2.Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täitemenetluses nr 084/2016/1997 Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomandi suhtes.
3.Vabastada arestist Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomand.
4.Jätta jõusse Tartu Maakohtu 4.04.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Tsiviilasi nr 2-17-5220
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate Aktsiaselts Filter ja Urmas Johanson kanda.
3.Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 2274,80 eurot.
4.Välja mõista Aktsiaseltsilt Filter Merle Saar-Johansoni kasuks menetluskulud 1137,40 eurot.
5.Välja mõista Urmas Johansonilt Merle Saar-Johansoni kasuks menetluskulud 1137,40 eurot.
6.Hüvitamisele uuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Merle Saar-Johanson (hageja) esitas 03.04.2017 Tartu Maakohtule hagiavalduse Aktsiaselts Filter (kostja I) ja Urmas Johansoni (kostja II) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hageja taotleb vabastada arestist Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomand (asukohaga XXX) ning tunnistada lubamatuks täitemenetluses nr 084/2016/1997 Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomandi sundtäitmine. XX.XX.XXXX sõlmiti hageja ja kostja II abielu. 09.09.2003 omandasid hageja ja kostja II ühiselt Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomandi (XXX), mille omanikuks märgiti kinnistusraamatusse kostja II. Abikaasad on omandanud korteriomandi pärast abiellumist ning enne abieluvaralepingu sõlmimist XX.XX.XXXX, mistõttu kuulub korteriomand abikaasade ühisomandisse. 12.10.2016 arestis kohtutäitur Oksana Kutšmei vaidlusaluse korteriomandi kostja II suhtes läbiviidava täitemenetluse raames ning avaldas 15.03.2017 Ametlikes Teadaannetes kinnisasja enampakkumise teate korteriomandi enampakkumisel müümise kohta. 20.03.2017 esitas hageja kohtutäiturile taotluse korteriomandi arestist vabastamiseks ja alternatiivselt sissenõudjale vara arestist vabastamise taotluse esitamiseks, kuivõrd sissenõue on pööratud abikaasade ühisvarale ning võlgnikuks mitteolev abikaasa ei ole andnud selleks nõusolekut. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja I avaldanud täiturile enda seisukohta korteriomandi arestist vabastamise nõusoleku kohta. Kostja II on selleks nõusolekut avaldanud.
Tsiviilasi nr 2-17-5220
Koos hagiavaldusega esitas hageja avalduse hagi tagamiseks, mille Tartu Maakohus 4.04.2017 määrusega rahuldas ning peatas tsiviilasja 2-17-5220 menetluse ajaks kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt võlgnik Urmas Johansoni suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 084/2016/1997.
KOSTJATE SEISUKOHAD
2.Kostja I palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Riigikohtu 30.05.2016 määrusega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2016 kohtuotsus tsiviilasjas 2-14-14252, millega on A.K.lt, Urmas Johansonilt ja T.K.lt solidaarselt välja mõistetud võlgnevus Kostja I kasuks. 02.06.2016 esitas kostja I kostjale II nõude kohtuotsusega väljamõistetud võla vabatahtlikuks tasumiseks. Võla mittetasumisel pöördus kostja I kohtuotsuse täitmiseks 12.07.2016 kohtutäitur Oksana Kutšmei poole. Kohtutäitur pööras kostja I nõude ka kostjale II kuuluvale korteriomandile Võru linnas, XXX. Kohtutäitur määras korteri enampakkumise alustamiseks korterile eksperdi abiga hinna, mille kostja II Tartu Maakohtus vaidlustas. Pärast tsiviilasjas 2-16-15773 korteri turuväärtuse kindlaksmääramist alustas kohtutäitur ettevalmistusi enampakkumise läbiviimiseks. Alles siis teavitas hageja, et tegemist on abieluvara hulka kuuluva ühisomandiga ning palus kohtutäituril täitemenetluse peatada. Kostja I leiab, et kohtutäitur on asjakohase, kinnistusraamatust nähtuva informatsiooni alusel alustanud täitetoiminguid nimetatud korteri suhtes, pole eksinud korteriomaniku omaniku tuvastamisel ega alustanud täitetoiminguid vastuolus seadusega. Hageja ei ole tõendanud omanikukande muutmist, mistõttu täituril puudub õigus kinnisasja aresti alt vabastamiseks. Hageja peab notarina teadma kinnistusraamatust nähtuva kande tagajärgi ja pidanuks esitama ebaõige kandemääruse alusel tehtud kande parandamise avalduse, et vältida olukorda, kus kinnistusraamatus on märge kinnisasja omanikuna üksnes võlgniku kohta. Ühisvara omanikul on kohustus tagada, et andmed tema kohta oleksid kinnistusraamatus õigesti kajastatud. Korteriomandi arestimine pidi hagejale teada olema juba 2016. aasta suvest, mil täitur teavitas täitetoimingute alustamisest. Samuti pidi hagejale teada olema korteriomandile 05.05.2014 seatud kohtulik hüpoteek Aktsiaselts Filter kasuks. Seega pidi hagejale teada olema see, et kostja I jaoks positiivse kohtuotsuse korral võidakse nõuet täitma hakata ka tema vara arvelt ning ta pidanuks hoolitsema selle eest, et informatsioon kinnisasja omanike kohta on kinnistusraamatus õige.
3.Kostja II esitas 21.09.2017 Tartu Maakohtule avalduse hagi õigeksvõtmiseks ning palus kohtul hagiavaldus rahuldada.
KOHTUISTUNGID
4.Kostja I esitas vahetult enne 27.09.2017 toimunud eelistungit taotluse tsiviilasja nr 2-17-5220 peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-17-11275 lõpetava lahendi jõustumist. Taotluse kohaselt on Aktsiaselts Filter esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse Urmas Johansoni ja Merle SaarJohansoni vastu ühisvara jagamise ning korteriomandi avalikul enampakkumisel müümise nõudes. Kohus kuulas toimunud eelistungil ära poolte seisukohad käesolevas asjas menetluse peatamise taotluse osas ning andis hagejale tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks. Pärast pooltelt seisukohtade saamist jättis Tartu Maakohus 16.01.2018 määrusega kostja I taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
5.27.03.2018 toimunud kohtuistungil jääb hageja oma seisukohtade juurde ja palub hagi rahuldada. Hagi on esitatud, kuna Merle Saar-Johanson ei ole kohustatud oma varaga täitma Urmas Johansoni kohustust. Kostja I jääb esitatud seisukohtade juurde. Kostjal I täiendavaid tõendeid esitada ei ole ning kostja I vastuväited tuginevad sellele, et täitemenetluse alustamise
Tsiviilasi nr 2-17-5220
hetkel kuulus kinnistusraamatu kandest nähtuvalt korteriomand Urmas Johansonile. Kostja I palub menetluskulude jaotamisel kohtul arvesse võtta seda, et Urmas Johanson on hagi õigeks võtnud ning taotleb kõigi menetluskulude Urmas Johansoni kanda jätta, kuna kostja II ei avaldanud varem, et korteriomandi puhul võib tegemist olla hageja ja kostja II ühisvaraga. Hagejal ja kostjal I puuduvad vastuväited esitatud menetluskulude osas. Kostja II on taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil ilma tema osavõtuta.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtutoimikust nähtuvalt ei ole pooltel vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: -
-
Hageja ja kostja II abielu on sõlmitud XX.XX.XXXX (tl 7); Kostja I nõude täitmiseks täiteasjas nr 084/2016/1997 on kohtutäitud Oksana Kutšmei poolt 12.10.2016 arestitud Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomand (tl 13); Kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomandi omanikuks on sisse kantud Urmas Johanson (isikukood XXX) (tl 11); Hageja ei ole andnud nõusolekut Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomandile sissenõude pööramiseks.
Pooled vaidlevad selle üle, kas täitemenetluse raames arestitud korteriomand kuulus abikaasade ühisvara hulka ning kas hagejal on võimalik kolmanda isikuna nõuda vara arestist vabastamist.
6.1.Esmalt võtab kohus seisukoha Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomandi (XXX) Merle Saar-Johansoni ja Urmas Johansoni ühisvarasse kuulumise osas. Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomandi omanikukanne on tehtud pärast hageja ja kostja II abielu sõlmimist. Hageja on esitanud 25.05.2005 sõlmitud notariaalse abieluvaralepingu (tl 7-9), mille esemeks on abikaasade poolt pärast lepingu sõlmimist omandatav vara ning millest nähtuvalt kinnitavad Merle Saar-Johanson ja Urmas Johanson, et nende abielu ei ole lepingu sõlmimise hetkeks lahutatud. Seega on Urmas Johanson korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kantud abielu kestel. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlusalune korteriomand omandati vastavalt hagiavalduses toodule 09.09.2003. Kohus kohaldab seega 01.01.1995 jõustunud perekonnaseaduse redaktsiooni kehtivusega 01.07.2002-31.12.2003, mille § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Riigikohus on märkinud, et ühisvararežiim on seadusjärgne eeldatav varasuhe s.t teistsuguses varasuhtes peavad abikaasad kokku leppima (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.09.2015 määrus kohtuasjas nr 3-21-95-15 p 16). Käesolevalt ei ole esitatud asjaolusid, millest võiks järeldada, et abielu kestel omandatud korteriomand on läinud Urmas Johansoni lahusvarasse. Vastupidi, hageja poolt esitatud 25.05.2005 abieluvaralepingu p-st 6.1 nähtuvalt on lepingu sõlminud abikaasade poolt abielu kestel enne lepingu sõlmimist omandatud vara, mida abieluvaralepingus ei käsitleta, abikaasade ühisvara. Seega leiab kohus, et Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomand (XXX) kuulub abikaasade ühisvara hulka.
6.2.Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja taotluse osas tunnistada sundtäitmine lubamatuks ning vabastada arestist Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomand
(XXX).
Tsiviilasi nr 2-17-5220
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt vabastab kohtutäitur hagi rahuldamise korral vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. AÕS § 56 lg 1 järgi kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse. Kohtu hinnangul vaatamata viimati nimetatud sättele juhul, kui kinnisasja omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, et väära see teise abikaasa õigusi kui kinnisasi on omandatud ühisvarasse. Sama seisukohta on korduvalt avaldanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.11.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-127-13 p 18; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.04.2006 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-164-05 p 10). Võimalikku omandiõigusel põhinevat nõudeõigust on abikaasal, keda ei ole märgitud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna, võimalik kaitsta nii kohtuväliselt kui kohtumenetluses, esitades ühe võimalusena TMS § 222 kohase hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (vt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus kohtuasjas nr 3-3-1-15-12 p 42; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.09.2015 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-95-15 p 20). Hageja omandiõiguse tunnustamisel ja asja tuvastamisel abikaasade ühisvara hulka, tuleb kohtutäituril TMS § 222 lg 4 kohaselt vabastada arestitud ühisvara aresti alt. TMS § 14 lg 1 järgi on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav ainult võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Käesolevalt puudub vaidlus selles, et Merle Saar-Johanson ei ole andnud nõusolekut endale kuuluva kinnisasja koormamiseks täitemenetluses ja puudub teda täitmiseks kohustav täitedokument. Kuna kohus tuvastas eelnevalt vaidlusaluse korteriomandi kuulumise abikaasade ühisvara hulka, tuleb hagiavaldus rahuldada. Kohus märgib täiendavalt kostja I vastuväite kohta, et vaatamata sellele, et hageja on elukutselt notar kes kostja I hinnangul pidanuks hoolitsema kinnistusraamatu kande õigsuse eest ning kostja II pidanuks vara kuulumisest ühisvara hulka teavitama juba varasemalt, ei anna see alust käesoleva hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Pooltel puudus kohustus toimida kostja I nimetatud viisidel ning on õigus kaitsta oma õigusi endale sobiva vahendi abil. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. Hagi tagamine on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Eeltoodut arvestades jätab kohus jõusse Tartu Maakohtu 4.04.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt läbi viidav täitemenetlus täiteasjas nr 084/2016/1997 kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.
MENETLUSKULUD
1.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad
Tsiviilasi nr 2-17-5220
kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Asjas on tehtud otsus kaaskostjate kahjuks ja kohus jätab menetluskulud võrdsetes osades kostjate Aktsiaselt Filter ja Urmas Johansoni kanda. Kostja Urmas Johanson on 22.09.2017 avaldusega hagi küll õigeks võtnud, kuid pole tähtaegselt hagiavaldusele vastanud ja on hagi õigeksvõtmise avalduse esitanud mõni päev enne asjas eelistungi toimumist, mistõttu pole seda võimalik pidada hagi koheseks õigeksvõtmiseks TsMS § 168 lg 6 tähenduses. Lisaks leiab kohus, et olukorras, kus hageja ja kostja II on/olid abikaasad ja vaidlusalusele korteriomandile oli Aktsiaselts Filter kasuks seatud kohtulik hüpoteek juba 14.04.2014, on kostja II ise oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise alles pärast kohtutäituri poolt 15.03.2017 Ametlikes Teadaannetes kinnisasja enampakkumise teate avaldamist.
2.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning sama sätte 4 lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja esitas 27.03.2018 kohtuistungil menetluskulude nimekirja, milles palub kohtul kindlaks määrata ja kostjalt Aktsiaselt Filter välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 2274,80 eurot, millele lisanduvad 27.03.2018 kohtuistungil osalemisega seonduvad menetluskulud. 27.03.2018 kohtuistungil osalemisega seonduvate menetluskulude nimekirja hageja ei ole kohtule esitanud. Kostja I on 27.03.2018 kohtuistungil märkinud, et ei oma vastuväiteid hageja esitatud menetluskulude osas, kuid taotleb menetluskulude jätmist kostja II kanda. Kostja II menetlusdokumentide s.h menetluskulude nimekirja osas oma seisukohti ei ole esitanud. Hageja taotleb menetluskulude, 2274,80 euro väljamõistmist. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust 350 eurot ja hageja lepingulise esindaja kuludest 1604 eurot (käibemaksuta s.t 1924,80 koos käibemaksuga). Hageja kinnitab vastavalt TsMS § 174 lg-le 10, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat, kes on osutanud kohtumenetluses õigusabi vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud spetsifikatsioonile tunnihinnaga 121 eurot (lisandub käibemaks) kokku 13 tundi ja 22 minutit. Kohus hindab menetluskulude spetsifikatsioonis esitatud kulutused arvestades käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust põhjendatud ja vajalikeks, määrab hageja menetluskuludeks 2274,80 eurot ja rahuldab hageja taotluse menetluskulude, 2274,80 euro väljamõistmiseks. TsMS § 174 lg 10 alusel mõistab kohus menetluskulud kostjatelt välja koos käibemaksuga ja TsMS § 177 lg 10 alusel rahuldab hageja taotluse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tsiviilasi nr 2-17-5220
TsMS § 165 lg 1 alusel vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, seega tuleb välja mõista kostjalt I Aktsiaseltsilt Filter hageja Merle Saar-Johansoni kasuks menetluskuludena 1137,40 eurot ja kostjalt II Urmas Johansonilt hageja Merle Saar-Johansoni kasuks menetluskuludena 1137,40 eurot