Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Nezgovorova Kostja: OÜ Y (registrikood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova
Kohtuistungi toimumise aeg
12.03.2018
Kohtuistungil osalenud menetlusosalised
hageja XX, kostja lepinguline esindaja Marina Smirnova
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 28.04.2017 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 11.07.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Y (kostja) vastu ning täpsustas hagiavalduse nõudeid 20.08.2012 ja 29.08.2012. Hageja palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölt sunnitult puudutatud aja eest alates 01.07.2012 kuni kohtulahendi jõustumiseni (päevamääraga 59,28 eurot). Samuti palus hageja välja mõista viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11.07.2012 iga töötasu maksmisega viivitatud päeva eest kuni rahasumma hüvitamise kohustuse täitmiseni arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse. Alternatiivselt palus hageja juhul, kui kohus asub seisukohale, et töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus pole tuvastatav, tühistada töölepingu ülesütlemise avaldus selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Teise alternatiivina palus hageja juhul, kui tööleping lõpetatakse kohtus alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, kostjalt välja mõista hüvitise töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2904,76 eurot (neto) ning viivise alates töösuhte lõppemisest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse. Kolmanda alternatiivina palus hageja juhul, kui kohus asub seisukohale, et hagejale edastatud koondamisteatis on põhjendatud ja kehtiv või jäetakse rahuldamata hageja põhinõue muudel õiguslikel alustel, kostjalt välja mõista koondamishüvitise summas 474,24 eurot, kasutamata puhkuse hüvitise 355,68 eurot ning viivise alates töösuhte lõppemisest VÕS § 113 lg 1 ettenähtud suuruses kuni rahasumma hüvitamise kohustuse täitmiseni, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 01.08.2011 tähtajatu tööleping nr 3, mille alusel asus hageja kostja juures tööle juristi ametikohale osalise tööajaga. Põhilisteks tööülesanneteks olid erinevate lepingute ja dokumentide koostamine, juriidiline kontroll ning analüüs. Samuti tegeles hageja ka jooksvate küsimustega (nt läbirääkimised äripartneritega, pretensioonide lahendamine, üürileandjaga läbirääkimiste pidamine, töötajate ja tööandja juhtkonna konsulteerimine õigusvaldkonnas jne) ja täitis vajadusel ka muid tööülesandeid. Hageja tööaeg oli 40 tundi kuus (10 tundi nädalas) ning töötasu oli 500 eurot kuus (neto). Tööleping öeldi erakorraliselt üles kostja poolt 12.06.2012 hagejale esitatud ülesütlemisavaldusega, mille järgi kuulus hageja ametikoht seisuga 01.07.2012 koondamisele. Ülesütlemisavalduse aluseks oli TLS § 89 lg 1 ning põhjuseks kostja majanduslikud põhjused ja töö ümberkorraldamine ettevõttes (koondamine). Hagejale teadaoleva info kohaselt ei ole kostja majanduslikes raskustes ning nimetatud ettevõte ei
ole pankrotieelses seisundis ega ole seda ka lähimas tulevikus. Teises ülesütlemiseavalduses (19.06.2012) on märgitud, et tööandjal teist töökohta pakkuda ei ole. Hagejale ei olnud pakutud täiendusõpet või muid võimalusi töölepingu jätkamiseks. Samas teatises on märgitud, et hageja viimaseks tööpäevaks on 04.07.2012. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine oli tühine. Kostja ei ole piisavalt põhjendanud, miks tuleks koondada just hageja ametikoht. Töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel ei muutunud võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise põhjusel. TLS § 85 lg 5 kohaselt on koondamise tõttu tööle jäämise õigus töötajate esindajal. Töökollektiivis puudub hagiavalduse esitamise päeva seisuga töötajate esindaja. Vastavasisulised arutlemised omasid kohta, millest oli teatatud ka kostjale. Hageja oma otseste tööülesannete kõrval tegeles ka töökorralduse reeglite projekti koostamisega ning on edastanud vastava projekti töökaaslastele ning juhatusele 2012 märtsikuus. Hagejal on alus arvata, et küsimus töötajate esindaja valimise kohta oleks lahendatud lähimal ajal ning esindajaks saanuks hageja. Kostja ei pakkunud hagejale ökonomisti, ostujuhi ega sekretäri ametikohta. Ülesütlemisavaldus on vastuolus TLS § 89 lg 1 ja vastavalt TLS § 104 lg-le 1 tühine. Avalduse tühisuse aluseks võib olla ka vastuolu hea usu põhimõttega. Koondamisteate eesmärgiks oli vabaneda hagejast mingitel muudel kaalutlustel, mis võivad olla seotud hageja ning tema vahetu juhi DD pikaajalise konfliktiga. Ülesütlemisavalduses on märgitud, et hagejale kuuluvad väljamaksmisele ka seadusega ettenähtud summad, kuid hageja ei ole saanud kostjalt koondamishüvitist ega ka kasutamata jäänud põhipuhkuse raha. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja tööülesanneteks olid lepingute koostamine ja analüüs, mille arv ei tohiks ületada 10 lepingut kuus ega või olla rohkem kui 4 lepingut kalendrinädala jooksul (töölepingu p 3.1.). Hageja põhiülesandeks oli F Valgevene esinduse kasuks lepingute koostamine ja analüüs O ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr 5639/366.11- У alusel. Seoses sellega, et tööde maht ei olnud suur, oli hageja tööaja kestuseks 10 tundi nädalas. 11.06.2012 allkirjastasid O ja kostja lisakokkuleppe, mille alusel alates 01.07.2012 kostja ei osuta teenuseid F Valgevene esindusele. 12.06.2012 teatas kostja seaduslik esindaja hagejale elektronposti teel, et seoses töömahu vähenemisega kuulub hageja töökoht koondamisele. 19.06.2012 andis kostja hagejale allkirja vastu kätte avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Tööleping hagejaga on kostja poolt üles öeldud seoses erakorraliste asjaoludega, mis on tingitud finantsmajanduslike põhjustega ning selle tagajärjeks oli töömahu vähenemine. Kuna alates 01.07.2012 kostja ei osuta O teenuseid F Valgevene esinduse huvides lepingute koostamise osas, siis alates 01.07.2012 kaotas kostja võimaluse esitada hagejale ülesandeid, mida hageja pidi täitma poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel. 19.06.2012 hagejale esitatud avaldus töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta vastab seaduse nõuetele ja on piisavalt põhjendatud. Kostja töötajate koosseisus puudub juristi ametikoht täiskoormusega, kuna kostjal puudub vajadus omada koosseisulist juristi. Kostjal puudus võimalus pakkuda hagejale teist tööd seoses teise töö puudumisega.
4.Hageja teine alternatiivnõue on ebaselge. TLS § 109 lg 1 kohaselt makstakse hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja ei ole põhjendanud, mille alusel peaks kohus hüvitise määra muutma. Kostja tunnistas, et lõpparve väljamaksmisega kostja poolt oli põhjendamatu viivitada ja lõpparve summas 906,66 eurot, sh viivised õigeaegselt tasumata jäetud lõpparvelt 66 päeva eest summas 11,81 eurot, on kostja poolt hageja pangakontole ülekantud 05.09.2012. Kuna kostja poolt on hagejale lõpparve tasutud, siis on kolmas alternatiivne nõue kostja poolt vabatahtlikult täidetud. Hageja väide, et töökollektiivi
üldkoosoleku otsusega oli ta määratud töötajate usaldusisikuks, on paljasõnaline ja ei vasta tõele. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 28.04.2017 otsusega hagiavalduse tervikuna rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
6.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja ja hageja vahel sõlmiti 01.08.2011 tähtajatu tööleping nr 3, mille alusel asus hageja kostja juures tööle osalise tööajaga juristi ametikohal. Hageja tööaeg moodustas 10 tundi nädalas ning töötasuks määrati 500 eurot kuus (neto). 19.06.2012 sai kostja hagejalt avalduse töölepingu nr 3 erakorralise ülesütlemise kohta TLS § 89 lg 1 alusel seoses hageja töökoha koondamisega alates 04.07.2012. TLS § 89 lg 1 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, v.a TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel. TLS § 89 lg 3 teise lause alusel korraldab tööandja vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab tema töötingimusi juhul, kui täiendusõpe või töötingimuste muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Koondamise korral on TLS § 89 lg 5 järgi tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal (v.a TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel).
7.Kohus leidis, et kostja 12.06.2012 elektronkirja ei saa käsitleda töölepingu nr 3 esimese erakorralise ülesütlemise avaldusena, vaid informatiivse teatena tööalaste ümberkorralduste kohta, millest tulenevalt plaanitakse juristi ametikoht kostja juures koondada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 19.06.2012 sai hageja kostjalt avalduse töölepingu nr 3 erakorralise ülesütlemise kohta TLS § 89 lg 1 alusel seoses hageja töökoha koondamisega alates 04.07.2012. Kohus leidis, et 19.06.2012 avaldus töölepingu nr 3 erakorralise ülesütlemise kohta vastab ülesütlemiseavaldusele kehtestatud nõuetele.
8.Kohus tuvastas kostja avaldatu (14.09.2012, 07.05.2013, 27.02.2014 menetlusdokumendid) ja esitatud tõendite alusel (töötajate koosseisuline nimestik, õigusteenuste kasutamine perioodil 01.06.2012 – 21.02.2014, F osanike koosoleku protokoll 11.06.2012, lisa nr 1 01.10.2011 lepingule nr 5639/366.11-У, lisaleping nr 1 11.06.2012 lepingule nr 5639/366.11-У), et kostja juures töötava juristi töömaht 2012. aasta juulist vähenes oluliselt, kostja pole endale pärast hageja koondamist uut juristi ametikohal töötavat isikut tööle võtnud ja kostja on pärast hageja koondamist tellinud õigusteenust kolmandalt isikult üksnes käesoleva tsiviilasja raames. Kostja juriidilise töömahu vähenemine alates 2012. aasta juulist võis olla kostjale hageja töölepingu lõpetamise ajaks juba piisava selgusega ette näha. Tööandja peab tegema mõistlikke majanduslikke otsuseid üldjuhul kohe, kui selgub, et senise töötajaskonna või seniste kulutustega ei ole võimalik ettevõtet edaspidi enam edukalt majandada. Selliseks otsustuseks võib anda kohase aluse töötajate töömahu oluline vähenemine. Töölepingu ülesütlemist TLS § 89 lg 1 alusel ei välista varasem rahulolu töötaja tegevusega ega talle selliste ülesannete andmine, mida said vastavalt töölepingute tingimustele täita ka teised töötajad. Samuti ei tähenda tööandja varasem positiivne majandustulemus seda, et kõik töökohad peaksid säilima. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et 2012. a juulis esines kostjal juriidilise töö vähenemise situatsioon, millele kostja võis reageerida töö ümberkorraldamise ja seeläbi ka juristi ametikohal töötava isiku koondamisega.
9.Tõendamist ei ole leidnud väide hageja valimise kohta kostja töötajate usaldusisikuks. Hageja 29.08.2012 menetlusdokumendis avaldatu (töötajate esindaja, usaldusisik puudub hagiavalduse esitamise seisuga 11.07.2012) ja vande all antud seletused (hageja valiti usaldusisikuks aastal 2012, pigem kevadel) on otseses vastuolus. Seejuures on tunnistaja Marina Sokolova vastanud eitavalt kostja küsimustele selle kohta, kas kostja juures on kunagi olnud läbiviidud töökollektiivi üldkoosolekuid, muuhulgas päevakorraga töötajate esindaja või usaldusisiku valimine. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodut arvestades hageja vande all antud seletus usaldusväärne osas, milles hageja väidab, et ta valiti töötajate usaldusisikuks. Võttes muuhulgas arvesse hageja enda 29.08.2012 menetlusdokumendis avaldatut, puudus hagiavalduse esitamise seisuga 11.07.2012 töötajate esindaja, usaldusisik.
10.Kohus leidis, et kostjal ei olnud võimalik hagejale teist tööd pakkuda. Kostja pidi kontrollima, kas tal on võimalus pakkuda hagejale teist tööd enne töölepingu ülesütlemist. See on teise töö pakkumise võimalus hagejale 19.06.2012 seisuga, mil esitati kostja poolt hagejale töölepingu ülesütlemisavaldus alates 04.07.2012. Kohtule kostja poolt esitatud tõenditest (11.05.2012 sõlmitud sekretär-referendi tööleping, töötajate koosseisuline nimestik) nähtub, et kostja on 19.03.2012 sõlmitud töölepinguga võtnud tööle ökonomisti, 01.05.2012 sõlmitud töölepinguga võtnud tööle arendusjuhi ja 11.05.2012 sõlmitud töölepinguga võtnud tööle sekretäri. Võimalik 11.05.2012 töölepingu sõlmimise kuupäevast hilisem sekretäri tööle asumine ei välista asjaolu, et kostja võttis 11.05.2012 sõlmitud töölepinguga enda juurde tööle sekretäri. Kohtule kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostjal puudusid vabad töökohad 19.06.2012 seisuga. Kostja oli eelnevalt võimalikud vabad töökohad enda juures täitnud perioodil 19.03.2012 kuni 11.05.2012. Alates 04.07.2012 kuni 21.02.2014 on kostja töötajate arv vähenenud lisaks hageja töökohale arendusjuhi ja sekretäri töökoha võrra ning ülejäänud töötajate nimekiri jäi muutumatuks. Hageja esitatud ostujuhi töökuulutustest (kandideerimise tähtajaga 22.02.2012) ja sekretäri töökuulutustest (kandideerimise tähtajaga 29.02.2012) ei nähtu teise töö pakkumise võimalust kostja poolt 19.06.2012 seisuga. Hageja esitatud töökuulutused viitavad kostja poolt töö pakkumisele veebruaris 2012, mil kostja ei pidanud hagejale teist tööd pakkuma ja hagejaga sõlmitud tööleping ei olnud üles öeldud koondamise tõttu. Teise töö pakkumise võimalust kostja poolt 19.06.2012 seisuga ei nähtu ka 01.03.2015 töökuulutusest, mis viitab kostja poolt töö pakkumisele märtsis 2015. Kuna TLS § 89 lg 3 näeb tööandjale ette teise töö pakkumise üksnes võimaluse korral, siis ei pidanud kostja ka hagejale teist tööd pakkuma ja töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel oli õiguspärane. Kuna kostjal puudusid vabad töökohad, siis ei pidanud kostja korraldama hagejale vajaduse korral ka täiendusõpet vabale töökohale tööle asumiseks.
11.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostja 19.06.2012 erakorralise ülesütlemiseavaldusega öeldi hagejaga tööleping nr 3 erakorraliselt üles kehtivalt koondamise tõttu. Kohus ei tuvastanud kostja poolt hagejaga töösuhte lõpetamisel hageja diskrimineerimist, võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist ning hea usu põhimõtte rikkumist. Kohus jättis hageja nõude tuvastada töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus rahuldamata. Samuti jättis kohus rahuldamata kostja 16.01.2014 istungil esitatud taotluse lõpetada tööleping töölepingu ülesütlemise tühisuse korral. Kohus on 16.01.2014 kohtuistungil selgitanud, et isegi kui konflikt oli tööandja ajend töölepingu lõpetamiseks, sõltub koondamise kehtivus sellest, kas esinesid koondamise alused. Seetõttu võib konflikt olla asja lahendamise seisukohast ebaoluline asjaolu. Kohtu hinnangul tuleb eristada võimalikku töötaja poolset tööalast vägivalda teise töötaja suhtes ning tööandja poolset
töösuhte lõpetamist koondamise tõttu töötajaga. Hageja esitatud 31.05.2012 SA Põhja Eesti Regionaalhaigla teatisest nähtub üksnes, et hageja on käinud 31.05.2012 valvearsti vastuvõtul. Hageja 16.03.2017 kohtule vande all antud seletustest nähtub, et hagejal on tekkinud kostja töötaja DD-ga tööväline konflikt. Isegi juhul kui eeldada, et eristada ei tule võimalikku töötaja poolset tööalast vägivalda teise töötaja suhtes ning tööandja poolset töösuhte lõpetamist koondamise tõttu töötajaga, siis antud juhul jääb umbmääraseks ja seetõttu mittetõendatuks võimalik kostja töötaja poolne tööalane vägivald hageja suhtes.
12.Kuna kohus tuvastas, et kostja poolt 19.06.2012 avaldusega hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on kooskõlas seadusega ja hea usu põhimõtte rikkumist ei esine, siis jäävad töölepingu ülesütlemise tühisuse ja heade kommete vastasusega seotud hageja nõuded rahuldamata. Kostja avaldas 14.09.2012 menetlusdokumendis, et ta tunnistab, et lõpparve väljamaksmisega oli viivitatud, ning et lõpparve summas 906,66 eurot, sh viivised õigeaegselt tasumata jäetud lõpparvelt 66 päeva eest summas 11,81 eurot, on hageja pangakontole ülekantud 05.09.2012. Kostja on esitanud kohtule tõendina selle kohta maksekorralduse. Hageja avaldas 10.10.2012 menetlusdokumendis, et kinnitab 906,66 euro kostjalt kättesaamist 05.09.2012 ja hageja jääb oma hagiavalduse juurde. Kuna kostja on hageja ees täitnud kolmanda alternatiivse nõude (koondamishüvitis 474,24 eurot, kasutamata puhkuse hüvitis 355,68 eurot, seadusest tulenevas määras viivis töösuhte lõppemist 04.07.2012 kuni kohustuse täitmiseni 05.09.2012), jättis kohus rahuldamata ka kolmanda alternatiivse nõude. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.16.06.2017 esitas hageja Harju Maakohtu 28.04.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata vaidlus uueks läbivaatamiseks maakohtule.
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt on üllatuslik maakohtu järeldus sellest, et kostja 12.06.2012 elektronkirja ei saa käsitleda töölepingu esimese erakorralise ülesütlemise avaldusena, vaid informatiivse teatena. Pooled ei ole sellist väidet avaldanud. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et tegemist on tingimusliku teatisega, mis on tühine.
15.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt vähenes kostja juures töötava juristi maht 2012.a juulist oluliselt. Selline seisukoht on üllatuslik ja vastuoluline, kuna kostja juures alates 2012.a juulist juristi ei olnud. Hagejale jääb arusaamatuks, kes tegeles alates sellest ajast juristi tööga ning kuidas sai juristi töö ettevõttes juristi puudumisel väheneda. Hageja on esitanud kohtule kostja majandusaasta aruanded, millest tuleneb, et kostja töölangust ei esine. Kostja jätkab oma majandustegevust ning tema äripartneriteks on senini nt O ja F ning tal on äripartnerid Leedus, Poolas, Valgevenes, Venemaal jne. Kostjal on kehtivad lepingud, mis vajavad pidevalt kontrolli täitmise osas ja regulaarselt on vajalik vormistada lepingu lisasid. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et 2012.a juulis esines kostjal juriidilise töö vähenemise situatsioon, millele kostja võis reageerida töö ümberkorraldamise ja seeläbi ka juristi ametikohal töötava isiku koondamisega. Maakohus on tuginenud vaid kostja väidetele. Hagejal puudub juurdepääs kostja dokumentidele, mistõttu ei olnud tal võimalik tõendada oma väiteid dokumentaalselt, kuid ta on kinnitanud temale teadaolevaid asjaolusid vande all. Kostja ei ole tõendanud, et hageja töö oli seotud vaid F Valgevene esindusega.
16.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega selle kohta, et hageja menetlusdokumendis avaldatu ja vande all antud seletus hageja usaldusisikuks valimise kohta on vastuolus. Kohus tõlgendas hageja poolt väidetut ebaõigesti. Hageja usaldusisikuks valimine 2012.a kevadel ja tema koondamine 2012.a juulikuust tõendab, et 2012.a seisuga polnud kostja juures usaldusisikut, kuna hageja oli töölt kõrvaldatud ja algas kohtumenetlus. Tunnistaja MM on andnud ütlusi 2017.a, ehk viis aastat pärast hageja koondamist. Sealjuures ei lükanud tunnistaja ümber hageja vande all antud seletust.
17.Maakohus on hagejale teise töö pakkumise kohustuse hindamisel lähtunud ebaõigesti sellest, justkui tööandja oleks otsustanud töötaja koondamise ilma eelneva kaalumiseta. Kohus on lähtunud asja lahendamisel üksnes kostja väidetest. Kostja on väitnud, et hageja ei sobinud sekretäri ametikohale isikuomaduste tõttu. Kostja pole asunud võrdlema kandidaate sekretäri ametikohale ning seetõttu on tema väited paljasõnalised. Kostja 22.03.2017 menetlusdokumendist võib järeldada, et hageja koondati hoopis konflikti tõttu ning tegemist võib olla ebavõrdse kohtemisega. Kostja pole lükanud ka ümber hageja väidet sellest, et ta on pöördunud kostja poole seoses sekretäri ametikohaga. Kostja pole tõendanud, et hagejale ei olnud võimalik korraldada ümber-või täiendusõpet ning et kostjal ei olnud võimalik pakkuda tema võimetele vastavat teist tööd. Kostja ei hinnanud koondamisel hageja ja teiste töötajate oskusi, vilumust jm kriteeriume. Maakohus pole selgitanud hagejale tööalase vägivalla täiendava tõendamise vajadust.
18.Hageja ei ole nõus maakohtu menetluskulude jaotusega. Maakohus on jätnud kaalumata TsMS § 162 lg-s 4 sätestatu. Hageja palub juhul, kui kohus jätab maakohtu lahendi muutmata, jätta kostja menetluskulud tema enda kanda, kuna hagejalt menetluskulude väljamõistmine riivab oluliselt tema õigusi. Menetluskulude väljamõistmisel palub hageja rakendada ajatamist (aasta aega). Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud õigesti tõendeid ning on otsust piisavalt põhjendanud, mistõttu ei anna hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Apellatsioonkaebuses on hageja valdavalt korranud väiteid, mida ta esitas maakohtu menetluses. Maakohus on kolleegiumi hinnangul vastanud otsuses hageja väidetele ning on piisavalt põhjendanud, miks hageja väited ei anna alust hagi rahuldamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium siiski järgmist.
21.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et 19.06.2012 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus, millega öeldi hagejaga sõlmitud tööleping koondamise tõttu alates 04.07.2012 üles, on kehtiv. Sealjuures on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja 12.06.2012 e-kirja ei saa käsitleda ülesütlemise avaldusena, vaid informatiivse teatena kavatsusest juristi ametikoht koondada.
22.TLS § 89 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Maakohus tuvastas,
et 2012.a juulis vähenes kostjal juriidilise töö maht oluliselt. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus selle asjaolu tuvastamisel tõendite hindamise reegleid rikkunud. 01.10.2011 O ja kostja vahel sõlmitud lepingu kohaselt osutas kostja juriidilist teenust seoses F Valgevene filiaali müügi- ja ostulepingutega (I kd tl 97-101). 11.06.2012 sõlmisid O ja kostja lepingu muudatuse, mille järgi ei osuta kostja enam eelmärgitud teenust F Valgevene esinduse sulgemise tõttu (I kd tl 102-103). Seega on juriidilise töö vähenemise maht tõendatud. Hageja on väitnud, et kostjal on oma äritegevuses vaja püsivalt lahendada juriidilisi küsimusi. Ringkonnakohus leiab, et asjaolust, et kostjal on oma äritegevuses vaja lahendada juriidilisi küsimusi, ei tulene, et selleks on vajalik juristi ametikoha olemasolu. Tööandja võib oma töö ümber korraldada selliselt, et ta ei hoia juristi ametikohta, vaid vajadusel tellib teenust kolmandalt isikult. Kostjale ei tulene seadusest kohustust hoida palgal juristi. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole pärast hageja koondamist uut juristi ametikohal töötavat isikut tööle võtnud. Seega ei ole kostjal koosseisulist juristi vaja. Ülaltoodust tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et TLS § 89 lg 1 sätestatud koondamise tingimused on täidetud.
23.Tulenevalt TLS § 89 lg-st 5 on töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud, et ta valiti töötajate esindajaks. Töötajate usaldusisiku seaduse § 2 lg 1 ja § 7 kohaselt valitakse usaldusisik töötajate üldkoosoleku poolt. Sama seaduse § 7 lg 6 sätestab, et üldkoosolek teatab tööandjale viivitamatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisiku valimisest ja tema volituste kestusest ning usaldusisiku tagasikutsumisest. Veenvaid tõendeid töötajate üldkoosoleku toimumisest usaldusisiku valimiseks ja tööandja sellekohasest teavitamisest kohtule esitatud ei ole. Ainuüksi hageja enda vande all antud seletus ei ole selleks piisav. Lisaks on hageja väited tema usaldusisikuks valimise kohta vastuolulised. 16.03.2017 kohtuistungil hageja vande all antud seletuse kohaselt otsustati ta töötajate üldkoosolekul usaldusisikuks valida 2012. aastal, pigem kevadel. 11.07.2012 esitatud hagiavalduses märkis aga hageja, et hagiavalduse esitamise seisuga usaldusisik puudus ning küsimus töötajate esindaja valimise kohta oleks lahendatud lähimal ajal ning selleks oleks saanud hageja. Seega on hageja hagiavalduses väitnud, et ta oleks valitud usaldusisikuks, mitte, et ta oli valitud usaldusisikuks. Ka tunnistaja MM ei mäletanud, et hageja oleks valitud usaldusisikuks (III kd tl 4, 13).
24.TLS § 89 lg 3 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Maakohus tuvastas, et 19.06.2012 seisuga, mil esitati hagejale töölepingu ülesütlemise avaldus, ei olnud kostjal vabu töökohti. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus selle järelduse tegemisel tõendite hindamise reegleid rikkunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Mis puudutab hageja väited seoses sekretäri ametikohaga, siis sekretäri-referendi ametikohale oli 11.05.2012 sõlmitud tööleping KK-ga (II kd tl 40-44). Asjaolu, et KK asus tööle töölepingu sõlmimise ajast hilisemalt, ei tähenda, et sekretäri ametikoht oli vaba. Seega ei olnud kostjal võimalik hagejale pakkuda ka sekretäri tööd. Ebaõige on hageja seisukoht, et sekretäri ametikoha puudumise tuvastamisel on maakohus eelistanud kostja väiteid. Maakohus on lähtunud tsiviilasjas esitatud tõenditest. Kuna kostjal ei olnud võimalik hagejale teist tööd pakkuda, siis ei pidanud kostja pakkuma hagejale ka täiendõpet.
25.Maakohus ei tuvastanud, et töölepingu ülesütlemisel oleks rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale
seisukohale. Mis puudutab hageja väiteid konflikti kohta teise töötajaga, siis on õige maakohtu seisukoht, et sellel puudub seos töölepingu seaduses sätestatud koondamise alustega. Koondamise kehtivus sõltub sellest, kas esinesid TLS § 89 sätestatud koondamise tingimused.
26.Eeltoodule tuginedes jättis maakohus õigesti töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et töölepingu ülesütlemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Sellest tulenevalt jäid õigesti rahuldamata ka nende nõuetega seotud rahalised nõuded. Kuna kostja on hagejale tasunud 05.09.2012 koondamishüvitise, kasutamata puhkuse hüvitise ja viivise nende summade tasumisega viivitamise eest, siis puudus maakohtul alus ka selle nõude rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus
27.Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus, mille kohaselt jäid maakohtu menetluskulud hageja kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
28.Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud hageja soov jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on 26.01.2011 määruse nr 3-2-1-142-10 p-s 10 selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on TsMS § 162 lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaks alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.
29.Maakohus ei määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Seetõttu ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
30.Hageja palus apellatsioonkaebuses ajatada menetluskulude tasumine ühe aasta peale. Ringkonnakohus märgib, et kuna kolleegium ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis jääb see taotlus maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.