakse vastavalt kohtutäituritelt saabunud arestimisaktidele.

Tulenevalt TMS §-st 133 märgib mittearestitava summa suuruse arestimisaktile kohtutäitur, kelle arestimisaktid on kinnipidamisasutusse edastatud. Sissenõudjal puudub kaalutlusõigus otsustamaks mittearestitavate summade suuruse üle. Võlgniku osas ei ole kohtutäitur märkinud 19. septembri 2017 arestimisakti nr 084/2017/2020 mittearestitavat summat ning kogu rahaliste nõuete katteks arvestatud summa kuulub kohtutäiturile edastamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

9.Tartu Maakohus jättis 13. veebruari 2018 määrusega kaebused rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Maakohtu hinnangul on menetlusökonoomiast lähtudes põhjendatud nii 15. septembri 2017 otsuse kui 18. oktoobri 2017 otsuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine samas menetluses. Maakohus nõustus kohtutäituriga selles, et VangS § 44 on täitemenetluse raames sissetuleku arestimise osas erinorm. Samuti nõustub kohus kohtutäituriga selles, et avaldajal on tulenevalt VangS § 44 lg-st 4 võimalik ülalpidamiskohustuse täitmiseks kasutada vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid või korraldada elatise maksmine VangS § 44 lg-s 2 sätestatud mahaarvamisi vältides. Töötasu puhul ei oleks võimalik VangS § 44 lg-s 2 sätestatud mahaarvamisi vältida, kuid asja materjalidest nähtuvalt avaldaja vanglas ei tööta. Kohtutäitur on esitanud kohtule sissenõudja 16. novembri 2017 e-kirja, mille kohaselt avaldajal puudub sissetulek töötasu näol, kuid sissetulekuks on olnud rahasaadetised vanglavälistelt eraisikutelt. Avaldajal on võimalik paluda need maksed sooritada mitte talle, vaid otse lastele või nende emale. Sellisel juhul saaks avaldaja teostada enda soovitud ülalpidamiskohustust ilma, et sellest tehtaks VangS § 44 lg-s 2 sätestatud mahaarvamisi. Samuti on avaldajal võimalik avada vanglaväline arve ning lasta makseid teha sellele arvele ning sealt omakorda teha edasimakseid oma lastele. Lisaks on avaldaja lastel oma seadusliku esindaja kaudu võimalik pöörduda elatise sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Ülalpidamiskohustuse sundtäitmise korral täidetaks see VangS § 44 lg 2 järgi rahaliste nõuete täitmiseks ettenähtud summadest eelisjärjekorras ka siis, kui rahaliste nõuete täitmiseks ettenähtud summad on eelnevalt arestitud teiste kohustuste katteks. Nagu ka vabaduses viibivate võlgnike puhul, peab kinnipeetavalt väljamõistetud elatisnõude täitmiseks eelisjärjekorras olema algatatud täitemenetlus elatise sissenõudmiseks. Ühekordseid tulusid ei saa lugeda sissetulekuks TMS § 130 jj mõttes. Kui isikul pidevat sissetulekut ei ole, siis TMS § 132 kohaldamisele ei kuulu. Kinnipeetav on võrdustatud teise isiku ülalpidamisel oleva töötuga, kellele laekuv ühekordne sissetulek ei kuulu TMS §-de 130-132 kaitsealasse. Maakohus leidis, et avaldajale laekuvaid rahasaadetisi vanglavälistelt isikutelt ei saaks lugeda sissetulekuks TMS § 130 jj mõttes ning TMS § 132 antud juhul kohaldamisele ei kuuluks. TMS § 132 lg 2 eesmärk on seada mittearestitav osa sissetulekust sõltuvusse ülalpeetavate olemasolust ja neile faktilise elatise maksmisest, mis peab tagama võlgnike õiglase kohtlemise. TMS § 132 lg 2 alusel mittearestitava summa suurendamiseks ei piisa sellest, et elatis on võlgnikult kohtuotsusega välja mõistetud, vaid võlgnik peab tegelikult õigustatud isikut üleval pidama või talle elatist maksma. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja esitanud tsiviilasjas nr 2-16-17637 tehtud kohtuotsuse avaldajalt elatise väljamõistmise kohta sissenõudjale täitmiseks pärast täiteasjas nr 084/2017/2020 täitmisteate saamist. Otsus elatise väljamõistmise kohta oli tehtud 6. detsembril 2016. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks enne täiteasjas nr 084/2017/2020 täitmisteate saamist lastele elatist maksnud või soovinud lastele elatist maksta VangS § 44 lg 2 alusel rahaliste nõuete täitmiseks jäetavatest summadest.

Kohtutäituri tegevus on olnud kooskõlas seadusega ja maakohus ei tuvastanud kohtutäituri tegevuse seadusevastasust. Täitemenetlus täiteasjas nr 084/2017/2020 on lõpetatud ning arestiga laekunud summad sissenõudjale üle kantud. Kui kohtutäitur on arestiga laekunud summa jõudnud juba sissenõudjale üle kanda, on võlgnikul õigus vabaks kasutamiseks mõeldud osa sissenõudjalt tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus märkis, et ei oleks saanud raha tagastamise nõuet lahendada kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust läbi vaadates. Maakohus leidis, et võlgniku alaealised lapsed ega nende seaduslik esindaja ei ole isikuteks, kelle õigusi võlgniku suhtes läbiviidav täitemenetlus otseselt puudutab. Maakohus pidas otstarbekaks vaadata asi läbi kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, kuigi avaldaja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

10.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ning saata asi maakohtule uueks arutamiseks uues koosseisus. Alternatiivselt palub avaldaja maakohtu määrus tühistada ja teha uus otsus, millega tunnistada VangS § 44 lg 2 ja TMS § 31 vastuolus olevaks PS § 27-ga; tühistada kohtutäituri 15. septembri 2017 ja 18. oktoobri 2017 otsused ning tunnistada Tartu Maakohtu otsus nr 2-16-17637 sissenõutavaks eelisjärjekorras; tuvastada menetlusnormide rikkumine maakohtu poolt, millega jäeti rahuldamata avaldaja esialgse õiguskaitse taotlus ja taotlus kaasata menetlusse kolmandad isikud. Avaldaja leiab, et kohtutäituri tegevus ei olnud seadusega kooskõlas ning maakohus tõlgendas tõendeid valikuliselt. Avaldaja alaealiste laste ema Tiina Kirss osales kohtutäituri büroos toimunud avaldaja kaebuse arutelul, seega ta juba oli kaasatud menetlusse ja tema väljajätmine maakohtu menetlusest oli ebaseaduslik. Avaldaja lapsed on TMS § 5 lg 1 kohaselt muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kuna avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusi ei rahuldatud, siis täitemenetlus lõpetati, sest vaidlusalune summa kanti sissenõudjale üle. Seega ei saanud maakohus raha tagastamise nõuet lahendada. Kohus eelistas kohtutäiturit ja eiras võrdse kohtlemise printsiipi. Avaldaja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kinnipeetavale laekunud ühekordne sissetulek ei kuulu TMS § 130-132 kaitsealasse. Avaldajal peab säilima võimalus täita elatise maksmise kohustust. Vaidlusalused laekumised sobivad maakohtu määruse kohaselt elatisnõude sundtäitmiseks, seega sobivad ka vabatahtlikuks täitmiseks. Maakohus ei pööranud tähelepanu avaldaja taotlusele tunnistada VangS § 44 lg 2 ja TMS § 31 vastuolus olevaks PS § 27-ga, millega rikkus maakohus menetlusnorme.
11.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Asjas puudub vaidlus selles, et avaldaja suhtes on algatatud täiteasi nr 084/2017/2020, milles täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2016 määrus kriminaalasjas nr 1-16-5293 ning sissenõudjaks on Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu). Tartu Maakohtu 6. detsembri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-17637 on avaldajalt kahe alaealise lapse kasuks välja mõistetud elatis. Selle otsuse täitmiseks täitemenetlust algatatud ei ole.
14.Avaldaja viibib vanglas. Vanglas viibivate isikute suhtes rahaliste nõuete täitmist reguleerib TMS § 31. Vastavalt TMS § 31 lg 1 kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud, kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt vangistusseaduse §-le 44.
15.VangS § 44 lg 1 järgi kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. VangS § 44 lg 2 järgi jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Vabanemistoetust hoiustatakse VangS § 44 lg 3 järgi kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. VangS § 44 lg 4 järgi võib kinnipeetava soovil vabanemistoetust hoiustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, mis puudutavad VangS § 44 kohaldamist. Kuna avaldajal ei ole kohustust maksta vanglavälistelt isikutelt saadavaid summasid elatisena läbi enda isikukonto, vaid on võimalik korraldada nende maksmine otse lastele või nende emale, ei saa asuda seisukohale, et VangS § 44 lg 2 rikub avaldaja õigusi. Ülalpidamiskohustuse vabatahtliku täitmise võimalusi on avaldajale selgitanud nii kohtutäitur, õiguskantsler kui ka maakohus. Laste huvid on kaitstud sellega, et neil on oma seadusliku esindaja kaudu võimalik pöörduda elatise sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Sellises olukorras oleks avaldajalt välja mõistetud elatisnõude täitmiseks algatatud täitemenetlus eelisjärjekorras.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu õigesti leidnud, et praegusel juhul TMS § 132 kohaldamisele ei kuulu. Täitemenetluse seadustiku §-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid (vt nt Riigikohtu 21. aprilli 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-10, p 13). Ühekordset tulu ei saa käsitleda sissetulekuna TMS § 130 mõttes (vt nt Riigikohtu 4. märtsi 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 17). Kui töötu isik on teise isiku ülalpidamisel (sh vanglas), siis puudub sel juhul TMS § 130 jj eesmärki arvestades vajadus tagada talle seaduses ettenähtud miinimumkaitse (vt nt Riigikohtu 10. juuni 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-15, p 15).
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud avaldaja alaealised lapsed menetlusse kaasamata.
19.Eeltoodut arvestades ei ole alust tunnistada VangS § 44 lg-t 2 ja TMS § 31 põhiseadusevastaseks ega algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Ringkonnakohtu hinnangul ei riku VangS § 44 lg 2 ja TMS § 31 avaldaja õigusi. Avaldajal on võimalik korraldada lastele elatise maksmine VangS § 44 lg-s 2 sätestatud mahaarvamisi vältides.
20.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 31 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise

menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Sellest ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

tulenevalt

jätab

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium