Xxxkaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus 14.06.2017.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/4008
Menetlustoiming
Kaebuse tähtaegsus ja tähtaja ennistamise lahendamine, kaebuse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised esindajad
ja
taotluse
nende Avaldaja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx Puudutatud isik I (sissenõudja): Swedbank AS (registrikood 10060701), asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post: [email protected] Puudutatud isik II: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, büroo asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post: [email protected]
Määrata puudutatud isikutele tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks 30 päeva alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
5.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Xxxesitas 05.07.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus 14.06.2017.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/4008.
2.08.12.2017.a kohtumäärusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning määras puudutatud isikutele tähtaja kaebusele vastamiseks.
3.13.03.2018.a esitas Xxxkohtule taotluse 05.07.2017.a kaebuse esitamise menetlustähtaja ennistamiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjad muu hulgas kaebused kohtutäituri otsuste peale. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 218 lg 1 sätestatule, võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. TsMS § 62 lg 1 sätestab, et menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (edaspidi TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt TsÜS § 136 lg 6 sätestatule, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval.
5.Kohtutäitur Elin Vilippus esitas kaebusele 13.12.2017.a esialgse vastuse, milles märgib, et on otsuse võlgnikule edastanud e-kirja teel 14.06.2017.a koos hoiatusega, et see loetakse võlgnikule kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel. Eeltoodust lähtuvalt on otsus võlgnikule e-kirjaga kätte toimetatud võlgniku poolt kohtutäiturile avaldatud epostiaadressil xxx. Võlgnik on kohtutäituri otsuse kätte saanud 20.06.2017.a ja pidi esitama kaebuse kohtusse hiljemalt 30.06.2017.a. Kohtutäitur on esitanud kohtule ka vastavad tõendid.
6.15.01.2018.a määras kohus võlgnikule tähtaja esitada kohtule põhistused ja tõendid selle kohta, et kohtutäituri otsus on võlgnikule kätte toimetatud alles 25.06.2017.a. 06.02.2018.a vastuses selgitab võlgnik, et on saanud kätte otsuse 25.06.2017.a lihtkirjana postkasti jätmisega aadressil xxx. Võlgnik selgitab, et 29.05.2017.a e-kirjas kohtutäiturile avaldas võlgnik üheselt ja selgelt, et soovib, et kohtutäituri otsus toimetatakse võlgnikule kätte aadressil xxx.
7.Kohus on seisukohal, et TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei tulene teisiti. TsMS § 3141 lg-s 2 on sätestatud, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule
enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Sama kohaldub ka täitemenetluses. Ülalviidatud sätetest tulenevalt võib kohtutäitur valida ise, millisel viisil otsus kätte toimetada. Seadus ei kohusta kohtutäiturit otsuse kättetoimetamisel lähtuma sellest, millisel viisil võlgnik soovib otsuse kättetoimetamist. Võlgnik on avaldanud e-posti aadressi xxxkui ka esitanud 29.05.2017.a kaebuse kohtutäiturile samalt aadressilt. Eeltoodust tulenevalt saab otsuse kättetoimetatuks lugeda 20.06.2017.a võlgniku poolt kohtutäiturile avaldatud e-postiaadressil xxx. See, millal võlgnik reaalselt dokumendi kätte sai, ei oma tähtsust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus kohtutäituri tegevusele on esitatud hilinenult ning kohus saab kaebust menetleda ainult juhul, kui kohus kaebuse esitamise tähtaja ennistab.
8.TsMS § 67 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamiseks peab olema mõjuv objektiivne põhjus (streik, isiku enda või lähedase raske haigus vms). Mõjuva põhjuse hindamine tähendab kohtu diskretsiooniotsuse tegemist, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette mõjuvate põhjuste (ammendavat) loetelu (vt Riigikohtu määrused tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 11 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07, p 9). Mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu määrusi tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12 ja 3-2-1-40-11, p 16).
9.13.03.2018.a tähtaja ennistamise taotluses märgib avaldaja, et oluline on see, millal avaldaja kohtutäituri 14.06.2017.a otsuse kätte sai. Avaldaja selgitab oma taotlust järgnevalt. Seadusandja on pidanud oluliseks kättetoimetamist (TsMS § 306 lg 1), mitte saatmist, ning menetlusdokumendi kättetoimetamist just sellisel viisil, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kohtutäitur E. Vilippus teadlikult ja tahtlikult rikkus TMS § 10 lg 1 ja lg 2 ning TsMS § 306 lg 1 ja lg 2, § 307 lg 1, saates (saatmise kohta tegelikult kättetoimetamise kinnitust ei ole, ainult kohtutäituri väide kirja saatmise kohta) avaldaja õigusi kahjustava/ piirava otsuse aadressile, kust kohast avaldaja ei ole 14.06.2017.a otsust kätte saanud ning millise saatmise viisi ja aadressi kohta on avaldaja selgelt öelnud, et dokumentide kättetoimetamise aadressiks on ainult xxx (mitte muu füüsiline ega e-posti aadress). Kohtutäitur mõjutas oma pahatahtliku käitumisega avaldajat tähtaega (10 päeva, kui lugeda kaebuse esitamise tähtaja alguseks 15.06.2017.a, mitte 26.06.2017.a) mööda laskma ning ka seetõttu ei tohi kohtutäitur enda käitumise tõttu tähtaja rikkumise sättele tugineda. Avaldaja tegevusest on näha, et avaldaja on soovinud tähtajast kinni pidada ning eeldusel, et tähtaeg kaebuse esitamiseks kohtule hakkas kulgema 26.06.2017.a, siis 05.07.2017.a kohtule esitatud kaebus on õigeaegselt esitatud ehk tähtaega järgides. Õiglase menetluse põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus kohus jätab avaldaja kaebuse läbi vaatamata kohtutäituri avalduse alusel kui läbi vaatamata jätmise põhjuse – tähtaja rikkumine– tekitas kohtutäituri enda tegevus. Avalduse menetlemata (sh läbi vaatamata) jätmine aga põhjustab avaldajale negatiivse tagajärje, nt tühine arest jääb kehtima, õigusvastane täituri 14.06.2017.a otsus jääb kehtima, avaldaja ei saa täiturilt sisse nõuda tekitatud kahju jne. Samuti avalduse
menetlemata (sh läbi vaatamata) jätmine võib põhjustada avaldajale muu negatiivse tagajärje, mis võib ilmneda hiljem.
10.Kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole kohtule esitanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur ei ole menetlusdokumendi kättetoimetamisel toiminud õigusvastaselt (vt käesoleva määruse p-s 7 toodud põhjendusi). TsMS § 7 järgi on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Menetlusosalistel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi võrdsed õigused ja kohustused. Kõigile menetlusosalistele võrdselt kehtib ka TsMS § 66, mille järgi, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja Xxx13.03.2018.a taotluse 05.07.2017.a kaebuse esitamise menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata.
11.TsMS § 68 lg-s 4 on sätestatud, et maakohtu või ringkonnakohtu menetlustähtaja ennistamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
12.Vastavalt TsMS §-le 66, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 428 lg 1 p 1 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada.
13.Kuivõrd kohus menetlustähtaja ei ennistanud, tuleb kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-ga 1 jätta läbivaatamata Xxxkaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus 14.06.2017.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/4008.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kuivõrd puudutatud isikud ei ole kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, annab kohus puudutatud isikutele võimaluse esitada enda menetluskulude nimekiri soovi korral 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest alates.
15.Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle
kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 423 lõike 1 punktides 2, 7–10 ja 12 nimetatud alustel (TsMS § 427). Sama õigus on TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt ka avaldajal hagita menetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.