Ervin-Mihkel Pari hagi Kersti Pari vastu täiteasja nr 084/2017/3068 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ervin-Mihkel Pari (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv (e-post [email protected]) Kostja: Kersti Pari (isikukood XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja advokaat Marko Paabumets (e-post [email protected]) 6. märts 2018
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2017/3068 lubamatuks seni, kuni on täidetud tsiviilasjas nr 2-12-23474 10. juulil 2017 tehtud kohtuotsuse resolutsiooni p-des 4.14-4.16 sätestatud kohustused. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Välja mõista Kersti Parilt Ervin-Mihkel Pari kasuks menetluskulud summas 2924 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja 2574 eurot (sh km) õigusabikulud.
5.Välja mõista Kersti Parilt Ervin-Mihkel Pari kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Tsiviilasi nr 2-17-16529 Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Ervin-Mihkel Pari (hageja) esitas 04.11.2017 hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt rahuldati 10. juuli 2017 Tartu Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas 2-12-23474 Kersti Pari ja Ervin-Mihkel Pari hagid ühisvara jagamiseks. Muu hulgas sisalduvad kohtuotsuse resolutsioonis järgmised punktid:
4.13.Välja mõista Ervin-Mihkel Parilt Kersti Pari kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt 114 292,96 eurot. 4.14. Lõpetada Ervin-Mihkel Pari ja Kersti Pari ühisomand Tartus XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXX) suhtes ja müüa nimetatud kinnistu avalikul enampakkumisel, jagades müügist saadud raha Ervin-Mihkel Pari ja Kersti Pari vahel võrdsetes osades. 4.15. Lõpetada Ervin-Mihkel Pari ja Kersti Pari ühisomand Tartumaal Rõngu vallas XXX kinnistu (registriosa nr XXX) suhtes ning müüa nimetatud kinnistu avalikul enampakkumisel, jagades müügist saadud raha Ervin-Mihkel Pari ja Kersti Pari vahel võrdsetes osades. 4.16. Ühisvara avalikul enampakkumisel müügist saadud rahast Kersti Pari osa välja maksta Kersti Parile. Ervin-Mihkel Pari osast arvestada maha Ervin-Mihkel Parilt Kersti Pari kasuks välja mõistetud hüvitis 114 292,396 eurot, mis maksta välja Kersti Parile. Pärast Kersti Parile väljamakse tegemist maksta avalikul enampakkumisel saadust järelejäänud summa välja Ervin-Mihkel Parile. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 16.10.2017.
2.23.10.2017 esitas Kersti Pari Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmeile täitmisavalduse ja täitedokumendi (Tartu Ringkonnakohtu 10.07.2017 otsuse tsiviilasjas 2-12-23474) täitemenetluse läbiviimiseks. Täitmisavalduse alusel on kohtutäitur avanud kaks täiteasja. Täiteasjas 084/2017/3067 on võlgnikeks Ervin-Mihkel Pari ja Kersti Pari ning nõude sisuks on kinnisasja registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX, Tartu linn, ja kinnisasja registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX, Rõngu vald, Tartumaa, ühisomandi lõpetamine selle müümisega avalikul enampakkumisel. Täiteasjas 084/2017/3068 on võlgnikuks ErvinMihkel Pari ning nõude sisu ja suurus on hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt summas 114 292,96 eurot. Täitmisteate kohaselt on kohtutäitur teinud võlgnikule ettepaneku täitmisdokumendi vabatahtlikuks täitmiseks 30 päeva jooksul täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Lisaks on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palub täitedokumendi alusel Ervin-Mihkel Pari ainuomandisse jäetud korteriomandi, asukohaga XXX, Tartu, kinnistusregistriosa nr XXX kolmandasse jakku sisse kanda keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Kersti Pari kasuks.
3.Hageja hinnangul ei ole täitedokumendist nähtuvalt võimalik alustada rahalise nõude summas 114 292,96 euro suhtes täitemenetlust enne, kui on täidetud täitedokumendi punktides 4.14 kuni 4.16 märgitud nõude täitmise viis, kuna kohus on täitedokumendis määranud kindlaks kohtuotsuse täitmise korra. Hageja põhistuste kohaselt kaotab kohtutäituri tõlgenduse korral oma mõtte täitedokumendi resolutsiooni punktides 4.14-4.16 sätestatud kohtuotsuse täitmise kord. Olukorras, kus kohus oleks pidanud silmas seda, et Kersti Pari saab täitedokumendi resolutsiooni punktis 4.13. välja mõistetud summa ulatuses oma nõude maksma panna koheselt, ei oleks olnud vajadust määrata kindlaks, et Kersti Pari saab oma nõude rahuldada kahe kinnistu avalikust enampakkumisest laekuva raha arvelt.
Tsiviilasi nr 2-17-16529 Lisaks ei ole võimalik nõude 114 292,96 euro osas alustada täitemenetlust enne, kui XXX ja Karro kinnistud on avalikul enampakkumisel müüdud, kuna enne müügi toimumist ei ole teada, mis summas enampakkumiselt raha laekub, seega ka seda, kui suures ulatuses saab kostja nõue rahuldatud. Samuti mõjutab nõude 114 292,96 eurot suhtes täitemenetluse kohene alustamine täitemenetlusega seotud kulusid. Olukorras, kus kohus on määranud, et nõue tuleb täita kahe kinnistu enampakkumisest saadava raha arvelt, on selge, et pärast seda kostja nõue hageja vastu väheneb. Vähenenud nõudesummalt makstav täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu on märkimisväärselt väiksemad, kui 114 292,96 euro suuruse nõude pealt. Seega on hageja asetatud täitedokumendi ülaltoodud tõlgendamise kaudu olukorda, kus tema kohustused suurenevad alusetult ja ebaõiglaselt. Täiendavalt puudub hagejal antud olukorras ka tegelik võimalus täita kostja nõuet vabatahtlikult, kuna ei ole teada, kui suure summa ulatuses rahuldatakse kostja nõue kahe kinnistu enampakkumisest saadava raha arvelt. Täitedokumendi resolutsiooni punktidest 4.14. kuni 4.16. nähtuvalt on hagejale antud võimalus rahuldada kostja nõuet kahe kinnistu müügist saadava raha arvelt. Seega puudub hagejal igasugune kohustus asuda oletama, kui suur summa võiks kinnistute müügist laekuda ning täita nõue vabatahtlikult ülejäänud summa ulatuses. Täitedokumendi loogikast nähtuvalt tuleb kaks kinnistut esmalt avalikul enampakkumisel müüa ning alles pärast seda, kui selgub, et kostja nõue jääb mingis ulatuses rahuldamata, saab alustada täitemenetlust.
4.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul tuvastada täitedokumendist tulenev hageja kohustus, st tuvastada, et Ervin-Mihkel Paril ei ole Tartu Ringkonnakohtu 10.07.2017 kohtuotsuse alusel kohustust tasuda Kersti Parile otsuse resolutsiooni punktis 4.13. välja mõistetud summat 114 292,96 eurot enne, kui on täidetud otsuse resolutsiooni punktidest 4.14 - 4.16. nimetatud kohustused. Kui hagejal ei ole kohustust maksta kostjale eelnimetatud rahasummat, siis on sundtäitmine antud täiteasjas lubamatu – hagejal puudub kohustus kostja ees. Eeltoodud põhjusel tähendab hageja tuvastusnõude (kohustuse puudumise nõude) rahuldamine automaatselt ka sundtäitmise lubamatust.
5.7. novembri 2017 puuduste kõrvaldamise avalduses on hageja selgitanud, et täitedokumendist tuleneva kohustuse puudumine on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Hageja eesmärgiks on saavutada olukord, mille tulemusel ei pea ta enne kahe kinnistu müüki kostjale raha maksma. Hageja nõue põhineb ringkonnakohtu otsusel, millega ringkonnakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra TsMS § 445 kohaselt ning nägi ette, et kõigepealt kuuluvad võõrandamisele kinnistud ja seejärel peab hageja kostjale raha maksma. Hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude seetõttu, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vältimatuks eelduseks on kohustuse puudumise tuvastamine. TsMS § 368 lg 2 kohaselt võib hageja nõuda kohustuse puudumise tuvastamist. Kui kohustust pole tekkinud, siis ei saa olla sundtäitmine lubatav. TMS § 221 annab võlgnikule õiguse nõuda ükskõik missugusel põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. KOSTJA VASTUVÄITED (tlk 103-105)
6.Kostja hagi ei tunnista järgmistel asjaoludel:
Tsiviilasi nr 2-17-16529 - hageja viide sissenõutavuse puudumisele ei ole asjakohane. Sissenõutavuse puudumine tuleneb eelkõige sellest, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sissenõutavuse puudumine ei saa olla tingimuslik. - Tartu Ringkonnakohtu menetluses ei ole taotletud kohtuotsuse täitmise kindlaksmääramist TsMS § 445 alusel ning kohus ei ole sellist taotlust ka menetlenud, mistõttu sellele tuginemine ei ole õige. - Tartu Ringkonnakohtu otsuse p 4.13 kohaselt on hagejalt välja mõistetud Kersti Pari kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt 114 292,96 eurot ja otsustatud ühisvara jagamise ja selle viisi ning tulemi jagamise põhimõtte üle p-des 4.14-4.16, milleks oli kinnistute Tartus XXX ja Rõngu vallas XXX kinnistu müük avalikul enampakkumisel. Ringkonnakohus ei ole otsustanud otsuse täitmise korda selliselt, et väljamõistetud hüvitist enamsaadud ühisvara arvelt ei saa sundtäita enne, kui on toimunud kinnistute XXX ja XXX müük. - ringkonnakohus on selgelt märkinud, et välja mõista Ervin-Mihkel Parilt Kersti Pari kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt 114 292,96 eurot, mitte ühisvara avalikul enampakkumisel müügist saadud raha arvelt. Otsuse p 4.16 sätestab, et ühisvara enampakkumisel müügist saadud rahast tuleb Kersti Pari osa välja maksta Kersti Parile. Ervin Mihkel Pari osast arvestada maha Ervin-Mihkel Parilt Kersti Pari kasuks välja mõistetud hüvitis 114 292,96 eurot, mis maksta välja Kersti Parile. Pärast Kersti Parile väljamakse tegemist maksta avalikul enampakkumisel saadust ülejäänud rahasumma välja Ervin-Mihkel Parile. Tegemist on avalikul enampakkumisel saadud tulemi jagamisega, mis aga ei piira samaaegselt hüvitise väljamõistmise kohest täitmist, et tagada kostjale omandi kaotamisega kohese hüvitise saamine. Hagejal on piisavalt likviidseid vahendeid, et võlg koheselt tasuda. Kostjal on põhjendatud õiguspärane ootus saada omandi kaotamise eest kohene hüvitis vastavalt PS § 32 lg-le 1. Seega ei ole kohus, mõistes välja kostja kasuks hüvitise enamsaadud ühisvara arvel summas 114 292, 96 eurot, kuidagi hagejat ebaproportsionaalselt kohelnud, kuivõrd kohene sundtäitmine hageja suhtes on võimalik ega põhjusta hagejale ebamugavusi või maksejõuetust ja hageja on saanud endale kostja omandi ühisvaras. - kuna kinnistute turuväärtus selgub alles asjade müümisel, ei saagi lähtuda hageja tõlgendusest, et kostja nõuet hageja vastu summas 114 292, 96 eurot ei saa täita koheselt. Nimelt ei pruugi kinnistute müügist hageja saadagi kostja nõudele vastavat summat, mida hagejalt maha arvestada ja kinnistute müük võib viibida aastateks. - kui hageja leiab, et täitemenetlus on algatatud ebaõigesti, oleks hageja saanud esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse algatamise osas. - Kuna hageja ja kostja vahel puudub materiaalõiguslik vaidlus, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet, on hageja poolt esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue alusetu ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsus on jõustunud, selge ja kuulub täitmisele nii nagu otsuses ette nähtud. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.MÄRTSI 2018 KOHTUISTUNG
7.Hageja jääb oma kirjalike seisukohtade juurde, palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
8.Kostja jääb samuti oma kirjalike seisukohtade juurde, palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Tsiviilasi nr 2-17-16529
HAGI TAGAMINE
9.Kohus rahuldas 7. novembri 2017 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ja peatas täitemenetluse täiteasjas 084/2017/3068.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Mittevaieldavad asjaolud: Tartu Ringkonnakohtu 10. juuli 2017 otsusega tsiviilasjas 2-12-23474 rahuldati Kersti Pari ja Ervin-Mihkel Pari hagid ühisvara jagamiseks osaliselt (tlk 9-26). Muu hulgas sisalduvad kohtuotsuse resolutsioonis järgmised punktid:
4.13.Välja mõista Ervin-Mihkel Parilt Kersti Pari kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt 114 292,96 eurot.
4.14.Lõpetada Ervin-Mihkel Pari ja Kersti Pari ühisomand Tartus XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXX) suhtes ja müüa nimetatud kinnistu avalikul enampakkumisel, jagades müügist saadud raha Ervin-Mihkel Pari ja Kersti Pari vahel võrdsetes osades.
4.15.Lõpetada Ervin-Mihkel Pari ja Kersti Pari ühisomand Tartumaal Rõngu vallas XXX kinnistu (registriosa nr XXX) suhtes ning müüa nimetatud kinnistu avalikul enampakkumisel, jagades müügist saadud raha Ervin-Mihkel Pari ja Kersti Pari vahel võrdsetes osades.
4.16.Ühisvara avalikul enampakkumisel müügist saadud rahast Kersti Pari osa välja maksta Kersti Parile. Ervin-Mihkel Pari osast arvestada maha Ervin-Mihkel Parilt Kersti Pari kasuks välja mõistetud hüvitis 114 292,396 eurot, mis maksta välja Kersti Parile. Pärast Kersti Parile väljamakse tegemist maksta avalikul enampakkumisel saadust järelejäänud summa välja Ervin-Mihkel Parile. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 16.10.2017. 23.10.2017 esitas Kersti Pari Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmeile täitmisavalduse ja täitedokumendi (Tartu Ringkonnakohtu 10.07.2017 otsuse tsiviilasjas 2-12-23474) täitemenetluse läbiviimiseks (tlk 27-29). Täitmisavalduse alusel on kohtutäitur avanud kaks täiteasja. Täiteasjas 084/2017/3067 on võlgnikeks Ervin-Mihkel Pari ja Kersti Pari ning nõude sisuks on kinnisasja registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX, Tartu linn, ja kinnisasja registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX Rõngu vald, Tartumaa, ühisomandi lõpetamine selle müümisega avalikul enampakkumisel (tlk 3033). Täiteasjas 084/2017/3068 on võlgnikuks Ervin-Mihkel Pari ning nõude sisu ja suurus on hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt summas 114 292,96 eurot. Täitmisteate kohaselt on kohtutäitur teinud võlgnikule ettepaneku täitmisdokumendi vabatahtlikuks täitmiseks 30 päeva jooksul täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates (tlk 34-36).
11.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel,
Tsiviilasi nr 2-17-16529 et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus- ja määrus tsiviilasjas.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kasutatud õiguskaitsevahend, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine, on õiguslikult lubatud. TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagi puhul on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi seetõttu, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vältimatuks eelduseks on kohustuse puudumise tuvastamine. TsMS § 368 lg 2 kohaselt võib hageja nõuda kohustuse puudumise tuvastamist. Kui kohustust pole tekkinud, siis ei saa olla sundtäitmine lubatav. Hageja on seisukohal, et kohtuotsuse p 4.13 suhtes esineb sissenõutavuse puudumine, st, et enne kui ei ole täidetud kohtuotsuse p-d 4.14.-4.16 nimetatud kohustused ei ole hagejal kohustust täita kohtuotsuse p-s 4.13 sisalduvat kohustust. Kostja on seisukohal, et TMS § 221 lg 1 sätestab ammendava loetelu ning muudel asjaoludel ei saa vastavasisulist hagi esitada. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Riigikohtu 31. jaanuari 2008 otsuse nr 3-2-1-134-07 p-s 11 on kolleegium viidanud, et TMS § 221 lg 1 puhul on tegemist näidisloeteluga, mis on esitatud kõige üldarusaadavamatest näidetest ning ei välista teistsugustel alustel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist. Samas möönab kolleegium, et võlgniku vastuväited nõudele võivad olla üldjuhul tõesti sellised, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda. Hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi vastuväidete kohaselt ei ole kohtuotsuse resolutsiooni p 4.13 sissenõutavaks muutunud. Kohus hageja käsitlusega sissenõutavuse puudumise osas ei nõustu, sest kohtu arvates tugineb hageja võlaõigusseaduses sätestatud võlgnevuse sissenõutavusele, kuid selline käsitlus ei ole kohane jõustunud kohtulahendis sisalduvate kohustuste puhul. Kohtulahend jõustub ja muutub formaalselt õigusjõuliseks, kui seda ei ole enam võimalik korraliselt vaidlustada. Formaalne õigusjõud on eelduseks sellele, et kohtulahend saab menetlusosaliste suhtes sisalduva toime ehk materiaalse õigusjõu. Kohtulahendi materiaalne õigusjõud väljendub selles, et hilisemas menetluses, mis puudutab sama õigusküsimust, peavad pooled ja kohus kinni pidama varasemast kohtulahendist. Kohtu menetluses oli ühisvara jagamise hagi, st sooritushagi. Sooritushagi alusel tehtud kohtulahendil on materiaalne õigusjõud nii hagi rahuldamise kui rahuldamata jätmise korral. Sooritushagi rahuldamisega tuvastatakse, et kostjal on hageja eest hagiavalduses (ja kohtulahendi resolutsioonis) nimetatud kohustus. Tartu Ringkonnakohtu 10. juuli 2017 kohtuotsusega rahuldati sooritushagi, millest nähtub hageja kohustus maksta kostja kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt 114 292,96 eurot. Seega on tuvastatud Ervin-Mihkel Pari kohustus enamsaadud
Tsiviilasi nr 2-17-16529 ühisvara arvelt hüvitise 114 292,96 euro tasumiseks, millest tulenevalt peab hüvitise maksmise kohustus just nimelt selles ulatuses hagejale selge olema. Kohtu arvates ei ole võimalik käesoleval juhul rääkida kohtuotsuses sisalduvate resolutsioonnõuete sissenõutavusest, sest kohtuotsus on pärast jõustumist pooltele täitmiseks kohustuslik ning see ei ole tingimuslik.
13.Vaatamata sellele, et kohtuotsuse p 4.13 on selge ja täidetav, tuleks selgitada Tartu Ringkonnakohtu 10. juuli 2017 kohtuotsuse resolutsiooni p-de 4.14-4.16 koosmõju p-ga
4.13.Seega esineb hagejal õigustatud huvi tuvastushagi esitamiseks, sest täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle tekkinud vaidluse korral, tuleks tuvastada kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Hageja esitas vastavasisulise nõude oma 7. novembri 2017 puuduste kõrvaldamise avalduses, millest ta aga loobus 22. jaanuaril 2018. Kohus on 16. veebruari 2018 määrusega alternatiivsest nõudest loobumise vastu võtnud ja menetluse selles osas lõpetanud. Kostja seisukoha kohaselt ei saa hageja viidata jätkuvalt kohtuotsuse selgitamiskohustusele, kuna vastavasisulisest nõudest on hageja loobunud. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Riigikohtu 31. jaanuari 2008 otsuse nr 3-2-1-134-07 p-s 12 on kolleegium asunud seisukohale, et /.../Otstarbekaks võib osutuda sellise hagi esitamine, milles sisaldub kaks taotlust – mainitud tuvastuslik taotlus ja selle rahuldamise juhuks taotlus tunnistada sundtäitmine lubamatuks, st ühendada tuvastushagi ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võimalused. Kolleegium märgib veel, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on olemuslikult tuvastushagile väga lähedane, sest selleks, et sundtäitmine lubamatuks tunnistada ja seeläbi kujundada protsessuaalne seisukoht sundtäitmise jätkamise võimatuse kohta, on enne vaja tuvastada sellise asjaolu olemasolu, mis õigustaks hagi rahuldamist. Seega on sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks nõudega koos tuvastustaotluse esitamine õiguslikult lubatav.
14.Kuna täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2. Viidatud normi kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avatakse uuesti täitemenetluse käigus. Jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu TsMS § 702 jj alusel. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu) sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Maakohus on seisukohal, et kohtuotsuse resolutsiooni p 4.13 ja p-d 4.14-4.16 sisaldavad endas tasaarvestuse põhimõtet, st et p-i 4.13 täitmiseks tuleb esmalt täita p-des 4.14 ja 4.15 sisalduv kohustus, st kinnistud sundmüüa, seejärel jagada saadud raha võrdseteks osadeks ning ErvinMihkel Parile kuuluvast osast tuleb arvestada maha Ervin-Mihkel Parilt Kersti Pari kasuks välja mõistetud hüvitis 114 292,96 eurot, mis maksta välja Kersti Parile. Kuna vastavat tasaarvestusolukorda pole veel tekkinud, st tekib alles pärast kinnistute müüki, siis on TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamist lubavad asjaolud tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, millest
Tsiviilasi nr 2-17-16529 tulenevalt on lubatav sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine kohtulahendi täitmise osas.
15.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Maakohus on seisukohal, et Tartu Ringkonnakohtu 10. juuli 2017 kohtuotsuse resolutsiooni p-des 4.144.16 on kindlaks määratud kohtuotsuse täitmise kord ja viis. Seega on resolutsioonis selgelt ja üheselt märgitud, et Ervin-Mihkel Paril tuleb hüvitada Kersti Parile enamsaadud ühisvara arvelt 114 292,96 eurot. Hüvitise väljamaksmiseks on sätestatud kord, millest nähtub, et esmalt tuleb avalikul enampakkumisel müüa ühisomandis olevad kinnistud asukohaga Tartu XXX ja XXX Rõngu vald Tartumaa, müügist saadud raha tuleb jagada võrdsetes osades ning Ervin-Mihkel Parile kuuluvast osast tuleb arvestada maha Ervin-Mihkel Parilt Kersti Pari kasuks välja mõistetud hüvitis 114 292,96 eurot, mis maksta välja Kersti Parile. Pärast Kersti Parile väljamakse tegemist maksta avalikul enampakkumisel saadust järelejäänud summa välja Ervin-Mihkel Parile. Eeltoodu tähendab ka seda, et kui kinnistute müügist saadavast ErvinMihkel Parile kuuluvast osast ei jagu hüvitise 114 292,96 euro väljamaksmiseks Kersti Parile, saab Kersti Pari jätkata sundtäitmist hüvitise väljamaksmiseks Ervin-Mihkel Pari muu vara arvelt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et täiteasja nr 084/2017/3068 täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks seni, kuni on täidetud kohtuotsuse p-des 4.14-4.16 nimetatud kohustused.
16.Seega rahuldab kohus hagi ning tunnistab sundtäitmise täiteasjas nr 084/2017/3068 lubamatuks seni, kuni on täidetud kohtuotsuse resolutsiooni p-des 4.14-4.16 sätestatud kohustused.
17.Kuna kohus tunnistab sundtäitmise täiteasja nr 084/2017/3068 lubamatuks seni, kuni on täidetud kohtuotsuse resolutsiooni p-des 4.14-4.16 sätestatud kohustused, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna see on lahendi täitmiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti ei taotle abinõu tühistamist.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud kostja.
19.Kohus andis kostjale tähtaja hageja menetluskuludele vastuväidete esitamiseks. Kostja leidis, et hageja menetluskulud ei ole põhjendatud ja vajalikud, vaid ülepaisutatud.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Tsiviilasi nr 2-17-16529
21.TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. Hagi kohtusse esitamise ajal 04.11.2017 kehtinud TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1 ja 3 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. RLS § 59 lg 4 alusel Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on riigi poolt kantud hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 300 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu ning kuulub TsMS § 179 lg 1 alusel kostjalt väljamõistmisele. Lisaks eelnevale on hageja tasunud hagi tagamise taotluse eest riigilõivu summas 50 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga, kuna taotlus rahuldati.
22.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Senises kohtupraktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot (kõrgeim määr) nii ilma käibemaksuta kui koos käibemaksuga. Hagejat esindas Advokaadibüroo RS MERCATORIA vandeadvokaat Robert Sarv, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu (esindajatasu). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 3706,96 eurot (sh käibemaks). Hagejale on osutatud õigusabi kokku 28,05 tundi tunnihinnaga 110 (+km) eurot. Advokaadi töötasu 110 eurot tunnis tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks.
23.Esmalt selgitab kohus, et ei hinda eraldi hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud nõupidamisi kliendiga, kuna sellise tegevuse toimumist ja sisu ei ole võimalik kohtul hinnata. Seega hindab kohus nende toimingute vajalikkust vastava menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja sees.
24.Hageja lepingulise esindaja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on 6-l lehel ja puuduste kõrvaldamise avaldus 2,5-l lehel. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulu hagiavalduse ja puuduste kõrvaldamise avalduse koostamiseks 7 tundi. Lisaks on kohtu hinnangul põhjendatud esindaja ajakulu esindatavaga nõupidamisele ja 07.11.2017 määrusega tutvumisele 1 tund. Määruskaebuse koostamisele ja kostja vastuse ning määruskaebusega tutvumisele põhjendatud ajakuluks on 3 tundi. Kostja määruskaebusele vastuse koostamisele kulunud põhjendatuks ajakuluks on 3 tundi, sh kliendile ülevaate koostamine. Kohtunõudele vastuse koostamine ja positsiooni kujundamisele kulunud põhjendatuks ajakuluks on 2 tundi. Hageja seisukoha
Tsiviilasi nr 2-17-16529 koostamine hagi tagamise tühistamise ja tagatise kohta ning kohtumäärusega tutvumise ajakulu on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud istungil osalemine ajakuluga 1 tund ja 5 minutit, millele lisandub kohtuistungiks ettevalmistamise aeg 55 minutit. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ajakuluga arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu.
25.Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks 19,5 tundi. Seega on menetluskulude rahaliseks suuruseks 2924 eurot (riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulu 2574 eurot (koos km-ga)). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub Kersti Parilt Ervin-Mihkel Pari kasuks väljamõistmisele 2924 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Kohus selgitab pooltele, et TMS § 221 lg 4 kohaselt jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda. Seega jäävad täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.